Alates septembrist kutsume täiskasvanuid iseseisva keeleõppe tugirühmadesse, milles osalemise aluseks on eesti keele e-kursuse veebiplatvorm Keeleklikk.ee. Osaleda saavad kõik, kes on edukalt omandanud A1 keeletaseme. Programmi läbiviijaks on meie riigihanke korras valitud koolituspartner Sola Integra OÜ ning osalemine on kõigile tasuta.

Septembrist detsembrini toimub kokku kaheksa kohtumist, üks kohtumine kestab neli akadeemilist tundi. Kohtumised toimuvad kas Tallinnas kontaktkohtumistena (aadress: Toompuiestee 10) või veebis Zoomi keskkonnas. Enne esimest kohtumist peab osalejal olema loodud kasutajakonto keeleklikk.ee-s. Ühe grupi suuruseks on kuni 12 inimest ning mõlemal grupil on oma juhendaja.

Regulaarsete kohtumiste eesmärgiks on grupis õppimine ja otsesuhtlus juhendajaga, kes annab tagasisidet, motiveerib ja suunab Keeleklikis iseseisvalt õppima. Kohtumised pakuvad osalejatele võimalust küsida küsimusi ja saada abi raskuste korral. Juhendaja aitab õppijal seada oma isiklikke eesmärke ning jälgida nende täitmist.

Registreerumine:

• Zoomi grupp (alustab 11.09): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14825
• Tallinna grupp (alustab 13.09): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14824

Keeleklikk.ee on veebipõhine keeleõppe platvorm, mis koosneb 16 peatükist, hõlmates kokku 200 animatsiooni ja üle 100 video mis seletavad eesti keele grammatikat ning umbes 1200 iseseisvast harjutusest.

Lisainfo ja küsimused: Maria Ratassepp, keeleõpet toetavate tegevuste spetsialist, e-mail: maria.ratassepp@integratsioon.ee

Tegevust rahastatakse ESF+ projektist nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“

Keeleõppelepingu programmi raames pakume kõigile, kes soovivad saada Eesti Vabariigi kodakondsust, võimaluse läbida tasuta selleks vajalikku eesti keele õpet ja põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise koolitust.

Alates 29. augustist 2024 ootame ülaltoodud programmis osalejaid registreeruma Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele.  Ajavahemikus september kuni detsember korraldame kokku kuus vastavat koolitust. Neid viib läbi riigihanke korras valitud koolituspartner.

Kõik koolitused on kahepäevased ja toimuvad nädalavahetustel Tallinnas, Narvas või veebis. Iga koolituse maht on 18 akadeemilist tundi. Õppetöö toimub eesti keeles, osalemiseks on vajalik vähemalt A2 eesti keele tase. Koolitust saab läbida ainult ühe korra.

Huvilised saavad endale sobiva koolituse valida selle toimumise aja ning koha järgi ja registreeruda meie iseteeninduses kuni koolitustel on vabu kohti:

14.-15.09.2024 9.00-17.00 Zoom 

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14828

21.-22.09.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14829

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Narva, Malmi 8a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14830

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Zoom

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14831

16.-17.11.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14832

07.-08.12.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14833

Koolitusi rahastab Siseministeerium.

Täpsustavatele küsimustele vastab koolituste läbiviija: Janus Paurman – e-post januspaurman@gmail.com, tel 5660 4379.

Pakume alates septembrist kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames Ukraina sõjapõgenikele tasuta eesti keele õpet nii algajatele mõeldud A1 ja A2-tasemel kui ka edasijõudnutele B1-tasemel. Ajutise kaitse saajatele on registreerumiseks avatud viimased 600 kohta sel aastal.

Ajutise kaitse saanud inimestele on registreerimine avatud viimastele vabadele kohtadele sel aastal. A1-tasemel on augusti viimase nädala alguses veel ligikaudu 250 vaba kohta, A2-tasemel 70 kohta ja B1 tasemel 300 kohta. Rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanikud saavad hetkel registreeruda ligi 100-le õppekohale kursustel tasemel A2 ja B1, sügisel lisandub neile 1800 õppekohta kursustel tasemel A1. Kursused toimuvad nii veebis kui ka suuremates linnades kohapeal, näiteks Tallinnas, Keilas, Pärnus, Tartus, Narvas ja Jõhvis.

„Ootame kõiki Ukrainast saabunud sõjapõgenikke tasuta eesti keelt õppima,” rõhutab Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht Britta Saks. “Hea meel on pakkuda lisaks baaskeeleoskuse omandamisele ka B1-tasemel eesti keele kursusi, kuna keeletase B1 on vajalik paljudele ametikohtadele kandideerimiseks ja annab kindlustunde Eestis hakkamasaamiseks.” 

Kursustele registreerimiseks on vaja luua konto kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel www.settleinestonia.ee ja registreerida end sealtkaudu sobivale kursusele. A2 ja B1-tasemel kursustele registreerumiseks peab olema  läbitud eelnevad taseme eesti keele kursus Settle in Estonia programmis või näiteks ülikoolis, Töötukassas või mõnes järgnevatest keelekoolidest https://bit.ly/keeleamet. Kõik, kes on läbinud keelekursuse mujal kui Settle in Estonia programmis, peavad saatma kursuste läbimist tõendava sertifikaadi info@settleinestonia.ee, mis lisatakse Settle in Estonia süsteemi. Kui läbitud kursuste info on süsteemis, siis inimene näeb nii A2 kui ka B1-taseme kursusi ning saab registreeruda.  

Täiendavate küsimuste korral aitavad lahkesti Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, kellega saab ühendust info@settleinestonia.ee e-posti kaudu. 

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet ja muid Eestisse elama tulnud inimestele kohanemiseks mõeldud koolitusi kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Täpse info pakutavate teenuste ja koolituste kohta leiab soovija Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.integratsioon.ee/kohanemine. Jooksvat infot keeleõppe kohta leiab kohanemisprogrammi Settle in Estonia Facebooki kontolt: https://www.facebook.com/settleinestonia.

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Pühapäeval, 25. augustil valiti Narva parimaks kogukonnaaiaks Narva Residentuuri juures loodud aed nimega „Tunnete vikerkaar“. Žürii hinnata oli üheksa kogukonnaaeda, mille lõid ida-virumaalased Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja algatatud Aiahaldjate kooli raames. 

„Meie kogukonnaaed on kinnitus, et eesti keelt saab samuti läbi ühiste tegevuste õppida. Väljendada ja arutada ideid, valida ja kasvatada taimi, kavandada ja selgitada töid on vaid mõned näited, mida nüüd saame ka eesti keeles tehtud. Loodetavasti innustab meie ökoaed narvalasi edasi pürgima ja oma kodulinna kaunistama,” jagas muljed parima kogukonnaaia üks loojaid Olga Lutška, kes elab Narvas ja nüüd soovib sarnast projekti ka oma õpetajatöös ette võtta. 
 
Aiahaldjate koolis osales 35 Narva ja Sillamäe elanikku, kes kooli alguses valdasid eesti keelt kesktasemel. Osalejad moodustasid üheksa töörühma, milles töötasid välja ja viisid ellu oma unistuste aia projektid. Nii aianduse nippide jagamisel kui ka eesti keele õppimise osas olid igal sammul toeks Hiiumaa ametikooli õpetajad.
 
„Julgus eesti keeles rääkida kasvas sama jõudsalt kui aiad. Kiiduväärt on uudishimu ja pühendumus, millega osalejad andsid parima, et võimalikult palju juurde ammutada. Oskus palju erinevat ühildada väljendub ka võitjate töös – mitmekümnest taimest on loodud tervik,“ ütles Hiiumaa ametikooli õpetaja Lylian Lainoja, kes oli osalejatele algusest peale toeks.
 
Võimaluse ühildada eesti keele õpe kogukondlike aedade loomisega pakkus Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja, kes käivitas Aiahaldjate kooli koostöös Hiiumaa Ametikooli, Narva Kunstiresidentuuri ja Juhani Puukooliga. Tegevuse korraldasid keelemaja õpetajad Julia Viirsalu ja Monika Sooneste.  
 
„Keeleõppijad saavad kasutada õpitut edaspidi ka argielus. Oma aeda luues, teistega kogemusi jagades või hoopis muust rääkides – Aiahaldjate kool avardas võimalusi. Sarnaselt varasemate koostööprojektidega kinnitas ka see algatus, et läbi ühiste harrastuste on keeleõpe tõhus ja tulemusrikas,” märkis eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narva elanikud ja külalised saavad kõiki Aiahaldjate kooli raames loodud kogukonnaaedu uudistada Narva Kunstiresidentuuri, Narva Kreenholmi kooli, Eesti keele maja ning Narva Sepa Hoolekandekeskuse juures.
 
Aiahaldjate kooli raames loodud kogukonnaaedu hindas žürii koosseisus Joanna Saart (Juhani Puukool), Lylian Lainoja (Hiiumaa Ametikool), Ivari Kandima (Hiiumaa Ametikool), Maarja Gustavson (Hiiumaa Ametikool), Anna Farafonova (Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja) ja Monika Sooneste (Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja).

Parimaks osutunud kogukonnaaia „Tunnete vikerkaar“ autorid on Olga Lutška, Jelena Suhhotina, Irina Klimko ja Diana Šanina.

FOTOD

Pildigalerii (Intergratsiooni Sihtasutus/ Jelizaveta Gross): https://photos.app.goo.gl/RivXwxSQpUVayapt8 

24. september on Eestimaa rahvuste päev. Tänavu ootab Kultuuririkkuse aasta toimkond seda tähistama 14.–30. septembril mitmekesiste sündmustega üle Eesti. 

Rahvuste päev on pühendatud Eestis elavatele rahvuskogukondadele. Selle algatas 2005. aastal Eestimaa Rahvuste Ühendus eesmärgiga eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukonnad kokku tuua. Sellest ajast on Eesti eri paigus rahvuste päeva tähistatud mitmesuguste sündmustega. 

Tänavune kultuuririkkuse aasta loob võimaluse tähistada rahvuste päeva senisest suuremalt – igas maakonnas ja kaasates veelgi rohkem kogukondi. Teema-aasta toimkond on algatanud mitmeid ühistegevusi ja koondab kõik sündmused kokku ühte programmi.

14.–30. septembril on kõik oodatud osalema kontsertidel, näitustel, loengutel, töötubades ja muudel sündmustel, kus saab osa erinevatest rahvuskultuuridest. Programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee alates 7. septembrist. 

Eestimaa rahvuste päeval ehk teisipäeval, 24. septembril kutsub kultuuririkkuse aasta toimkond heiskama Eesti lipu ja kandma rahvariideid või täiendama oma riietust rahvuslike elementidega.

Tänavuse rahvuste päeva tähistamise programm valmib koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee.