Teisipäeval, 10. detsembril kuulutasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus välja lõimumispreemiate laureaadid. Tunnustuse lõimumise arengu toetamise eest pälvisid koorijuht Hirvo Surva, laulja Alika Milova, Iloni Imedemaa haridusjuht Anne Suislep, Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühingute Ümarlaua juht Aleksandr Dusman ja telekanali ETV+ toimetus.
Sel aastal tunnustasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumise arengut toetavaid inimesi ning organisatsioone preemiatega 25. korda. Tänavusele kultuuririkkuse aastale kohaselt lisandus neljale senisele kategooriale teema-aastale pühendatud eripreemia.
Kultuuriminister Heidy Purga sõnul tähistame lõimumispreemiatega ühtehoidmist. „On rõõmustav, et Eesti inimesed on märganud ja lõimumispreemiatele esitanud just neid meie hulgast, kes lisaks oma igapäevatööle on teinud midagi enamat – on kutsunud ellu uusi algatusi, väärtustades ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel,“ sõnas Heidy Purga laureaatide tunnustamisel.
Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon üle 50 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus.
Aasta sillalooja kategoorias tunnistas komisjon parimaks koorijuhti Hirvo Surva, Aasta säde kategoorias Eesti laulja Alika Milova, Aasta sõnumikandja kategoorias ETV+ toimetuse, Lõimumise raudvara kategoorias Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühingute Ümarlaua juhi Aleksandr Dusmani ja Kultuuririkkuse aasta erikategoorias Iloni Imedemaa haridusjuhi Anne Suislepa. Iga lõimumispreemia pälvinu saab lisaks autasule ja tunnistusele preemia summas 1000 eurot.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi arvates on iga inimesi ühendav tegu tänuväärt. „Suure rõõmuga tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle tegevus aitab ületada ühiskonnas barjääre, leida erinevate inimeste vahel ühist keelt ja luua sidemeid kogukondade vahel,“ ütles Dmitri Moskovtsev lõimumispreemiate üleandmisel.
Kõik Eesti elanikud ja organisatsioonid saavad taas esitada lõimumispreemia kandidaate tuleva aasta septembris.
LÕIMUMISPREEMIATE LAUREAADID
Aasta sillalooja – HIRVO SURVA
Kategoorias „Aasta sillalooja“ saab tunnustada eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojekte.
Hirvo Surva aitas Eesti Muusikanõukogu suurejoonelise muusikaprojekti „ViruLaul24“ kunstilise juhina ühendada Ida-Virumaa koolinoori ühistesse tegevustesse kultuuri vallas. Projekti raames moodustati Ida-Virumaa koolide ja Tallinna kooride õpilastest ühendkoor, mis valmistas ette ja esitas 2024. a taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertidel Kohtla-Järvel, Narvas ja Toilas koorilaule koos Narva linna sümfooniaorkestriga. Hirvo Surva on mitmete ühendavate algatuste autor ja elluviija, aga seekordne ViruLaul24 puudutas nii kõiki osalejaid kui ka osasaajaid sügavalt. Ta tõesti tõi selle projektiga Ida-Virumaa noori lähemale eesti kultuurile, heliloomingule ja keelele, aga ka eesti noori meie mitmekesisele kultuurielule.
Aasta säde – ALIKA MILOVA
Kategoorias „Aasta säde“ on võimalik tunnustada isiku või organisatsiooni silmapaistvat tegevust lõimumise valdkonnas.
Alika Milova on Eesti laulja, kes on edukalt osalenud paljudel laulukonkurssidel ja esindas Eestit 2023. aasta Eurovisioonil. Alika on noor, andekas ja populaarne laulja, kes on oma Narva ning Ida-Virumaa päritolu üle uhke. Pöidlahoidmine Alikale ühendas Eestimaa Eurovisiooni eel üheks tuksuvaks südameks. Nüüd paneb ta veelgi rohkem südameid ühiselt lööma muusikasündmustel ja projektides, mis toovad kokku erinevaid kogukondi. Näiteks mitmed koostööprojektid erinevate lauljatega või oma esivanemate pärandiga seotud paladest koosnev kava koos Arno Tammega, millega esineti Pärimusmuusika Lõikuspeol. Oma nakatavalt särava isiksusega lõhub Alika eelarvamusi ja süstib innustust koos unistuste poole pürgida.
