Alustame tasuta infotundidega, kus jagame kõigile Eesti kodakondsusest huvitatud elanikele infot tasuta keeleõppest ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Veebis vene ja inglise keeles toimuvatele infotundidele saab registreeruda aadressil integratsioon.ee/kodanik.

„Anname oma parima, et Eesti kodanikke tuleks pidevalt juurde. Eestis elab näiteks ligi 60 000 määratlemata kodakondsusega elanikku, kellest suur osa soovib hiljutise uuringu kohaselt saada Eesti kodanikeks. Selleks pakume nii neile kui ka kõigile teistele soovijatele mitmekülgset tuge, näiteks alustada tasuta keeleõppega juba sellel sügisel. Täpsemat teavet kõigi meie teenuste kohta jagamegi oma infotundides,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Esimene infotund toimub juba 5. mail, sellele järgnevad veel kolm infotundi 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Huvilised saavad osaleda veebi teel valides endale sobiva aja ja keele.

Osalejad saavad näiteks teada, kuidas läbida tasuta eesti keele kursused nõutud B1 tasemele, osaleda põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse koolitustel, saada õppepuhkuse hüvitist, registreeruda eksamitele, esitada kodakondsuse taotlus ning muud olulist infot.

„Oma töös näeme, et kodakondsust taotlevatel elanikel on sageli puudu vaid üks viimane pusletükk – keeleoskus nõutud tasemel. Meie aitame seda takistust ületada ehk õppida keelt, tõsta enesekindlust ja maandada eksamiga seotud hirme. Võimaluse selleks tagab Siseministeeriumi rahastatud keeleõppelepingu programm,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva.

Rohkem teavet Integratsiooni Sihtasutuse teenuste ja infotundide kohta leiab veebilehelt integratsioon.ee/kodanik, kus saab ka infotundidele registreeruda.

Pakume tasuta keeleõpet ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi inimestele, kes soovivad saada Eesti kodakondsust. Oma teenuste täpsemaks tutvustamiseks korraldame sellel aastal infotunde, kus räägime lähemalt oma teenustest ning vastame huviliste küsimustele.

Infotunnid toimuvad veebis. Valige endale sobiv ja registreeruge allolevatel linkidel. Mai ja juuni kuu infotundide ajad on järgmised:

• 05.05 kell 10.00 – vene keeles - registreeru siin
• 12.05 kell 10.00 – inglise keeles - registreeru siin
• 19.05 kell 18.00 – vene keeles - registreeru siin
• 02.06 kell 10.00 – vene keeles - registreerimine infotunnile avaneb alates mai lõpust.

Kui Te ei ole veel Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna kasutaja, palume Teil esmalt luua oma profiil meie iseteeninduses järgmisel lingil:
https://iseteenindus.integratsioon.ee/

Keeleõppest Eesti kodakondsuse taotlemiseks saate lähemalt lugeda ka:
https://integratsioon.ee/keeleeksam

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustest lähemalt saate lugeda:
https://integratsioon.ee/kodakondsuseksam

Kõik infotunnile registreerunud saavad kogu vajaliku teabe ja infomaterjalid e-posti teel, sõltumata sellest, kas nad osalesid või mitte.

Laupäeval, 10. mail on Narva ja teiste Ida-Virumaa piirkondade elanikud oodatud perepäevale, et üheskoos avastada Euroopa kultuure. Põnevaid avastusi aitavad teha tunnustatud tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka kaugemalt, kes pakuvad tasuta harivaid ja meeleolukaid tegevusi.

Perepäeva korraldab Euroopa Nädala raames Integratsiooni Sihtasutus, kes on ka varasemalt eesti keele maja ainulaadsete projektide abil pakkunud Ida-Virumaa elanikele ja külalistele võimalusi ühisteks elamusteks.

Keelemaja juhi Anna Farafonova sõnul pakub perepäev võimaluse tunda rõõmu sellest, kui palju meid tegelikult ühendab. „Meie Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja Euroopa on kodu tuhandetele inimestele ning sadadele kogukondadele. Sellest tulenev kultuuride rikkus on saanud meie kõigi igapäevaelu osaks. Tuleme Narva loomingulises südames kokku, et ühistes tegevustes mõista meie erinevusi ja sarnasusi ning seeläbi üksteisele veelgi lähemaks saada. Seda kõike lustiga, mis on perede kokkutulekutele omane,“ selgitas Anna Farafonova.

Perepäeva tegevustest saab tasuta osa võtta Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides ja õuealal. Ajavahemikus kell 12-17 on terve rida harivaid ja meeleolukaid tegevusi, mis pakuvad võimalusi kogu perega Euroopa kultuure avastada.  

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas perepäeva korraldav Jevgeni Timoštšuki arvates on see ideaalne võimalus pere, aga ka sõpradega kokku saada. „Nii väiksemaid kui ka suuremaid ootavad põnevad ettevõtmised ja ainulaadsed elamused. Näiteks tuntud jutuvestja Polina Tšerkassova viib kuulajad kaasa erinevate Euroopa rahvaste muinasjuttude ja lugude maailma. Andekas artist Sylvain Oulala õpetab žongleerimist ja muid tsirkuse saladusi. Kogenud trikijalgpallur Eno Lints õpetab efektseid jalgpallitrikke, mis arendavad osavust ja aitavad viia mängu võidule. Lisaks saab kogu perega kogukonnaaias käed külge panna ja eesti keele maja tandemkoori eestvedamisel laulda. Perepäev tipneb armastatud ansambli Curly Strings hoogsa kontserdiga,“ lisas Jevgeni Timoštšuk.

Perepäeva kava ja esinejatega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ja eesti keele maja sotsiaalmeedias. Sündmus on üks piirkondlikke tegevusi, mida sihtasutus korraldab Ida-Virumaal Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika meetme „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames.

Tegemist on esimese kogukondliku tegevusega, mida viime ellu Kultuuriministeeriumi eestveetava projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames. Selle eesmärk on toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ja tagasipöördujate aktiivset osalemist kogukonnaelus. Projekt kestab 2024–2029 ning on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja riigieelarve vahenditest. Partneritena on kaasatud ka Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Integratsiooni Sihtasutus keskendub tegevustele Ida-Virumaal, toetades kohalike kogukondade omavahelist koostööd ja omaalgatusi.

Perepäev

Laupäev, 10. mai 2025
Narva Kunstiresidentuur ehk NART (Joala 18)

12.00 Perepäeva avamine
12.00-15.00 Õpitoad õuealal ja ruumides
15.00-16.00 Tandemkoori esinemine õuealal ja ühislaulmine
16.00-17.00 Peaesineja Curly Strings kontsert õuelaval
17.00 Perepäeva lõpetamine

Kuni 16. aprillini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.   

Toetust võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 17. märts 2025 – 16. märts 2026, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kuue aasta jooksul maakonnas toetust saanud suur arv meeldejäävaid üritusi. „Läbi aastate on korraldatud sündmustest saanud osa tuhandeid inimesi, nende seas nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Samuti on kõigil neil üritustel olnud oluline roll piirkonna majanduse elavdamisel, kuna üritustel tarbitakse kohalikke teenuseid ning müüakse kohalikke tooteid. Tervikuna aitab toetus kaasa spordi ja kultuuri kui majandusharu arendamisele Ida-Virumaal,“ kommenteerib asekantsler.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on spordi- ja kultuuriüritustel mitmekülgne mõju. „Toetus aitab kaasa Ida-Virumaa kohaliku elu elavdamisele ja seeläbi nii piirkonna kui ka Eesti arengule. Tugevneb maakonna side teiste piirkondadega ning hoogu saab koostöö inimeste ja kogukondade vahel. Suurüritused annavad elanikele võimalusi eneseteostuseks ning soodustavad ettevõtlikkust. Ürituste populaarsus aitab kujundada maakonnast atraktiivsemat sihtkohta nii turistidele kui ka investoritele. Nii tekib aina paremaid võimalusi Ida-Virumaal tegutseda,“ lisab ta.

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu hiljemalt 16. aprillil kell 23.59. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/konkursid. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 3. aprillil kell 15.00. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda kirjutades aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 401 488 eurot. Toetust saanud üritustega saab tutvuda veebilehel https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-ida-virumaa-ettevotlust-edendavad-spordi-ja-kultuuriuritused-4. 

Info sotsiaalmeedias

Sama info on kättesaadav sihtasutuse Facebooki kontol: link.

Balti Uuringute Instituut uuris möödunud aastal Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel, millised on määratlemata kodakondsusega elanike hoiakud Eesti kodakondsuse osas ning mis mõjutab selle taotlemist.

Balti Uuringute Instituudi rände- ja lõimumisuuringute programmijuht Kristjan Kalduri sõnul oli tähelepanuväärne huvi, millega määratlemata kodakondsusega elanikud mullu kevadel alustatud uuringus osalesid. 

„Nägime, et 65% vastanutest kavatseb taotleda Eesti kodakondsust, kusjuures on see soov ühtlaselt kõrge kõigis vaadeldud vanuserühmades. Saime ka kinnitust, et määratlemata kodakondsuseta elanike seas on erinevate hoiakutega grupid, kel on erinevad takistused või hirmud, mis võivad kodakondsuse taotlemise motivatsiooni vähendada. On gruppe, keda motiveerib kodu- või kuuluvustunne, teisi aga hoopis paremad võimalused tööturul. Ka praktilised lahendused on nende jaoks erinevad," ütles Kristjan Kaldur.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul kinnitas uuring, et edaspidi tuleb pöörata rohkem tähelepanu kodakondsust toetavate hoiakute kujundamisele.

„Kodakondsuse omandamine ei ole lõimumise lõpp-peatus, küll aga oluline verstapost sellel teekonnal. Paljud määratlemata kodakondsusega inimesed tunnevad ennast osana meie ühiskonnast ning samuti tunnevad tugevat seost Eestiga, mis on lõimumise seisukohalt väga oluline. Kodakondsuse saamine on järgmine samm, selle kaudu tekib õiguslik seos inimese ja riigi vahel, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohustused. Nüüd läbi viidud uuring toob esile hoiakuid ja muid põhjusi, mis takistavad määratlemata kodakondsusega inimestel järgmise sammu astumist, ning näitab, millist tuge nad Eesti kodakondsuse omandamiseks vajavad,“ rääkis Eda Silberg.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi kinnitusel andis uuring võimalusi kodakondsuse taotlejatele pakutavat tuge edasi arendada. 

„Meie seas on ligi 60 000 määratlemata kodakondsusega elanikku, kellest suur osa soovib saada Eesti kodakondsust. Oluline on pakkuda tulevastele kodanikele igakülgset tuge sellel teekonnal ja aidata kaasa, et nende side Eestiga veelgi suureneks. Uuringu tulemused annavad väärtuslikku tagasisidet, et koos valdkonna spetsialistidega edasi arendada kodakondsuse taotlemist toetavaid lahendusi,“ ütles Dmitri Moskovtsev.

Määratlemata kodakondsusega elanike hoiakute väljaselgitamiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi laiapõhjalise ankeetküsitluse ning fookusrühma intervjuud. Küsitluses osales 1991 inimest ja seitsmes fookusrühmas osales kokku 28 elanikku. Uuringu läbiviimine algas 2024. aasta kevadel ja andmete kogumine toimus ajavahemikus oktoober-detsember. 

Uuringu aruande, kokkuvõtte ja visuaalidega on toodud allpool.

Uuringu tulemused kinnitavad:
> Määratlemata kodakondsusega elanikel on Eestiga tugev sotsiaalne ja kultuuriline side. Üle 80% märgib end olevat oma elukohaga vähemalt „üsna“ või „väga seotud“ ja ligikaudu 90% tunneb seesugust seotust Eestiga. Oluline on ka tulemus, et 70% vastajatest toetab väidet, et nad ei ole võtnud mõne muu riigi kodakondsust just seetõttu, et Eesti on nende kodumaa.

> Valdav osa määratlemata kodakondsusega elanikest ehk 65% on valmis Eesti kodakondsust taotlema ja arvab, et see toimub lähima ühe aasta jooksul (15%) või lähima kahe kuni viie aasta jooksul (28%). Ligikaudu 79% määratlemata kodakondsusega elanikest valiks Eesti kodakondsuse kui neil oleks võimalus vabalt valida.

> Määratlemata kodakondsusega elanikud soovivad Eesti kodakondsust erinevatel põhjustel. Peamine motivatsioon kodakondsuse taotlemiseks on kindlustunde saavutamine, et neil oleks kõik õigused Eestis elamiseks (52%). Lisaks nähakse olulise motivatsioonina kodutunde suurenemist Eestis (38%) ja võimaliku diskrimineerimise vähenemist (34%). Välja tuuakse ka pragmaatilised põhjused Eestis kodanikuks olemisel, näiteks paremad võimalused leida tööd (32%).

> Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike enesemääratluses väljendub tugev seotus Eestiga: rohkem kui 60% vastajatest valivad võimalusel enda identiteediks mitte lihtsalt „venelane“, vaid pigem venekeelne eestlane (44%) või eestivenelane (18%). 

> Peamine takistus kodakondsuse taotlemisel on eesti keele vajaliku taseme (B1) saavutamine (53%). Selles rühmas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi 22%, passiivse eesti keele oskusega inimesi 68% ning eesti keelt üldse mitte valdavaid inimesi 7%. Keelega seotud takistusele järgnevad ebapiisav finantsolukord (17%), ajapuudus (16%) ja liiga kõrge vanus (13%).

> Määratlemata kodakondsusega elanike sihtrühm on mitmekesine ja eriilmeline. Nende hoiakud, motivatsioon ja takistused Eesti kodakondsuse suhtes on erinevad. Sellest lähtuvalt ei ole ka üht meedet või tegevust, mis kõiki neid inimesi Eesti kodakondsuse saamisele lähemale aitaks. On hulk inimesi, kellele mõjuks positiivne üleskutse riigi tasandilt, kuid enamik vajab ka praktilist tuge.

Uuring:

• Uuringu aruanne (PDF)
• Uuringu kokkuvõte (PDF)

Visuaalid:

“50 küsimust Eesti kodakondsuseni“ mäng on mõeldud abivahendiks kodakondsuse saamise teekonnal. Mäng loodi Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2023. aastal paberkandjal kaardimänguna toetavaks õppematerjaliks  neile, kelle eesmärk on kindlustada vajalikud teadmised kodakondsuseksami sooritamiseks. Mäng koosneb 50 küsimusest, mis põhinevad peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusel ja kodakondsuse seadusel, kuid hõlmavad ka teemasid igapäevaelust.

Äsja valminud veebiversiooni mängust saavad aga kasutada kõik soovijad enda silmaringi avardamiseks ja põnevaks ajaviiteks.

Vastavalt oma eesmärgile saad valida ühe kolmest mänguviisist:

ÕPPEVERSIOON

Õppeversioon võimaldab mängu käigus liikuda edasi-tagasi, vastuseid üle vaadata, saada viiteid õigetele vastustele ning õppida sobivas tempos.

MÄNGUVERSIOON

Mänguversioon pakub ajapiiranguga väljakutseid, võimalust mängida üksinda, sõbra või tiimiga ning koguda punkte. Mängu lõpus saad oma skoori jagada ja selgitada välja parima teadmistega mängija.

EKSAMIVERSIOON

Eskamiversioon on kõigist tõsiseim variant – igale küsimusele vastamiseks on piiratud aeg ning tulemused selguvad alles mängu lõpus. Tänu sellele versioonile saad harjutada eksamisituatsiooni ja testida oma teadmisi.

Mängu saab mängida SIIN

Kutsu sõbrad mängima ja pane oma teadmised proovile!

Programm, milles Nargiza osales, pakub igakülgset tuge eesti keele õppimisel ja kodakondsuseksamiteks valmistumisel. Osalejatel on juurdepääs keelekursustele, iseseisva õppe materjalidele ja eksamieelsele nõustamisele. Erilist tähelepanu pööratakse paindliku lähenemisviisi tagamisele, mis võimaldab kombineerida õpingud töö- või perekohustustega. 

Nargiza otsustas õppida eesti keelt, mõistes, et Eestis elades ei ole see lihtsalt formaalsus, vaid oluline suhtlemise ja igapäevaste küsimuste lahendamise vahend. Teda motiveeris soov kauplustes, kohvikutes ja teenindusasutustes vabalt suhelda ning võimalus taotleda alalist elamisluba ja kodakondsust.

Pärast keelekursuste tasemel B1 läbimist sooritas Nargiza eksamid edukalt juba esimesel katsel. See samm võimaldas tal end igapäevaelus enesekindlamalt tunda. Ta märgib, et juba selles etapis tekkis tal rohkem võimalusi: „Nüüd saan vähemalt ennast väljendada, kui mul midagi vaja on, ja see muudab elu palju lihtsamaks.“

Hoolimata sellest, et Nargizal on kaks last, suutis ta õppimiseks aega leida. Kui noorim laps oli lasteaias, käis Nargiza kursustel ja luges kodus tütrele eesti keeles lihtsaid muinasjutte. See oli talle suurepärane kogemus. Nargiza tunnistab aga, et see ei olnud alati kerge. Eriti raskeks osutus iseseisev töö. Siiski pakuti programmi raames kõiki vajalikke materjale ja tuge, mis muutis õppeprotsessi palju lihtsamaks. Kursused aitasid teadmisi struktureerida ning eksamieelsed konsultatsioonid tagasid struktuuri ja nõuete selge mõistmise.

Erilist tähelepanu pööras Nargiza põhiseaduse ja seadusandluse tundmise eksamiks valmistumisele. Ta otsustas õppida iseseisvalt ning tõlkis tekste, et materjalist paremini aru saada ja test edukalt läbida.

Õppimine nõudis pingutust ja enesedistsipliini, kuid Nargiza on kindel, et isegi tiheda ajakavaga on võimalik saavutada algtaseme keeleoskus. „Isegi kui aega on vähe, piisab põhioskuste omandamiseks tunnist või kahest kursustest ja iseseisvast tööst nädalas,“ ütleb ta.

Programm osutus kasulikuks mitte ainult keeleõppes, vaid ka uute võimaluste avastamisel. Nargiza jätkab õpinguid, et rääkida vabamalt ja leida rohkem karjäärivõimalusi. Ta usub, et peamine on alustada ning et pakutavad kursused, paindlik ajakava ja tasuta materjalid teevad õppeprotsessi mugavaks kõigile, kes soovivad eesti keelt õppida.

Nargiza soovitab kõigil, kes kahtlevad oma võimetes või lükkavad õppimist edasi, proovida isegi siis, kui tundub, et aega on vähe. „Alustage vähesest. Hästi korraldatud programm, spetsialistide toetus ja teie soov toovad kindlasti edu. Mis kõige tähtsam, te tunnete, kuidas järk-järgult avanevad uued horisondid, mis varem tundusid kättesaamatud.“

Nargiza sai selle teekonna läbida ainult tänu regulaarsele praktikale, sihikindlusele ja programmi toetusele. Täna liigub ta edasi, inspireerides oma eeskujuga neid, kes on veel eesti keele õppimise alguses.

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Denis teadis juba lapsepõlves, et tema elu on seotud Eestiga. Siin ta sündis, õppis ja kujunes isiksuseks. Hoolimata „halli“ passiga elatud aastatest tegi ta teadliku otsuse saada Eesti kodakondsus, tundes, et on aeg lõpuks määrata oma koht maailmas.

„Ma uskusin kaua, et hallist passist mulle piisab: ma sain vabalt reisida Euroopas, Venemaal ja teistes riikides,“ ütleb Denis. „Aga lõpuks mõistsin, et tahan olla täisväärtuslik osa ühiskonnast, milles ma elan. Veelgi enam, mu Eesti sõbrad küsisid tihti, miks ma seda võimalust ei kasuta.“

Just sõbrad mängisid tema otsuses võtmerolli. Nende toetus aitas Denisil kindlalt läbida kõik ettevalmistuse ja eksamite etapid. „Üks tuttav ütles: „Vaata, sa pead seda lihtsalt tegema.“ Ma mõistsin, et tal on õigus. Mõnikord tehakse otsus just sellistes hetkedes.“

Eksamiteks valmistumine osutus Denisi jaoks suhteliselt lihtsaks. Ta oli eesti keelt kuulnud juba lapsepõlves ja kasutanud seda sageli sõpradega suhtlemiseks. Sellegipoolest osutusid kursused kasulikeks: „Kõige rohkem aitas mind grammatika õppimine. Isegi minu Eesti päritolu sõbrad ei tea sageli kõiki reegleid, aga mina sain neist tänu suurepärastele õpetajatele aru. Õppimine ei olnud raske, vaid pigem nauditav.“

Kuid kodakondsuse saamise tee langes kokku keerulise perioodiga: sõda, vabatahtlik tegevus, töö – kõik see võttis palju aega. „Oli hetki, kui ma tahtsin kõik ära jätta,“ tunnistab Denis. „Aga sõprade, õpetajate ja programmi toetus aitas mind edasi minna. Ma tundsin, et ma pole üksi.“

Denis rõhutab, et õppimisprotsess ise ei olnud talle lihtsalt vajalik, vaid ka tõeliselt huvitav kogemus. Kursustel kohtus ta teiste osalejatega, kellest igaüks liikus oma eesmärgi poole. „See oli inspireeriv. Me jagasime nõuandeid ja toetasime üksteist. Rühmas valitses imeline õhkkond, kus keegi ei tundnud end võõrana.“

Pärast eksamite edukat läbimist valdas Denisit rõõm ja uhkus. „Kui ma ütlesin oma sõpradele, et olen eksamid läbinud, hüüdsid nad rõõmsalt: „Tere tulemast!“ See hetk oli mulle tähtis, sest ma tundsin end täielikult selle kogukonna liikmena, kuhu olen alati kuulunud.“

Programmis osalemine aitas Denisil kinnitada oma otsust jääda Eestisse. „Ma sündisin siin ja minu süda jääb alati Eestisse.“ Programm avas talle uusi võimalusi ja aitas tal mõista, et Eesti on koht, kus on tema juured, sõbrad ja kodu.

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Fareed Ud Din Taimoori jaoks ei olnud teekond Eesti kodakondsuse saamiseni pelgalt juriidiline protsess – see oli sügavalt isiklik ja elumuutev kogemus.

Tema lugu sai alguse 2015. aastal, kui teda inspireerisid Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud sõbrad. Sotsiaalmeedias nende saavutusi jälgides hakkas ta endale ette kujutama sarnast tulevikku. Euroopa kvaliteetne tasuta haridus tundus talle tõelise unistusena. Just tänu lähedase sõbra julgustusele otsustas Taimoor astuda suure sammu ja kolida Eestisse.

Noore üliõpilasena Pakistanist saabunud Taimoor pidi algusest peale toime tulema mitmete väljakutsetega: uue kultuuriga kohanemine, elamine eemal perest ja täiesti erineva keelega hakkama saamine olid kõik hirmutavad. Kuid ta oli kindlalt otsustanud, et see võimalus võib tema elu täielikult muuta.

Kodakondsuse saamiseks pidi Taimoor selgeks õppima eesti keele ja sooritama mitmeid eksameid. Keeleõpe oli alguses eriti raske. „Eesti keel ei sarnanenud ühegi keelega, millega ma varem kokku puutunud olin,“ ütles Taimoor.

Siinkohal pakkus ettevalmistav programm kodakondsuse saamiseks üliolulist tuge. Taimooril oli juurdepääs hästi struktureeritud keelekursustele ja õppematerjalidele, mis juhatasid teda samm-sammult. Lisaks keelele aitas programm tal valmistuda eksamiteks ja paremini mõista Eesti ühiskonda.

Programmi suurim eelis oli personaalne lähenemine. Mentorid ja juhendajad olid alati valmis vastama küsimustele, selgitama keerulisi momente ja andma julgustust. „Ilma nende toetuseta oleks olnud palju raskem eesmärgini jõuda,“ ütles Taimoor.

Vahepeal oli Taimooril hetki, mil tundus, et kõigi kohustustega toimetulek on võimatu. Tööd, õpinguid ja eksamiteks valmistumist ühildada ei olnud lihtne. Kuid ta tuletas endale pidevalt meelde, miks ta selle teekonna ette võttis. Programmi selge struktuur ja kättesaadavad materjalid aitasid säilitada motivatsiooni, ning iga väike edusamm viis teda eesmärgile lähemale.

Olulist rolli mängis ka suhtlus teiste programmi osalejatega. Kõigil oli sama eesmärk, nad toetasid üksteist ja jagasid kogemusi. Teiste edulood inspireerisid Taimoori ja aitasid tal raskematel hetkedel mitte alla anda.

Kui Taimoor lõpuks Eesti passi sai, täitsid teda uhkus ja kergendus. See dokument oli sümboliks aastatepikkusele pingutusele, järjekindlusele ja isiklikule kasvule. Kodakondsuse saamisega tundis ta end mitte ainult Eesti ühiskonna osana, vaid tema ees avanesid ka piiramatud võimalused oma plaanide elluviimiseks.

Taimoori jaoks on Eesti kodakondsuse eelised ilmsed. Nüüd on tal avatud kõik teed professionaalseks kasvuks ning mis kõige tähtsam – ta tunneb end koduselt riigis, mis tagab talle stabiilse tuleviku. Kõige olulisem aga on see, et see tugevdanud tema sidet Eestiga, riigiga, mis teda vastu võttis ja andis võimaluse areneda.

Neile, kes mõtlevad sellel teel astuda, annab Taimoor lihtsa, kuid olulise nõuande: „Ärge laske hirmul ja kahtlustel end peatada. Jah, see protsess pole lihtne, kuid see on seda väärt. Tehke esimene samm, olge järjepidevad ja uskuge endasse.“ Tema sõnul on äärmiselt oluline kasutada kõiki programmi pakutavaid võimalusi: „Nende tugi on just see, mis aitab kõigist raskustest üle saada.“

Taimoori lugu on särav näide sellest, mida on võimalik saavutada tänu sihikindlusele ja mõttekaaslaste toele. See inspireerib, et iga eesmärk, ükskõik kui raske see ka ei tunduks, on saavutatav, kui oled valmis alustama ja järjekindlalt oma teekonda jätkama.

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Möödunud aasta novembris Integratsiooni Sihtasutuse uue projektina alguse saanud KODANIKUAKADEEMIA üritustel oli Eesti kodakondsuse taotlejatel ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel võimalus edendada oma kodanikuteadlikkust ja -aktiivsust läbi mitmekesiste kaasavate tegevuste, mis aitasid tugevdada inimeste seotust Eesti riigiga ning suurendada usaldust riigiinstitutsioonide vastu, mõista ja väärtustada Eesti mitmekesisust. Need üritused ja tegevused viis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega läbi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Kodanikuakadeemia raames toimus 2024. aasta novembris kolm üritust: koostöös Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga“, üritus „Mitmekesine Eesti” Narva Rahvaste Majas ning õppekäik Politseimuuseumisse ja Riigikokku.

14. novembril toimunud Politseimuuseum ja Riigikogu õppereisi eesmärk oli anda osalejatele sügavam ülevaade Eesti riigi toimimisest ja pakkuda võimalust kohtuda riigiasutuste esindajatega ning tutvuda lähemalt nende töö ja ühiskondliku rolliga.

Päev algas Eesti Politseimuuseumis, kus osalejatel oli võimalus tutvuda politseitöö erinevate tahkudega. Ekskursioon pakkus põhjalikku ülevaadet, kuidas politsei igapäevaselt meie kõigi turvalisust kaitseb ja millal ning kuidas politseid appi kutsuda. Osalejatel avanes ka võimalus istuda politseiautos ja kogeda ise, kuidas patrullmasinaga „kihutada,” mis oli paljude jaoks päeva üks meeldejäävamaid hetki. Lisaks käsitleti teemasid, mis puudutasid jälgimismeetodeid ja tõendite kasutamist kohtumenetlustes, andes külastajatele aimu, millised tingimused ja reeglid politsei tööprotsesse reguleerivad.  Külastus avardas osalejate teadmisi politsei töökorraldusest Eestis, pakkudes põnevaid fakte ja võimalust arutada turvalisusega seotud küsimusi, mis kõiki puudutavad.

Pärastlõunal suundus grupp Toompeale, kus ootas ees ekskursioon Riigikogusse. Riigikogu ekskursioon pakkus osalejatele väärtusliku võimaluse näha Eesti seadusandlikku kogusse sissepoole – seda nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatepunktist. Giidi juhendamisel tutvuti Toompea lossi ajalooga ning saadi sügavam ülevaade Riigikogu igapäevasest tööst ja seadusloome protsessidest. Osalejatele räägiti, kuidas Riigikogu liikmed töötavad, millised on nende ülesanded ja vastutused ning anti põhjalik selgitus, kuidas rahvas Riigikogu tegevuses osaleb ja kuidas nende hääl on seadusloomesse kaasatud.

Külastuse lõpus said osalejad esitada küsimusi Eesti poliitilise süsteemi ja Riigikogu liikmete töö kohta. Paljudele oli see ainulaadne kogemus, mis andis väärtuslikku teavet demokraatia toimimise kohta Eestis. See hariv õppereis pakkus osalejatele sügavat arusaamist Eesti riigi toimimisest, olles inspireeriv ja teadmisterohke päev. Osalejad väljendasid suurt rahulolu ja leidsid, et sellised külastused on suurepärane viis riigikorralduse ja avalike asutuste töö mõistmiseks. Tagasisõidu ajal toimus bussis aktiivne arutelu ja tagasisidestamine õppereisi kohta. Osalejad jagasid oma muljeid nii projektimeeskonnaga kui ka omavahel ning registreerusid järgmistele Kodanikuakadeemia üritustele.

Üritus jättis tagasiside põhjal osalejatele väga positiivseid emotsioone, rõõmu, inspiratsiooni ja rahulolu, mis kinnitab ürituse korralduse kõrget taset ja käsitletud teemade tähtsust inimeste jaoks.

Galeriid üritusest näeb SIIT 

Uusi Kodanikuakadeemia tegevusi on oodata juba 2025. aasta teises kvartalis. Selleks jälgige uudiseid meie kodulehel!

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.