Neljas erinevas Eesti piirkonnas alustavad 2026. aastal uued tegevusprogrammid, mille eesmärk on tutvustada osalejatele Eesti kultuuri- ja komberuumi ning suurendada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi osaleda ühiskonnaelus.

Tegevustes võivad osaleda kõik täiskasvanud, kes elavad Eestis seaduslikult ja kelle emakeel ei ole eesti keel.

Programmid koosnevad töötubadest, aruteludest ja kultuuriteemalistest kohtumistest (20 akadeemilist tundi) ning viiest õppekäigust. Õppekäigud hõlmavad ekskursioone, kultuurisündmuste külastusi ja õppereise. Tegevused toimuvad tööpäeva õhtuti või nädalavahetustel, et võimaldada laiemat osalust.

Kõik tegevused viiakse läbi eesti keeles ning igas piirkonnas osalevad ka eesti keelt kõnelevad vabatahtlikud. See annab osalejatele võimaluse harjutada keelt, luua uusi kontakte ja saada paremini osa Eesti igapäevaelust

Tegevusprogrammidesse on võimalik registreeruda Integratsiooni Sihtasustuse iseteeninduses https://iseteenindus.integratsioon.ee/login

Tegevusprogramm Harjumaal

Harjumaa programmi viib läbi ImmiSchool OÜ. Grupid avatakse vähemalt kord kvartalis ning igas grupis on kuni 25 osalejat.

Iga kohtumine kestab 3 akadeemilist tundi. Õppekäikudel toimub vähemalt 2 akadeemiatundi sisulist tegevust ja 1 tund arutelu või töötuba.

Tegevustesse kuuluvad muuseumide, kultuuriasutuste ja etendusasutuste külastused, ekskursioonid ning osalemine kultuurisündmustel. Koostööd tehakse kohalike kultuuri- ja rahvuskultuuriseltsidega, muuseumide ning kogukonnakeskustega, näiteks Tallinna Botaanikaaia, Padise kloostri ja Nuku kooriga.

Tegevused annavad osalejatele ülevaate Eesti olulisematest kultuuri- ja ajalooteemadest, loodusest, kunstist, muusikast, teatrist ja kirjandusest ning tutvustavad Eesti tuntud loojaid ja mõjukaid isikuid.

Õppekäikude eesmärk on tugevdada teadmisi Eesti kultuuriruumist ja komberuumist ning avardada arusaama Eesti igapäevaelust

Tegevusprogrammid Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus

Neid programme viib läbi Targa Eesti Instituut MTÜ. Igas piirkonnas avatakse uued grupid kord kvartalis ja gruppides on kuni 45 osalejat .

Tegevused hõlmavad kultuuriasutuste külastamist, ekskursioone ja õppereise üle Eesti.

Ida-Virumaal toimub programm koostöös Narva Muuseumi, Virumaa Muuseumi ja Rakvere linnusega. 

Tartus tehakse koostööd Oskar Lutsu Palamuse Muuseumi, TYPA, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumiga. 

Pärnus toimuvad tegevused koostöös Pärnu Muuseumiga (Pärnu Muuseum, Koidula Muuseum, Punane Torn).

Tegevuste toimumist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. Šveitsi-Eesti koostööprogrammiga toetatakse tegevusi, mis aitavad eri rahvusest ja keeletaustaga inimestel paremini sulanduda Eesti ühiskonda. Programmi eesmärk on tugevdada ühtekuuluvust ning pakkuda võimalusi osaleda kultuuri- ja haridustegevustes. Toetatakse näiteks eesti keele õppimist, Eesti kultuuri tundmaõppimist, digiteenuste ja vabatahtlike valdkonna arendamist ning üritusi, mis toovad kokku eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Programmi tegevused aitavad paremini mõista Eesti eluolu ning leida oma koht siin ühiskonnas. Programmi viib ellu Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja teiste partneritega.

Kuuluvustunde vähenemisse nii eestlaste kui ka siin elavate muust rahvusest inimeste seas ei tohi suhtuda kergekäeliselt ega võtta seda paratamatusena. Ühiskonna ühtsuse ja mitmekesisuse vahel tuleb leida mõistlik tasakaal, arutlevad ühiskonna sidususe ja rändevaldkonna eksperdid Marianna Makarova ja Olga Sõtnik Kuku raadio saates “Kirillitsas Eesti”.

“Küsimus “Kust algab kuuluvustunne?” sarnaneb sellega, kui küsime, kas enne oli muna või kana,” võrdleb rahvusvahelise Lõimumiskonverentsi programmijuht Marianna Makarova Integratsiooni Sihtasutusest. “Kas see saab alguse hetkest, kui mina otsustan olla osa ühiskonnast ja võtan ise midagi ette? Või tekib kuuluvustunne siis, kui mind võetakse vastu ja selle peale tunnen, et olen teretulnud ja hoitud?” 

Ühest vastust muna-või-kana-küsimusele ei ole, niisamuti kuuluvustunde puhul. Kuid muret tekitab märgatav tendents, et inimeste hinnang oma kuuluvustunde kohta on paari viimase aastaga tuntavalt vähenenud, mida kinnitavad ka andmed. “Kui 2022. aastal ütles 93 protsenti eestlastest, et tunnevad end Eesti ühiskonda kuuluvat ja 74 protsenti neist olid selles täiesti kindlad, siis praegu on need näitajad vastavalt 83 ja 50 protsenti – ehk ainult pooled eestlastest on oma kuuluvustundes kõhklusteta kindlad. Muust rahvusest inimeste seas on see muutus olnud veelgi drastilisem: nende osakaal, kes märgivad kasvõi mingi kuuluvuse tundmist, kukkus 74 protsendilt 44 peale, sel ajal kui nende osakaal, kes kuuluvust ei tunne, kasvas 31 protsendini,” nendib Makarova.

Kas see on miski, mille pärast muret tunda? 

“Mina võtaksin seda tõsiselt,” ütleb ta kindlameelselt. “Kuuluvustunne on peremeheliku suhtumise alus oma kodukanti või riiki – et seda hoida ja vajadusel kaitsta. Kuuluvustunde langus aga on vaikne märk võõrandumisest. Inimene, kes tunneb, et kuulub ühiskonda, on ka palju vähem vastuvõtlik konfliktsetele ja ühiskonda lõhestavatele sõnumitele. Kui miski tema elus ebaõnnestub, mõtleb ta väiksema tõenäosusega, et selle taga on ebaõiglus või kellegi kuri tahe. Kuuluvustunne on turvatunde allikas, mis aitab võtta vastutust enda elu eest ja tegutseda konstruktiivselt ja ühiselt.” 

“Kas hakkad Eesti riiki armastama?”

UNHCR – ÜRO Pagulasameti Eesti esinduse juhi Olga Sõtniku sõnul on selge, et inimeste tunnetust on mõjutanud lähedal asuv sõda ning sellest tingitud hirmud ja erimeelsused. “Kuuluvustunne tekib siis, kui inimesed tunnevad, et nad kuuluvad kokku – et neid seob miski ühine, mis on olulisem kui nende erinevused. Kui eri rahvusest ja kultuuridest inimesed jagavad ühiseid väärtusi, tunnevad end turvaliselt ja saavad osaleda otsuste tegemisel, loob see kõik eeldused ühtsuse ja kuuluvustunde tekkeks ühiskonnas.”

Sõja tõttu on Eestisse põgenenud kümneid tuhandeid inimesi. Kuid kas meil on andmeid ka nende meelsuse või ühtsustunde kohta? Sõtnik selgitab, et oluline on rände kategooriaid eristada ja mõista, et pagulaste puhul ei küsita riiki saabumisel nende meelsust, sest nende puhul on tegemist sundolukorraga.

“Pagulased on eriline rände kategooria, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma – nad lahkuvad seepärast, et kodumaal on sõda või neid ootab surmanuhtlus, sest neil on “vale” poliitiline seisukoht või nad on teisest religioonist. Kui inimene saabub piirile ja palub asüüli, ei küsi temalt keegi, kas hakkad Eesti riiki armastama. See ei ole sel hetkel asjakohane küsimus, oluline on inimest aidata, pakkuda talle turvatunnet.”

Kohanemine ja lõimumine hakkab toimuma ajapikku pärast saabumist ning see on paljuski individuaalne. “Mõned inimesed lõimuvad väga hästi ja võtavad omaks uue kodumaa reeglid, teised mitte nii hästi,” märgib Sõtnik, täpsustades, et edukaid kohanejaid on hulga rohkem, olgugi et need lood ei tõuse nii selgelt esile.

“Kahjuks kajastatakse nii Eesti meedias kui ka välismaal pigem läbikukkunud juhtumeid, kus inimesed ei saa hakkama, kus uus olukord on olnud nii vastuvõetamatu, et inimene on sooritanud kuriteo või läinud n-ö halvale teele. Negatiivseid juhtumeid tuuakse esile, samas on kümneid tuhandeid inimesi, kes saavad hästi hakkama, kes panustavad oma uutes kogukondades ja ühiskondades – inimesi, kes töötavad ja kelle lapsed käivad koolis. Need lood jäävad aga kajastamata,” kirjeldab ta põhjuseid, miks võib pagulaste lõimumisest jääda kallutatud pilt.   

“See on nagu lennukitega – kui üks lennuk kukub alla, on see suur skandaal, millest kõik kirjutavad, aga kui kümned tuhanded lennukid lendavad taevas ja maanduvad turvaliselt, siis sellest ei räägi keegi.“

Tasakaalu otsinguil 

Just ühtsustunde tekkimine on üks neid teemasid, mis võetakse vaatluse alla 12. novembril toimuval Lõimumiskonverentsil. Rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, teadlased ja praktikud Eestist ja mujalt käsitlevad peamisi murekohti integratsioonis ning toovad näiteid edukatest praktikatest. Juba 12. korda toimuv Lõimumiskonverents kannab tänavu pealkirja “Ühtsus ja mitmekesisus – tasakaalu otsingul”. 

“Praegune julgeolekuolukord nõuab meilt ühtsust, pidevalt on vajadus teha kiireid otsuseid. Selleks peame olema kohe ühel meelel, ilma et meil oleks aega kaaluda, vaagida ja lahendada oma erimeelsusi. Kuid mitmekesisus on loomulik osa demokraatiast ja oluline on eriarvamusi lahendada läbi avatud dialoogi, kus kõigil on õigus esitada küsimusi ja saada vastused ning vajadusel tõsta häält, et kellegi õigused või vajadused ei jääks süsteemselt tähelepanuta – see on oluline demokraatia vastupidavuse allikas,” arutleb Makarova konverentsi põhiküsimusele mõeldes. “Ja teisalt, kuidas hoiame elus tervislikku mitmekesisust? Väärtustades erinevusi – oluline on meeles pidada, mis põhimõtted ja väärtused meid ühiskonnana ühendavad. Meil kõigil on samuti omad arvamused ja seisukohad, kuid sotsiaalmeedias kipume jääma oma arvamustega infomullidesse. Kus siis on see koht, kus ühiskonnana kokku saame, et läbi dialoogi üksmeelele jõuda? Konverentsil otsimegi loengute ja arutelude kaudu tasakaalu nende väljakutsete vahel.”

Kuula 23. oktoobril Kuku raadio eetris kõlanud saadet “Kirillitsas Eesti” siin.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus avab Ida-Virumaal koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ja Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toel pakub Öökino sügisel Jõhvi ja Narva publikule mitmekülgset filmiprogrammi, kus ekraanile jõuavad värsked dokumentaal- ja mängufilmid nii Eestist kui ka välismaalt. 

Mitmete seansside eel toimuvad erikohtumised filmitegijatega, mis avavad lugude tagamaid ja toovad vaataja filmi maailma lähemale. 

Filmide kava:  

8.–9. oktoober – dokumentaal „Minu pere ja muud klounid“ (2025). Lugu näitlejapaarist Haide ja Toomas, kelle klounitegelased Piip ja Tuut on armastatud üle Eesti, kuid kelle pereelu on kui tasakaalu otsimine žongleerides töö ja kodu vahel. Subtiitrid inglise ja vene keeles. Piletid saadaval siin (Viru Filmifondi eriseanss: dok.film "Minu pere ja muud klounid''  ja Viru Filmifondi eriseanss: dok.film "Minu pere ja muud klounid'').  Filmid on varustatud vene ja inglise keele subtiitritega.  

29.–30. oktoober – dokumentaalid „Eesti rula lugu“ (2025) ja „Kikilipsuga mässaja“ (2024). Esimene jutustab rulakultuuri viiekümneaastasest arengust Eestis, teine avab mänguliselt president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõpu ja isiklikud väljakutsed. Filmid on varustatud subtiitritega, et seansse saaks nautida nii eesti, vene kui ka inglise keelt kõnelev publik. Filmid on varustatud inglise keele subtiitritega.  

29. oktoober - Jõhvi Apollo: "Genialistide viimane kontsert" (kontsert salvestus) - Erakordne võimalus tuua kontsertsalvestus Ida-Virumaale ja tutvustada seeläbi ka Eesti muusikakultuuri. Külla tuleb tootja esindaja Apollo Grupist ja avab laiemalt suure muusikaproduktsiooni salvestamise tagamaid.

30. oktoober - Narva Eesti Riigigümnaasium: "Eesti Rula Lugu." (2024). Film räägib Eesti rulakultuuri ajaloost umbes viiekümne aasta jooksul – alates 1980. aastate algusest Võru saviratastega lauadest kuni tänapäeva noorteni, kes läbi rulatamise leiavad endale vabaduse ja loovuse väljundi. Film toob esile nii ajaloolised olud kui ka tänased rulatajad ja skeene kujundajad. Külla tuleb filmi produtsent ja režissöör Ivar Murd, kes räägib filmi taustast. Filmi on varustatud ingliskeelsete ja venekeelsete subtiitritega.

12.–13. november – noortefilm „Pikad paberid“ (2024), mis valiti Eestit esindama Oscarite võistluses. Muusikaliste vahepaladega film jälgib noorte eluvalikuid ja unistusi. Subtiitrid vene keeles. Film on varustatud vene keele subtiitritega. 

12. november -  Film "Uus raha" - režissöör on Rain Rannu ja see on Eesti mängufilm, mis on pälvinud oma aktuaalse teemakäsitluse tõttu laiemalt tähelepanu ja arutelu. Film räägib kaasaegsest Eesti ühiskonnast läbi isiklike ambitsioonide, suhete ja rikkusepüüdluse prisma. Teos käsitleb inimkäitumise ja sotsiaalsete muutuste keerukust ning on oma aktuaalse teemakäsitluse tõttu pälvinud laiemat tähelepanu ja arutelu.

13. november -  „Rootsi torpeedo“ (2025) valmis Eesti, Rootsi, Taani ja Soome koostöös ning osa võtteid toimus Ida-Virumaal. Film “Rootsi torpeedo” on rootsi keeles. Filmid on varustatud on eesti - inglise keel või eesti - vene keelsete subtiitritega. 

3.–4. detsember – linastuvad mängufilmid „Aurora“ (2025) ja „Rootsi torpeedo“ (2025). Esimene põimib armuloo ja pereväärtuste teema, teine aga viib vaatajad Teise maailmasõja eelsesse Rootsi, jutustades inspireeriva loo Sally Bauerist, kes võitles oma unistuste ja emaõiguse eest. „Rootsi torpeedo“ valmis Eesti, Rootsi, Taani ja Soome koostöös ning osa võtteid toimus Ida-Virumaal. Film Aurora on varustatud inglise keele subtiitritega. Film “Rootsi torpeedo” on rootsi keeles. Filmid on varustatud on eesti - inglise keel või eesti -vene keelsete subtiitritega. 

3. - 4. detsember -  Jõhvi Apollo ja  Narva Eesti Riigigümnaasiumis mängufilm "Pikad Paberid"  - mängufilm on valitud Eestit esindama rahvusvahelisel "Oscari" võitlusprogrammis siis pidime muutma filmitegijatega kohtumiste kuupäevi. Külla on tulemas noor filmirezissöör ja stsenarist Meel Paliale ja kunstnik Jasmin Kulagina.

Öökino tegevusi toetab Šveitsi–Eesti koostööprogramm, millega toetatakse tegevusi, mis aitavad eri rahvusest ja keeletaustaga inimestel paremini sulanduda Eesti ühiskonda. Programmi eesmärk on tugevdada ühtekuuluvust ning pakkuda võimalusi osaleda kultuuri- ja haridustegevustes. Toetatakse näiteks eesti keele õppimist, Eesti kultuuri tundmaõppimist, digiteenuste ja vabatahtlike valdkonna arendamist ning üritusi, mis toovad kokku eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Programmi tegevused aitavad paremini mõista Eesti eluolu ning leida oma koht siin ühiskonnas. Programmi viib ellu Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja teiste partneritega. 

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Targa Eesti Instituut OÜ-ga kutsub eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi osalema Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise tasuta koolitusel, mis aitab valmistuda kodakondsuse taotlemiseks vajaliku eksami sooritamiseks.   

Koolitus on suunatud inimestele, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kelle eesti keele oskus vastab vähemalt A2-tasemele.  

Koolituse eesmärk on toetada osalejaid vajalike teadmistega, et sooritada edukalt kodakondsuseksam, mis on Eesti kodakondsuse taotlemise eeldus lisaks B1-taseme eksami sooritamisele.   

Koolitusel käsitletakse Eesti Vabariigi põhiseadust, kodakondsuse seadust ja nende seadustega reguleeritavaid eluvaldkondi. Täiendavalt saavad osalejad parema arusaamise Eesti riigi toimimisest, kodaniku õigustest ja kohustustest ning kodanikuks olemise tähendusest.   

„Paljud inimesed, kes on Eestis elanud juba aastaid, tunnevad end ühiskonna osana, kuid kodakondsuse taotlemise protsess võib tunduda keeruline. Meie eesmärk on muuta kodakondsuse taotluse esitamisele eelnev teekond sujuvamaks – anda selged teadmised, tuge ja enesekindlust eksamiks valmistumisel,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva.   

Järgmine koolitus toimub Narvas, Vaba Lava keskuses aadressil Linda 2 juba 15.–16. novembril 2025. Koolitus toimub kontaktõppe vormis kohapeal ja osaleda võivad nii Narva linna elanikud kui ka lähiümbruse linnadest, sh Sillamäelt ja Narva-Jõesuust pärit huvilised.   

Koolitust saab läbida ainult ühe korra. Tunnistus väljastatakse tingimusel, et osaleja on läbinud vähemalt 14 akadeemilist tundi ja sooritanud kohapeal toimuva proovieksami edukalt. Registreerida on võimalik kuni 14. novembrini või kuni vabu kohti jätkub.  

Koolitusele registreerumine Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses siin.   
 

 Lisainfo   

• Keeleõpe Eesti kodakondsuse taotlemiseks: https://integratsioon.ee/keeleeksam  

• Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused: https://integratsioon.ee/kodakondsuseksam  

Koolitusi viime läbi Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ja kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 raames.    

Pakume tasuta keeleõpet ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi inimestele, kes soovivad saada Eesti kodakondsust. Oma teenuste täpsemaks tutvustamiseks korraldame sellel aastal infotunde, kus räägime lähemalt oma teenustest ning vastame huviliste küsimustele.

Järgmised infotunnid

• 27. novembril kell 10.00 veebis (vene keeles). Registreerimine AVATUD iseteeninduses
• 11. detsembril kell 10.00 veebis (inglise keeles). Registreerimine AVATUD iseteeninduses

Lisainfo

Kui Te ei ole veel Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna kasutaja, palume Teil esmalt luua oma profiil meie iseteeninduses järgmisel lingil:
https://iseteenindus.integratsioon.ee/

Keeleõppest Eesti kodakondsuse taotlemiseks saate lähemalt lugeda ka:
https://integratsioon.ee/keeleeksam

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustest lähemalt saate lugeda:
https://integratsioon.ee/kodakondsuseksam

Infotunni materjalid saadetakse neile osalejatele, kes infotunni ajal kinnitasid oma isiku ees- ja perekonnanimega. Materjalid edastatakse e-posti aadressile, mis on märgitud iseteenindussüsteemis registreerimisel.

Integratsiooni Sihtasutus kutsub kogukonnapäevadele, millega tähistame kolmes Ida-Virumaa linnas Eesti taasiseseisvumist. 19. augustil peame pidupäeva Kiviõlis ning 20. augustil Narvas ja Narva-Jõesuus.

Ürituste eesmärk on koos Eesti taasiseseisvumise tähistamisega tugevdada inimestevahelisi sidemeid, toetada kohalikke algatusi ning edendada omavahelist suhtlemist, koostööd ja kogemuste vahetamist. Ürituste programmist võib leida mitmeid töötube, üles astuvad erinevad loomekollektiivid ning kavas on ka arutelud piirkonna jaoks olulistel teemadel. Kiviõlis toimub lisaks kultuurikavale näiteks ka arutelu Õunapuupargi rekonstrueerimise üle, Narva-Jõesuus ootavad külalisi kaasahaaravad etteasted ja meistriklassid ning Narvas loob piduliku õhkkonna ühislaulmine ja pidu pika laua taga – suur ühine toidulaud, kus igaüks saab tunda end osana suurest kogukonnast.

„Meie üritused võimaldavad kõigil taaskord meenutada, et meie piirkonna tugevus peitub inimestes – üksteise toetamises, omavahelises dialoogis ja ühistes tegevustes. Soovime luua ruumi, kus igaüks saab tunda oma väärtust ja kuuluvust,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja juht Anna Farafonova. “Just sellised sündmused aitavad luua tugevamat kogukonnatunnet ja lähendavad inimesi,“ lisas ta.

Integratsiooni Sihtasutuse Ida-Virumaa kogukondlike tegevuste projektijuhi Jevgeni Timoštšuki sõnul jagub üritustel tegevusi nii väikesetele kui suurtele. „Tulge kindlasti kohale ja võtke kaasa pere, sõbrad ja hea tuju! Koos veedame mõnusa päeva, saame tuttavaks ja naudime ühist olemist,“ kutsus ta kõiki üles. 

Tegemist on kogukondliku tegevusega, mida viime ellu Kultuuriministeeriumi eestveetava projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames. Selle eesmärk on toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ja tagasipöördujate aktiivset osalemist kogukonnaelus. Projekt kestab 2024–2029 ning on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja riigieelarve vahenditest.

PROGRAMM:

19.08.2025 kell 18:00-21:30 Kiviõli Õunapuupargis

•    Õunapuupargi projekti tutvustus ja arutelu
•    Lüganuse Kapell
•    Mando Trio
•    Pitsa valmistamise õpituba
•    Meistriklassid ja töötoad

20.08.2025 kell 12:00-15:00 Narva-Jõesuu tuletorni juures

•    Loomekollektiivide etteasted 
•    Pitsa valmistamise õpituba 
•    Meistriklassid ja töötoad
•    Ühislaulmine Piret Ausiga

20.08.2025 kell 14:00-17:00 Narva Rugodivi Kultuurimaja pargis

•    Loomekollektiivide etteasted 
•    Meistriklassid ja töötoad 
•    Ühislaulmine Piret Ausi ja eesti keele maja tandemkooriga
•    Pika laua pidu

Pakume tasuta keeleõpet ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi inimestele, kes soovivad saada Eesti kodakondsust. Oma teenuste täpsemaks tutvustamiseks korraldame sellel aastal infotunde, kus räägime lähemalt oma teenustest ning vastame huviliste küsimustele.

Järgmised infotunnid

• 30. oktoobril kell 10:00 veebis (vene keeles). Registreerimine AVATUD iseteeninduses
• 27. novembril kell 10.00 veebis (vene keeles). Registreerimine avaneb 29.10.2025 iseteeninduses
• 11. detsembril kell 10.00 veebis (inglise keeles). Registreerimine AVATUD iseteeninduses

Lisainfo

Kui Te ei ole veel Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna kasutaja, palume Teil esmalt luua oma profiil meie iseteeninduses järgmisel lingil:
https://iseteenindus.integratsioon.ee/

Keeleõppest Eesti kodakondsuse taotlemiseks saate lähemalt lugeda ka:
https://integratsioon.ee/keeleeksam

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustest lähemalt saate lugeda:
https://integratsioon.ee/kodakondsuseksam

Kõik infotunnile registreerunud saavad kogu vajaliku teabe ja infomaterjalid e-posti teel, sõltumata sellest, kas nad osalesid või mitte.

Juba kuuendat aastat pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppijatele võimaluse vestelda mentoritega ehk vabatahtlikega, kes valdavad eesti keelt emakeele tasemel. Tänavu vestles Keelesõbra programmis seni suurim eesti keele sõprade arv: 1018 õppijat ja 981 mentorit moodustasid 1023 keelesõprade vestluspaari. 

„Keelesõprus näitab, kui oluline on võtta aega üksteisega suhtlemiseks – leiame üha rohkem ühist nii keeles kui ka meeles. Sel kevadel on 1999 inimest Eestist ja kaugemaltki leidnud igapäevaste tegemiste kõrvalt kasvõi tunnikese nädalas, et vestelda eesti keeles kõikvõimalikel teemadel – olgu need siis pere toimetamised, muljed elamustest, päevakajalised uudised või uued raamatud. Nendes dialoogides on õppijad muutunud eesti keele kasutamises julgemaks ja mõlemad keelesõbrad teineteisele arusaadavamaks, seeläbi aga ka sidemed Peipsiveerest Kihnuni ja Keilast Tõrvani tugevamaks“, ütles Keelesõbra programmi juht ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat.

Tänavu osales Keelesõbra programmis 1018 eesti keele õppijat, kes ühinesid sellega avaliku registreerimise alusel. Eesti keelt aitasid neil harjutada 981 mentorit, kes osalesid programmis vabatahtlikena. Suhtluskeele harjutamiseks vesteldi paarides kõikvõimalikel teemadel vähemalt korra nädalas veebis, telefonitsi või kokkusaamistel. Mõned mentorid olid toeks mitmele keeleõppijale.

„Aastast aastasse kasvav keelesõprade arv kinnitab, kuivõrd vajalik on keeleõppijaile võimalus eesti keeles vestelda. Rõõm on, et nendele toeks on vabatahtlikud, kellest suur osa teeb kaasa juba mitmendat korda. Näeme, et sageli jätkub suhtlus ka pärast programmi ja muutub tõeliseks sõpruseks. Selliste vestluste ja kohtumiste kaudu leiavad erineva emakeelega kaasmaalased omavahel palju rohkem ühist, kui ennem arvasid. Suur aitäh kõigile vabatahtlikele, kes on leidnud aega eesti keele õppijate toetamiseks ja julgustamiseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Keelesõpru viis kokku ja aitas neil vestlemiseks parimad lahendused leida neljaliikmeline meeskond. Lisaks toetasid nad mentoreid asjakohaste nõuannete ja sobilikke õppematerjalidega, toetudes paljuski oma varasemale Keelesõbra programmis osalemise kogemusele. 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele eriolukorra tõttu ära jäänud suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste asemele võimalusi jätkata keele praktiseerimist veebi vahendusel. Praeguseks on programmist osa võtnud kokku 7 364 keelesõpra.  

Keelesõbra programmi viime läbi Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ning kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 raames.

Ülevaade Keelesõbra programmi kuuendast hooajast:

Laupäeval, 10. mail tulid sajad pered Narvas kokku, et üheskoos avastada Euroopa kultuure. Rohkeid võimalusi selleks pakkus vahva perepäev, mida korraldas Integratsiooni Sihtasutus.

Põnevaid avastusi aitasid teha tunnustatud tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka kaugemalt, kes pakkusid tasuta harivaid ja meeleolukaid tegevusi. Näiteks tuntud jutuvestja Polina Tšerkassova viis kuulajad erinevate Euroopa rahvaste muinasjuttude maailma. Andekas tsirkuseartist Sylvain Oulala jagas mitmeid oma ametisaladusi. Kogenud trikijalgpallur Eno Lints õpetas efektseid jalgpallitrikke. Lisaks sai kogu perega kogukonnaaias käed külge panna ja eesti keele maja tandemkoori eestvõttel laulda. Perepäev tipnes armastatud ansambli Curly Strings hoogsa kontserdiga.

„Perepäev pakkus kuhjaga rõõmu sellest, kui palju meid tegelikult ühendab. Meie Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja Euroopa on kodu tuhandetele inimestele ning sadadele kogukondadele. Sellest tulenev kultuuride rikkus on saanud meie kõigi igapäevaelu osaks. Perepäeval said väiksemad ja suuremad tunda, et meil on erinevusi ja samas on meile veel rohkem sarnasusi. Olgu selleks kasvõi rõõm ühistest tegevustega kogu perega,“ kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narvas toimunud perepäev on üks piirkondlikke tegevusi, mida Integratsiooni Sihtasutus korraldab Ida-Virumaal Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika meetme „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames.

Kõik fotod (Integratsiooni Sihtasutus/ Mikk Otsar): link 

Sama info sotsiaalmeedias: link

Korraldame mais ja juunis infotunde, kus jagame teavet eesti keele õppe kohta ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Esimese nädalaga on vene- ja ingliskeelsetele veebipõhistele infotundidele registreerunud üle 200 inimese ning registreerimine jätkub veebilehel integratsioon.ee/kodanik.

„Esimene infotund 5. mail kulges väga konstruktiivses ja positiivses õhkkonnas ning peatselt hakkasid laekuma ka avaldused meie keeleõppelepingu programmile, mille kaudu aitame inimesi teel kodakondsuseni,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva. „Näeme, et enim pakuvad huvi küsimused seadusandluse, keeleõppe ja õppepuhkuse kohta.“

Gvozdeva sõnul uuriti esimesel infotunnil kõige enam elamislubade ja Eestis elamise vajaliku kestuse kohta ehk kodakondsuse taotlemise tingimusi. Samuti tunti suurt huvi keeleõppelepingu programmi raames pakutava õppepuhkuse ja hüvitise vastu töötavatele inimestele.

„Keeleõpe on jätkuvalt oluline teema. Kuigi paljud peavad vajaliku (B1) taseme saavutamist keeruliseks, näitavad meie kogemused, inimeste edulood ja ametlik statistika, et eksami sooritamine on enamiku jaoks igati saavutatav. Meie roll on pakkuda selles protsessis tuge ja julgustust,“ lisas Gvozdeva.

Suve hakuni toimub veel kolm infotundi – 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Osalejate arv ei ole piiratud ning infotunnid toimuvad veebis, võimaldades huvilistel valida sobiva aja ja keele. Infotundidesse saab registreeruda veebilehel integratsioon.ee/kodanik