Juba kuuendat aastat pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppijatele võimaluse vestelda mentoritega ehk vabatahtlikega, kes valdavad eesti keelt emakeele tasemel. Tänavu vestles Keelesõbra programmis seni suurim eesti keele sõprade arv: 1018 õppijat ja 981 mentorit moodustasid 1023 keelesõprade vestluspaari. 

„Keelesõprus näitab, kui oluline on võtta aega üksteisega suhtlemiseks – leiame üha rohkem ühist nii keeles kui ka meeles. Sel kevadel on 1999 inimest Eestist ja kaugemaltki leidnud igapäevaste tegemiste kõrvalt kasvõi tunnikese nädalas, et vestelda eesti keeles kõikvõimalikel teemadel – olgu need siis pere toimetamised, muljed elamustest, päevakajalised uudised või uued raamatud. Nendes dialoogides on õppijad muutunud eesti keele kasutamises julgemaks ja mõlemad keelesõbrad teineteisele arusaadavamaks, seeläbi aga ka sidemed Peipsiveerest Kihnuni ja Keilast Tõrvani tugevamaks“, ütles Keelesõbra programmi juht ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat.

Tänavu osales Keelesõbra programmis 1018 eesti keele õppijat, kes ühinesid sellega avaliku registreerimise alusel. Eesti keelt aitasid neil harjutada 981 mentorit, kes osalesid programmis vabatahtlikena. Suhtluskeele harjutamiseks vesteldi paarides kõikvõimalikel teemadel vähemalt korra nädalas veebis, telefonitsi või kokkusaamistel. Mõned mentorid olid toeks mitmele keeleõppijale.

„Aastast aastasse kasvav keelesõprade arv kinnitab, kuivõrd vajalik on keeleõppijaile võimalus eesti keeles vestelda. Rõõm on, et nendele toeks on vabatahtlikud, kellest suur osa teeb kaasa juba mitmendat korda. Näeme, et sageli jätkub suhtlus ka pärast programmi ja muutub tõeliseks sõpruseks. Selliste vestluste ja kohtumiste kaudu leiavad erineva emakeelega kaasmaalased omavahel palju rohkem ühist, kui ennem arvasid. Suur aitäh kõigile vabatahtlikele, kes on leidnud aega eesti keele õppijate toetamiseks ja julgustamiseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Keelesõpru viis kokku ja aitas neil vestlemiseks parimad lahendused leida neljaliikmeline meeskond. Lisaks toetasid nad mentoreid asjakohaste nõuannete ja sobilikke õppematerjalidega, toetudes paljuski oma varasemale Keelesõbra programmis osalemise kogemusele. 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele eriolukorra tõttu ära jäänud suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste asemele võimalusi jätkata keele praktiseerimist veebi vahendusel. Praeguseks on programmist osa võtnud kokku 7 364 keelesõpra.  

Keelesõbra programmi viime läbi Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ning kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 raames.

Ülevaade Keelesõbra programmi kuuendast hooajast:

Laupäeval, 10. mail tulid sajad pered Narvas kokku, et üheskoos avastada Euroopa kultuure. Rohkeid võimalusi selleks pakkus vahva perepäev, mida korraldas Integratsiooni Sihtasutus.

Põnevaid avastusi aitasid teha tunnustatud tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka kaugemalt, kes pakkusid tasuta harivaid ja meeleolukaid tegevusi. Näiteks tuntud jutuvestja Polina Tšerkassova viis kuulajad erinevate Euroopa rahvaste muinasjuttude maailma. Andekas tsirkuseartist Sylvain Oulala jagas mitmeid oma ametisaladusi. Kogenud trikijalgpallur Eno Lints õpetas efektseid jalgpallitrikke. Lisaks sai kogu perega kogukonnaaias käed külge panna ja eesti keele maja tandemkoori eestvõttel laulda. Perepäev tipnes armastatud ansambli Curly Strings hoogsa kontserdiga.

„Perepäev pakkus kuhjaga rõõmu sellest, kui palju meid tegelikult ühendab. Meie Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja Euroopa on kodu tuhandetele inimestele ning sadadele kogukondadele. Sellest tulenev kultuuride rikkus on saanud meie kõigi igapäevaelu osaks. Perepäeval said väiksemad ja suuremad tunda, et meil on erinevusi ja samas on meile veel rohkem sarnasusi. Olgu selleks kasvõi rõõm ühistest tegevustega kogu perega,“ kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narvas toimunud perepäev on üks piirkondlikke tegevusi, mida Integratsiooni Sihtasutus korraldab Ida-Virumaal Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika meetme „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames.

Kõik fotod (Integratsiooni Sihtasutus/ Mikk Otsar): link 

Sama info sotsiaalmeedias: link

Korraldame mais ja juunis infotunde, kus jagame teavet eesti keele õppe kohta ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Esimese nädalaga on vene- ja ingliskeelsetele veebipõhistele infotundidele registreerunud üle 200 inimese ning registreerimine jätkub veebilehel integratsioon.ee/kodanik.

„Esimene infotund 5. mail kulges väga konstruktiivses ja positiivses õhkkonnas ning peatselt hakkasid laekuma ka avaldused meie keeleõppelepingu programmile, mille kaudu aitame inimesi teel kodakondsuseni,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva. „Näeme, et enim pakuvad huvi küsimused seadusandluse, keeleõppe ja õppepuhkuse kohta.“

Gvozdeva sõnul uuriti esimesel infotunnil kõige enam elamislubade ja Eestis elamise vajaliku kestuse kohta ehk kodakondsuse taotlemise tingimusi. Samuti tunti suurt huvi keeleõppelepingu programmi raames pakutava õppepuhkuse ja hüvitise vastu töötavatele inimestele.

„Keeleõpe on jätkuvalt oluline teema. Kuigi paljud peavad vajaliku (B1) taseme saavutamist keeruliseks, näitavad meie kogemused, inimeste edulood ja ametlik statistika, et eksami sooritamine on enamiku jaoks igati saavutatav. Meie roll on pakkuda selles protsessis tuge ja julgustust,“ lisas Gvozdeva.

Suve hakuni toimub veel kolm infotundi – 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Osalejate arv ei ole piiratud ning infotunnid toimuvad veebis, võimaldades huvilistel valida sobiva aja ja keele. Infotundidesse saab registreeruda veebilehel integratsioon.ee/kodanik 

Eestis rahvusvahelist kaitset saanud Ukraina kodanikud saavad läbida tasuta eesti keele kursusi ja kohanemiskoolitusi, mis on ettenähtud riikliku kohanemisprogrammiga Settle in Estonia. Õpet on võimalik alustada tänavu mais, juunis, juulis või augustis, registreerudes kohe programmi iseteeninduses.

Rahvusvahelise kaitse staatusega kaasneb sõjakoldest Eestisse tulnud Ukraina kodanikele kohustus läbida riikliku kohanemisprogrammiga Settle in Estonia ettenähtud eesti keele kursusi tasemetel A1, A2 ja B1 ning siinset elukorraldust tutvustavaid kohanemiskoolitusi. Kursuste ja koolituste läbimine on oluline staatuse uuendamisel.

Pakutavatel kursustel saab alustada õpet tänavu mais, juunis, juulis või augustis. Õppida on võimalik veebis või kohapeal Keilas, Tallinnas, Tartus, Pärnus, Raplas, Valgas ja Viljandis. 

Ukraina kodanikud saavad valida endale sobiva eesti keele kursuse ja kohanemiskoolituse neist, kus on vabu õppekohti. Eesti keele kursustel vabade õppekohtade hetkeseisuga saab tutvuda sihtasutuse kohanemisprogrammi Settle in Estonia iseteeninduses https://settleinestonia.ee/login, kus on võimalik sobivale kursusele ja koolitusele ka registreeruda.

Integratsiooni Sihtasutus toetab lõimumist Eestis mitmekesiste tegevuste kaudu. Muu hulgas aitab sihtasutus kaasa uussisserändajate ehk vähem kui viis aastat Eestis elavate inimeste kohanemisele. Selleks pakub sihtasutus nii riigi kui ka Euroopa Liidu vahenditest eesti keele kursuseid, kohanemisekoolitusi ning muid tegevusi, näiteks õppekäike ja kogukondlike ühisüritusi. Täpse info leiab veebilehelt https://integratsioon.ee/kohanemine.

OLULINE   

Riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames saavad eesti keelt õppida ja kohanemiskoolitusi läbida erineva õigusliku staatusega uussisserändajad. Ülevaate leiab veebilehelt https://integratsioon.ee/kohanemine.  

Ajutist kaitset saanud Ukraina sõjapõgenikud saavad tasusta eesti keele kursustele registreeruda taas mai lõpus. Plaanis on käivitada kursusi tasemel A1, A2 ja B1.   

Tavarände korras saabunud uussisserändajad saavad praegu registreeruda kursustele, mis algavad augustis, septembris ja oktoobris.  

Uussisserändajate täpsustavad küsimused on teretulnud e-posti teel: info@settleinestonia.ee. 

Alustame tasuta infotundidega, kus jagame kõigile Eesti kodakondsusest huvitatud elanikele infot tasuta keeleõppest ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Veebis vene ja inglise keeles toimuvatele infotundidele saab registreeruda aadressil integratsioon.ee/kodanik.

„Anname oma parima, et Eesti kodanikke tuleks pidevalt juurde. Eestis elab näiteks ligi 60 000 määratlemata kodakondsusega elanikku, kellest suur osa soovib hiljutise uuringu kohaselt saada Eesti kodanikeks. Selleks pakume nii neile kui ka kõigile teistele soovijatele mitmekülgset tuge, näiteks alustada tasuta keeleõppega juba sellel sügisel. Täpsemat teavet kõigi meie teenuste kohta jagamegi oma infotundides,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Esimene infotund toimub juba 5. mail, sellele järgnevad veel kolm infotundi 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Huvilised saavad osaleda veebi teel valides endale sobiva aja ja keele.

Osalejad saavad näiteks teada, kuidas läbida tasuta eesti keele kursused nõutud B1 tasemele, osaleda põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse koolitustel, saada õppepuhkuse hüvitist, registreeruda eksamitele, esitada kodakondsuse taotlus ning muud olulist infot.

„Oma töös näeme, et kodakondsust taotlevatel elanikel on sageli puudu vaid üks viimane pusletükk – keeleoskus nõutud tasemel. Meie aitame seda takistust ületada ehk õppida keelt, tõsta enesekindlust ja maandada eksamiga seotud hirme. Võimaluse selleks tagab Siseministeeriumi rahastatud keeleõppelepingu programm,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva.

Rohkem teavet Integratsiooni Sihtasutuse teenuste ja infotundide kohta leiab veebilehelt integratsioon.ee/kodanik, kus saab ka infotundidele registreeruda.

Pakume tasuta keeleõpet ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi inimestele, kes soovivad saada Eesti kodakondsust. Oma teenuste täpsemaks tutvustamiseks korraldame sellel aastal infotunde, kus räägime lähemalt oma teenustest ning vastame huviliste küsimustele.

Infotunnid toimuvad veebis. Järgmised infotunnid toimuvad juba augustis. Täpsed ajad avaldame aegsasti oma veebilehel ja sotsiaalmeedias. 

Kui Te ei ole veel Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna kasutaja, palume Teil esmalt luua oma profiil meie iseteeninduses järgmisel lingil:
https://iseteenindus.integratsioon.ee/

Keeleõppest Eesti kodakondsuse taotlemiseks saate lähemalt lugeda ka:
https://integratsioon.ee/keeleeksam

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustest lähemalt saate lugeda:
https://integratsioon.ee/kodakondsuseksam

Kõik infotunnile registreerunud saavad kogu vajaliku teabe ja infomaterjalid e-posti teel, sõltumata sellest, kas nad osalesid või mitte.

Laupäeval, 10. mail on Narva ja teiste Ida-Virumaa piirkondade elanikud oodatud perepäevale, et üheskoos avastada Euroopa kultuure. Põnevaid avastusi aitavad teha tunnustatud tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka kaugemalt, kes pakuvad tasuta harivaid ja meeleolukaid tegevusi.

Perepäeva korraldab Euroopa Nädala raames Integratsiooni Sihtasutus, kes on ka varasemalt eesti keele maja ainulaadsete projektide abil pakkunud Ida-Virumaa elanikele ja külalistele võimalusi ühisteks elamusteks.

Keelemaja juhi Anna Farafonova sõnul pakub perepäev võimaluse tunda rõõmu sellest, kui palju meid tegelikult ühendab. „Meie Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja Euroopa on kodu tuhandetele inimestele ning sadadele kogukondadele. Sellest tulenev kultuuride rikkus on saanud meie kõigi igapäevaelu osaks. Tuleme Narva loomingulises südames kokku, et ühistes tegevustes mõista meie erinevusi ja sarnasusi ning seeläbi üksteisele veelgi lähemaks saada. Seda kõike lustiga, mis on perede kokkutulekutele omane,“ selgitas Anna Farafonova.

Perepäeva tegevustest saab tasuta osa võtta Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides ja õuealal. Ajavahemikus kell 12-17 on terve rida harivaid ja meeleolukaid tegevusi, mis pakuvad võimalusi kogu perega Euroopa kultuure avastada.  

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas perepäeva korraldav Jevgeni Timoštšuki arvates on see ideaalne võimalus pere, aga ka sõpradega kokku saada. „Nii väiksemaid kui ka suuremaid ootavad põnevad ettevõtmised ja ainulaadsed elamused. Näiteks tuntud jutuvestja Polina Tšerkassova viib kuulajad kaasa erinevate Euroopa rahvaste muinasjuttude ja lugude maailma. Andekas artist Sylvain Oulala õpetab žongleerimist ja muid tsirkuse saladusi. Kogenud trikijalgpallur Eno Lints õpetab efektseid jalgpallitrikke, mis arendavad osavust ja aitavad viia mängu võidule. Lisaks saab kogu perega kogukonnaaias käed külge panna ja eesti keele maja tandemkoori eestvedamisel laulda. Perepäev tipneb armastatud ansambli Curly Strings hoogsa kontserdiga,“ lisas Jevgeni Timoštšuk.

Perepäeva kava ja esinejatega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ja eesti keele maja sotsiaalmeedias. Sündmus on üks piirkondlikke tegevusi, mida sihtasutus korraldab Ida-Virumaal Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika meetme „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames.

Tegemist on esimese kogukondliku tegevusega, mida viime ellu Kultuuriministeeriumi eestveetava projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames. Selle eesmärk on toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ja tagasipöördujate aktiivset osalemist kogukonnaelus. Projekt kestab 2024–2029 ning on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja riigieelarve vahenditest. Partneritena on kaasatud ka Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Integratsiooni Sihtasutus keskendub tegevustele Ida-Virumaal, toetades kohalike kogukondade omavahelist koostööd ja omaalgatusi.

Perepäev

Laupäev, 10. mai 2025
Narva Kunstiresidentuur ehk NART (Joala 18)

12.00 Perepäeva avamine
12.00-15.00 Õpitoad õuealal ja ruumides
15.00-16.00 Tandemkoori esinemine õuealal ja ühislaulmine
16.00-17.00 Peaesineja Curly Strings kontsert õuelaval
17.00 Perepäeva lõpetamine

Kuni 16. aprillini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.   

Toetust võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 17. märts 2025 – 16. märts 2026, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kuue aasta jooksul maakonnas toetust saanud suur arv meeldejäävaid üritusi. „Läbi aastate on korraldatud sündmustest saanud osa tuhandeid inimesi, nende seas nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Samuti on kõigil neil üritustel olnud oluline roll piirkonna majanduse elavdamisel, kuna üritustel tarbitakse kohalikke teenuseid ning müüakse kohalikke tooteid. Tervikuna aitab toetus kaasa spordi ja kultuuri kui majandusharu arendamisele Ida-Virumaal,“ kommenteerib asekantsler.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on spordi- ja kultuuriüritustel mitmekülgne mõju. „Toetus aitab kaasa Ida-Virumaa kohaliku elu elavdamisele ja seeläbi nii piirkonna kui ka Eesti arengule. Tugevneb maakonna side teiste piirkondadega ning hoogu saab koostöö inimeste ja kogukondade vahel. Suurüritused annavad elanikele võimalusi eneseteostuseks ning soodustavad ettevõtlikkust. Ürituste populaarsus aitab kujundada maakonnast atraktiivsemat sihtkohta nii turistidele kui ka investoritele. Nii tekib aina paremaid võimalusi Ida-Virumaal tegutseda,“ lisab ta.

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu hiljemalt 16. aprillil kell 23.59. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/konkursid. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 3. aprillil kell 15.00. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda kirjutades aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 401 488 eurot. Toetust saanud üritustega saab tutvuda veebilehel https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-ida-virumaa-ettevotlust-edendavad-spordi-ja-kultuuriuritused-4. 

Info sotsiaalmeedias

Sama info on kättesaadav sihtasutuse Facebooki kontol: link.

Balti Uuringute Instituut uuris möödunud aastal Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel, millised on määratlemata kodakondsusega elanike hoiakud Eesti kodakondsuse osas ning mis mõjutab selle taotlemist.

Balti Uuringute Instituudi rände- ja lõimumisuuringute programmijuht Kristjan Kalduri sõnul oli tähelepanuväärne huvi, millega määratlemata kodakondsusega elanikud mullu kevadel alustatud uuringus osalesid. 

„Nägime, et 65% vastanutest kavatseb taotleda Eesti kodakondsust, kusjuures on see soov ühtlaselt kõrge kõigis vaadeldud vanuserühmades. Saime ka kinnitust, et määratlemata kodakondsuseta elanike seas on erinevate hoiakutega grupid, kel on erinevad takistused või hirmud, mis võivad kodakondsuse taotlemise motivatsiooni vähendada. On gruppe, keda motiveerib kodu- või kuuluvustunne, teisi aga hoopis paremad võimalused tööturul. Ka praktilised lahendused on nende jaoks erinevad," ütles Kristjan Kaldur.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul kinnitas uuring, et edaspidi tuleb pöörata rohkem tähelepanu kodakondsust toetavate hoiakute kujundamisele.

„Kodakondsuse omandamine ei ole lõimumise lõpp-peatus, küll aga oluline verstapost sellel teekonnal. Paljud määratlemata kodakondsusega inimesed tunnevad ennast osana meie ühiskonnast ning samuti tunnevad tugevat seost Eestiga, mis on lõimumise seisukohalt väga oluline. Kodakondsuse saamine on järgmine samm, selle kaudu tekib õiguslik seos inimese ja riigi vahel, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohustused. Nüüd läbi viidud uuring toob esile hoiakuid ja muid põhjusi, mis takistavad määratlemata kodakondsusega inimestel järgmise sammu astumist, ning näitab, millist tuge nad Eesti kodakondsuse omandamiseks vajavad,“ rääkis Eda Silberg.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi kinnitusel andis uuring võimalusi kodakondsuse taotlejatele pakutavat tuge edasi arendada. 

„Meie seas on ligi 60 000 määratlemata kodakondsusega elanikku, kellest suur osa soovib saada Eesti kodakondsust. Oluline on pakkuda tulevastele kodanikele igakülgset tuge sellel teekonnal ja aidata kaasa, et nende side Eestiga veelgi suureneks. Uuringu tulemused annavad väärtuslikku tagasisidet, et koos valdkonna spetsialistidega edasi arendada kodakondsuse taotlemist toetavaid lahendusi,“ ütles Dmitri Moskovtsev.

Määratlemata kodakondsusega elanike hoiakute väljaselgitamiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi laiapõhjalise ankeetküsitluse ning fookusrühma intervjuud. Küsitluses osales 1991 inimest ja seitsmes fookusrühmas osales kokku 28 elanikku. Uuringu läbiviimine algas 2024. aasta kevadel ja andmete kogumine toimus ajavahemikus oktoober-detsember. 

Uuringu aruande, kokkuvõtte ja visuaalidega on toodud allpool.

Uuringu tulemused kinnitavad:
> Määratlemata kodakondsusega elanikel on Eestiga tugev sotsiaalne ja kultuuriline side. Üle 80% märgib end olevat oma elukohaga vähemalt „üsna“ või „väga seotud“ ja ligikaudu 90% tunneb seesugust seotust Eestiga. Oluline on ka tulemus, et 70% vastajatest toetab väidet, et nad ei ole võtnud mõne muu riigi kodakondsust just seetõttu, et Eesti on nende kodumaa.

> Valdav osa määratlemata kodakondsusega elanikest ehk 65% on valmis Eesti kodakondsust taotlema ja arvab, et see toimub lähima ühe aasta jooksul (15%) või lähima kahe kuni viie aasta jooksul (28%). Ligikaudu 79% määratlemata kodakondsusega elanikest valiks Eesti kodakondsuse kui neil oleks võimalus vabalt valida.

> Määratlemata kodakondsusega elanikud soovivad Eesti kodakondsust erinevatel põhjustel. Peamine motivatsioon kodakondsuse taotlemiseks on kindlustunde saavutamine, et neil oleks kõik õigused Eestis elamiseks (52%). Lisaks nähakse olulise motivatsioonina kodutunde suurenemist Eestis (38%) ja võimaliku diskrimineerimise vähenemist (34%). Välja tuuakse ka pragmaatilised põhjused Eestis kodanikuks olemisel, näiteks paremad võimalused leida tööd (32%).

> Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike enesemääratluses väljendub tugev seotus Eestiga: rohkem kui 60% vastajatest valivad võimalusel enda identiteediks mitte lihtsalt „venelane“, vaid pigem venekeelne eestlane (44%) või eestivenelane (18%). 

> Peamine takistus kodakondsuse taotlemisel on eesti keele vajaliku taseme (B1) saavutamine (53%). Selles rühmas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi 22%, passiivse eesti keele oskusega inimesi 68% ning eesti keelt üldse mitte valdavaid inimesi 7%. Keelega seotud takistusele järgnevad ebapiisav finantsolukord (17%), ajapuudus (16%) ja liiga kõrge vanus (13%).

> Määratlemata kodakondsusega elanike sihtrühm on mitmekesine ja eriilmeline. Nende hoiakud, motivatsioon ja takistused Eesti kodakondsuse suhtes on erinevad. Sellest lähtuvalt ei ole ka üht meedet või tegevust, mis kõiki neid inimesi Eesti kodakondsuse saamisele lähemale aitaks. On hulk inimesi, kellele mõjuks positiivne üleskutse riigi tasandilt, kuid enamik vajab ka praktilist tuge.

Uuring:

• Uuringu aruanne (PDF)
• Uuringu kokkuvõte (PDF)

Visuaalid:

“50 küsimust Eesti kodakondsuseni“ mäng on mõeldud abivahendiks kodakondsuse saamise teekonnal. Mäng loodi Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2023. aastal paberkandjal kaardimänguna toetavaks õppematerjaliks  neile, kelle eesmärk on kindlustada vajalikud teadmised kodakondsuseksami sooritamiseks. Mäng koosneb 50 küsimusest, mis põhinevad peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusel ja kodakondsuse seadusel, kuid hõlmavad ka teemasid igapäevaelust.

Äsja valminud veebiversiooni mängust saavad aga kasutada kõik soovijad enda silmaringi avardamiseks ja põnevaks ajaviiteks.

Vastavalt oma eesmärgile saad valida ühe kolmest mänguviisist:

ÕPPEVERSIOON

Õppeversioon võimaldab mängu käigus liikuda edasi-tagasi, vastuseid üle vaadata, saada viiteid õigetele vastustele ning õppida sobivas tempos.

MÄNGUVERSIOON

Mänguversioon pakub ajapiiranguga väljakutseid, võimalust mängida üksinda, sõbra või tiimiga ning koguda punkte. Mängu lõpus saad oma skoori jagada ja selgitada välja parima teadmistega mängija.

EKSAMIVERSIOON

Eskamiversioon on kõigist tõsiseim variant – igale küsimusele vastamiseks on piiratud aeg ning tulemused selguvad alles mängu lõpus. Tänu sellele versioonile saad harjutada eksamisituatsiooni ja testida oma teadmisi.

Mängu saab mängida SIIN

Kutsu sõbrad mängima ja pane oma teadmised proovile!