Oma näoga Eesti: Rafaeli näoga Eesti on alati olnud ja jääb koduks

 
 

Narva Tatari Kultuuriseltsi juht, laulja ja avaliku elu tegelane Rafael Šarafetdinov nimetati Narva Rahvaste Maja administraatoriks. Sündinud Eestis. Tatarlasena on ta uhke, et Eestis on olemas ja õitseb tatari kogukond. Eesti on tema sünnimaa ja tal on hea meel, et ta sündis siin.

Olen Narva Tatari Kultuuriseltsi juht Rafael Šarafetdinov. Minu vanemad tulid siia Moskvast ja Nižni Novgorodist, et külastada seda linna ehitanud sugulasi. Neile meeldis Eesti, eriti Narva, nii väga, et nad otsustasid siia jääda. Niisiis mina ja mu vend sündisime juba siin.

Kui mu ema ja isa abiellusid – mu isa on moskvalane, ema on pärit Nižni Novgorodi lähedalt –, tulid nad siia, et külastada meie sugulasi, kes juba elasid siin. Sugulased ehitasid Maardu linna ja Eesti elektrijaama. Ema ja isa tulid siia elama. Ja neile meeldis Eestis, Narvas, nii väga, et nad otsustasid siia jääda. Nii minu vend kui ka mina sündisime siin.

Kuhu iganes ma ka ei läheks, kui ma Eestist lahkun, siis jään maksimaalselt kümneks päevaks. Ma tahan alati koju tagasi tulla – Eestisse tagasipöördumine on minu prioriteet. Ma ei saa kaua ilma Eestita olla.

Ma armastan publikut, ma armastan inimesi, ma armastan elu. Minu töö on seotud lavaga. Nüüd olen administraator Narva Rahvaste Majas. Minu jaoks on oluline tuua inimestele head, panna inimesed naeratama. See on kõige tähtsam. Minu kontoris on alati tee ja kohv, sest kõigepealt tuleb ületada suhtlemisbarjäär. Siis saab tööd jätkata. Kõik peab toimuma lahkusega.

Igal kultuuril on ilusad laulud, ilusad tantsud ja on tore, kui kultuurid saavad kokku. Ma olen alati selle poolt, et meil oleks multikultuurne „pärg“. Minu jaoks on väga oluline, et tatari kultuur õitseks, et kultuuriseltsid Eestis hakkaksid ühinema liitudeks, katusorganisatsioonidesse. See multikultuurne karussell muutub helgemaks ja värvilisemaks. Sel aastal on meie sümboliks kultuuriline mitmekesisus, aga olgu see alati nii, mitte ainult sel aastal.

Ma olen idamaine inimene, ma võin hilineda viis minutit või ma võin jõuda 40 minutit hiljem. Loomulikult ei ole see väga tore. Selles mõttes on eestlased mulle kultuuri õpetanud. Kõigis projektides, mida me eestlastega teeme, on eestlased täpsed ja vastutustundlikud, ja see on ka väga oluline. Olgu kõik aeglane, aga väga kvaliteetne. See on austus, millel ei ole piire.

Kirjeldage, kuidas te näete meie Eestit!

Näen Eestit paljurahvuselise ja kultuuriliselt rikka riigina. Siin on põimunud erinevate rahvaste traditsioonid, moodustades hämmastava mitmekesisuse. Jäägu meie riik alati sama helgeks ja mitmekesiseks kui praegu.

Mis teile Eestis meeldib?

Mulle meeldib Eesti kord ja täpsus. Need on eesti kultuuri olulised tunnused, mida ma hindan kõrgelt. Mulle meeldib ka see, kuidas eestlased hoiavad hoolikalt oma traditsioone ja väärtusi.

Mis teid Eestis üllatab?

Mind üllatab Eesti paljurahvuselisus ja kultuuriline mitmekesisus. Siin elavad erinevate rahvaste esindajad, kes kõik panustavad riigi arengusse ja heaolusse.

Mis on Eestis ootamatu/harjumatu?

Minu jaoks oli ebatavaline näha, kuidas siin hoitakse hoolega oma traditsioone. Eestlased hoiavad hoolega oma kultuuri, mis on teistes riikides haruldane.

Milliseid teie kultuuri aspekte võiks Eestis juurutada?

Meie, tatarlaste kultuurist võiks üle võtta külalislahkuse ja heatahtlikkuse traditsioonid. Püüame alati luua sooja ja sõbraliku õhkkonna ning arvan, et see võiks rikastada eesti kultuuri.

Kas arvate, et teie siinviibimine rikastab Eestit?

Ma arvan, et me rikastame Eesti kultuurilist mitmekesisust. Panustame oma traditsioonide, muusika ning külalislahkusega ja see muudab Eesti veel huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.

Millised eesti harjumused olete omaks võtnud?

Olen üle võtnud täpsuse ja vastutustunde, mis on eestlastele väga olulised. Samuti meeldib mulle nende rahulik ja mõõdukas eluviis.

Mis on teie eesti lemmikroog?

Mulle meeldib üks eesti roog, mulgipuder, mis andis mulle ereda elamuse. Kuigi ma olen moslem ja ei söö sealiha, on olemas road, mida ma saan endale lubada, ja need on väga maitsvad.

Kas teil on mõni eesti lemmiklaul?

Mulle meeldib väga teha koostööd eesti muusikutega, näiteks Uku Suviste, Tatjana Mihhailovaga, meie hämmastav Alika Milova Narvast. Nende andekus ja looming inspireerivad mind. Loomulikult on mul palju eesti lemmiklaule. Minu lemmiklauludest meeldib mulle eriti Anni Veski „Eilne päev“,mille üle me oleme uhked. See laul on mul siiani meeles …

Tea, et iial,

muud ei soovi ma,

mu kingitus oled sa.

Kui mu kaenlas,

ehteks on su käed,

mu kallimaks kingiks jääd.

Kui ma kuhugi lähen, mängin seda laulu, ja kõik mõtlevad: „Jah, see on see laul!“ Kuid kõige meeldejäävam on minu jaoks ansambli 2 Quick Start „Kingitus“. Meie eesti „Kaerajaan“ on tõeline hitt, mille järgi tantsisid kõik, isegi meie Kaukaasia tuuril.

Kuidas kirjeldaksite eestlasi?

Eestlased on rahulikud, vastutustundlikud ja täpsed inimesed. Nad hoolivad oma kultuurist ja traditsioonidest, millest ma pean sügavalt lugu.

 

Tallinn - Tartu A2+ - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Etnoweb MTÜ G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrval
  • Aeg: 07.09.2024 kell 08:15 - 20:00
  • Formaat: Väljasõit

Tartu on tudengite linn ja eesti kultuuri häll, kust sai alguse rahvusülikool ja toimus esimene rahvuslik üldlaulupidu. Tule ülikoolilinna avastama!
Päevakavas toodud tegevuste käigus õpime ja harjutame eesti keelt ning kogume kultuurielamusi.
Kontaktisik on Liia Asanova: tel 5538663

-------
Õppereisi päevakava

Linnaekskursioon ja Toomemägi, Tartu Ülikooli ja muuseumi ekskursioon, Eesti Rahva Muuseumi külastus, räägime Vanemuise teatrist.

8.15 Väljasõit (Tallinnast aadressilt G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrvalt)
13.00 Lõunapaus
20.00 Tagasi Tallinnas G. Otsa tänava parkimispeatuses

-----
Õppereisid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14586?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
  • Aeg: 16.09.2024 kell 17:15 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14468?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Toome esile Eesti kultuuririkkust Tallinna Maratonil!

Tänavuse kultuuririkkuse aasta raames pakume ainulaadset võimalust näidata, kui kultuuririkas on meie Eesti – läbida üheskoos Eesti suurimal rahvaspordiüritusel ehk Tallinna Maratonil kõige rahvarohkemad distantsid. Selleks ootavad sündmuse korraldajad erinevate kogukondade liikmeid ja peresid tasuta ajavõtuta kõndima või jooksma

> tervitusjooksul – Kadrioru pargis reedel, 6. septembril alates kella 18.30st (4,2 km)

> ja Tallinna Sügisjooksul – kesklinnas laupäeval, 7. septembril alates kella 14st (10 km)

Et mõlemal distantsil jääks silma meie kultuuririkkus, paluvad korraldajad osalejatel täiustada oma riideid kasvõi mõne rahvusliku elemendiga, nt kirivöö, särk, seelik, kuub, peapael, põlvikud – valik on teie!

Osalemiseks tuleb huvilistel registreeruda hiljemalt reedel, 30. augustil sellel grupilingil: REGISTREERU. Seejuures on oluline jälgida, et osaleja andmed oleksid korrektsed, sh meilid ja telefoninumbrid – nende abil hoiame teiega ühendust. Tasuta osalemise tagab vaid õigeaegne registreerumine.

Lisaks pakuvad Tallinna Maratoni korraldajad rahvuskogukondade liikmetele ja peredele 20% soodustust kõigile ajavõtuga distantsidele (42 km, 21 km ja 10 km). Soodustuse kasutamiseks tuleb igal huvilisel registreeruda hiljemalt reedel, 30. augustil, kasutades sooduskoodi MarathonxTLN2024REGISTREERU

Küsimustega palume pöörduda järgnevatel kontaktidel: Katja Sepp (Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht) – tel 53074951, e-post katja.sepp@integratsioon.ee.

kultuuririkkus

Ootame kursustele eesti keele majas

Kutsume kõiki eesti keele kursustele, mida sel sügisel viivad läbi Eesti keele maja õpetajad. Saate koheselt registreerida ennast tasuta tasemekursusele või erikursusele. Täpsemalt:

TASEMEKURSUSED võimaldavad arendada eesti keele oskust tasemele A1, A2, B1.1 või B1.2. Osalemise eelduseks on eesti keele oskus eelneval tasemel. Kursused algavad septembrist eesti keele majas Narvas, Tallinnas ja veebis. Tasemekursustel on 19. augusti kl 11.00 seisuga pea 70 vaba kohta. Rohkem infot ja registreerumine tasemekursustele meie iseteeninduses: LINK

ERIKURSUSED arendavad mõnda konkreetset oskust, näiteks kirjutamisoskust, kuulamisoskust, hääldust või suhtlemisoskust. Osalemise eeldus on eesti keele oskus märgitud tasemel. 40-80 akadeemilist tundi kestvat erikursust saab läbida tundides, mis toimuvad eesti keele majas Narvas ja Tallinnas või veebis. Valdav osa kursusi algab septembris, üks neist – novembris. Seisuga 19. august 2024 kell 11.00 on erikursustele oodatud ligi 80 inimest. Rohkem infot ja registreerumine erikursustele meie iseteeninduses:
> Inimene ja riik (alates B2): LINK                     
Meie lood (alates B1.1): LINK                          
Eesti muusika 100 aastat: Georg Otsast Nubluni (alates B1): LINK 
Kirjutame üheskoos (alates B1): LINK
Lõpuks leidsin sind (alates B1): LINK 
Söödavad metsa- ja aiataimed (alates B2): LINK 
Kirjutame üheskoos (alates B1): LINK 

Soovitame sobiva kursuse leidmiseks arvestada kolme aspekti: teenuse nimetus, teenuse tase ja toimumiskoht. See aitab teil kiiremini leida huvipakkuvad kursused ja registreeruda neile.

Registreerumine kestab kuni pakutavatel kursustel on vabu kohti.

Iseteenindusest leiate ka teisi võimalusi eesti keele õppimiseks, nt keeleklubid, keelekohvikud ja keelekursused: LINK.

Küsimustega palume pöörduda meie nõustajate poole: LINK.

Keeleõpe

Oma näoga Eesti: „Kaksikmaalane“ Hannele Valkeeniemi ehk kuidas Soome ja Eesti kultuur kohtuvad ühe inimese südames

 
 

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniem on elanud Eestis peaaegu kümme aastat. Kuigi ta on ühe jalaga oma Soome kodus, on Eesti saanud talle teiseks kodumaaks. Hannele räägib, kuidas ta on avastanud Eesti kultuuri ja samal ajal sügavamalt mõistnud oma soome identiteeti. Ta usub, et mõlemal riigil on palju üksteiselt õppida ja et kultuuridevaheline vahetus rikastab meid kõiki.

Minu nimi on Hannele Valkeeniemi ja ma olen soomlane. Tutvustan Soome kultuuri. Eesti on mu teine kodumaa ja ta on minu koduse soome kultuuri oluline osa. Kui olen Eestis, õpin tegelikult paremini tundma oma kultuuri ja soome-ugri sügavaid juuri ning mõistan, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mind iseennast paremini tundma õppida.

Intervjuu Hannele Valkeeniemiga:

 

Kuidas te Eestisse sattusite ja miks siia jäite?

Olen Eestis elanud peaaegu kümme aastat. Vahel olen viibinud ka Soomes. Ma olen ühe jalaga Soomes kinni, seega pole ma võib-olla tavaline sisserändaja. Pigem olen kahe kodumaaga inimene, kellel on alati olnud huvi Eesti vastu, juba noorest peale, kui Eesti oli Nõukogude Liidu osa ja Eestist ei räägitud. Kui mul avanes võimalus siia tööle tulla, haarasin sellest kinni.

 

Mis nägu on Eesti teie silmis?

Minu Eesti on mitmekihiline ja kontrastne, ühendades modernse tehnoloogia ja sügava pärimuse. See teeb Eesti minu jaoks väga huvitavaks ja meeldivaks kohaks.

 

Kuidas tundus eesti keele õppimine? Kas Soome keel aitas?

Soome keel aitas alguses. Siiski tuli ette raskusi, eriti seoses eri tähendusega sõnadega. See võttis aega ja vahel mõtlesin, et ma ei õpi seda keelt kunagi ära. Aga mingil hetkel tundsin, et ma siiski taipan.

 

Mis teid nüüd Eestis hoiab?

Nüüd töötan Soome Instituudi juhatajana. Minu töö seisneb Soome ja Eesti teineteisele lähemale toomises, kultuurivahetuse ja ühiste projektide edendamises. On paradoksaalne, et kuigi oleme naabrid, tunneme teineteist suhteliselt vähe.

 

Mis teile Eestis kõige rohkem meeldib?

Eesti on mu teine kodumaa. Mind huvitas, miks meile Soomes ei räägitud Eestist midagi, vaid ainult Nõukogude Liidust. Soovin paremini mõista soome-ugri juuri, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mul ka ennast paremini tundma õppida.

 

Mis on teid Eestis üllatanud?

Mind üllatab sageli, et see, mida arvame olevat sarnane, polegi alati sama, ja see, mis tundub erinev, polegi nii erinev. Näiteks regilaulud on meil samad, kuid sinatamine on rohkem Euroopa ja Saksa kultuuri mõjuga. Positiivselt üllatab ka ajaloo kohalolek Eestis, siin on palju erinevaid kihte.

 

Kas on midagi, mis Eestis tundub teile võõras?

Kui pead mujale kolima, pead kohanema. Siiani pole olnud midagi, mida ma poleks omaks võtnud. Samas hindan väga põhjamaist võrdsuse põhimõtet, mis Eestis on mõisakultuuri tõttu vähem levinud.

 

Mida võiks Soome kultuurist Eestis rakendada?

Soome ja Eesti on mõlemad väikesed ja ilma suurte loodusvaradeta. Oluline on haridus ja lugemisoskus, enese arendamine ja harimine.

 

Kuidas teie kohalolek Eestis rikastab kultuuri?

Loodan, et eestlased kasutavad võimalust uurida oma juuri Soome kaudu, sügavamalt tutvuda ajalooga. See on nagu kõverpeegel, mis aitab paremini aru saada ka iseendast.

 

Kas olete eestlastelt midagi omaks võtnud, mis nüüd soomlastele tundub ebatavaline?

Olen muutunud vähem pika perspektiivi planeerijaks. Soomlased planeerivad väga pikalt ette, kuid Eestis olen õppinud olema rahulikum ja mitte nii kaugele planeerima.

 

Milline on keskmine eestlane?

Keskmine eestlane on kiirem ja julgem riskima kui soomlane. Eestlased tegutsevad kohe ja parandavad vajadusel hiljem, samas kui soomlased planeerivad pikalt. Eestlased on ellujäämise maailmameistrid, mis on tingitud ajaloolistest väljakutsetest.

 

Eesti lemmiktoit ja muusika?

Lemmiktoit on kiluleib, mida Eestis pakutakse palju ja erinevatel puhkudel. Soomes on sarnane toit, aga mitte nii levinud. Lemmikmuusika hulka kuuluvad erinevad koorilaulud. Ootan väga võimalust osaleda laulupeol.

TYPA trüki- ja paberikunsti keskuse haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: TYPA MTÜ Kastani tn 48f, Tartu
  • Aeg: 15.10.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Silmapilk ja sõnajada”

Hõimukuu. Soome-ugri mustrimõistatus.
Kontakt: Ello Varjas e-post: typa@typa.ee või tel 56828117

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14539?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Vabaõhumuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Eesti Vabaõhumuuseum Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn
  • Aeg: 14.10.2024 kell 17:30 - 20:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Eestlaste eluolu pärisorjusest taasiseseisvumiseni“

Sisukirjeldus: Milline oli eestlaste argipäev 200 aastat tagasi ja milline on see täna? Millest tuntakse rõõmu, millesse usutakse, mida tehakse vabal ajal? Viiakse läbi ekskursioon. Arutletakse, kas tänane inimene saaks hakkama külaeluga 200 aastat tagasi.
Kontakt: Einike Sooväli tel 56754309 või e-kiri Einike.Soovali@evm.ee.

Lisainfo: Eesti Vabaõhumuuseumisse saab tulla bussidega 21 ja 21b. Bussid sõidavad välja Balti jaamast. Kesklinnas on peatused VIRU ja VABADUSE VÄLJAK. Bussist tuleb väljuda peatuses ROCCA AL MARE, mis asub kohe muuseumi värava juures. Inimesi oodatakse muuseumi Peakassa ees.
Muuseumist saab kesklinna ja Balti jaama tagasi sõita bussidega 41 ja 41b.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14520?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
  • Aeg: 14.10.2024 kell 17:15 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14470?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelematk A2+ (Oru park)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Lossipargi, Pühajõe küla, Toila vald, Ida-Viru maakond
  • Aeg: 24.08.2024 kell 10:00 - 18:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KEELEMATK ORU PARGIS
Oru park kuulub kahtlemata, oma mitmekesise maastiku, oskusliku kujunduse ja rikkaliku dendrofloora poolest, Eesti väljapaistvamate parkide hulka.
Park kätkeb endas nii erinevaid tahke – kaunis ja väga eriline maastik, kiirevooluline looklev Pühajõgi, väärikad männimetsad, rikkalikud segametsad. Sinna juurde inimkätega rajatud alleed, looklevad teed, koopad, grotid, paviljonid, basseinid, trepid ja tugimüürid.

KAVA:
Buss võtab rahva peale järgmistest peatustest:
Kell 10.15 Narva Peetri väljak
Kell 10.40 Sillamäe bussijaam
Kell 10.40 Jõhvi parkla Tartu põik (Jõhvi kesklinnas viadukti all).

11.00 Saabumine matka piirkonda
11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Kontaktisik: Ingrid Kuligina, tel. 5141692, e-post: ingrid@matkaklubi.ee

Keelematkad on suunatud alates A2+ keeletasemega klientidele. Iga keelematka juurde informatiivse teksti lõppu tuleb lisada ka rahastaja kohta info:
Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14821?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus