Neljapäeval, 12. septembril kohtuvad Tallinnas uussisserändajate kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval arutleda Eesti rändepoliitika õppetundide ja tulevikustsenaariumide ning uussisserändajate kohanemise üle.

Teavituspäeva korraldab kohanemisprogrammi elluviimist koordineeriv Integratsiooni Sihtasutus. Osalejate sekka on oodata asjatundjad, kes oma valdkonnas uute Eesti elanike kohanemisele kaasa aitavad – Euroopa Komisjoni, riigiasutuste, omavalitsuste, uuringuasutuste, mittetulundusühingute, rahvuskogukondade ja ettevõtete esindajaid.

Dmitri Moskovtsev

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul tuleb uusi elanikke Eestisse kogu maailmast ja väga erinevatel põhjustel – töötama, õppima, pere juurde, sõja või poliitika tõttu. „Uussisserändajate võimalikult kiire ja valutu kohanemine meie ühiskonnas on ülioluline – et uued tulijad ei jääks abivajajateks, vaid neist saaksid Eesti elusse ja arengusse panustajad. Äsja algas ka seitse aastat kestev Euroopa Liidu rahastusperiood, mis võimaldab meil seni tehtut põhjalikult analüüsida ning edasisi samme veelgi paremini seada. Peamine märksõna on siin eri organisatsioonide koostöö,” lisas Moskovtsev.

Kohanemisprogrammi teavituspäeval toimuvad arutelud „Quo vadis, Estonia? Rändepoliitika õppetunnid ja võimalikud tulevikustsenaariumid” ja „Tere tulemast Eestisse: mis tegelikult töötab ja millest hoiduda uussisserändajate kohanemisel?”. Lisaks jagavad kohanemist ja rännet puudutavat teavet ning kogemusi mitmed praktikud.  

Ave Schank-Lukas

Sisserändajate kohanemine on ka üks Euroopa Liidu fookustest. „Ränne on väljakutse Euroopale, mis vajab ühist tegutsemist. Koos saame selle protsessi muuta uueks võimaluseks nii sisserändajatele kui ka oma ühiskonnale. Keeleõpe on integratsiooni alus ja Euroopa Liidu eelarvest kaasrahastatud Settle in Estonia programm panustab nii just kõige otsesemalt uute võimaluste loomisesse nii uussisserändajaile kui Eestile,“ kinnitas Euroopa Komisjoni esinduse juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas, kes on üks teavituspäeva esinejaid.

Neljapäeval, 12. septembril kell 11.00-16.30 Ülemiste Öpiku Maja konverentsikeskuses toimuvat teavituspäeva juhivad teleajakirjanikud Anna Pihl ja Uljana Kuzmina. Osaleda saab kutse alusel. Kava leiab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt: https://integratsioon.ee/kohanemisprogrammi-settle-estonia-teavituspaev. 

Teavituspäeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Riiklikust kohanemisprogrammist Settle in Estonia

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, millega Eesti riik aitab uussisserändajatel ehk viimase viie aasta jooksul Eestisse saabunud välismaalastel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti ühiskonda sulanduda. Kohanemisprogramm koosneb eesti keele õppest ja teemamoodulitest, mis tutvustavad siinset elu läbi erinevate valdkondade. Teenuseid korraldab ja arendab Integratsiooni Sihtasutus. Kohanemisprogrammi kogueelarve aastatel 2023-2029 on 18,5 miljonit eurot, millest 12,95 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus. Rohkem infot: https://integratsioon.ee/kohanemine. 

Kultuuririkkuse aasta kutsub osa saama 14.-30. septembril toimuvatest sündmustest, millega tänavu tähistame Eestimaa rahvuste päeva. 24. septembril peetav tähtpäev on pühendatud eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukondadele.

Eestimaa rahvuste päeva algatas 2005. aastal Eestimaa Rahvuste Ühendus eesmärgiga tuua kokku eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukonnad. Sellest ajast on Eesti eri paigus rahvuste päeva tähistatud mitmesuguste sündmustega. 

„Rahvuste päeva tähistamine annab meie erinevate rahvuste esindajatele võimaluse ennast Eestile rohkem avada. Seeläbi saame kõik märgata ja väärtustada, kui erinevad ja samas sarnased me oleme,” lausus Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. „Tänavune kultuuririkkuse aasta loob võimaluse tähistada rahvuste päeva varasemast suuremalt – igas maakonnas ja kaasates veelgi rohkem kogukondi,” lisas ta.

Rikkalik sündmuste programm rahvuste päeva tähistamiseks mitme nädala vältel valmis koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

„Saame üheskoos nii häid tavasi jätkata kui ka uusi traditsioone algatada. Viimaste seas on väärikas võimalus tähtpäeva nii Eestimaal kui ka kaugemal tähistada – rahvuste päeval ehk teisipäeval, 24. septembril saame kõik heisata Eesti lipu ja kanda rahvariideid või täiendada riietust rahvuslike elementidega,” kinnitas Eestimaa Rahvuste Ühenduse president Natalia Ermakov. 

Rahvuste päeva sündmused annavad igas vanuses huvilistele võimaluse kogeda erinevate rahvuskultuuride toitu, tantsu, keelt, muusikat, kunsti ja palju muud. Üritused toimuvad Eestimaa eri paigus – kultuurikeskustest raamatukogudeni, rahvamajadest külaplatsideni,  botaanikaaiast koduõueni ning need on valdavalt tasuta. 

Rahvuste päeva programmi leiab sellelt lingilt.

Oluline: 

• Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. 
• Eestimaa Rahvuste Ühendus jätkab 24. septembril 1988 kogunenud ja Eesti iseseisvuse taastamist toetanud I Eestimaa Rahvuste Foorumi tööd. Ühenduse ettepanekul kuulutas 24. septembri rahvuste päevaks tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.

Kultuuririkkuse aasta kutsub osa saama 14.-30. septembril toimuvatest sündmustest, millega tänavu tähistame Eestimaa rahvuste päeva. 24. septembril peetav tähtpäev on pühendatud eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukondadele. Loe lähemalt

RAHVUSTE PÄEVA SÜNDMUSED

Harjumaa, Tallinn: 14.-24.09 Tallinna rahvuskultuuride päevad! Rahvuskultuuride päevad on ellu kutsutud eesmärgiga tutvustada Tallinnas elavaid rahvusi ja näidata, kui mitmekülgne ja huvitav on siin elavate rahvaste kultuur. Toimuvad tasuta kontserdid, näitused, õpitoad, loengud, üritused lastele ja palju muud huvitavat. Uuri lähemalt Näiteks: Ukraina kino- ja boršipäev, Uuri lähemalt Borš ühendab, Uuri lähemalt Lasteooper “Tareke”, Uuri lähemalt 13.09-30.09 Aserbaidžaani vaiba- ja maalinäitus, Uuri lähemalt Etnolaat, Uuri lähemalt 21.09 Venezuela pärimuse päev, Uuri lähemalt 

Harjumaa, Tallinn: 20.09-18.10 „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“ Tammsaare pargis. 106 aastat tagasi sätestati Eesti riigi loomistekstis, iseseisvusmanifestis, et siin maal peab olema hea elada kõigil Eestimaa rahvastel. Sajandiga on maailm muutunud. Täna ei tähenda eestlaseks olemine ainult sünnijärgset fakti ja põlvkondi tagasiulatuvat paikkondsust. Taasiseseisvunud Eesti on vaba üle 30 aasta. Vabadus on avanud maailma meile ja meid maailmale. Eesti on jätkuvalt rahvusriik, kuid siinsed elanikud räägivad rohkem kui 200 emakeelt. Näitusel avaldavad mõtteid inimesed, kelle juured on küll kaugel, kuid kes on eri põhjustel siia elama asunud ja peavad Eestit oma koduks. Julgustagu need mõtted avastama, kuivõrd erinevad ja samas sarnased me oleme. Eesti on meie kõigi kodu. 

Harjumaa, Tallinn: 20.09, 23.09, 24.09, 25.09, 27.09 Täiusta õhtut maailmamuusikaga. Kultuuririkkuse aasta kutsub rahvuste päeva raames 𝐕𝐢𝐫𝐮 𝐓𝐨𝐢𝐝𝐮𝐭𝐚̈𝐧𝐚𝐯𝐚𝐥𝐞 rikastama oma õhtut maailmamuusikaga. Teie ette astuvad Eesti artistid, kes on pärit mujalt maailmast. Uuri lähemalt 

Ida-Virumaa, Jõhvi: 21.09 XX vähemusrahvuste festival Rahvuskultuuride Loomepada. Rahvuste maitsed. Rahvalikud mängud. Ida-Virumaal tegutsevad rahvuskultuuriseltsid tutvustavad ja pakuvad publikule oma rahvustele iseloomulike roogasid. Maitsta saab tatari, valgevene, ingeri-soome, vadja, ukraina, vene, valgevene, usbeki, poola ja eesti toite. Uuri lähemalt

Üle-Eesti: 21.09 Maal elamise päev. Maal Elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida omale sobivat elupaika maal. Sel aastal ootavad omavalitsused teid külla ja tutvustavad külastajale oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Lisaks pakutakse infot vabade elukohtade kohta ning räägitakse võimalustest ise endale töökohta luua. Uuri lähemalt 

Harjumaa, Tallinn: 21.09 Tatari toidu töötuba. Töötoas valmistatakse: tatari kanasupp – enda valmistatud nuudlite (läkšaga) ja vahustatud munaga, lihapirukas (pärämats ehk tulpin)- pärmitaigna-veisehakkliha pirukas, sidrunikook ja tee – muretaigna ja käsitsihõõrutud sidruniga. Uuri lähemalt 

Pärnumaa, Tallinn: 21.09 Slaavi laat. Teist korda toimuva Slaavi laada täheks on juubelit tähistav Sindi segakoor Slavjanotška koos sõpradega. Laadale ootame eriti slaavikutuuriga seonduvaid tooteid ja teenuseid. Uuri lähemalt 

Harjumaa, Tallinn: 22.09 Suur pidulik kontsert "Ühise taeva all". Me kõik oleme erinevad, kuid kõik me elame ühtse taeva all, teame ning tunneme üksteise kultuure, austame vastastikuseid kombeid ja traditsioone. Kohtumiseni Eesti rahvuskultuuri päevadel Vene Kultuurikeskuses! Uuri lähemalt 

Harjumaa, Tallinn: 22.09 Avatud kultuuriseltside päev.  Kutsume Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid kultuuriseltse osalema „Avatud kultuuriseltside päeval” avades seltsi uksed kõigile huvilistele ja tutvustades oma tegemisi võimalikele uutele seltsiliikmetele. Päev annab huvilistele hea võimaluse tutvuda kohalike kultuuriseltside tegevuse ja eripäradega, saada osa nii eesti rahvakultuuri erinevatest tahkudest kui Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuri- ja hariduselust. Uuri lähemalt 

Jõgevamaa, Mustvee: 24.09 Eesti rahvuste päev “Kodune kodukoht”. Mustvee Kultuurikeskuses ja  Mustvee linna peatänav toimub laat. Toimuvad õpi- ja töötoad: tantsutuba, käepaela punumine. Lisaks ühislaulmine, mis lõppeb suurejoonelise kontserdiga Mustvee Kultuurikeskuses. Uuri lähemalt

Läänemaa, Haapsalu: 24.09 Ingerisoomlaste õhtu. Õhtu algab Haapsalu Noorte etendusega "Ingerimaale", millele järgneb vestlusõhtu ingerisoome suupistetega, mille viivad läbi Aili Tervonen ja Svea Stamberg Lääne-Eesti ingerisoomlaste seltsist. Uuri lähemalt 

Saaremaa, Kuressaare: 24.09 Rahvuste kirjanduskohvik. Kohvikklubis on külalisteks on erirahvuste esindajad: leedu, kuuba, ghana, saksa, prantsuse, kes loevad oma emakeelseid tekste, nii proosa kui ka luule. Õhtud juhib Tõnis Kipper, kes seob lood tervikuks ja viib läbi vestlusi kohvikus külastajatega. Üles astuvad Saaremaal elavad erinevate rahvuste esindajad: leedu, ameerika, saksamaa, kuuba, ghana, prantsuse keelt emakeelena kasutajad Samas on tehtud üleskutse maapiirkonna raamatukogudele erirahvuste kirjanduse näituse koostamise kohta. Uuri lähemalt 

Järvamaa, Paide: 24.09 Rahvuste päev. Vestlusõhtu pealkirjaga "Miks on Eestis hea elada". Kõnejuht Aljona Suržikova. Kontsert "Rahvaste muusika meie keskel" Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Hanna-Liina Võsa. Uuri lähemalt 

Ida-Virumaa, Iisaku: 24.09 Minu Eesti ukrainlase silmade läbi. Sündmusel toimub vestlusring õhtuste esinejatega. Kontserdi annavad Rute ja Ruslan Trochynskyi. Avatud Kohtla-Järve Ukraina muuseumi näitus "Rivne polesje koloriit". Uuri lähemalt

Valgamaa: 24.09 Tule ja avasta mitmekultuurilist Valgamaad! Seiklusmäng, mis on mõeldud kogu perele ja/või sõpruskonnale. Mängu eesmärk on otsida sõnu ja  saada sõnadest kokku lause.  Sõnad on peidetud Tõrva, Otepää ja Valga linna. Uuri lähemalt 

Harjumaa, Kose: 24.09 Eestimaa rahvuste päev. Avatakse Eestis elava Udmurdi päritolu maalikunstniku Stanislav Antipovi maalinäituse “Soome- ugri rahvaste eluhetked“. Näituse avamisel tutvustab soome-ugri rahvaste traditsioone Natalia Abrosimova, kes on Ersa- mokša kultuuriühingu “Sjatko” esinaine ja soome-ugri kultuurikorraldaja Eestis. Arutletakse selle üle, mis on keel, ohustatud keeled, keelesugulus. Lühiloengu lõpus saab kuulata ersakeelseid laule ning osaleda keelemängudes (ersa ja eesti sõrnased sõnad). Esineb ka udmurdi folklooriansambel Ošmes. Maaliseeria „Soome-ugri rahvaste eluhetked” kajastab eesti, setu, ersa, mari, udmurdi rahvarõivaste ilu, käsitööd, muusikainstrumente ja igapäevaseid tegevusi. Uuri lähemalt 

Viljandimaa, Saarepeedi: 24.09 Rahvuste õhtu. Töötoad: armeenia toitude valmistamise õpituba (dolma) - Vardan Arutjunjan. Ukraina ja romatantsude õpituba - Dance Hayat. ukrainlaste õpituba (täpsustamisel). Jelena Sulamanidze kunstinäitus. Kontsert. Ühislaulmine ja -tantsimine. Uuri lähemalt

Tartumaa, Lunja: 24.09 Armeenia toidukultuuri töötuba. Vahram Muradyan õpetab, kuidas teha päris õigeid Armeenia dolmasid granaatõuna kastmega ja teravilja-jogurti suppi. Uuri lähemalt 

Raplamaa, Järvakandi: 24.09 Toiduarmastus on kõigil üks. Koduste hoidiste väljapanek ja konkurss. Hoidised erinevatelt rahvastelt, Mari Tammar torupilliga ja õhtujuht. Uuri lähemalt

Pärnumaa, Kilingi-Nõmme: 24.09 Tähistame rahvuste päeva koos Pärnumaal! Rahvaste seltskonnatantsude töötuba, juhendab Jaan Sarv Jaan on karmoškamängija ja tantsuklubide aktivist. Tema südameasjaks on pakkuda tantsurõõmu igale tantsuhuvilisele, olgu selleks siis peoseltskond, kes vajab meelelahutuseks väikest tantsulist vahepala, või kogenud tantsugurmaan, kes tahab õppida mõne kodu- või väljamaise uue põneva tantsu, või siis lihtsalt kindla käe järgi oma lemmiktantsu keerutada. Uuri lähemalt 

Hiiumaa, Kärdla: 24.09 Rõhudes rikkaks. Hiiumaa rahvariiete juurde kuuluvate kallisasjade tutvustamine. Hiiumaal elanud eesti-rootslaste pärimusest räägib Hiiumaa Muuseumi teadur Helgi Põllo. Hiiumaa ja laiemalt eestlaste rahvuslikest ehetest saame teadmisi hõbedameistrilt Keiu Kulles´elt. Hiiumaale iseloomulikest rõhkudest viib näitliku tööta läbi kohalik rõhumeister Eero Nõmm. Noatupest ja nõelakojast tuleb rääkima Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö lektor Eilve Manglus ja Mart Paadik. Kohapealt on võimalik meitritelt kallisasju ka osta või tellida.  Oodata on rahvuste suupisteid Nepaali, Kolumbia, Itaalia, Ukraina ja Mari köögist. Hiiurootsi tantsud ja pillilood. Tantse näitavad folkloorirühm Dagö ja muusikat mängib Hiiumaa Pillisõprade selts. Uuri lähemalt 

Tartumaa, Tartu: 24.09 Rahvuste õhtu. Rahvuste õhtu tantsu ja lauluga Tartu linnas. Erinevad rahvused tutvustavad oma kombeid, tavasid, traditsioone läbi oma laulu, tantsu ja rahvarõivaste tutvustamise. Sündmuse korraldamise eestvedajad rahvused on ingerisoomlased ja marid. Sündmust juhib Tiina Konsen. Uuri lähemalt

Võrumaa, Antsla: 24.09 Seto kultuuri õhtu. Kontsert-esitlus: Piret Torm-Kriis ning Evelin Leima tutvustavad seto kultuuri lugu ja esineb leelokoor Seto rahvarõivaste tutvustus ja käsitöö näitus Töötoad: Seto tants ja süük. Uuri lähemalt

Harjumaa, Loo: 24.09 Eesti Rahvuste Päeva Kontsert. Esinevad: Ukraina ühing “Jatran”, koor “Raduga”  tantsukollektiiv “Elurõõm”, Valgevene ühing “Krõnichka”,  Pjotr Zotovichi pereansambel. Tule ja naudi mitmekesist kultuuriprogrammi! Uuri lähemalt

Üle-Eesti, veebis: 24.09 Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Tallinna Ülikooli kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor Anastassia Zabrodskaja kutsub meid märkama ja mõistma kultuuridevahelisi erinevusi ja mida panna tähele suheldes eri kultuuride esindajatega. Uuri lähemalt 

Lääne-Virumaa, Kunda: 28.09 Perepäev “Ukrainlased Eestis“. Külalisesinejad Rakverest, Tapalt, Aserist ja Tallinnast. Kavas: rahvalaulud ja tantsud, rahvussöök, kombed ja tavad, rahvarõivaste tutvustus, käsitöönäitus. Uuri lähemalt 

Ida-Virumaa, Narva: 28.09 Eesti rahvaste pärg. Kontsertprogramm, mis võtab kokku projekti raames tegutsevate noortegruppide tegevuse. Kontsert “Eestimaa rahvaste pärg” on ajastatud iga-aastaselt septembri lõpus tähistatava Eesti rahvaste päevaga. Programmis: Fotonäituse avamine, viktoriin "Tunne oma naabrit",  muusikaline laulu- ja tantsumaraton, rahvariiete defileerimine, peo võitjate ja osalejate autasustamine. Uuri lähemalt 

Lääne-Virumaa, Rakvere: 24.09-19.10 Kamalammas 2024. Populaarne rahvuskultuuri- ja toitude festival tuleb tänavu teistmoodi – festivali tippsündmuseks kujunenud suur rahvustoitude päev jääb ära, kultuuri näeb-kuuleb see-eest rohkem. Uuri lähemalt 

Rikkalik sündmuste programm rahvuste päeva tähistamiseks mitme nädala vältel valmis koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Integratsiooni Sihtasutus viib koostöös Kultuuriministeeriumi ja Balti Uuringute Instituudiga augustist kuni detsembrini 2024 läbi uuringu, mille eesmärk on selgitada välja määratlemata kodakondsusega Eesti elanike peamised takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemisel. Uuringu tulemused aitavad välja töötada meetmeid kodakondsuse omandamisel esinevate takistuste ületamiseks.

Uuring keskendub Eesti määratlemata kodakondsusega elanike motivatsioonitegurite ja takistuste analüüsimisele. Tulemused aitavad kujundada tõenduspõhist lõimumispoliitikat ning luua või täiendada lahendusi, mis toetavad Eesti kodakondsuse taotlemist määratlemata kodakondsusega elanike seas.

Uuringu raames viiakse läbi ankeetküsitlus ja fookusrühma intervjuud. Ankeetküsitluse läbiviimiseks päritakse juhuslikkuse alusel sihtrühma kuuluvate isikute kontaktiandmed Eesti Rahvastikuregistrist. Küsitluses osalemine on täielikult vabatahtlik, selles osalemisest on võimalik igal hetkel loobuda  ja andmeid töödeldakse vastavalt kõikidele andmekaitse ja eetilise teadustöö läbiviimise nõuetele ja põhimõtetele. Andmeid ei töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas uuringu eesmärgiga ja kõik kontaktandmed kustutatakse hiljemalt detsembris 2024.

Küsimuste korral palume pöörduda: uuringujuht Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut), kristjan@ibs.ee või
Jekaterina Gvozdeva (Integratsiooni Sihtasutus), jekaterina.gvozdeva@integratsioon.ee .

Uuringu  viiakse läbi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatava projekti „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ (2021-2027.4.07.23-0006) toel.

Kutsume kõiki üles esitama kandidaate preemiatele 2023.-2024. aastal läbi viidud lõimumisalaste tegevuste ja projektide eest. Preemiatega tunnustame tegevusi, mis on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning toetanud erineva emakeelega inimeste koostööd. Preemia kandidaadiks võib esitada nii Eestis tegutsevaid organisatsioone kui ka Eestis elavaid inimesi. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober 2024.

Lõimumispreemiate eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna, sh innovaatilist ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel.

Käimasoleva kultuuririkkuse aasta raames tunnustame eripreemiaga isikuid või organisatsioone Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamise, väärtustamise ja edendamise eest. Preemiafond on 5000 eurot ning need antakse välja viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara - Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus.

> Aasta sillalooja - Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine.

> Aasta sõnumikandja - lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu.

> Aasta säde - isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas.

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia - Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Preemiatele esimeses kategoorias pole tegevus või projekt ajaliselt piiratud. Teistes kategooriates saab esitada tegevusi või projekte, mis on viidud ellu ajavahemikus 1. september 2023 - 31. detsember 2024. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Kandidaate saab esitada elektrooniliselt aadressil taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine - lõimumisvaldkonna 2023.-2024. aasta preemiad” hiljemalt 2. oktoobril 2024.

Konkursi täpsemad tingimused leiab: https://integratsioon.ee/konkurss-loimumisvaldkonna-2023-2024-aasta-preemiatele-0 

Varasemad lõimumispreemiate laureaadid

2020-2021

Aasta sillalooja - MTÜ Eesti Instituut

Aasta sõnumikandja - Tiina Pärtel

Aasta säde - Eesti epeenaiskond

Aasta säde - MTÜ Sofiit-Klubi

2021-2022

Lõimumise raudvara - Jelena Skulskaja

Lõimumise raudvara - Marju Lauristin

Aasta sillalooja - OÜ Shiftworks

Aasta sõnumikandja - Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond

Aasta säde - Tallinna Lilleküla gümnaasiumi filiaal Ukraina kool

2022-2023

Lõimumise raudvara - Pavel Ivanov

Aasta sillalooja - Maria Sakarias

Aasta sõnumikandja - Raadio 4 toimetus

Aasta säde - Kirill Badikin

Konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium