Balti Uuringute Instituut uuris möödunud aastal Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel, millised on määratlemata kodakondsusega elanike hoiakud Eesti kodakondsuse osas ning mis mõjutab selle taotlemist.
Balti Uuringute Instituudi rände- ja lõimumisuuringute programmijuht Kristjan Kalduri sõnul oli tähelepanuväärne huvi, millega määratlemata kodakondsusega elanikud mullu kevadel alustatud uuringus osalesid.
„Nägime, et 65% vastanutest kavatseb taotleda Eesti kodakondsust, kusjuures on see soov ühtlaselt kõrge kõigis vaadeldud vanuserühmades. Saime ka kinnitust, et määratlemata kodakondsuseta elanike seas on erinevate hoiakutega grupid, kel on erinevad takistused või hirmud, mis võivad kodakondsuse taotlemise motivatsiooni vähendada. On gruppe, keda motiveerib kodu- või kuuluvustunne, teisi aga hoopis paremad võimalused tööturul. Ka praktilised lahendused on nende jaoks erinevad," ütles Kristjan Kaldur.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul kinnitas uuring, et edaspidi tuleb pöörata rohkem tähelepanu kodakondsust toetavate hoiakute kujundamisele.
„Kodakondsuse omandamine ei ole lõimumise lõpp-peatus, küll aga oluline verstapost sellel teekonnal. Paljud määratlemata kodakondsusega inimesed tunnevad ennast osana meie ühiskonnast ning samuti tunnevad tugevat seost Eestiga, mis on lõimumise seisukohalt väga oluline. Kodakondsuse saamine on järgmine samm, selle kaudu tekib õiguslik seos inimese ja riigi vahel, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohustused. Nüüd läbi viidud uuring toob esile hoiakuid ja muid põhjusi, mis takistavad määratlemata kodakondsusega inimestel järgmise sammu astumist, ning näitab, millist tuge nad Eesti kodakondsuse omandamiseks vajavad,“ rääkis Eda Silberg.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi kinnitusel andis uuring võimalusi kodakondsuse taotlejatele pakutavat tuge edasi arendada.
„Meie seas on ligi 60 000 määratlemata kodakondsusega elanikku, kellest suur osa soovib saada Eesti kodakondsust. Oluline on pakkuda tulevastele kodanikele igakülgset tuge sellel teekonnal ja aidata kaasa, et nende side Eestiga veelgi suureneks. Uuringu tulemused annavad väärtuslikku tagasisidet, et koos valdkonna spetsialistidega edasi arendada kodakondsuse taotlemist toetavaid lahendusi,“ ütles Dmitri Moskovtsev.
Määratlemata kodakondsusega elanike hoiakute väljaselgitamiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi laiapõhjalise ankeetküsitluse ning fookusrühma intervjuud. Küsitluses osales 1991 inimest ja seitsmes fookusrühmas osales kokku 28 elanikku. Uuringu läbiviimine algas 2024. aasta kevadel ja andmete kogumine toimus ajavahemikus oktoober-detsember.
Uuringu aruande, kokkuvõtte ja visuaalidega on toodud allpool.
Uuringu tulemused kinnitavad:
> Määratlemata kodakondsusega elanikel on Eestiga tugev sotsiaalne ja kultuuriline side. Üle 80% märgib end olevat oma elukohaga vähemalt „üsna“ või „väga seotud“ ja ligikaudu 90% tunneb seesugust seotust Eestiga. Oluline on ka tulemus, et 70% vastajatest toetab väidet, et nad ei ole võtnud mõne muu riigi kodakondsust just seetõttu, et Eesti on nende kodumaa.
> Valdav osa määratlemata kodakondsusega elanikest ehk 65% on valmis Eesti kodakondsust taotlema ja arvab, et see toimub lähima ühe aasta jooksul (15%) või lähima kahe kuni viie aasta jooksul (28%). Ligikaudu 79% määratlemata kodakondsusega elanikest valiks Eesti kodakondsuse kui neil oleks võimalus vabalt valida.
> Määratlemata kodakondsusega elanikud soovivad Eesti kodakondsust erinevatel põhjustel. Peamine motivatsioon kodakondsuse taotlemiseks on kindlustunde saavutamine, et neil oleks kõik õigused Eestis elamiseks (52%). Lisaks nähakse olulise motivatsioonina kodutunde suurenemist Eestis (38%) ja võimaliku diskrimineerimise vähenemist (34%). Välja tuuakse ka pragmaatilised põhjused Eestis kodanikuks olemisel, näiteks paremad võimalused leida tööd (32%).
> Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike enesemääratluses väljendub tugev seotus Eestiga: rohkem kui 60% vastajatest valivad võimalusel enda identiteediks mitte lihtsalt „venelane“, vaid pigem venekeelne eestlane (44%) või eestivenelane (18%).
> Peamine takistus kodakondsuse taotlemisel on eesti keele vajaliku taseme (B1) saavutamine (53%). Selles rühmas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi 22%, passiivse eesti keele oskusega inimesi 68% ning eesti keelt üldse mitte valdavaid inimesi 7%. Keelega seotud takistusele järgnevad ebapiisav finantsolukord (17%), ajapuudus (16%) ja liiga kõrge vanus (13%).
> Määratlemata kodakondsusega elanike sihtrühm on mitmekesine ja eriilmeline. Nende hoiakud, motivatsioon ja takistused Eesti kodakondsuse suhtes on erinevad. Sellest lähtuvalt ei ole ka üht meedet või tegevust, mis kõiki neid inimesi Eesti kodakondsuse saamisele lähemale aitaks. On hulk inimesi, kellele mõjuks positiivne üleskutse riigi tasandilt, kuid enamik vajab ka praktilist tuge.