Integratsiooni Sihtasutus pakub digioskuste koolitusi kohanemise valdkonna spetsialistidele

Integratsiooni Sihtasutus kutsub lõimumise (sh kohanemise) valdkonna spetsialiste osalema tasuta praktilistel koolitustel, mille eesmärk on tugevdada osalejate digipädevusi ning toetada avalike ja kogukonnapõhiste teenuste kvaliteedi kasvu.

Koolituste eesmärk on toetada teenuste kvaliteedi tõusu, anda hoogu uute lahenduste loomisele ning pakkuda osalejatele praktilisi tööriistu ja inspiratsiooni. 

Kellele koolitus on mõeldud? 

Lõimumise valdkonna spetsialistid (riigi- ja KOV-teenused, MTÜd, tugiteenused), kes puutuvad kokku uussisserändajate teenindamise, andmete kasutamise ja teenuste arendamisega.

Mida osaleja saab?

• Praktilised töötoad ja päriselulised näited
• Kohene rakendatavus igapäevatöös
• Materjalid ja tööriistakasti kaasa
• Võrgustumise ja kogemuste vahetamise võimalus

Registreeri koolitustele SIIN. Registreerunutele edastatakse korralduslik teave kaks tööpäeva enne koolituse toimumist. 

Koolituste sisu 

Andmeanalüüsi koolitus

Koolitus annab praktilise ülevaate sellest, kuidas käib tänases kiiresti muutuvas digimaailmas andmete kogumine, analüüsimine ning veebipõhiste kasutajateekondade kaardistus. 
Metoodika koosneb loengust, praktilistest näidetest ja demonstratsioonist koolitaja poolt ning praktilisest ülesandest, mida lahendatakse grupina. 

Ühepäevase koolituse jooksul:

  • tutvute kaasaegsete andmeanalüüsi tööriistadega ja saate andmeanalüüsi baasteadmised;
  • oskate kasutada Google Analytics 4 tööriista ja analüüsida sealseid andmeid;
  • õpite analüüsima kasutajateekondi kasutades tööriistu nagu Microsoft Clarity, Google Search Console, Looker Studio;
  • saate teada, kuidas tõlgendada kasutajate andmeid ning milliseid otsuseid andmete alusel on võimalik teha;
  • õpite rakendama veebipõhist andmestikku igapäevatöös ning strateegiliste otsuste tegemisel turunduses ja veebihalduses;
  • katsetate õpitut ka praktikas.

Koolituse tulemusena on osalejatel võimekus rakendada andmeanalüüsi tööriistu oma igapäevatöös, loomaks andmete alusel vajalikke seoseid kasutajateekonna parendamiseks digitaalsetes kanalites.

Eeltingimused: Baastase arvutikasutuses; oma sülearvuti on koolitusel vajalik.
Koolitaja: Bert Reila (Rethink) 
Asukoht:  Tehnopol, Teaduspargi 6/1, ruum Merkuur. 
Parkimine: Tasuta parkimiseks tuleb auto registreerida SIIN​​
Registreerimise tähtaeg: 28.okt. 

Kellaaeg: 10:00-15:30 

Kuupäeva valikud:  

  • 11.11. 

  • 25.11. 

Registreeri koolitustele SIIN. 

Kasutajakeskne disain ja testimine

Koolitus annab praktilise sissejuhatuse teenusedisaini ja kasutajakeskse arenduse põhimõtetesse. Metoodika ühendab lühiloenguid, inspiratsioonilugusid, praktilisi ülesandeid ja grupitöid – kõik on seotud osalejate igapäevatööga.

Kahepäevase õppe käigus:

  • tutvute teenusedisaini protsessi ja tööriistadega,
  • õpite viima läbi kliendiuuringut, kaardistama klienditeekonda ja analüüsima sihtrühmade vajadusi,
  • loote (digitaalseid) teenuste prototüüpe ja viite läbi nende testimisi,
  • katsetate õpitut oma organisatsiooni näidete peal.

Koolituse tulemusena oskate kasutada konkreetseid tööriistu ja meetodeid, mis aitavad arendada nii olemasolevaid, kui ka täiesti uusi teenuseid kasutajate ootustest lähtuvalt.

Eeltingimused: oma sülearvuti on vajalik.

Koolitajad: ​​rahvusvahelise kogemusega teenusedisainerid Rethinkist Jana Kukk ja Laura Kullerkupp. 

Kellaaeg: 10:00-18:00 

Kuupäeva valikud:  

  • 20.11. 

  • 21.11. 

  • 29.10 ja 28.11. 


Registreerimise tähtaeg: 28.10

Registreeri koolitustele SIIN.

Digitaalne innovatsioon ja rahvusvahelised praktikad 

3 akadeemilist tundi, kontakt ja online koolitused. Kontakt koolitused toimuvad Tallinnas (täpsem asukoht jagatakse registreerinutega). 

Kuupäeva valikud:

Kuupäeva valikud ja toimumiskohad:

  • 27.10. (Online. 14:30 -17:00) 

  • 28.10. (Tallinnas. 9:30 -12:00) 

  • 28.10. (Online. 14:30 -17:00) 

  • 10.11. (Tallinnas 14:30 – 17:00) 

  • 17.11. (Online 14:30 – 17:00) 

Koolitus annab sulle: 

  • ülevaate digitaalse innovatsiooni parimatest praktikatest Eestist ja maailmast,
  • teadmised ja tööriistad avalike digiteenuste arendamiseks,
  • oskused kultuuritundlikuks sidusrühmade kaasamiseks
  • Koolituse käigus toimub arutelusid ja kogemuslugude jagamist, mis annavad reaalse pildi nii õnnestumistest kui ka väljakutsetest uute teenuste loomisel. 

Peale koolitust sa: 

  • Tunned parimaid praktikaid ja tööriistu digitaalse innovatsiooni juhtimisel.
  • Oskad arvestada kultuurilise ja keelelise mitmekesisusega teenuste loomisel.
  • Saad praktilisi teadmisi avalike digiteenuste arendamise ja väärtusloome protsesside kohta.
  • Lahkud koolituselt ideede ja tööriistadega, mida saad kohe oma organisatsioonis rakendada. 

 
Oluline teada

  • Kohti on piiratud arv – kuni 20 osalejat päevas
  • Koolitusel pakutakse kohvi ja lõunasöök
  • Koolitus toimub eesti keeles.
  • Registreerimine on isiklik; mitteosalemisest teavita vähemalt 48h varem

Registreerimine on avatud kuni 28. oktoobrini 2025. Registreeru siin. Registreerunutele edastatakse korralduslik teave kaks tööpäeva enne koolituse toimumist. 

Koolituse edukal läbimisel on osalejal soovi korral võimalus saada vastav tõend.

Rahastatud Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetusest kaasrahastava projekti nr AMIF.1.02.23-0007 „ Infoplatvormide ja digiteenuste arendamine “ vahenditest. 

Küsimuste korral:
Berk Erdem
Digiteenuste projektijuht
berk.erdem@integratsioon.ee

 

 

 

 

Esinejad

 

 

ESINEJAD

 

Konverentsi moderaator

 
Kai Klandorf
 

Kai Klandorf

 

Kail on üle 16 aasta kogemust nii moderaatori, arutelu juhi ja koolitajana. Kai on eest vedanud ja osa võtnud erinevatest globaalsetest väitlusprogrammidest, näiteks edendanud väitlusliikumist riikides nagu Nepaal, Norra, Moldova, Myanmar, jne.  Kai omab haridusteaduse bakalaureusekraadi ning anglistika magistrikraadi Tartu Ülikoolist. Viimastel aastatel on Kai täiendanud ennast omandades coachingu kutse, mis võimaldab tal sealseid võtteid ja tehnikaid siduda argumendiõppesse ja meeskondade koolitamisse. Kai on pikalt töötanud Vabaühenduste Liidu juhina. Alates 2023. aastast töötab ta Riigikantselei Innovatsioonitiimis.

Sillad üle piiride: kultuurikoostöö, mis avaldab mõju ja edendab ühtsust - Briti Nõukogu vaatenurk

 
Kerry McCall Magan
 

Kerry McCall Magan

 

Kerry McCall Magan on Briti Nõukogu Iirimaa esinduse direktor. Ta juhib Briti Nõukogu Iirimaa esinduse strateegilisi kultuurisuhteid Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel. Kerryt huvitavad kasutamata potentsiaal kunsti ja hariduse valdkonnas, vahendades inimeste ja organisatsioonide vahelisi suhteid, et soodustada vastastikkust mõistmist, usaldust, teadmisi ja austust.

Enne seda töötas Kerry Iirimaal kõrgharidus- ja kultuurisektori juhtivatel ametikohtadel. Ta on olnud riikliku kunstikampaania juhtrühma liige, programmi „Creative Ireland“ ekspertkomisjoni liige, „Culture2025“ ehk Iirimaa riikliku kultuuripoliitika ekspertkomisjoni liige, Euroopa Sotsioloogiaühingu kunstijuhtimise uurimisrühma kaasasutaja, Iiri Kultuuripoliitika Vaatluskeskuse kaasasutaja, kogu Iirimaad hõlmava uurimisvõrgustiku (2014) ja ajakirja „Irish Journal for Arts Management and Cultural Policy“ (2013) kaasasutaja.

2023. aastal avaldas ta raamatu „Cultural Participation: the Perpetuation of Middle-class Privilege in Dublin, Ireland“ (Palgrave MacMillan) ning koostöös Belfasti Kuningliku Ülikooli ja Dublini Ülikooli teadlastega toimetab ta raamatut „Cultural Policy: Perspectives on the Island of Ireland“ (Routledge, ilmub 2025. aastal). Kerry on Dublini linnavolikogu kultuuriettevõtte juhatuse liige.

Arutelu: Demokraatia säilenõtkus - unistus või ühiskonna valik?

 
Prof Zsuzsa Csergő
 

Prof Zsuzsa Csergő

 

Zsuzsa Csergő on Kanadas Queensi Ülikooli poliitikauuringute osakonnas Sir Edward Peacock professor rahvusluse ja demokraatia uuringute alal. Ta on spetsialiseerunud demokraatia tänapäevaste proovikivide ja rahvusluse uurimisele, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis. Enne Queensi Ülikooli teaduskonnaga liitumist oli ta George Washingtoni Ülikoolis politoloogia dotsent ja programmi „Women’s Leadership Program in U.S. and International Politics“ koordinaator. Aastatel 2013–2020 oli ta rahvuste uurimise ühenduse (ASN) president, mis on suurim rahvusluse ja etnilise kuuluvuse valdkonna rahvusvaheline teadusühendus. Praegu töötab ta ühingu veebipõhise algatuse Virtual ASN direktorina.

Csergő uurimistöö aitab mõista rahvusluse ja demokraatia vahelisi pingeid mitmerahvuselistes ühiskondades. Tema artiklid rahvusluse, enamuste ja vähemuste vaheliste suhete, rahvuskaaslaste poliitika (ingl kin-state politics) ja vähemuste demokraatliku esindatuse kohta ELi kontekstis on ilmunud oma valdkonna juhtivates ajakirjades, sealhulgas Perspectives on Politics, The Journal of Global Security Studies, Foreign Policy, Publius, Nations and Nationalism, Europe-Asia Studies, Problems of Post-Communism, East European Politics and Societies jm. Ta on raamatu „Talk of the Nation: Language and Conflict in Romania and Slovakia“ autor ning erinevate koostöös valminud väljaannete (raamatud ja eriväljaanded) kaastoimetaja ja -autor, mis keskenduvad euroopastumisele ja vähemuste poliitilisele mõjuvõimule, piiriüleste sugulussuhete julgeolekustamisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikale. Praegu tegeleb ta raamatu kirjutamisega enamusrahvuste riikides elavate vähemuste demokraatliku mõjuvõimu allikatest, tuginedes võrdlevale uuringule kuue keelelise vähemuse kohta Kesk- ja Ida-Euroopas (ungarlased Rumeenias ja Slovakkias, poolakad Leedus ning venekeelsed elanikud Eestis, Lätis ja Leedus).

Csergő juhib võrdlevat vähemuste institutsioonide andmebaasi, mis käivitati ametlikult 2023. aasta märtsis. Ta on ka koostööprojekti „Major crises and minority life in majoritarian states“ („Suured kriisid ja vähemuste elu enamusrahvuste riikides“, mida rahastab SSHRC) vastutav uurija. Csergő on väljaande entitled „Suured kriisid ja vähemuste elu enamusrahvuste riikides” (funded by SSHRC) peatoimetaja ja Glasgow ülikoolis asuva organisatsiooni  European Yearbook of Minority Issues, peatoimetaja ja Glasgow ülikoolis asuva organisatsiooni KINPOL: Observatory on Kin-State Policies liige.

Prof Stefano Braghiroli
 

Prof Stefano Braghiroli

 

Prof Stefano Braghiroli on Euroopa õpingute dotsent Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, kus ta töötab ka Euroopa õpingute magistriõppekava programmijuhina. Ta sai 2010. aastal Siena Ülikoolist (Itaalias) doktorikraadi ja on varem töötanud ARENA Euroopa õpingute keskuses (Oslo Ülikoolis) ja Bahçeşehiri Ülikooli majandus- ja sotsiaaluuringute keskuses (BETAM) Istanbulis.

Tema uurimistöö keskendub Euroopa Parlamendi erakonnapoliitikale, Euroopa Liidu poliitikale, euroskeptitsismile ja populismile ning võrdlevale poliitikale. Tema viimased tööd on avaldatud juhtivates akadeemilistes ajakirjades, sealhulgas Journal of Contemporary European Studies, New Perspectives, Southeast European and Black Sea Studies, Journal of Legislative Studies, East European Politics ja Religion, State and Society, samuti tuntud akadeemiliste kirjastuste poolt välja antud kogumikes.

2025. aastal autasustas Itaalia Vabariigi president Sergio Mattarella teda Itaalia Tähe ordeniga (Ordine della Stella d’Italia) ja rüütli auastmega (Cavaliere).

Dr Marina Nord
 

Dr Marina Nord

 

Dr Marina Nord on V-Demi Instituudi (Rootsi Göteborgi Ülikool) järeldoktor ja on üks V-Demi Instituudi iga-aastase demokraatia aruande Democracy Report autoritest. Tema teadustöö keskendub autokratiseerimise ja demokratiseerimise protsesside selgitamisele, demokraatliku vastupanuvõime allikatele, samuti majandusprotsesside ja režiimi ümberkujundamise koosmõjule. Enne V-Demi Instituudiga liitumist töötas ta mitmete teadusprojektidega eraülikoolis Hertie School ja Saksa Konjunktuuriinstituudis, kus tema kireks ja töö fookuseks kujunes lõhede ületamine akadeemiliste teadusuuringute ja poliitikavaldkonna vahel.

Margo Loor
 

Margo Loor

 

Moderaator

 
Margo on oma ala tõeline tippekspert ning SpeakSmarti juhtivkoolitaja ja moderaator. Margol on üle 20 aasta kogemust, olles juhtinud lugematul arvul koolitusi ning arutelusid, alates paneelaruteludest mitmetunniste läbirääkimisteni, vabaõhu festivalist ärikonverentside ja live teleülekanneteni.

Kirjeldades moderaatori rolli, ütles Margo: "Edukas arutelu on kaasahaarav, rakendab maksimaalselt iga osaleja panust ja jõuab soovitud tulemuseni. Üle mõistuse eduka arutelu tulemus on suurem kui osalejate summa, kus grupi sünergia loob mõtteid ja tulemusi, mida keegi arutelu alguses ei oleks osanud isegi oodata. Hea moderaator teeb alati ära vähemalt eduka arutelu, aga sihib alati üle mõistuse eduka arutelu suunas."

Margo alustas oma teekonda Eesti Väitlusseltsis 1994. aastal võistlusväitlejana, et omandada esinemisjulgus, avaliku esinemise tehnikad, mõtete selge väljendamise oskus, ajajuhtimise suutlikkus ja analüütiline mõtlemine. Õpingud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja töö advokaadibüroos Hedman Osborne Clarke andsid juurde süsteemse mõtlemise ja rahuliku, ratsionaalse läbirääkimise oskused ning koosolekuformaatide tundmise. Heateo Sihtasutuses oli Margo tööülesandeks muuhulgas juhtida organisatsioonide strateegiaprotsesse ja -arutelusid, mille käigus omandas ta visualiseerimise kaudu arutelude juhtimise oskuse ja pikemate aruteluprotsesside korraldamise metoodikad. Eesti Väitlusseltsi tegevjuhi töö andis Margole põhjaliku meediakogemuse, eriti teletöö ning online meedia tausta tundmise.

Loeng: „Mis on demokraatlik säilenõtkus ja kuidas seda tugevamaks teha?“

 
Prof Wolfgang Merkel
 

Prof Wolfgang Merkel

 

Professor Wolfgang Merkel on saksa politoloog. Aastatel 2020–2022 oli ta Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) demokraatia instituudi teadur Budapestis, enne seda oli ta aastatel 2004–2020 Berliini Sotsiaalteaduste Keskuse demokraatia ja demokratiseerumise osakonna direktor ning Berliini Humboldti Ülikooli võrdleva politoloogia ja demokraatia uuringute professor. 2007. aastal nimetati ta Berliini Brandenburgi Teaduste ja Humanitaarteaduste Akadeemia liikmeks. Merkel on üks tunnustatumaid võrdleva politoloogia uurijaid saksakeelses maailmas. Ta on oluliselt mõjutanud demokratiseerumisprotsesside, süsteemimuutuste ja süsteemide kokkuvarisemise alast uurimistööd. Tema viimased publikatsioonid on keskendunud demokraatia vastupidavusele.

Merkel on teadustöö eest saanud mitmeid akadeemilisi autasusid ja liikmesusi. 1996. aasta jaanuaris pälvis Merkel oma artikli „Restrictions and Opportunities for Democratic Consolidation in Post-Communist Societies of East Central Europe in Comparison“ eest Fritz Thysseni Fondi kõrgeima auhinna. Alates 1998. aastast on Merkel olnud Sotsiaaldemokraatliku Partei põhiväärtuste komisjoni erapooletu täisliige.​​  Alates 2007. aasta detsembrist on ta Berliini Brandenburgi Teaduste Akadeemia sotsiaalteaduste osakonna täisliige. Ta on olnud Heidelbergi Ülikooli akadeemilise nõuandekogu ja ülikooli komisjoni liige (2006–2012). Merkel on institutsiooni Bertelsmann Transformation Index nõukoja liige.

Arutelu: Kuuluvustunne ja ühiskonna ühtsus – kust see alguse saab?

 
Dr Anneli Portman
 

Dr Anneli Portman

 

Anneli Portman on Soome Tervise- ja Heaoluinstituudi (THL) ohutuse ja kaitse osakonna vanemspetsialist. Tema peamised ülesanded on seotud sotsiaal- ja tervishoiutöötajate erialase pädevuse arendamisega, sealhulgas haavatavuse/riski hindamise vahendi Valiant loomise ning kohaliku ja rahvusvahelise võrgustiku arendamisega. Ta on vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismi ennetamise riikliku koordineerimisrühma ja ELi Radikaliseerumise Teabekeskuse kohaliku ennetuse töörühma liige. Tema erialateadmised hõlmavad vägivaldse ekstremismi ennetamist kohalikul tasandil ja erinevate valdkondade koostööd, keskendudes eelkõige vägivalla ja noorte kuritegevus ennetamisele ning sotsiaalsele kaasatusele. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad väärtusi, ühiskondlikku usaldust ja poliitilist retoorikat. Tal on sotsiaalpsühholoogia doktorikraad Helsingi Ülikoolist.

Andero Uusberg
 

Andero Uusberg

 

Andero Uusberg on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor ja Heaoluteaduste tippkeskuse teadusjuht. Tema uurimisrühmas tegeleteakse inimese kuumema poole mõistmise ja mõjutamisega. Kuidas tekivad tundeid ja tahted? Kuidas inimesed neid juhtida püüavad? Kuidas disainida lahendusi, mis inimesi selles aitaks? Lisaks alusuuringutele edendab Andero psühholoogia ja teiste käitumisteaduste rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Dr Olha Mukha
 

Dr Olha Mukha

 

Olha Mukha, PhD, on kultuuri- ja filosoofiaanalüütik, kultuurijuht, kuraator ning rahvusvahelise kommunikatsiooni ja inimõiguste ekspert. Ta on laialdaselt tunnustatud oma panuse eest kultuuridiplomaatia ja inimõiguste edendamises. Olha on Londoni Institute of Resilience in Reconstruction kaasasutaja ja juhatuse liige, Ukraina Kultuuriteaduste Assotsiatsiooni – Lviv kaasasutaja ja programmijuht ning Memoriaalmuuseumi „Terrori territoorium“ haridus- ja rahvusvahelise osakonna juht. Lisaks töötab ta vanemstrateegina strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas (IN2). Olha on ekspert kriisikommunikatsiooni, tundlike teemade osalejakogemuse kujundamise, esteetilise taju ja mäluteaduse vallas, sealhulgas suulise ajaloo praktikate alal. Ta on kuraator ja kaasautor illustreeritud kirjandus-entsüklopeedilisest juhendist „Lviv – linn inspiratsiooniks. Kirjandus " Old Lion Publishing House", 2017; tunnistatud 2018. aasta parimaks juhendiks. Ta kureerib ja modereerib projekti ja raamatu Dialogues On War" (VIVAT, 2024) ning on kaasautor kogumikule Stories from Ukraine: Believers Kovyla Publishing, 2024).

Olha on autor enam kui 80 teaduspublikatsioonile ning avaldanud arvukalt artikleid ja kolumne. Ta on olnud professor Lvivi Ülikoolis ja Kiievi Pedagoogilises Ülikoolis, õpetades kultuurijuhtimist, kultuurituruga seotud õiguslikke aspekte ja filosoofilisi aineid üle 15 aasta. Ta kaitses doktoritöö filosoofias teemal „Inimkeha kategooria filosoofilises ja teoloogilises traditsioonis varases Lääne-Euroopa keskajal“ (2007) ning magistrikraadi õigusteaduses (2008). Olha on kureerinud mitmeid näituseformaatide projekte ning konsulteerinud kultuuriasutuste brändingu ja arendusstrateegiate osas. Ta oli Lvivi UNESCO kirjanduslinna kontori kaasasutaja ja esimees (2014–2016), esindades Ukraina kirjandust välismaal, ning Lvivi aupresident (2020–2022). Ta on kureerinud projekte UNSEEN FORCE – Ukraina vägivallatu vastupanu Lost Childhood, ning kaas-kuraator näitusel ANGELS (sh jaotis “Kitsch”).

Olha on podcast’i #gentleukrainization (UA) #gentleukrainization autor ja saatejuht ning projektis DIALOGUES ON WARmoderaator. Ta on PEN Ukraina liige, juhtivinfospetsialist ja juhatuse liige Globaalsetes Ukraina skaudiorganisatsioonis PLAST ning CHYTOMO ekspertkogu liige.

Olha on olnud ka kohtunike žürii juht Encounter Award (2023) ja žürii liige Chytomo Award (2024). Aastatel 2018–2023 töötas ta PEN International peakorteris Londonis kongresside, komiteede ja uute keskustega seotud juhtivpositsioonil, jagades seda rolli oma eksperditeadmistega kunstis, kultuuris, inimõigustes ja akadeemilistes projektides.

Kristjan Kaldur
 

Kristjan Kaldur

 

Kristjan on Balti Uuringute Instituudis töötanud alates 2007. aastast. Tema peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine, kuid lisaks tunneb ta suurt huvi infoühiskonna ja andmestunud maailmaga seotud teemade vastu.

Kristjan on pärit Jõhvist, lõpetanud matemaatika eriklassi Hugo Treffneri Gümnaasiumis, magistriõpingud Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika erialal, ning on stuudiumi jooksul ennast täiendanud erinevate pikemaajaliste stipendiumite raames Saksamaa ja Gruusia ülikoolides.

Hetkel omandab ta doktorikraadi Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, uurides oma doktoritöö raames uussisserändajate kohanemist ja lõimumistrajektoore, ning juhendades seal ka BA ja MA tudengeid natsionalismi-, etnopoliitika- ja rändeteemadel.

Vladislav LuŠin
 

Vladislav Lušin

 

Moderaator

 
Vladislav on koolitaja ja moderaator SpeakSmart meeskonnas alates 2018. aastast. Enne seda on ta tegelenud üle 15 aasta professionaalse väitlusega ning seetõttu on tal ekspertsus argumenteerimis- ja väitlusoskuste õpetamises ja aruteludes juhtimises.

Vladislav on varasemalt töötanud Eesti Rahvusringhäälingus korrespondendina, Sotsiaalministeeriumis tervise- ja tööministri nõunikuna, Noored Kooli kommunikatsioonijuhina, olnud 2015-2018 Eesti Väitlusseltsi venekeelse suuna juht, Vabaduse Kooli kommunikatsioonijuht ning Laulasmaa Kooli direktor. Täna on Vladislav Tallinna Põhjatähe Põhikooli direktor.

Vladislavil on bakalaureusekraad York’i Ülikoolist (Ühendkuningriigid) lingvistika erialalt ning Tartu Ülikooli magistrikraad cum laude muutuste juhtimine ühiskonnas erialalt. 

Lisainfo

Lõimumiskonverents

12.11.2025
Hilton Tallinn Park
Fr. R. Kreutzwaldi 23, Tallinn

 
 

Старі ключі й нові горизонти: історія переїзду до Естонії

Змушені покинути рідний Миколаїв через війну, Валентина та В’ячеслав переїхали до Естонії, де поступово облаштовують нове життя. Тут вони вивчають естонську мову, знайомляться з місцевими традиціями, куштують кров’яну ковбасу з джемом і крок за кроком створюють для себе новий дім.

Валентина та В’ячеслав родом з Миколаєва і завжди відчували до нього особливу прив’язаність. «Я народилася, виросла і жила в Миколаєві, ніколи не думала звідти виїжджати», — каже Валентина. Для її чоловіка В’ячеслава Миколаїв був тихою і спокійною гаванню в порівнянні з метушливим Києвом, де він жив під час навчання. Їхнє рідне місто приваблювало прямими вулицями без заторів, південним сонцем і близькістю моря, а рідні та друзі робили це місто для них справжнім домом.

З підвалу в Бухарест, з Бухареста в Таллінн

Коли почалася війна, Валентина навіть не замислювалася про те, щоб виїхати з України. Вирішальним фактором став страх за безпеку близьких і життя п’ятимісячного племінника. «Було дуже страшно, — згадує вона. — Ми постійно ховалися в підвалі, і зрештою вирішили виїхати та вивезти малюка моєї сестри».

Компанія, де вона працювала, організувала евакуацію співробітників з Миколаєва, і разом із сестрою та племінником вона вирушила до Бухареста. Пізніше до дружини приєднався В’ячеслав, який завершив контракт у Пакистані.

Вже в Румунії, працюючи в авіації, В’ячеслав дізнався, що підприємство, де він працював, вирішило призупинити роботу. Довелося починати пошуки в Європі. «Не знаю чому, але завжди тягнуло саме до Таллінна. Мабуть, тому, що багато знайомих з Миколаєва їздили працювати до Естонії й розповідали про життя тут», — згадує він. Завдяки знайомому, який вже працював в Естонії, В’ячеслав надіслав резюме, отримав відповідь і незабаром приїхав. Фірма оплатила йому переліт і перші три тижні проживання в Естонії.

