Narva Muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Sihtasutus Narva Muuseum Peetri plats 7
  • Aeg: 05.10.2024 kell 17:00 - 19:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Narva- jõgi ja linn“

Sisukirjeldus: Haridusprogrammi käigus uuritakse, millist mõju on Eesti veerohkeim jõgi avaldanud regiooni arengule ja linna kujunemisele. Osalejad sukelduvad kaugetesse aegadesse, mil linna läbivail veeteedel toimus tormiline kaubavahetus ning selgitavad välja, mis kõige paremini kaubaks läks. Räägitakse, kuidas inimesed jõge aegade jooksul kasutasid ning millist mõju see jõele avaldas.
Osalejaid oodatakse Narva linnusesse aadressil Peetri plats 7.

Kontakt: info@narvamuuseum.ee või tel 3599230.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14563?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäev

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäev

Suure huvi tõttu on kohad täitunud ja teavituspäevale registreerimine lõppenud.

Neljapäeval, 12. septembril 2024 kell 11:00 – 16:30
Ülemiste Öpiku Maja konverentsikeskuses Tallinnas

Riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval saavad kokku uussisserändajate ehk uute Eesti elanike kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et omavahel lähemalt tuttavaks saada, kohanemise ja rände teemadega seotud tulevikuvisioone ja parimaid praktikaid jagada ning omavahelist koostööd tugevdada.

Teavituspäeva juhivad tunnustatud teleajakirjanikud Anna Pihl ja Uljana Kuzmina. Korraldajaks on riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia elluviimist koordineeriv Integratsiooni Sihtasutus. Teavituspäev on kaasrahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

Päevakava

10:30 – 11:00  kogunemine ja tervituskohv

11:00 – 11:15  tervitussõnad

Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg (Kultuuriministeerium) ja Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni Sihtasutus)

11:15 – 11:45  Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

11:45 – 12:45  I paneelarutelu “Quo vadis, Estonia? Rändepoliitika õppetunnid ja võimalikud tulevikustsenaariumid”

Modereerib Anna Pihl, osalevad juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni esindus Eestis), kohanemise valdkonna nõunik Margarita Källo (Kultuuriministeerium), piirivalve- ja rändepoliitika nõunik Heidi Maiberg (Siseministeerium) ja ekspert Märt Masso (Arenguseire Keskus)

12:45 – 13:30  lõuna

13:30 – 13:45  muusikaline vahepala (Kultuuririkkuse aasta)

13:45 – 14:15  uussisserändajate kohanemisest Eestis – rände- ja lõimumisuuringute programmijuht ja doktorant Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut/Tartu Ülikool)

14:15 – 14:45 kohanemisprogramm Settle in Estonia täna ja tulevikus –  kohanemise valdkonnajuht Britta Saks (Integratsiooni Sihtasutus)

14:45 – 15:15  parimad praktikad ja kohanemise edulood

Tallinna Rändekeskuse edu- ja arengulugu – rändevaldkonna teenuste arendusjuht Einike Uri (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)

Kohanemisest välisüliõpilaste näitel – alus- ja keeleõppe mooduli juht / loovuse ja äriinnovatsiooni erialajuht Marleen Lillemaa (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor)

15:15 – 16:15  II paneelarutelu “Teretulemast Eestisse: mis tegelikult töötab ja millest hoiduda uussisserändajate kohanemisel?”

Modereerib Uljana Kuzmina, osalevad sisserändajate lõimumiskoordinaator Piret Stepanova (Saaremaa Vallavalitsus), kogukonna suunajuht Marion Tamberg  (Pagulasabi), regiooni personalijuht Pille Room (Majorel/Teleperformance Group) ja Eesti esinduse juht Kari Käsper (IOM)

16:15 – 16:20  lõppsõna

16:20 – 16:30  kohvipaus ja vabas vormis vestlus

16:30   Rahvusvahelise maja külastus Ülemiste City’s (soovijatele)

Teavituspäev on osalejatele tasuta, ka toitlustus.

Registreerumine

Suure huvi tõttu on kohad täitunud ja teavituspäevale registreerimine lõppenud.

 

Keila-Joa lossi külastus A1+ (Keila-Joa)

  • Suhtlustase: A1+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Pargi allee 5, Keila-Joa alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond
  • Aeg: 17.08.2024 kell 11:00 - 13:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Schloss Fall ehk Keila-Joa loss ja kosk , mille kohal see kõrgub, on Eesti elanike ja väliskülaliste lemmik puhkepaik. Tutvume lossiga ja harjutame eesti keelt.

Ringkäik lossis ja mõisa esimeste omanike Benckendorffide ja Volkonskide perekonnakalmistu külastus avavad meile tundmatuid lehekülgi meie ajaloost ja kultuurist. Saame teada 19. sajandi aadlikute eluolust, millised kuulsad ajaloolised tegelased on siin viibinud, millised kunstnikud on kujutanud Eesti ainulaadset loodust, millised luuletajad on imetlenud Fall mõisat ja selle ümbrust.

Teeme fotosid mitte ainult mälestuseks, vaid ka järgnevaks interaktiivseks tunniks, kus iga osaleja saab näidata oma loomingulisi võimeid ja oskust kasutada ringkäigul saadud teavet.

Kontaktisik on Valeria Siminko: 58 343 573

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14806?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tallinn - Rakvere A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Etnoweb MTÜ G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrval
  • Aeg: 17.08.2024 kell 10:15 - 18:30
  • Formaat: Väljasõit

Tutvume Rakverega, ühe Eesti vanima linnaga, mille juured ulatuvad tagasi 13. sajandisse.

Päevakavas toodud tegevuste käigus õpime ja harjutame eesti keelt ning kogume kultuurielamusi.
Kontaktisik on Liia Asanova: tel 5538663

-------
Õppereisi päevakava

Ordulinnuse külastus,, Rakvere linnaekskursioon, Vallimägi, Rakvere teatri külastus.

10.15 Väljasõit (Tallinnast aadressilt G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrvalt)
14.00 Lõunapaus
18.30 Tagasi Tallinnas G. Otsa tänava parkimispeatuses

-----
Õppereisid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14585?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Dalisa: Kõigepealt armusin eesti mehesse ja nüüd armastan kogu Eestit

Dalisa Cisneros Mehhikost armus Eestisse hetkest, mil ta üheksa aastat tagasi siia saabus. Ta ütleb, et tema hing võngub Eesti metsade ja laulupidudega ühes rütmis.

 

Kes sa oled ja kuidas sa Eestisse jõudsid?

Minu nimi on Dalisa Cisneros ja ma olen Mehhikost pärit. Saan peagi 30-aastaseks ja juhin MTÜ-d nimega Rahvusvaheliste Naiste Võrgustik Eestis (International Women’s Network in Estonia, https://iwne.ee/). Alustasime tegevust kaks aastat tagasi ja meie peamised tegevussuunad on naiste mõjuvõimu suurendamine, sooline võrdõiguslikkus ning mitmekesisus ja lõimumine. Toetame sisserändajatest naisi ning teeme tegevuste ja ürituste kaudu nende häält paremini kuuldavaks, ühendame inimesi. See ütleb üht-teist ka minu kohta – olen aktivist ning Eestisse saabumisest saadik tegelenud vabatahtliku tööga ja ürituste korraldamisega, tuues kohalikke välismaalastega kohtuma ja vastupidi. Kuna ma tõesti armastan Eestit, on minu jaoks väga oluline jagada seda ka teiste siin elavate välismaalastega.

Sattusin Eestisse, sest kohtusin 18-aastaselt ühe Eesti mehega. Olime mõlemad vahetusõpilased. 2015. aastal, kaks aastat pärast meie esmakohtumist, tulin talle külla. Käisime seljakotimatkal ja reisisime mööda Euroopat. Kavatsesin jääda Eestisse vähem kui kuuks ajaks, kuid siis jäin oma kojulennust maha. Ei, see ei olnud tahtlik – ma lihtsalt lugesin piletil olevat aega valesti.

Dalisa: Kõigepealt armusin ühte eesti mehesse ja nüüd armastan kogu Eestit

Kuna olen mehhiklanna, on mul võimalus ilma viisata kokku kolm kuud Eestis viibida, nii et mul oli aega uus kojusõidupilet osta. Vahepeal tekkis küsimus: „Kas sa tõesti pead koju tagasi minema? Äkki proovime koos elada?“ Nojah, kaugsuhted on keerulised ja me olime toona nii armunud, et otsustasin jääda. Abiellusime ja mulle anti selleks viisapikendus.

Ütlesin lihtsalt oma perele Mehhikos, et ma ei tule koju tagasi. Minu vanaema ja ema olid muidugi mures selle pärast, kus ja kuidas ma elama hakkan. Minu elukaaslane oli juba Mehhikos puhkusel käinud, nii et mu pere tundis teda, kuid neil polnud aimugi Eestist, minu elustiilist siin või sellest, kuidas ma töö leian. See oli impulsiivne otsus, kuid see tundus mulle õige.

Ja nüüd on meil ilus tütar – meie Mehhiko ja Eesti päritolu beebi sündis sel aastal Tartus.

 

Mis sulle Eesti juures meeldib?

Ütlen alati, et mina ei valinud Eestit, Eesti valis mind. Läks nii, et ma armusin Eestisse kohe, kui siia saabusin.

Tundsin, et inimesed võtsid mind väga soojalt vastu. Mulle meeldis metsas seiklemine. Olin sel hetkel küll väga armunud ja kõik tundus võrratu. Elan Tartus. Proovisin ka poolteist aastat Tallinnas elada ja mulle väga meeldis, aga kui saime teada, et saame tütre, tundus Tartu laste kasvatamiseks parem linn olevat.

Saabusin Eestisse, kui sain 21-aastaseks, nii et võin öelda, et sain selles riigis täiskasvanuks – mõistsin, kes ma olen, ning võisin ise kujundada, kes ma tahan olla, millega ma tegelen ja millist elustiili endale soovin. See on üks peamisi põhjusi, miks ma sellesse riiki nii armunud olen.

Eesti rahvaarv on väike, nii et siin on väga tuttavlik tunne – nagu kohtaksid ikka ja jälle samu inimesi. Igaühel on sugulane või tuttav, kes sind tunneb. See muudab võrgustike loomise, üksteise toetamise ja uute asjade riiki toomise väga lihtsaks.

Minu jaoks on looduslähedus väga oluline. Kui ma esimest korda siia saabusin, veetsin mõned nädalad Saaremaal ja olin üllatunud, et igal pool oli mets. See oli minu jaoks nagu teraapia ja esimene kokkupuude turvatundega. Alguses imestasin, et inimesed jätavad oma autod ja majad lukustamata – mõtlesin: „Te päriselt ka usaldate üksteist?“ Öösel keset metsa kõndimine oli minu jaoks hirmutav. Mehhikos elame kahjuks hirmus, et meiega juhtub midagi halba, näiteks et langeme kallaletungi või inimröövi ohvriks. Eestis aga oleks ainus üllatus metsas mõni mööda kõndiv hirv. Vähehaaval sai see turvatunne üheks peamistest põhjustest, miks ma end siin koduselt tunnen. Tundsin, et võin kasutada oma eluenergiat millegi loomiseks, selle asemel et muretseda eluspüsimise pärast. Rahu, mitte olelusvõitlus.

Siiani olen kohtunud suurepäraste inimestega, kes on väga külalislahked ja hoolivad. Eestis õppisin ka siiramalt kallistama. Südamest südamesse. Eestlased kallistavad sind siis, kui nad tõesti tahavad sind kallistada. Kallistused ei ole siin lihtsalt viisakas žest. Mulle meeldib väga isikliku ruumi austamise komme.

Mulle meeldib ka Eesti saun! Olen Saaremaal ja Tartus taliujumist proovinud. Tegime jäässe augu ning käisime seal pärast sauna ja ka ilma saunaskäiguta. Alasti saunas olemine on minu jaoks ilus protsess. Nüüd tunnen ennast seda tehes mugavalt, kuid mul läks aega, et nii kaugele jõuda.

Siinne saunakultuur andis mulle võimaluse tunda end mugavalt teiste alasti kehasid nähes ja õppida armastama ka oma keha. Mehhikos ja mujalgi nähakse keha, eriti naise keha, objektidena, millegi väga seksuaalsena. Mõnes kohas ei ole väljaspool kodu täiesti alasti olemine üldse lubatud. Siin õppisin aga, et inimesed võivad olla viisakad ja ettevaatlikud ning austada teiste inimeste kehasid. Ma saan sauna minna ja kellegagi rääkida, ilma et tema minu keha või ma ise kellegi keha hukka mõistaks. Ma hindan seda väga kõrgelt.

 

Miks otsustasid eesti keelt õppida?

Mõistsin, et kui tahan rohkem vestlustes osaleda ja aru saada, mida mu elukaaslase perekond räägib, pean eesti keele äraõppima. Käisin kõigepealt Settle in Estonia sisseelamiskursusel ja kohtusin seal väga lahedate inimestega. Üks mu parimaid sõpru, kes saabus Eestisse minuga samal ajal, on pärit Prantsusmaalt. Temaga kohtusime just eesti keele kursusel.

Teine suur kasu eesti keele õppimisest on see, et saad osaleda sellistel kultuuriüritustel nagu laulupidu. Liitusin Tartu Üliõpilassegakooriga. Kõik oli muidugi eesti keeles – nii proovid kui ka enamik laule. Kohtasin seal väga toredaid inimesi. Leidsin sealt veel kaks väga lähedast sõpra.

Kuigi mul oli alati keegi, kes sai mulle midagi tõlkida, oli mul vaja õppida eesti keelt, et saaksin siinset kultuuri sügavamalt kogeda ja et mind sellesse vastu võetaks. Tundsin oma hinge võnkuvat, kui laulsin laulupeol tuhandete inimeste keskel – suhtlemine publikuga ja tunne, et kõik on nii heas tujus, oli väga võimas kogemus. Nutsin pool kontserti, nii et ma ei suutnud isegi laulda. Olin nii põnevil! Laulmine sai siin väga oluliseks osaks minu kohanemisprotsessist ja see oli harmoonias minu olemusega. Eesti ja mina sobime suurepäraselt kokku ja seetõttu tunnen end siin väga mugavalt.

Mõistan, et see teekond ei ole kõigi jaoks ühesugune ja et iga inimese lõimumisprotsess on väga erinev. Mul oli võimalus ümbritsevate inimestega inglise keeles suhelda; mulle avanes privileeg liituda külalislahke eesti perekonnaga ja mul vedas – mu rändestaatus sai kiiresti lahendatud. Samuti ei pidanud ma esialgu muretsema korteri üüri maksmise pärast, nii et sain keskenduda uutele hobidele ja oma ümbruskonnaga tutvumisele ilma rahaliste muredeta. Nende asjaolude poolest oli minu kogemus kindlasti väga erinev. Olen tänulik, et kohtusin paljude toredate inimestega, kes olid toetavad ja hoolivad.

Eesti keele õppimine on avanud mulle uusi uksi nii emotsionaalsel kui ka praktilisel tasandil. Kui räägid kohalikku keelt, leiad parema töö ja lood rohkem tutvusi. Ükskord istus mu kõrval bussis üks vanaproua, kes hakkas mulle eesti keeles oma elust ja tütrest rääkima. Siis vaatas ta mulle otsa ja ütles: „Sa ei ole eestlase nägu. Kas sa saad aru, millest ma räägin?“ Vastasin talle eesti keeles ja meil tekkis tore spontaanne vestlus. Ka haiglas, kui oma tütart sünnitasin, sain ämmaemandaga suhelda ja see muutis protsessi palju sujuvamaks.

Sul on siin alati võimalik ellu jääda ka ilma eesti keelt oskamata, kuid sa ei saa täiel määral siinsest kultuurist osa võtta. Kui sa keelt ei mõista, siis ei pruugi sa näha teatud võimalusi suhtlemiseks ja ühiskonnas osalemiseks.

 

Millisete raskustega sa keeleõppes silmitsi seisid? Kas oli hetki, mil tahtsid eesti keele õpingutest loobuda? Kuidas sa neist raskustest üle said?

Uue keele õppimine nõuab suurt pühendumist ja ma arvan, et enamik inimesi kardab seda, eriti kui samal ajal tuleb ka töötada või õppida. See on nagu lisategevus, millesse tuleb oma aega ja energiat investeerida.

Võtsin kursusi Settle in Estonia programmi raames, kuid läbisin ka Tartu Ülikooli kursuse. Arvan, et seda enam ei pakuta, aga see oli intensiivkursus, mis kestis vist ühe ülikooli semestri jooksul esmaspäevast neljapäevani hommikul kella kümnest kaheni pärastlõunal. See oli korralik trenn!

Oli hetki, mil olin eesti keele peale tohutult vihane. Mäletan, et tulin mitu korda kursuselt koju ja mõtlesin: „Oi, ma vihkan seda! Ma ei taha seda grammatikat õppida!“ lubasin endal nutta ja vihaseks saada ning jätkasin järgmisel päeval oma õpinguid. Võin paljude asjade pärast vihane olla, kuid ma ei pea sellepärast tingimata neid pooleli jätma.

Vahel ma lihtsalt valan Facebookis oma viha eesti keele raskuste üle välja ning siis lohutavad paljud mu eesti sõbrad ja ka välismaalased kommentaarides: „Ma mõistan sind. Mul olid ka omad raskused ja ma olin vihane.“ Tunnen selles protsessis oma kogukonna suurt toetust.

Kui ma keelt ei harjuta, tunnen end rääkides jälle nagu väikelaps. Vaja on pidevalt harjutada ja siis erinevates olukordades vestelda, lihtsalt inimestega juttu ajada. Minu elukaaslase ema ei räägi eriti hästi inglise keelt. Nüüd, kus meil on tütar, suhtleme sagedamini, nii et ma pean püsiv olema ja üha rohkem eesti keelt harjutama.

 

Millised on sinu soovitused teistele Eestisse saabujatele?

Kõigepealt soovitan Eestit kui elukeskkonda uudishimuliku pilguga vaadata.

Teine soovitus on ise tegutseda, sest enamik võimalusi ei teki iseenesest. Peame aktiivselt laskma nendel võimalustel meieni jõuda. Näiteks kui räägime sõprade leidmisest, siis tähendab see, et tuleb ise tegutseda ja külastada kohti, kus on sellised inimesed, keda soovid enda läheduses näha. Ükskõik, kas sind kõnetab laulmine, tantsimine, luule või miski muu.

Samuti soovitan küsida toetust alati, kui seda on vaja. Facebookis on mitu gruppi välismaalastele Eestis ja muid gruppe, mis põhinevad rahvusel, sool või konkreetsetel vajadustel. Need grupid aitavad kultuurierinevustega toime tulla, saada abi ja laiendada oma võrgustikku. Kui väljendad oma vajadusi või ütled näiteks, et tunned end üksildasena, siis keegi teeb kohe tõenäoliselt ettepaneku kohvile minna.

Loomulikult soovitan keeleõpet, sest see loob sõprade leidmiseks palju rohkem võimalusi. See on aga väga kasulik ka teatud muudes olukordades, näiteks diskrimineerimise korral. Keeleoskus võimaldab end paremini kaitsta ja sõna võtta. Eesti inimesed austavad inimesi, kes räägivad eesti keelt – see on fakt.

 

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
  • Aeg: 30.09.2024 kell 17:15 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14469?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Ootame registreeruma meie eesti keele kohvikutesse Tartus ja Viljandis

Meie iseteeninduses on avatud registreerumine käesoleva aasta augusti lõpus ja septembri alguses algavatesse keelekohvikutesse Tartus ja Viljandis. Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda.

Keelekohvikus osalemisel tasub arvesse võtta järgnevat:

> Kohvikus saavad osaleda täiskasvanud, kellel on vähemalt A2 keeletase ja kes eelmisel aastal keelekohvikus ei osalenud.

> Ühes keelekohvikus saab osaleda kuni 20 inimest.

> Keelekohvikuid toimuvad üks kord nädalas, korraga 2 akadeemilist tundi.

> Üks keelekohvik toimub 15 korda, st 15 nädalalt järjest igal nädalal samal ajal. Keelekohvikuga liitudes palume arvestada, et ootame teie osalemist kõigil keelekohviku kohtumistel.

> Keelekohvikuid viivad läbi Tartu Linnaraamatukogu: https://www.luts.ee/et ja Viljandi Linnaraamatukogu: https://raamatukogu.viljandi.ee/ 

> Keelekohvikute kohta saab lisainfot meie veebilehelt: https://integratsioon.ee/eesti-keele-kohvikud.

Keelekohvikutesse saab registreeruda meie iseteeninduses:

Tartu 

28.08.2024-11.12.2024 kord nädalas kolmapäeviti kell 17.30 - 19.00

Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu (Kaunase pst 23, Tartu)

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14783?lang=et 

Viljandi

03.09.2024-10.12.2024 kord nädalas teisipäeviti kell 17.00 - 18.30 

Viljandi Linnaraamatukogu (Tallinna tn 11/1, Viljandi)

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14781?lang=et 

 

Keelekohvik on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine“.

Oma näoga Eesti: Iraida on vaimustuses, kui palju on Eestis erinevat

 
 

Iraida Zahharova elu on täis ootamatuid pöördeid ja mitmekülgseid sündmusi. Külaskäik sõbranna juurde viis ta kohtumiseni noormehega Leningradi oblastist, kes tol ajal elas ja töötas Tallinnas. Kuus kuud pärast nende kohtumist nad abiellusid ning Iraida kolis Eestisse. Siin võlusid teda loodus ja kohalikud inimesed, eriti saarlased, keda ta peab eriliseks rahvaks. Neid iseloomustab ainulaadne mentaliteet, mis on väga erinev mandril elavate inimeste omast.

Minu nimi on Iraida Zahharova ja tegelen tšuvaši kultuuri tutvustamisega Eestis.

Mis Teid Eestisse tõi?

Noh, väga proosaliselt: elu on mitmetahuline ja kunagi ei tea ette, mida toob homne päev. Käisin sõbranna juures, kus tutvusin noormehega, kes oli pärit Leningradi oblastist, aga elas ja töötas sel ajal Tallinnas. Ja juhtus nii, et kuus kuud hiljem abiellusime.

Mille poolest Teile Eesti meeldib?

Eestis meeldib mulle ilmselt kõige rohkem loodus ja võin öelda, et mulle meeldivad väga saarlased, mul on saarlaste seas palju tuttavaid. Võin öelda, et saarlased on Eestis eriline rahvas. Saarlased ise räägivad, et nad on täiesti teistsugused inimesed võrreldes nendega, kes on siin mandril.

Mis Teid Eesti juures üllatas?

Võib-olla kõige rohkem üllatab mind see, et minu ümber on nii palju inimesi, kellel on raskusi oma tunnete väljendamisega. Selline vaoshoitus on loomulik, ütleme rahvuslik omapära – alguses, kui ma siia elama asusin, see vist isegi hirmutas mind. Siin pole neid tundeid kellelegi vaja. See oli ilmselt minu esimene „ohoo ... see käib siin niiviisi!“ Muutusin oma tunnetes palju vaoshoitumaks ja kõik mu sõbrad arvavad seda sama. See tähendab, et kui ma sõidan kodumaale, ütlevad nad: „Ahhaa, noh, kui Rida on kõik ära kuulanud, ta kohe ei vasta, alguses mõtleb ja alles siis hakkab naerma“. Meie, ütlevad nad, naersime juba ära, aga tema tunded tulid hiljem. See tähendab, see oli nii. Ma ei tea, kas see on hea või halb.

Mida on eesti ja tšuvašši kultuuril ühist ja mis erineb?

Ma arvan, et põhiline erinevus on tšuvaššide avatus, külalislahkus, see on lihtsalt meie kultuuri ja etiketi väga oluline osa. See tähendab, et meil ei ole nii, et oled semu, kuid samas igas majas, sind tundes või mitte tundes võetakse sind kui ammust tuttavat, oled neile väga lähedane. See on ilmselt siiani omane ka nooremale põlvkonnale ja see teeb mulle rõõmu.

Mille järgi kõige rohkem igatsust tunnete?

Muidugi igatsen ma oma perekonna, sõprade, klassikaaslaste ja ülikoolisõprade järele, kuid kõige rohkem igatsen iga päev päikese, sooja ilma ja oma keele kõla järele. Tunnen sellest lihtsalt kõvasti puudust. Tahan seda iga päev rääkida. Mul on võimalus selles keeles kirjutada iga päev, suhtlen kaasmaalastega jututubades, kuid see pole ikka see kui istuda, nagu me ütleme „keregeres“, see tähendab rääkida lihtsalt südamest südamesse. See on see, millest puudust tunnen.

Mis on Teie lemmik eesti söök?

Mulgipuder. See on väga sarnane meie rahvusliku pudruga, keedame samuti nisuputru, tambime kartuleid ja paneme malmpotis ahju. Meenutab mulle seda väga ja ma söön mulgiputru meeleldi.

Milline on lemmik eesti laul?

Minu lemmiklaul on „karajaan“. Meeldib väga: saab tantsida ja on kerge laulda ... meeldib!

Mis Teid Eesti juures siiamaani ikka veel üllatuma paneb?

Võin öelda, et mind üllatab, paneb kõige rahkem imetlema ja rõõmustama eestlaste oskus hoida oma traditsioone, keelt, oma rahvarõivaste rahvuslikku koloriiti. Minu kui etnograafiaga tegeleva inimese jaoks ei saa see jääda tähelepanuta. Minule on need harjumused ja oskused eeskuju, kuidas etnograafilisse kultuuri suhtuda ja kuidas seda esitada.

Milline on Eesti Teie jaoks?

Mitmekülgne. Ja võib öelda, et mitmekülgne mitte ainult sellepärast, et siin elab üle 200 rahvuse, eks ole? Aga ka sellepärast, et jällegi, Eesti iga vald, iga piirkond on eripärane: nii inimesed, rahvariided kui ka ellusuhtumine on täiesti erinevad. Kirdes ja läänes on kaks täiesti erinevat piirkonda. Seega minu jaoks on Eesti vaatamata oma väiksusele väga mitmetahuline maa.

 

Iraida Zahharova

Autor: Anastassia Merimaa

Muusika: Tšuvaši indie folk-ansambel Tarai

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning KGB vangikongid haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Kistler-Ritso Eesti SA Toompea 8b
  • Aeg: 28.09.2024 kell 10:00 - 15:00
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Lühivaade Eesti lähiajalukku: vabadus ja vastutus”

Arutletakse Eesti ajaloo keerdkäikude kaudu üksikisiku rolli üle ühiskonnas. Vaatame, milliste valikute ette panevad sõjad ja ühiskondlikud muutused inimesed, kuidas jääda iseendaks keerulistes olukordades, kuidas võidelda ebaõigluse vastu ning kui suur võib olla kodanikualgatuse ja -julguse mõju. Tutvume mälestuste ja isiklike lugude kaudu eestimaalaste elukäikudega, külastades Vabamu ja KGB vangikongide püsinäitust.

Lisainfo Aive Peil: aive@vabamu.ee või tel 56699700.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14550?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tule meile kultuuriruumi tutvustavate tegevuste projektijuhiks!

Meie meeskond on pühendunud Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele mitmekesiste tegevuste kaudu. Toetame erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist ning Eestisse elama tulnud inimeste kohanemist ja kaasamist. Meiega ühinedes saad Sa teha tööd, millel on nii tähendus kui mõju!

Kui liitud meiega, siis usaldame sulle 

•    eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti kultuuriruumi tutvustavate tegevuste ettevalmistamise ja elluviimise
•    kogukondades sotsiaalseid kontakte soodustavate ühistegevuste arendamise ja pakkumise 
•    kultuuriasutuste toetamise eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vajaduste  mõistmiseks
•    oma tööga seotud riigihangete sisulise ettevalmistamise.

Ootame sind kandideerima, kui

•    sind kõnetab teenuste kujundamine ja uute praktikate loomine lõimumisvaldkonnas
•    sul on varasem kogemus projektide juhtimisel, kasuks tuleb ka eelnev töökogemus lõimumisvaldkonnas.
•    sind iseloomustab otsustusjulgus ja elluviimisvõime ning  hindad kõrgelt koostööd
•    sul on kõrgharidus tööülesannete täitmist toetavas valdkonnas ning valdad eesti ja vähemalt kesktasemel inglise keelt.  

Omalt poolt pakume

•    võimalust teha tähendusega tööd ja osaleda lõimumisvaldkonna tulevikuteenuste väljatöötamises
•    olla ise uuenduslike lahenduste loojaks
•    valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda ja toredaid ühistegevusi
•    kaasaegset töökeskkonda Tallinnas või Narvas koos kaugtöö võimalusega
•    enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Meie meeskonnaga ühinemiseks esita hiljemalt 18. augustil 2024 oma elulookirjeldus ja motivatsioonikiri tööportaalide CV Online või CV Keskus vahendusel või saada e-postile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Kultuuriruumi tutvustavate tegevuste projektijuht“. Motivatsioonikirjas kirjelda oma senist kokkupuudet lõimumisvaldkonnaga ning ühte inspireerivat näidet kogukondades sotsiaalsete kontaktide loomisel, samuti lisa palgasoov. 

Lisainfot saad arenduskeskuse juhilt, helistades 5551 1041 või kirjutades viola.laanerand-moisto@integratsioon.ee .

Töökuulutus

Töökohta kaasrahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetmest "Sotsiaalse kaasatuse toetamine".