Aasta sõnumikandja – ETV+ SAATE „KEELEVESKI“ eest
Kategoorias „Aasta sõnumikandja“ saab tunnustada lõimumist toetavate hoiakute kujundamist meedia kaudu.
Telesaade „Keeleveski“ koosneb 12st saatest, mis on laiendanud telekanali ETV+ vaatajate võimalusi avastada eesti keelt ja kultuuri. Saatesari on imeline näide, kui tulemuslikult saab pakkuda üheskoos õpetlikku ja meelelahutuslikku. Rohked näited, võrdlused, kogemused ja soovitused on aidanud ärgitada huvi keeleõppe suhtes, toetada keeleoskuse arendamist ja murda keeleõpet takistavaid müüte. Samas sisukad ja päevakajalised teemad on võimaldanud vaatajatel arendada keelt tasemel, mis on vajalik igapäevaselt. Sõnum, mida saatesari kannab ja mida edastavad ise selle teekonna läbi teinud kõneisikud, on kogemustest tulenev usk ühisesse keele- ja kultuuriruumi, mida Eestis saame koos jagada.
Lõimumise raudvara – ALEKSANDR DUSMAN
Kategoorias „Lõimumise raudvara“ on võimalik tunnustada Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamist ja pikaajalist sihipärast lõimumist edendavat tegevust.
Aleksandr Dusman on Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse ja Kultuuriministeeriumi juurde loodud Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua pikaaegne juht. Sel aastal 80. juubelit tähistanud Aleksandr on aastakümneid silmapaistvalt töötanud lõimumisvaldkonna tööpõllul. Ta on oma tegevusega Ida-Virumaa mitmerahvuselise kogukonna „rahuvalvaja“. Aleksandri eestvedamisel teostatud projektide loetelu hõlmab mitmeid pikaajalisi traditsioone, üks näide – rahvuskultuuride festival „Loomepada”. Ta on ka Ida-Virumaal toimunud kümne sallivust ja konfliktiennetust edendava rahvusvahelise konverentsi autor ja elluviija. Ta ise on tutvustanud Eesti kodanikuühiskonda ja lõimumisprotsesse erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel ning hoidnud piirkonna lõimumisvajadusi päevakorras keskvalitsuse juures.
Kultuuririkkuse aasta eripreemia – ANNE SUISLEP
Kategooria „Kultuuririkkuse aasta eripreemia“ on mõeldud Eestis kultuurilise mitmekesisuse väärtustamise ja edendamise tunnustamiseks.
Anne Suislep on Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide koosseisus tegutseva Iloni Imedemaa haridusjuht ning Haapsalu Noorte Huvikeskuse draamaringi juht. Anne tegi täpselt seda, milleks Kultuuririkkuse aasta ellu kutsuti – viis kokku Haapsalu kogukonna peredega, kes on saabunud mujalt, näidates mõlemale osapoolele kogukonna kultuurilist mitmekesisust. Nii oli inimestel võimalus kohtuda teiste kultuuridega, mida omakorda võimendasid kohaliku ajalehe kajastused. Üksteisega suhestumise tegid lihtsamaks lapsed ja lapsesõbralik keskkond (Iloni Imedemaa). Külalisi kuulates teadvustati, et ka väikelinnas võivad kohtuda erinevad inimesed ja kultuuriruumid ning et see rikastab linnaelu. Teise algatusena kirjutas ja lavastas Anne Haapsalu Noorte Teatriga lavastuse „Ingerimaale“, mille tegemise käigus uuriti koos ingerisoome noortega oma päritolu ja loodi side oma juurtega.
Fotod
Lõimumispreemiate laureaatidest ja nende autasustamisest Tallinna Raekojas (Raul Mee):
https://photos.app.goo.gl/i9CNenYh49yv59Ns8