Перші труднощі переїзду

Пошук квартири в Таллінні виявився непростим через великий наплив біженців і високий попит на житло. «Ми почали шукати квартиру відразу після приїзду, фірма оплачувала тільки три тижні проживання. Намагалися знайти житло ближче до роботи», — розповідає В’ячеслав. Основні вимоги були простими: окрема кухня, холодильник стандартного розміру і балкон для сушіння білизни. Спілкування з власниками та маклерами в основному проходило легко.

Лише одного разу пара зіткнулася з прямою відмовою. «Один раз нам прямо сказали: “Ми українцям не здаємо”. Ми просто відповіли: “Ну, добре” і пішли шукати далі», — згадує В’ячеслав. За його словами, відсутність мовленнєвого бар’єру значно полегшувала процес: «Мене здивувало, що в Естонії майже всі, навіть літні люди, знають англійську».

Однак справжні труднощі чекали сім’ю попереду. Найважчим після переїзду виявилося не стільки облаштуватися на новому місці, скільки прийняти розлуку з рідним Миколаєвом і своїми близькими. В’ячеслав згадує: «Я знайшов старі ключі від квартири і заплакав, дивлячись на них». Валентина теж зізнається, що туга і тривога не відпускали: «Хотілося повернутися додому до колишнього життя, було важко пережити, що я не можу бути поруч з рідними і друзями». Новини посилювали тугу, але робота допомагала відволіктися.

Нова країна — нові ролі: як В’ячеслав і Валентина будують кар’єру в Естонії

До переїзду в Естонію В’ячеслав дев’ять років працював інженером на авіаційному заводі в Миколаєві, розпочавши кар’єру з посади техніка. Зараз він працює в Таллінні, в міжнародній компанії з колегами з Естонії, України та інших країн.

В Естонії чоловік знову став механіком — за його словами, інженерна посада тут передбачає більше офісної роботи: «Для мене немає нічого гіршого, ніж просто сидіти в офісі і перебирати папірці». Йому важливо працювати руками, безпосередньо з технікою. Зараз він опановує нове обладнання: «Я ніколи не працював з такою технікою раніше, тому спочатку потрібно вивчити, а вже потім зростати далі».

З 2018 року Валентина працювала секретарем у відділі продажів великої міжнародної компанії. Після переїзду до Естонії вона продовжувала працювати віддалено, але через рік компанія вирішила повернути співробітників в офіс в Україні, і Валентині довелося звільнитися. Тут вона навіть не розглядала вакансії в продажах: «Я думала почати з роботи покоївки в готелі, але фізично не впоралась. Тому вирішила продовжити вивчати мову і паралельно працювати на себе». Дівчина зізнається, що сумує за колишньою командою і мала намір розвиватися в компанії, якби продовжила там працювати. Надалі Валентина планує знайти роботу в Таллінні: «Яким би домосідом я не була, мені все одно хочеться працювати в колективі, спілкуватися, ділитися своїм життям, дружити».

Валентина з дитинства захоплюється рукоділлям — вишивкою, в’язанням, малюванням. П’ять років тому, під час карантину, вона вперше зв’язала іграшку для дитини своїх друзів, тоді це було лише хобі, але в Естонії рукоділля перетворилося на її справу. Тепер вона в’яже, щоб трохи заробити і завести нові знайомства. Вона бере участь у ярмарках, організованих Асоціацією українських організацій в Естонії, там вона познайомилася з іншими майстринями та клієнтами. Зараз її іграшки вже «живуть» в Україні, Естонії, Франції, Польщі, Австрії, Данії, Латвії та Молдові.

Естонська крок за кроком: мотивація, труднощі і маленькі перемоги

З самого початку подружжя розуміло, як важливо поважати культуру і мову нової країни. Для адаптації та продовження виду на проживання їм потрібно було вивчити естонську щонайменше на рівні А2. «Ми не розуміємо, як можна жити в країні і не знати хоча б основ її мови», — говорять вони.

Під час проходження курсу А1 у програмі адаптації Settle in Estonia викладачка Евелін справила на Валентину сильне враження: «Вона якось так уміє пояснити дохідливо, що тобі все логічно і зрозуміло. Я була в захваті». Валентина ретельно готувалася до кожного заняття, робила таблиці для кращого запам’ятовування і ділилася новими знаннями з чоловіком. Рівень А2 дався їй складніше, адже група була різнорідною, а багато хто з одногрупників вже більш вільно формулював думки естонською. Але труднощі не налякали Валентину, і вона планує продовжити навчання до рівня В1.

Валентина зазначає, що знання навіть елементарних слів допомагає подолати мовленнєвий бар’єр: можна замовити їжу в ресторані або розрахуватися на касі, не переходячи на англійську чи російську. Найбільше радості вона відчула, коли змогла прочитати свою першу книжку, написану естонською мовою, і зрозуміла до 80% тексту.

В’ячеслав спочатку вивчав мову онлайн, а потім знайшов для себе очний формат, щоб глибше зануритися в мову. Відчутний прогрес він помітив у спілкуванні з колегами та в повсякденних ситуаціях: почав пояснюватися в магазині чи кафе. На його думку, найкращий спосіб вивчити мову — це живе спілкування з носіями.

«Тут хочеться пустити коріння»: життя та адаптація в Естонії

В’ячеслав зізнається, що спочатку життя в Естонії здавалося йому непевним, але з часом Естонія стала для них місцем, де комфортно жити й хочеться залишитися. «Я не перекотиполе. Мені подобається стабільність у житті» — погоджується з чоловіком Валентина.

Їм до душі клімат, зручна інфраструктура та розвинені цифрові сервіси, завдяки яким більшість питань можна вирішити через телефон.

Кулінарні особливості також стали відкриттям для пари. Наприклад, їх здивувало поєднання кров’яної ковбаси з журавлинним джемом: «Ми звикли, що солоне має бути з солоним, а солодке з солодким. А тут усе інакше — як солона карамель. Тепер, коли буваємо на ярмарках, завжди купуємо собі цю ковбасу», — сміється пара.

Валентина зазначає, що життя в Естонії змінило їх з чоловіком: раніше вони вважали себе «міськими жителями», а тепер полюбили природу, прогулянки по болотах і навіть почали збирати гриби. Особливо її вразили сучасні музеї та поїздка до ботанічного саду Тарту. Поступово Естонія стала для них справжнім домом — повертаючись із поїздок в Україну, Валентина відчуває себе на своєму місці.

За неповні 3 роки життя в Естонії Валентина і В’ячеслав знайшли тут дім, який більше не хочуть втрачати. У новому домі вони відчувають турботу й підтримку, яку естонці проявляють до українців, цінують прості радощі — заходи сонця і прогулянки на природі.

Фото: A.G Foto OÜ

Програма адаптації Settle in Estonia призначена для нових мігрантів, які приїхали до Естонії, та членів їхніх сімей. Новий мігрант – це людина, яка приїхала до Естонії на тривалий термін і прожила тут менше 5 років. Наприклад, новими мігрантами в Естонії можуть бути військові біженці, яким Естонія надає міжнародний або тимчасовий захист, а також люди, які приїхали до Естонії на роботу чи навчання в рамках звичайної міграції. Програма адаптації Settle in Estonia є безкоштовною для учасників. Ми пропонуємо як мовні курси, так і інші курси, необхідні для повсякденного життя в Естонії. Дізнатися більше про програму та зареєструватися можна за посиланням: https://integratsioon.ee/ru/kohanemine. Програма адаптації фінансується спільно Європейським Союзом та Естонською Республікою.

Mokalaat B2 (Zoom)

  • Suhtlustase: B2
  • Koht: Zoom
  • Aeg: 03.11.2025 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika
  • Korraldaja: Narva eesti keele maja

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust. Seda on võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette ühe teema, mille kohta nad teevad ettekande: see võib olla seotud töö, hobi, põneva koha või muuga, mis teile on südamelähedane. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15629?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Ukraina Pühapäevakool „CYM“

Ukraina Noorsoo Liit Eestis on vastava rahvusvahelise organisatsiooni liige (ukraina keeles: Спілка української молоді (СУМ). Eestikeelses tekstis kasutatakse samuti mõnikord lühendit SUM.

 

Pühapäevakooli „CYM“ õppetöö toimub sõbralikus ja toetavas õhkkonnas. Õpilaste vanus on 6-19 aastat. Lapsed ja noored osalevad pidustustel, festivalidel ja kontsertidel.

Õppeained kogu õppeaasta vältel:

• Ukraina keel ja kirjandus

• Ukraina kodulugu ja ajalugu

• Kultuur ja traditsioonid

• CYMi maailmavaate alused

• Ukraina muusika ja laulmine

• Rahvatantsud ja mängud

• Spordiringid ja treeningud ukraina keeles

 

Omandatavad oskused:

• hea ukraina keele oskus

• teadmised Ukraina ajaloost, kultuurist ja traditsioonidest

• loominguliste võimete arendamine: laul, tants, muusika

• esinemisjulgus laval

• aktiivse ja tervisliku eluviisi harrastamine

• meeskonnatöö ja suhtlemine ukrainakeelses keskkonnas 

 

Õppekorraldus:

Tunnid toimuvad igal laupäeval kell 10.00-14.00

Võimalikud on ka lisatunnid.

Kooli pidaja on Ukraina Noorsoo Liit Eestis.

 

Kloostrikunstide Kool Labora

Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakool asutati 2007. aastal. Nimi on aastate lõikes muutunud, aga eesmärgid ja õppekava on jäänud samaks.

Pühapäevakooli eesmärk on pakkuda Ukraina päritolu lastele kohta, kus nad saaksid tegutseda neile omases kultuurikeskkonnas, praktiseerida ukraina keelt ja kombeid ning tugevdada oma identiteeti.

Ukraina Kultuurikeskus on välja töötanud ukraina kultuuripärandit edasi kandva ja tänases päevas loomingulist arengut võimaldava rahvusliku kooli õppekava. Koolis õpetatakse ukraina keelt, rahvuslikku kultuuri ning religiooni, nägema erinevate rahvuskultuuride omavahelisi ajaloolisi seoseid ja tänapäevases maailmas ununevaid käsitööoskusi sh kalligraafia. Kool on olnud alati avatud vabatahtlikele, mis tähendab, et aeg-ajalt lisanduvad põhiprogrammile veel kas eesti või inglise keele tunnid.

Ukraina keele õppimine annab võimaluse taaselustada kaduvat emakeele oskust või alustada ukraina keele õpet algtasemelt. Ukraina kultuuri ja ajaloo õpe annab võimaluse rahvuslike juurte paremaks mõistmiseks nii ajaloolises kui ka isiklikus kontekstis. Mitmekülgne õpe aitab paremini tunnetada eri kultuuride omavahelisi seoseid ja märgata nende erisusi. Sarnasuste ja erisuste märkamine ja analüüsimine toetab õpilaste identiteedi arengut ning aitab neil leida oma kohta maailmas.

Kooli programmi mitmekesistamiseks korraldame õpilastele traditsioonilise jõuluõhtu ja lihavõttepühad.

Õppetöös kasutatavad mitteformaalse hariduse võtted muudavad kooli atmosfääri koduseks ja turvaliseks, mistõttu tullakse siia meelsasti tagasi.

Kooli pidaja on Ukraina Kultuurikeskus.

 

Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool „Nadija“

Pühapäevakool asutati 1998. aastal. Kool töötab Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Rahvusülikooli filosoofiateaduskonna Ukraina uuringute keskuse programmi järgi, mis on kohandatud ukraina diasporaa jaoks.

Kooli eesmärk ja ülesanded:

Kooli eesmärk on luua soodne keskkond ukraina keele, kultuuri ja traditsioonide õppimiseks ning toetada ukraina diasporaa laste rahvuslikku identiteeti Eestis.

Kooli ülesanded:

  • Laste keeleoskuse arendamine
  • Kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujundamine
  • Rahvusliku eneseteadvuse toetamine
  • Loovate võimete arendamine
  • Integreerumine Eesti ühiskonda

Vanuserühmad:

  • Eelkooliealised lapsed (5-7 aastat)
  • Algkoolilapsed (7-11 aastat)
  • Noored (12-18 aastat)

Õppekava:

Tunnid hõlmavad:

  • ukraina keel ja kirjandus
  • Ukraina ajalugu ja geograafia
  • ukraina rahva kultuur, traditsioonid ja igapäevaelu
  • muusika ja laul

Õppeblokid:

  1. Ukraina, ukrainlane ja nende koht maailmas
  2. Ukraina inimene ja teda ümbritsev keskkond
  3. Ukraina igapäevaelu: perekond, käsitöö, rahvariided, toidud, laulud, mängud
  4. Ukraina riiklikud ja religioossed pühad
  5. Ukraina suhtlemise eripärad
  6. Ukraina: inimesed, tegevused, aeg

Keele ja kirjanduse tundides õpivad lapsed kirjutamist, grammatikat, hääldust, lugemist, loetu analüüsi, luuletusi, vanasõnu ja kõnekäände. Keel ja kodulugu on tihedalt seotud ning õpitut kinnistatakse muusika, laulude ja käsitöö abil.

Üritused ja tegevused:

Kooli õpilased osalevad aktiivselt kultuuri- ja haridustegevuses:

  • Iga-aastane üleukrainaline raadiodiktant „Rahvuslik ühtsus“
  • Erinevad keele- ja muusikakonkursid ning festivalid
  • Püha Nikolause päev Ukraina saatkonnas
  • Festival „Kвіти України“ („Ukraina lilled“)
  • Jõulukontserdid koos Ukraina ja Eesti kollektiividega
  • Näitused, laagrid, ekskursioonid ja loovprojektid

Kool kasutab kaasaegset programmi „Україна-Світ“ ja õpikuid, mida soovitab Ukraina Haridusministeerium.

Kõik huvilised võivad kooliga liituda. Kõik kooli lõpetajad valdavad vabalt ukraina keelt ning saavad oma oskusi kasutada töö- ja isiklikus elus.

Kooli pidaja on Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.

 

Narva Vene Pühapäevakool

Pühapäevakool asutati 2004. aastal.

Narva Vene pühapäevakooli õppekava „Vene kultuur“ sisaldab vene kultuuri ajaloo, vene rahvakalendri ja folkloori ning rahvuskunsti, -käsitöö ning -köögi tundmaõppimist.

Lisaks õpivad lapsed tundides valmistama traditsioonilisi vene suveniire ja kingitusi. Arendatakse motoorikat, joonistamistunnis värvide kasutust, amulettide ja muude käsitööesemete valmistamist. Lapsed tutvuvad traditsiooniliste mängude, tantsude, laulude ja etendustega. 

Rahvuskultuuri õppimine on ka keele ja kõne ning erinevate mõistete täpsema tähenduse õppimine. Luuletused ja laulud avardavad lapse rahvuskultuurilist silmaringi. Tundides käsitletakse ka venelaste, eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvuste kultuuritraditsioonide seoseid.

Kooli lõpetamisel saavad õpilased tunnistuse, kuhu märgitakse läbitud ained ja tundide arv.

Pühapäevakooli sihtrühm on Narva üldhariduskoolide õpilased, kes soovivad saada täiendavaid teadmisi oma rahvuskultuuri kohta. Vastuvõtt toimub avalduste alusel.

Kuna kool tegutseb MTÜ Narva linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogor juures, on õpilastel võimalik osaleda rahvuskultuuriseltside korraldatavatel üritustel (festivalidel, jõulukontserdil, kirikumuusika kontserditel jt). Lapsed saavad esineda ja valmistada traditsioonilisi rahvustoite.

Kooli pidaja on MTÜ Narva Slaavi Kultuuriselts Svätogor.

 

Pühapäevakool „ZLATA“

Kool on asutatud 2010. aastal.

Õppekava

Meie vene keele ja kultuuri programm võimaldab kokkupuudet oma kultuuri juurtega, avab loomingulise potentsiaali ning oskuse väljendada end kunsti ja sõna kaudu.

  • Kunst – ajaloo uurimine, seos oma rahva kultuuri ja kunstiga. Maali, muusika ja kirjanduse kaudu õpetame nägema aja peegeldust ning mõistma, kuidas kultuur kujundab inimese vaimset maailma.
  • Keele- ja rahvuskultuur – tutvumine rahvapärimuse, suulise loomingu ja folklooriga. Erilisel kohal on tunnid nagu näiteks „Loo muinasjutt“, kus lapsed loovad oma lugusid, toetudes rahvakultuuri rikkusele.
  • Teater ja sõna – praktilised tunnid, mis aitavad omandada näitekunsti aluseid, õpetavad väljendusrikkalt rääkima, tunnetama sõna jõudu ning kasutama seda suhtlemise ja eneseväljenduse vahendina. Teater on sillaks emakeele allikate ning oma rahva ajaloo ja kultuuri mõistmise juurde.
  • Allikate uurimine – lisatunnid oma perekonnaloo uurimiseks, esivanemate elulugudega tutvumiseks, sugupuu koostamiseks. See aitab tunnetada põlvkondade järjepidevust ja sidet oma kodumaaga.

Kooli pidaja on MTÜ Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus Zlata.

 

Vanad võtmed ning uued silmapiirid: lugu Eestisse kolimisest

Sõja tõttu pidid Valentyna ja Vjatšeslav lahkuma oma kodulinnast Mõkolajivist. Nad kolisid Eestisse ning seavad siin samm-sammult sisse uut elu. Siin õpivad nad eesti keelt, tutvuvad kohalike tavadega, proovivad verivorsti moosiga ja loovad endale tasapisi uue kodu.

Valentyna ja Vjatšeslav on pärit Mõkolajivi linnast ning tundsid selle linnaga alati erilist sidet. „Ma olen Mõkolajivis sündinud, seal üles kasvanud ja elanud ning ei plaaninud kunagi sealt lahkuda,“ ütleb Valentõna. Tema abikaasa Vjatšeslavi jaoks oli Mõkolajiv vaikne rahusadam võrreldes kärarikka Kiieviga, kus ta õpingute ajal elas. Kodulinn köitis neid sirgete ummikuvabade tänavate, lõunamaise päikese ja mere lähedusega, ent tõeliseks koduks tegid selle pere ja sõbrad.

Keldrist Bukaresti, Bukarestist Tallinna

Sõja puhkedes ei mõelnud Valentyna alguses üldse lahkumisele. Otsustavaks sai hirm oma lähedaste turvalisuse ja viiekuuse õepoja elu pärast. „Oli väga hirmus,“ meenutab ta. „Peitsime end pidevalt keldris. Lõpuks otsustasime minema sõita ning õe lapse turvalisse paika viia.“

Valentyna tööandja organiseeris Mõkolajivi töötajate evakuatsiooni ning koos õe ja õepojaga suundusid nad Bukaresti. Hiljem liitus nendega ka Vjatšeslav, kelle tööleping Pakistanis oli just lõppenud.

Juba Rumeenias olles sai lennunduses töötav mees teada, et tema ettevõtte peatab tegevuse. Seega tuli hakata uut kohta otsima juba Euroopas. „Mingil põhjusel tõmbas mind alati just Tallinna,“ meenutab ta. „Ilmselt sellepärast, et paljud mu Mõkolajivi tuttavad olid Eestis tööl käinud ning jaganud muljeid siinsest elust,“ meenutab ta. Tänu ühele heale tuttavale, kes juba Eestis töötas, saatis Vjatšeslav oma CV. Ta sai kiiresti vastuse ja peagi saabuski Eestisse. Ettevõte maksis kinni lennupileti ning esimese kolme nädala elamiskulud.

Esimesed komistuskivid

Korteri leidmine Tallinnas ei olnud sugugi lihtne: põgenike suur hulk ja üürikodude kõrge nõudlus tegid asja keeruliseks. „Hakkasime korterit otsima kohe pärast saabumist, sest firma maksis meie elamiskulud kinni vaid kolm esimest nädalat. Püüdsime leida elamise võimalikult töökoha lähedale,“ räägib Vjatšeslav. Nende peamised nõudmised polnud sugugi keerulised: eraldi köök, tavalise suurusega külmkapp ja rõdu, kus saaks pesu kuivatada. Suhtlus korteriomanike ja maakleritega kulges üldiselt ladusalt.

Vaid ühel korral öeldi neile otse ära. „Ükskord öeldi meile otse: „Ukrainlastele me ei üüri.“ Vastasime lihtsalt: „Olgu siis,“ ja läksime edasi otsima,“ meenutab Vjatšeslav. Tema sõnul tegi keelebarjääri puudumine kogu protsessi märksa lihtsamaks: „Mind üllatas, et Eestis räägivad peaaegu kõik, isegi eakamad, inglise keelt.“

Tõelised katsumused olid aga alles ees. Kolimise järel kõige raskem polnudki uues kohas sisse elada, vaid leppida sellega, et Mõkolajiv ja lähedased jäid kaugele selja taha. Vjatšeslav meenutab: „Leidsin vanad korterivõtmed ja puhkesin nutma, kui neile otsa vaatasin.“ Ka Valentyna tunnistab, et igatsus ja ärevus ei lasknud lahti: „Tahtsin tagasi koju, oma endisesse ellu. Oli valus mõelda, et ei saa pere ja sõprade kõrval olla.“ Uudised kodumaalt süvendasid igatsust, kuid töö aitas mõtted mujale viia.

Uus riik, uued rollid: kuidas Vjatšeslav ja Valentyna Eestis karjääri teevad

Enne Eestisse kolimist töötas Vjatšeslav üheksa aastat insenerina Mõkolajivi lennukitehases: alustas tehnikuna, tõusis inseneriks. Nüüd töötab ta Tallinnas rahvusvahelises ettevõttes, kus kolleegide seas on nii eestlasi, ukrainlasi kui ka teiste rahvuste esindajaid.

Eestis valis ta taas mehaaniku ameti, sest inseneri töö tähendab tema sõnul siin pigem kontoritööd: „Minu jaoks pole midagi hullemat kui terve päev laua taga istuda ja pabereid sorteerida.“ Talle on tähtis teha kätega tööd, olla vahetus kontaktis tehnikaga. Praegu õpib ta uut seadmeparki tundma: „Ma pole varem sellise tehnikaga kokku puutunud, seega tuleb esmalt süveneda ning alles siis edasi areneda.“

Alates 2018. aastast töötas Valentyna suure rahvusvahelise ettevõtte müügiosakonnas sekretärina. Pärast Eestisse kolimist jätkas ta esialgu kaugtööd, kuid aasta hiljem otsustas ettevõte kutsuda töötajad tagasi kontorisse Ukrainas. Valentyna pidi ametist loobuma. Eestis ta müügitööd enam ei kaalunudki: „Mõtlesin alustada hotellis toateenijana, aga füüsiliselt ei jaksanud. Seepärast otsustasin edasi keelt õppida ja samal ajal iseseisvalt töötada.“ Ta tunnistab, et igatseb oma endist töökollektiivi ega oleks soovinud töölt lahkuda. Vastupidi, ta kavatses seal edasi areneda. Tulevikus soovib Valentyna kindlasti Tallinnas tööd leida: „Olen küll pigem kodune inimene, aga minu jaoks on väga oluline töötada koos teistega, suhelda, jagada elu ja uusi sõpru leida.“

Käsitöö – tikkimine, heegeldamine, joonistamine – on Valentyna kirg juba lapsepõlvest saati. Viis aastat tagasi, koroonaajal, heegeldas ta esimest korda mänguasja sõprade lapsele. Tollal oli see vaid hobi, Eestis kasvas sellest aga oma „väike äri“. Nüüd heegeldab ta mänguasju, et veidi lisa teenida ja uusi tutvusi luua. Valentyna osaleb Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni korraldatud laatadel. Just seal on ta leidnud nii kliente kui ka toredaid kaasamõtlejaid. Tänaseks elavad tema loodud mänguasjad juba Ukrainas, Eestis, Prantsusmaal, Poolas, Austrias, Taanis, Lätis ja Moldovas.

Eesti keel samm-sammult selgeks: motivatsioon, raskused ja väikesed võidud

Juba algusest peale said abikaasad aru, kui oluline on uue riigi keelt ja kultuuri austada. Kohanemiseks ja elamisloa pikendamiseks tuli neil õppida eesti keelt vähemalt A2-tasemel. „Me ei saa aru, kuidas on võimalik elada riigis, isegi keele põhialuseid oskamata,“ ütlevad nad.

Settle in Estonia kohanemisprogrammis A1-taseme kursusel jättis õpetaja Evelin Valentynale sügava mulje: „Ta oskab kuidagi nii selgelt ja arusaadavalt seletada, et kõik tundub loogiline ja lihtne. Ma olin vaimustuses.“ Valentyna valmistus igaks tunniks hoolikalt: koostas meelespidamiseks tabeleid ja jagas õpitut ka oma abikaasaga. A2-tase osutus keerulisemaks, sest rühm oli väga erineva taustaga ning paljud kaasõpilased suutsid end juba vabamalt eesti keeles väljendada. Ent raskused teda ei heidutanud ja ta plaanib jätkata B1-tasemeni.

Valentyna rõhutab, et isegi lihtsate sõnade teadmine aitab keelebarjääri ületada: restoranis saab tellida või kassas maksta, ilma et peaks üle minema inglise või vene keelele. Suurimat rõõmu tundis ta hetkel, mil luges esimest eestikeelset raamatut ja mõistis ligi 80% sisust.

Vjatšeslav alustas keeleõpinguid veebis, kuid leidis peagi, et silmast silma kursused sobivad talle paremini, et keelde sügavamalt sisse elada. Tõsist edasiminekut tundis ta igapäevaelus ja tööl, poes või kohvikus suutis ta juba iseseisvalt selgitada, mida vaja. Tema arvates on parim viis keele õppimiseks vahetu suhtlus kohalikega.

„Just siia tahaks jääda“: elu ja kohanemine Eestis

Vjatšeslav tunnistab, et algul tundus elu Eestis veidi ebakindel, kuid ajapikku muutus riik kohaks, kus on mugav elada ja kuhu tahakski jääda. Ma pole mingi eriti rahutu hing. Mulle meeldib elus stabiilsus,“ noogutab Valentyna kaasa.

Neile sobib siinne kliima, hästi toimiv taristu ja arenenud digiteenused, tänu millele saab suure osa igapäevatoimetustest tehtud lihtsalt telefoni kaudu.

Ka kohalik köök pakkus üllatusi: verivorst jõhvikamoosiga pani nad esmalt kulmu kergitama. „Oleme ju harjunud, et soolane käib soolasega ja magus magusaga kokku. Siin on kõik teisiti, nagu soolakaramell. Nüüd ostame laatadelt alati verivorsti kaasa,“ naerab paar.

Valentyna märgib, et elu Eestis on neid mõlemaid muutnud: kui varem pidasid nad end kindlalt linnainimesteks, siis nüüd naudivad loodust, käivad rabades ja on isegi hakanud seeni korjama. Valentyna on eriti vaimustuses moodsatest muuseumidest ja Tartu botaanikaaia külastusest. Tasapisi on Eestist saanud nende tõeline kodu. Iga kord Ukrainast naastes tunneb Valentyna, et just siin on tema õige koht.

Vähem kui kolme aastaga on Valentõna ja Vjatšeslav rajanud siia kodu, millest nad enam loobuda ei soovi. Uues kodus tunnevad nad eestlaste hoolivust ja toetust ukrainlaste vastu ning oskavad hinnata elu lihtsaid rõõme – päikeseloojanguid ja jalutuskäike looduses.

Foto: A.G. Foto OÜ 

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Subscribe to