Kutsume ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud isikuid tasuta eesti keele kursustele, mis tuleb läbida riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Pakutavate tasemete A1, A2 ja B1 kursuste üksikasjad on esitatud järgnevas küsimuste ja vastuste vormis.

Sobivatele kursustele saate registreeruda kohanemisprogrammi portaalis: REGISTREERU

Täpsustavate küsimustega võib pöörduda Integratsiooni Sihtasutuse konsultantide poole e-posti aadressil info@settleinestonia.ee.

Üksikasjalikumalt eesti keele kursustest Ukraina sõjapõgenikele

• Millised eesti keele kursused tuleb Ukraina sõjapõgenikel läbida?
• Millistele kursustele saavad Ukraina sõjapõgenikud 2024. aastal registreeruda?
• Millal ja kuidas saab pakutavaid keelekursusi läbida?
• Mida tuleb teha enne keelekursustele registreerumist?
• Kuidas registreeruda pakutavatele kursustele?
• Mida teha, kui isikukontol pole pakutud ühtegi keeleõppekursust?
• Kuidas kinnitatakse registreerimine keelekursustele?
• Kas pärast keelekursuste läbimist tuleb sooritada eksam?
• Mida pakub Eesti riikliku kohanemisprogrammi raames sõjapõgenikele veel?
• Kellega ja kuidas tuleb ühendust võtta küsimuste korral eesti keele õppe või riikliku kohanemisprogrammi teemal?

Millised eesti keele kursused tuleb Ukraina sõjapõgenikel läbida?

Ukraina sõjapõgenikel tuleb läbida need eesti keele kursused, mida Integratsiooni Sihtasutus pakub riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames nii ajutise kaitse kui ka rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. Kursused tagavad eesti keele oskuse nii algtasemel A1 kui ka järgmistel tasemetel A2 ja B1. Neid saab läbida tasuta veebis või suuremates linnades hommikul, pärastlõunal või õhtul.

Eesti keele õppimise eesmärk on teha Eestisse elama asumine võimalikult lihtsaks. Kursuste läbimine on seotud ka Eestis elamisloa saamisega.

Millistele kursustele saavad Ukraina sõjapõgenikud 2024. aastal registreeruda?

Seisuga 12. august  2024 saavad ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud isikud registreeruda eesti keele kursustele, mida saab läbida veebis või suuremates linnades alates käesoleva aasta augustist, septembrist või oktoobrist.

Ajutise kaitse saanud isikutele ette nähtud kursustel on umbes 1600  kohta: tasemel  A1 umbes 1000, tasemel  A2 umbes 200 ja tasemel  B1 umbes 400  kohta. Nendele kursustele tuleks registreeruda niipea kui võimalik, kuna registreerimine õpperühmadesse lõpeb kohtade täitumise korral ja sel aastal ei ole selliseid kursusi ette nähtud.

Praegu on rahvusvahelise kaitse saanud isikutele ette nähtud kursustel umbes 200 kohta: tasemel  A2 umbes 160 ja tasemel  B1 umbes 40  kohta. Sel sügisel lisandub neile umbes 1800 kohta algtaseme  A1 kursustel.

Sobivatele kursustele saab registreeruda kohanemisprogrammi portaalis: REGISTREERU. Portaali saab siseneda rakendustega Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaardiga. Pärast sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

Millal ja kuidas saab pakutavaid keelekursusi läbida?

Seisuga 12. august  2024 saavad ajutise kaitse saanud isikud registreeruda eesti keele tasemete A1, A2 ja B1 kursustele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikud tasemete A2 ja B1 kursustele.

Kõik pakutavad kursused algavad käesoleva aasta augustis, septembris ja oktoobris. Need toimuvad veebis ja suuremates linnades hommikul, päeval või õhtul. Keelt õpetavad Integratsiooni Sihtasutuse riigihanke korras väljavalitud keelekoolide õpetajad.

Eesti keele kursus algajatele (tase  A1) kestab keskmiselt neli kuud, tasemel  A2 kuus kuud ja tasemel  B1 kaheksa kuud. Kursuste edukaks läbimiseks ja vastava tunnistuse saamiseks on vaja osaleda keeleõppes ja kursuste lõpus sooritada test.

Üksikasjalik teave (keeleõppe koht ja aeg, keeltekool jne) on leitav kohanemisprogrammi portaalis: SISENE. Selleks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast portaali sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

Mida tuleb teha enne keelekursustele registreerumist?

Kõigepealt soovitame siseneda kohanemisprogrammi portaali ja tutvuda pakutavate kursustega ja nende läbimise võimalustega: SISENE. Selleks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast portaali sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

Seejärel soovitame hoolikalt kaaluda, milline keelekursus teile sobib. Ühest küljest on vaja hinnata oma keeleoskust, et valida sobiva taseme kursus. Kohanemisprogrammi raames saab alustada taseme  A1 kursustel, jätkata tasemel  A2 ja lõpetada tasemel  B1. Teisest küljest tuleb hinnata, milline keeleõppe aeg ja koht sobib kõige paremini kokku igapäevaeluga. Näiteks kursuste veebis läbimiseks on vaja teatud päevadel keeleõppe jaoks ning keeleõppeseansside vahel ülesannete jaoks aega võtta, samuti võimalust kasutada programmi Zoom.

Kuidas registreeruda pakutavatele kursustele?

Nii ajutise kaitse saanud kui rahvusvahelise kaitse saanud isikud saavad registreeruda pakutavatele kursustele kohanemisprogrammi portaalis: REGISTREERU. Portaali sisenemiseks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

Mida teha, kui isikukontol pole pakutud ühtegi keeleõppekursust?

Kui huvi pakub algtaseme  A1 kursus, kuid isikukontol pole ühtegi sellist kursust välja pakutud, tuleb sellest teatada, kirjutades aadressile info@settleinestonia.ee.

Kui huvi pakuvad taseme A2 või B1 kursused, kuid isikukontol pole ühtegi sellist kursust välja pakutud, tuleb aadressile info@settleinestonia.ee saata eelmise eesti keele taseme (vastavalt taseme A1 või A1 ja A2) kursuste läbimise tunnistus.

Mõlemal juhul tuleb meeles pidada, et sobivate kursuste puudumine kontol võib olla tingitud ka sellest, et kursuste õpperühmad on juba täidetud. Seetõttu soovitame registreeruda sobivatele kursustele esimesel võimalusel.

Kohanemisprogrammi portaalis saab kontrollida oma andmeid ja registreeruda kursustele: SISENE. Selleks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast portaali sisenemist saab isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke õppekursusi.

Kuidas kinnitatakse registreerimine keelekursustele?

Kui registreerumine õnnestus, kuvatakse kohanemisprogrammi portaali isikukontol vastav kinnitus. Nädal enne kursuste algust saadab õpetaja e-kirja kursuste teabega (kursuste aadress, keeleõppe link jne). Nimetatud e-kirja saamiseks tuleb registreerumisel õigesti sisestada oma e-posti aadress.

Kas pärast keelekursuste läbimist tuleb sooritada eksam?

Pärast kursuste läbimist ei ole keeleeksami sooritamine kohustuslik. Õppe lõpus viiakse läbi test, mis aitab hinnata, mida ja kui hästi on midagi omandatud. Lähtuvalt testi tulemustest ja õppes osalemisest väljastatakse kursuste läbimise tunnistus. Saadud tunnistust tuleb kasutada eesti keele oskuse taseme kinnitamiseks, sh elamisloa pikendamiseks.

Mida pakub Eesti riikliku kohanemisprogrammi raames sõjapõgenikele veel?

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, mida Eesti pakub vastsaabunud välismaalastele, et toetada kohanemist Eestis. Kohanemisprogramm koosneb mitmest kursusest, mille raames on võimalik omandada kohanemiseks vajalikud teadmised ja oskused: terviklik ülevaade elust Eestis, vastused küsimustele ja eesti keele oskus. Kursustel (õppemoodulid, kohustused jne) osalemise tingimused sõltuvad isiku õiguslikust seisundist Eestis: ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse saanud või tavalises korras saabunud isikud.

Ajutise kaitse saanud isikud peavad läbima

• baasmooduli: põhiteave Eesti riigi ja ühiskonna kohta (kuni kaheksa akadeemilist tundi) ja
• keeleõppemooduli: eesti keele kursused tasemel A1 (100 akadeemilist tundi), A2 (150 akadeemilist tundi) või B1 (250 akadeemilist tundi).

Rahvusvahelise kaitse saanud isikud peavad läbima

• baasmooduli: põhiteave Eesti riigi ja ühiskonna kohta (kuni kaheksa või 32 akadeemilist tundi) ja
• keeleõppemooduli: eesti keele kursused tasemel A1 (100 akadeemilist tundi), A2 (150 akadeemilist tundi) või B1 (250 akadeemilist tundi).

Kellega ja kuidas tuleb ühendust võtta küsimuste korral eesti keele õppe või riikliku kohanemisprogrammi teemal?

Üldteave riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia kohta on leitav Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/et/kohanemine. Ajakohane teave kursuste ja muude Eestis kohanemisega seotud aspektide kohta on leitav programmi Facebooki kontol: https://www.facebook.com/settleinestonia. Küsimused suunata Integratsiooni Sihtasutuse konsultantidele, kirjutades aadressile info@settleinestonia.ee.

Tänavusel Arvamusfestivalil arutleti põhjalikult ka meie kultuuririkkuse üle. Debattidel osalenud oma ala tunnustatud asjatundjad jagasid mõtteid nii pagulusest, eestlaseks saamisest kui ka näiteks sellest, milliseid inimesi Eesti täna enam vajada võiks. Toome järgnevalt teieni mõned olulisemad teemad, mis erinevates aruteludes esile tõusid. 

Kas omavalitsused kardavad põgenikke?

Arutelus osalesid Agnes Sirg (SA Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fond (USF) asutaja), Triin Varek (Rakvere linnapea), Triin Taal (Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskus, projektijuht ja jurist) ja Kerttu Mölder-Jevdokimov (Tallinna Südalinna kooli õppealajuhataja). Arutelu juhtisid Olga Sõtnik (ÜRO Pagulasamet) ja Sigrid Solnik (Pagulasabi). 

Arutelust jäi kõlama, et pagulaste arvu suurenemisega on tekkimas suurem rahulolematus kohalike elanike seas – tekib kartus, et pagulaste arvelt vähenevad püsielanike toetused ja tõuseb üldine maksukoormus. Seda aitab leevendada parem kommunikatsioon. Omavalitsused peavad ühtlasi kohandama ka põgenikele oma teenuseid, mida seni on pakutud kohalikele. Lapsi aitab paremini sotsialiseeruda näiteks ühine huvitegevus jms. 

Milliseid inimesi Eesti vajab?

Arutelus osalesid Marju Lauristin (sotsiaalteadlane, emeriitprofessor), Ott Oja (Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht), Jaak Nigul (Tarmeko juht) ja Liis Valdsalu (Bolt Estonia immigratsiooni ja relokatsiooni juht). Arutelu juhtis Liina Osila (Statistikaameti peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal).

Arutelust jäi kõlama, et Eesti vajab iga inimest, kes sünnib. Rahvastiku vananemine peaks olema positiivne indikaator, sest inimesed elavad kauem. Ometi aga pannakse see negatiivse kella külge. Statistikast tulevad ettekirjutused, kes on tööealine ja kes mitte. See ei ole looduse poolt määratud. Valmisolek muutusteks on tähtis, et kasutada ära oma Eesti tööjõudu ning tuua vastutustundlikult sisse võõrtööjõudu. 

Arutelu saab täismahus vaadata SIIT. 

Rahvus vaateaknal ja müügiletil

Arutelus osalesid Mare Mätas (Kihnu kultuuriaktivist), Aimar Ventsel (etnoloog), Elena Kirt (Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindaja), Aivar Ruukel (päranditurismi edendaja, Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige), Silver Sild (Sillamäe muuseum). Debatti juhtis Fenno-Ugria asutuse direktor Barbi Pilvre.

Arutelust jäi kõlama, et rahvuslikud eripärad tuleb paratamatult ka kommertsiks pöörata kui soov on väikest kultuuri esile tõsta, muidu ei jääda silma. Oht on küll jääda kinni kujunenud klišeedesse, kuid sellega peab arvestama – alternatiiv on üldse mitte pildil olla. Kommerts ei ole halb, kui seda oskuslikult ja maitsekalt teha. Narva 2025. aasta soome-ugri kultuuripealinna staatus annab suurepärase võimaluse teadvustada, kui erinevad juured on meil esindatud Narvas ja üle Eesti.

Mis teeb eestimaalase eestlaseks?

Arutelus osalesid Aune Valk (identiteediuurija, Tartu Ülikooli õppeprorektor), Sergei Metlev (Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja), Leonardo Ortega (Work in Estonia Eesti Rahvusvahelise Maja juht), Jevgeni Timoštšuk (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Narva filiaali programmi koordinaator). Modereeris Pavel Ivanov (ajakirjanik).

Arutelust jäi kõlama, et eestikeelsus ei tähenda eestimeelsust ja vastupidi. Kui sõda Ukrainas algas, siis eestlane ei teinud vahet etnilisel venelasel ja poliitikal, kõik venekeelne oli halb. Meil on palju stereotüüpe, millest peame tahest tahtmata lähtuma. Aga meid ühendab Eesti ehk kodu, kus elab 216 rahvust – me peame igal sammul üksteisele lähemale liikuma. Igas ühiskonnas pead ära teenima selle, et sind võetakse tõsiselt, sind kuulatakse. 

Kas kultuuririkkus on Eestile kasulik?

Teemal debateerisid Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) ja Marti Aavik (eraettevõtja, OÜ Argumentum juhatuse liige). Debatti juhtis Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure. Jutuks tulid kultuuririkka ühiskonna tugevused ja väljakutsed, samuti rände juhtimine ja ka Eesti ühiskonna lõimevõime.

Kultuuririkkuse mälumängul kontrollisid kultuurihuvilise publiku teadmisi Eesti üks juhtivaid mälumängude korraldajaid Andres Kaarmann ja Raadio 4 ajakirjanik Julia Kornejeva. Kolm parimat said ka väärikalt auhinnatud! 

Kõiki pilte leiab SIIT (fotode autor on Aron Urb).

Sotsiaalmeedias saab ülevaadet lugeda ja jagada SELLE LINGI abil.

Запрошуємо одержувачів тимчасового та міжнародного захисту на безкоштовні курси естонської мови, які потрібно пройти в рамках державної програми адаптації Settle in Estonia. Детальна інформація про запропоновані курси на рівні A1, A2 та B1 викладена нижче у вигляді запитань та відповідей.

На відповідні вам курси можна зареєструватися на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ

З уточнюючими питаннями можна звернутися до консультантів Фонду інтеграції електронною поштою info@settleinestonia.ee.

Докладніше про курси естонської мови для українських переселенців

• Які курси естонської мови потрібно пройти українським переселенцям?
• На які курси можуть зареєструватись українські переселенці у 2024 році?
• Коли та як можна пройти мовні курси, що пропонуються державною програмою адаптації Settle in Estonia?
• Що потрібно зробити перед реєстрацією на мовні курси?
• Як зареєструватись на курси, що пропонує програма адаптації?
• Що робити, якщо на власній сторінці не вказано жодного доступного курсу?
• Що засвідчує зарахування на мовний курс?
• Чи потрібно складати іспит після проходження мовного курсу?
• Що ще Естонія надає переселенцям у межах державної програми адаптації?
• З ким і як слід зв'язатися у разі питань щодо вивчення естонської мови або державної програми адаптації?

Які курси естонської мови потрібно пройти українським переселенцям?

Українським переселенцям слід пройти курси естонської мови, які Фонд інтеграції пропонує в рамках державної програми адаптації Settle in Estonia як отримувачам тимчасового захисту, так і отримувачам міжнародного захисту. Курси забезпечують знання естонської як на початковому рівні A1, так і на наступних рівнях A2 і B1. Їх можна пройти безкоштовно, займаючись онлайн чи офлайн у великих містах вранці, вдень чи ввечері.

Вивчення естонської мови передбачено для того, щоб облаштуватись в Естонії було якомога легше. Також проходження курсів пов'язане з отриманням посвідки на проживання в Естонії.

На які курси можуть зареєструватись українські переселенці у 2024 році?

Станом на 12 серпня 2024 року отримувачі тимчасового та міжнародного захисту можуть зареєструватися на курси естонської мови, які можна пройти онлайн або офлайн у великих містах, починаючи з серпня, вересня чи жовтня цього року.

На курсах для одержувачів тимчасового захисту близько 1600 місць: на рівні A1 – близько 1000, на рівні A2 – близько 200, на рівні B1 – близько 400 місць. Реєструватися на ці курси слід за першої ж нагоди, оскільки реєстрація у навчальні групи закривається в міру їх заповнення, і цього року подібних курсів більше не передбачається.

Зараз на курсах для одержувачів міжнародного захисту близько 200 місць: на рівні A2 – близько 160 місць, на рівні B1 – близько 40 місць. Цієї осені до них додасться близько 1800 місць на курсах початкового рівня А1.

На відповідні курси можна зареєструватися на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ. Зайти на портал можна за допомогою Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картки. Після цього на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Коли та як можна пройти мовні курси, що пропонуються державною програмою адаптації Settle in Estonia?

Станом на 12 серпня 2024 року одержувачі тимчасового захисту можуть зареєструватися на курси естонської мови на рівні A1, A2 та B1, одержувачі міжнародного захисту – на рівні A2 та B1.

На всіх курсах, що пропонуються, заняття розпочинаються у серпні, вересні та жовтні цього року. Вони проводяться онлайн та офлайн у великих містах вранці, вдень чи ввечері. Мову навчають викладачі мовних шкіл, обрані Фондом інтеграції в порядку держзакупівлі.

Курс естонської мови для початківців (на рівень A1) триває в середньому 4 місяці, рівень A2 – 6 місяців, рівень B1 – 8 місяців. Для успішного проходження курсу, а також отримання відповідного свідоцтва необхідно постійно відвідувати заняття та після їх завершення пройти тест.

Детальна інформація (місце та час проведення занять, мовна школа тощо) доступна на порталі програми адаптації: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Що потрібно зробити перед реєстрацією на мовні курси?

В першу чергу радимо зайти на портал програми адаптації, щоб ознайомитися з курсами, що пропонуються та можливостями їх проходження: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Потім радимо ретельно продумати, який мовний курс вас влаштує. Для цього передусім необхідно оцінити свої знання мови, щоб вибрати курс відповідного рівня. Навчання в рамках програми адаптації можна розпочати на курсах рівня А1, продовжити на рівні А2 та завершити на рівні В1. Потім слід визначитися з часом і формою проведення занять, які найбільш сумісні з вашим повсякденним життям. Наприклад, для проходження курсу онлайн знадобиться час для занять у певні дні, а також можливість займатися за допомогою Zoom. Для проходження офлайн занять – їх наявність у місті, в якому ви проживаєте.

Як зареєструватись на курси, що пропонує програма адаптації?

Як отримувачі тимчасового захисту, так і отримувачі міжнародного захисту можуть зареєструватися на запропоновані курси на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ. Зайти на портал можна за допомогою Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картки. Після цього на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Що робити, якщо на власній сторінці не вказано жодного доступного курсу?

Якщо ви зацікавлені в курсах початкового рівня А1, але на особистій сторінці не вказано жодного такого курсу, слід повідомити про це, написавши за адресою info@settleinestonia.ee.

Якщо ви зацікавлені в курсах рівня А2 або В1, але на особистій сторінці не вказано жодного подібного курсу, слід надіслати за адресою info@settleinestonia.ee свідоцтво про проходження курсів естонської мови попереднього рівня (відповідно на рівні А1 або на рівні А1 та А2) .

В обох випадках слід враховувати, що відсутність відповідних курсів може бути пов'язана і з тим, що навчальні групи на курсах, що цікавлять, вже заповнені. Тому радимо реєструватися на курси, які вас влаштовують за першої ж можливості.

Перевірити свої дані, а також зареєструватися на курси можна на порталі програми адаптації: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані та доступні навчальні курси.

Що засвідчує зарахування на мовний курс?

Якщо реєстрація пройшла успішно, відповідне підтвердження з'являється на персональній сторінці на порталі програми адаптації. За тиждень до початку курсу викладач надсилає імейл з інформацією про курс (адреса проведення, посилання для проведення занять тощо). Щоб отримати вказаний імейл, при реєстрації слід вказати адресу своєї електронної пошти.

Чи потрібно складати іспит після проходження мовного курсу?

Після проходження курсу складати мовний іспит не обов'язково. По завершенню занять проводиться тест, який допомагає оцінити, наскільки добре був засвоєний навчальний матеріал. Виходячи з результатів тесту та відвідування занять видається свідоцтво про проходження курсу. Отримане свідоцтво слід використовувати для підтвердження рівня знання естонської мови, зокрема при продовженні посвідки на проживання.

Що ще Естонія надає переселенцям у межах державної програми адаптації?

Програма адаптації Settle in Estonia – це безкоштовна освітня програма, яку Естонія пропонує пройти іноземцям, які нещодавно прибули до країни, щоб легше освоїтися в країні та швидше інтегруватися в естонське суспільство. Програма адаптації складається з кількох курсів, в рамках яких можна отримати необхідні для адаптації знання та навички: цілісне уявлення про спосіб життя в Естонії, відповіді на питання, що цікавлять, і знання естонської мови. Умови участі на курсах (навчальні модулі, зобов'язання тощо) залежать від правового статусу в Естонії: вами отримано тимчасовий захист, міжнародний захист або ви прибули у звичайному порядку.

Одержувачам тимчасового захисту слід пройти
• базовий модуль: основна інформація про естонську державу та суспільство (до 8 академічних годин);
• модуль мовного навчання: курси естонської мови на рівні A1 (100 академічних годин), A2 (150 академічних годин) або B1 (250 академічних годин).

Одержувачам міжнародного захисту слід пройти
• базовий модуль: основна інформація про естонську державу та суспільство (до 8 або 32 академічних годин);
• модуль мовного навчання: курси естонської мови на рівні A1 (100 академічних годин), A2 (150 академічних годин) або B1 (250 академічних годин).

З ким і як слід зв'язатися у разі питань щодо вивчення естонської мови або державної програми адаптації?

Загальна інформація про державну програму адаптації Settle in Estonia доступна на сайті Фонду інтеграції: www.integratsioon.ee/ru/kohanemine. Поточну інформацію про курси та інші аспекти адаптації в Естонії можна отримати в обліковому записі програми на Facebook: www.facebook.com/settleinestonia. З рештою питань слід звернутися до консультантів Фонду інтеграції, написавши на адресу info@settleinestonia.ee.
 

Iseseisvuse taastamise päeva tähistamiseks kutsume kõiki üles jagama jäädvustusi sellest, mis teeb Eesti meile armsaks. Oma piltide-videotega soovime üheskoos Eestile head.

Tähistame Eesti taasiseseisvumist jäädvustustega kõigist ja kõigest, mis teevad Eesti meie jaoks armsaks. Selleks palume kõigil postitada oma sotsiaalmeedia kontole pilte või videoid teile olulistest inimestest või paikadest, päikesetõusudest või mererandadest, kooslaulmisest või moositegemisest – kõigist ja kõigest, miks on Eesti meie südameis nii erilisel kohal. Jäädvustused on teretulnud kõigilt, kellele Eesti on armas – Eesti elanikelt ja Eesti inimestelt üle ilma, peredelt ja sõpradelt, tiimidelt ja kogukondadelt. 

Jäädvustused palume postitada hiljemalt 20. augustil, kasutades teemaviiteid #eesti, #meiekodu ja #kultuuririkkus. Kokkuvõtte postitustest avaldame kultuuririkkuse aasta sotsiaalmeedias 21. augustil, koondades infot teemaviidete abil.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ja Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee. 

Vaid mõned aastad tagasi avastas Ivan Slepnjov oma perekonnalugu uurides, et tema esivanemate juured viivad ta esimesse Eesti Vabariiki. Peterburis sündinud ja kasvanud sünnijärgne Eesti kodanik räägib meile oma loo juurte juurde naasmisest ja eesti keele õpingutest. 

1. Palun räägi meile natuke endast. Kes sa oled ja kuidas sa Eestisse sattusid? 

Minu nimi on Ivan, olen 35-aastane ja sattusin Eestisse minu arvates väga ebatavalisel viisil - pikk esivanemate otsimine viis mind revolutsioonijärgsesse Eestisse, esimesse Eesti Vabariiki. Sain sellest alles paar aastat tagasi teada – ei olnud dokumente ega vajalikku infot. Eesti seaduste järgi olen sünnijärgne Eesti kodanik. Nii leidsin oma teise kodumaa, mida ma polnud seni tundnud. 2022. aasta suvel käisin esimest korda Eestis, Tallinnas - see oli tutvumisreis, mis jättis palju muljeid ja mis mõjutas suuresti minu otsust siia kolida. Paar kuud hiljem sündmuste areng kiirenes ja ma tegin lõpliku otsuse - ma ei karda seda sõna - oma uue elu kohta. 

2. Mis sulle Eestis meeldib? 

Minu meelest on Eestis rahulik, mõõdukas elutempo. See on väga väike kompaktne riik – suur pluss inimesele, kellele meeldib vahel jalutada. Siin on palju ilusat loodust. Tegelikult on need kõik metsad, põllud, heinamaad, järved. Meenutab küla mu lapsepõlvest. Pealinn Tallinn meeldis mulle kohe ja see meenutas mulle linna, kus ma sündisin ja elasin – Peterburi. Sarnased ilmad, sarnased vanad hubased linnaosad, rohelus ja kaasaegsed hooned. Ainult tabamatult erinev, omamoodi huvitav. Minu jaoks on küsimus, mis mulle Eestis meeldib, pigem tunnete ja aistingute küsimus. 

3. Miks otsustasid eesti keele ära õppida?

Otsus keelt õppida tuli mulle iseenesestmõistetavana. Esiteks on see austus ühiskonna vastu, kus elad. Võib-olla ei leia inimene võimalusi keelt hästi õppida või on see väga raske. Aga sa pingutad, mis tähendab, et astud sammu eesti keelt kõnelevate inimeste poole - inimesed hindavad seda alati ja saavad vastutasuks ka sinuga lähedasemaks. Teiseks on eesti keele õppimine minu karjääri ja võimaluste jaoks hea. Elu võti on keel. Eestis on see eesti keel. Selle kaudu leiad kõike muud. Kolmandaks on see minu jaoks sportlik huvi ja väljakutse. Kohtan palju eesti keelt kõnelevaid inimesi, kes räägivad vene keelt. Kui nemad õpivad vene keelt, siis miks mina ei võiks õppida eesti keelt? Neljandaks on see lihtsalt loomulik uudishimu. 

4. Milliste raskustega keelt õppides kokku puutusid? Kas oli hetki, mil tahtsid alla anda ja eesti keele õppimisest loobuda? Kuidas sa raskustest üle said? 

Raskusi oli ja on palju. Eesti keel erineb vene keelest väga palju, siin on venekeelsele inimesele raskeid häälikuid ja "veidraid" konstruktsioone. Alguses võib segadusse ajada ka meheliku/naiseliku soo puudumine. Suur hulk erandjuhtumeid, tegusõnade kasutamise iseärasused, klassikalises mõttes eessõnade peaaegu täielik puudumine. Lisaks on muidugi vaja aega, häid õpetajaid, eestikeelset keskkonda. Aeg on ilmselt kõigi jaoks kõige raskem küsimus. Aga kui piisavalt kõvasti otsida, leiab igaüks selle aja. Minu jaoks oli ilmselt veidi lihtsam see, et peale esialgsete igapäevaprobleemide lahendamist, eluaseme ja töö leidmist,  jäi aega keele õppimiseks. Algseks elukohaks valisin Narva - siin asub Narva Eesti Keele Maja ja eluasemehinnad on madalad, mis oli oluline - ei tea ju kunagi, kuidas läheb. Õpingutes oli võtmetähtsusega muidugi Eesti Keele Maja, seal tegin oma esimesed sammud. Esile tõstaksin eesti keele õpetajaid, kellega kohtusin. Õpetaja on pool edust. Seal töötavad inimesed, kes on tõelised õpetajad suure T-tähega - nimetaksin neid eraldi - Julia, Pille, Inga, Martin - need, kellega ma isiklikult kohtusin. Pärast algkursusi (tasemed A1, A2) muutus eestikeelse keskkonna leidmine keeruliseks ülesandeks ja vajaduseks. Kuid isegi Narvas on teatud võimalused, kui neid otsida. Muidugi oli hetki, kus tunned, et see keel ei olegi nii lihtne, et see ei pruugi kunagi õnnestuda. Siis aga mõtlen kohe – kui mitte praegu, siis millal? Elu läheb kiiresti ja meil on vaid üks elu. Miks mitte püüda hetke? Ja ükskõik kui raske see ka poleks, keskendumine ja järjekindlus annavad alati tulemusi. Nii mõeldes saan rasketest hetkedest üle ja õpin edasi. Olen alles teekonna alguses. 

5. Kuidas kohanemine Eestis läks? Kas kohalikud võtsid sind hästi vastu? 

Arvan, et esialgne kohanemine läks hästi. See oli vaimselt raske – uus riik, uued inimesed, ebakindlus, vajadus tegutseda. Kohtasin ainult sõbralikku suhtumist, nii vene kui ka eesti keelt kõnelevate inimeste seas. Raske hetk oli siis, kui leidsin end Tallinnast, äsja siia kolinud. Sel hetkel peatusin oma õe juures (ta jõudis oma mehe ja lapsega minust veidi varem kohale). Ja siis sain aru, mida tähendab tulla mitte külla, vaid elama. Sa ei tea veel, kuidas ja kus sa elama hakkad, kuidas ja kus töötad, kes sind siin vajab ja kui õnnelik sa siin oled. Sel hetkel on see hirmutav, sa tahad kõigest loobuda ja minna tagasi mugavuse juurde. See aga tähendaks endasse mitte uskumist. See on palju hirmutavam. Hiljem veendusin oma valiku õigsuses – kohtasin palju toredaid inimesi – koolis, tööl. Inimesed, kui said teada, et olen just Eestisse jõudnud, püüdsid kohe aidata, rääkida, kuidas siin asjad on korraldatud. Ma võin koostada väga pika nimekirja sellest, kuidas kohalikud inimesed mind aitasid, olen neile väga tänulik. 

6. Kas oled midagi omalt poolt teinud, et eesti keeles rohkem suhelda? 

Otsin erinevaid võimalusi eestikeelse kõne kuulamiseks ja suhtlemiseks. Kodust lahkumata võimalusi keele kuulamiseks kuulamiseks on palju  – muusika, filmid, telesaated. 

Osalesin programmis "Keelesõber" - suurepärane algatus, kus sind viiakse kokku eesti keelt emakeelena kõneleva inimesega, kellega suhtled pidevalt mitu kuud vabadel teemadel. Ma ei vastanud alguses programmi nõuetele – seal olid nõudeks keeleoskuse tase alates B1-st. Samas sain aru, et sellist võimalust ei saa kasutamata jätta. Natuke hirmus oli, aga kirjutasin oma avalduse, kus ütlesin ausalt, et mul on A2-tase, aga tahaks väga õppida. Ja nad viisid mind kokku vabatahtlikuga - tema nimi on Maris, ta elab Pärnu lähedal. Olen oma keelesõbrale väga tänulik - ta rääkis mulle palju Eestist, aitas kannatlikult küsimuste ja vigade korral. Kaks kuud lendasid märkamatult ja nüüd jätkame vahel suhtlemist. Hetkel on käimas jalgpalli EM - suurepärane võimalus seda eesti keeles vaadata. Samuti leiab Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt ja Eesti Keele Maja Facebooki lehtedelt palju infot ühekordsete õppeürituste kohta. Keelereisid, koosolekud, live lauamängud, Zoom koosolekud. Kui hakkate sellega tegelema, on elavaks suhtlemiseks palju projekte. Näiteks käisin Haapsalus Eesti Keele Maja poolt korraldatud reisil, mulle väga meeldis - ajalugu, koht, inimesed. Zoom - osalesin, meeldis. Kuid kahjuks langeb Zoomi vestlusrulett minu jaoks mittesobivatele tundidele, seega ma praegu ei osale. Toimusid ka teatrikülastused, ka Eesti Keele Maja poolt. Ausalt öeldes pole ma miljon aastat teatris käinud – ja siin on nii teater kui ka võimalus õppida. Suurepärane! 

7. Mida soovitaksid teistele Eestisse elama või õppima tulnud ja pikemat aega siinviibivatele inimestele? 

Neile, kes Eestisse elama tulevad, soovitan olenemata põhjustest üht - õppige keel ära, see on võti. See on prioriteet. Kui näete võimalusi - kasutage neid isegi siis, kui olete hirmul. Kõige esimese asjana tuleb selgeks teha, kus ja kuidas saab keelt õppida - Eesti Keele Maja, Töötukassa kursused, kohanemisprogramm Settle in Estonia. Eraldi tahaksin soovitada Keeleklikk e-kursusi - see on suurepärane tasuta koolitusplatvorm.