Rohkem kui kümme aastat enne Eestisse kolimist oli Furkan Öztürk tee siia juba leidnud – seda tänu muusikale. Noore mehena Türgis elades avastas ta Eesti folk metal bändi Metsatöll. Just nende lood olid põhjuseks, miks tärkas Furkanis huvi põhjamaise riigi vastu, mida ta polnud kunagi külastanud.
Tänaseks on Eestist saanud Furkani kodu. Ta elab siin koos oma eestlannast naise Ksenia ja kahe chihuahua, Sipsiku ja Punjaga, luues elu, milles põimuvad tema Türgi juured ja Eesti traditsioonid. Avastades kohalikke pagariärisid ja harjutades igal võimalusel eesti keelt, jagab Furkan oma kasvavale jälgijaskonnale Instagramis humoorikaid sissevaateid siinsesse kultuuri.
Muusikaga põhjamaisele lainele
Furkani side Eestiga algas 2010. aastate alguses, kui ta otsis vaheldust hip-hop muusikale, mis tavaliselt tema playlist’is kõlas.
„Otsisin folk-rokki ja leidsin Soome bändi Korpiklaani, pärast neid jõudsin Metsatölluni,“ meenutab ta. Metsatöllu muusika avaldas talle nii sügavat muljet, et ta kirjutas bändile isegi Facebookis ja küsis, kas neil on plaanis kunagi tulla Türki esinema. Vastus oli eitav, kuid huvi Põhja-Euroopa kultuuri, eluolu ja keelte vastu oli idanema hakanud. „See kõik oli minu jaoks väga põnev, sest see erines nii palju sellest, mida seni teadsin,“ räägib ta.
eBay Türgi kontorist Baltikumi Silicon Valley’sse
Kuigi Metsatöll oli Furkani esimene kokkupuude Eestiga, ei jäänud see viimaseks. Kui ta hakkas rohkem huvituma ettevõtlusest ja innovatsioonist, jäi Eesti nimi talle üha uuesti ja uuesti kõrvu.
Selleks ajaks, kui Furkan 2017. aastal ülikooli läks, teadis ta kindlalt, et soovib tegeleda ettevõtlusega. Ta võeti vastu Türgi Ettevõtlusfondi – ta oli üks 40 üliõpilasest, kes valiti välja ligi 140 000 kandidaadi seast üle kogu riigi. Ta osales aktiivselt ÜRO ja Google’i korraldatud idufirmade üritustel, kus vestlustes digitaalsest arengust ja uutest ideedest kajas samuti pidevalt vastu üks nimi.
„Eesti, Eesti, Eesti,“ kuulis ta igalt poolt.
Töötades Türgi eBays, avanes ootamatu uks: kui ettevõte teatas Türgi turult lahkumisest, võttis Furkan seda kui märki vaadata välismaa suunas.
„Tundsin, et vajan oma ellu erinevaid kultuure,“ ütleb ta. „Mu ema on kreeka immigrant, kuid rahvuselt türklane, isa on türklane. Mitmekultuurilisus on mul veres.“
Ta kandideeris ühte Euroopa Liidu projekti, kust valiti ta Pärnu Huubi – Eesti läänerannikul asuvasse innovatsioonikeskusesse. 2023. aasta veebruaris koliski ta Lõuna-Türgis asuvast Adanast Pärnusse, olles valmis Eesti ellu sukelduma.
Kohtumine kangelastega
Peagi pärast saabumist nägi Furkan oma uues kodulinnas lõpuks ka Metsatöllu laval esinemas.
„Sain nendega pärast kontserti isegi kokku ja tegime koos selfi,“ räägib ta uhkusega. „Ma ei tea, kas nad mind mäletasid, aga kui tihti neile ikka Türgist kirjutatakse, eks ole?“
Tema esimestesse nädalatesse Eestis mahtus teisigi sümboolseid hetki. 24. veebruaril osales ta Pärnus vabariigi aastapäeva tähistamisel.
„Türklasena austan ma sügavalt teiste riikide iseseisvust. Vabariigi aastapäeva pidustustel hoidsin tundide viisi suurt Eesti lippu, kuigi ma ei saanud midagi aru, mida kõnedes räägiti,“ tunnistab ta. „Aga hiljem ütlesid sõbrad mulle, et teadustaja oli öelnud: „Meie Türgi sõber ja meie Läti sõber, tere tulemast!” Seda kuulda oli minu jaoks väga liigutav.“
Armastus, keeled ja kaks tillukest koera
Elu Eestis viis Furkani kokku Kseniaga, kellest sai tema abikaasa. Nende kodu on kaunis segu mitmest kultuurist – Ksenial on eesti, vene ja ukraina juured.
„Meie kodu on väga multikultuurne,“ märgib Furkan. „Mõnikord räägime eesti, teinekord vene või inglise keeles. Ksenia on hakanud isegi türgi keelt õppima. Minu jaoks tähendab kohanemine austust selle riigi keele ja ajaloo vastu, kus sa elad. Seepärast teadsin, et pean ka ise eesti keelt õppima hakkama.“
Nende ühine elu pole möödunud ilma humoorikate seikadeta. Türgi spontaanselt kultuurilt üleminek Eesti struktureeritud elurütmile nõudis harjumist. Furkan tunnistab, et Eesti „planeerimiskultuur“ oli talle alguses paras ehmatus.
„Türgis on nii, et kui sind tänaval näen, võin su paar tundi hiljem teed jooma kutsuda. Eestis peab aga kõik olema ette planeeritud. Isegi selliste asjade puhul nagu ehituspoodi minek küsib Ksenia: „Miks sa seda mulle alles nüüd ütled? Me peame plaani tegema!““ naerab mees.
Eesti keele harjutamine argiolukordades
Nüüdseks Tallinnas elav Furkan on pühendunud siin oma elu ülesehitamisele. Ta sooritas hiljuti eesti keele A1-taseme eksami suurepärase tulemusega ja liigub edasi A2-tasemele. Ta märgib, et eesti keele grammatika – käände lisamine sõnade lõppu – ja täishäälikud nagu „ö“ ja „ü“ on üllatavalt sarnased türgi keelega.
Eesti keele õppimiseks osales Furkan türklasest sõbra soovitusel kohanemisprogrammis Settle in Estonia ja avastas peagi, et see on olnud üks peamisi tugipunkte tema kohanemise teekonnal.
„Keelekursustele ei ole alati lihtne kohta saada, aga kui sisse pääsed, on programm väga kasulik ja tasuta. Õpetaja oli suurepärane.“
Ta püüab eesti keelt kasutada kõikvõimalikes igapäevastes olukordades, näiteks kohvikus tellides, isegi kui teenindajad lähevad aeg-ajalt heast tahtest inglise keelele üle. „Püüan siiski eesti keeles jätkata,“ ütleb ta.
„Ükskord ütlesin tellides kogemata „üks kohvik“ selle asemel, et öelda „üks kohv“,“ naerab ta. „Teenindaja vaatas mulle otsa, et mis asja? Siis taipasin öelda: „Vabandust, üks kohv, palun.““
Eesti eluga kursis
Furkan usub, et lisaks riiklikel kursustel osalemisele aitab tõelisele lõimumisele kaasa ka suhtumine.
„Sa pead olema enesekindel,“ julgustab ta. „Kui sa ise esimest sammu ei astu, jääd siin alati turistiks.“
Eesti ajalugu tundma õppides jäi talle silma midagi olulist. „Siin on olnud Rootsi, siin on olnud Saksamaa, siin on olnud Nõukogude Liit, aga kõige kiuste on Eesti suutnud oma keelt kaitsta. See on tõesti suur asi. Muidugi on võõrvõimud avaldanud mõju, kuid eestlased on siiski suutnud säilitada oma keele. Austan seda väga.“
Ta jälgib Eesti meediat, et olla kursis uudistega, ja veedab suure osa vabast ajast riigi ajalugu ja traditsioone uurides. Ta kuulab isegi Eesti raadiot. Ja kuigi Metsatöllul on tema südames alati eriline koht, on ta hakanud nautima ka teisi Eesti artiste, näiteks An-Marleni.
Metsad, turvalisus ja sõbralikud politseinikud
Mis Furkanit Eestis kõige enam üllatas, ei olnudki meie digiriik, vaid hoopis siinne rahu.
„Kui ma Türgist Pärnusse kolisin, tundus õhk nii värske,“ meenutab ta.
Teisel päeval pärast saabumist nägi ta metsa lähedal politseinikke ja otsustas küsida, kas piirkond on ohtlik.
„Nad vastasid: „Ohtlik? Ei. Te võite igal pool jalutada, kasvõi öösel,““ meenutab ta politseinike vastust.
Türgis ollakse sellistes olukordades palju ettevaatlikumad. „Mu sõber Pärnus ei pannud isegi oma ust lukku,“ imestab Furkan. „Ma olin šokeeritud.“
Instagram kui sild kultuuride vahel
Vahepeal on Furkanist saanud Instagramis omamoodi kultuuride vaheline sild.
Ta loob lühikesi videoid oma avastustest Eestis ja annab rahvusvahelistele meemidele kohaliku vindi. „Inimesed kirjutavad mulle, et neile meeldib mu sisu, sest see on nii tabav ja eluline,“ ütleb ta. „Keegi Itaaliast ütles mulle isegi, et tahab Tallinnasse tagasi tulla just selle tõttu, mida ta minu Instagrami kontol nägi.“
Samas on ta ettevaatlik, et oma sisuga kedagi mitte riivata. „Küsin alati oma Eesti sõpradelt üle, kas videod, mida plaanin jagada, on lugupidavad.“
Tema eesmärk sotsiaalmeedias tegutsedes on lihtne: aidata inimestel üksteist mõista. „Tunnen, et mul on vastutus,“ ütleb ta. „See on väike riik. Me peame seda koos hoidma ja kaitsma.“
Metal-muusikast kuuluvustundeni
Tänane Furkani elu on hoopis midagi muud kui noorel mehel Türgis, kes saatis Facebookis lootusrikkaid sõnumeid oma lemmikbändile. Olgu ta siis jahtimas Tallinna pagariärides täiuslikku vastlakuklit, filmimas uut viraalset klippi Eesti veidrustest või jalutamas Sipsiku ja Punjaga Tallinna vaiksetel tänavatel, pole ta enam pelgalt pealtvaataja. Ta on selle aktiivne osa.
Olgu see tänu Metsatöllu rasketele riffidele või Eesti metsade vaikusele, on Furkan leidnud siin oma rütmi. Ta on endiselt uhke türklane, kuid selles väikeses ja sitkes Eestis on ta avastanud midagi võrdselt hinnalist: koha, kus areneda, kogukonna, mida hoida, ja kodu, mida omaks pidada – üks tass kohvi korraga.
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.