Fotogalerii: Ida-Virumaa ja Narva kultuuririkkus jõudis Tallinna südamesse

Möödunud nädalavahetusel tutvustasid Ida-Virumaa ja Narva rahvuskogukonnad oma põlvest põlve hoitud kultuure pealinna elanikele ja külalistele. Tantsijad, lauljad ning muusikud astusid üles laval, mille Tallinna vanalinna päevadel avas tänavuse kultuuririkkuse aasta toimkond.

Ida-Virumaa kollektiivid olid esimesed, kes laulude ja tantsude, rahvarõivaste ja pillide, muusikapalade ja keeltega Eesti kultuuririkkuse esile tõid.

Reede pealelõunal astusid kultuuririkkuse laval üles Alutaguse rahvamuusikud, Valgevene Seltsi lauluansambel BEZ, Kohtla-Järve Ukraina seltsi ansambel PerelazMTÜ „Dva Koljorõ“ ansambel PERELAZ,  Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi rühm Metsakuka, Alutaguse huvikeskuse rahvalauluansambel Kalina Krasnaja. Nende järel võlusid vanalinna päevade külastajaid Narva Tatari Kultuuriseltsi eestvedaja Rafael Sharafetdinov, folklooransambel Suprjadki ja Vladimir Tšerdakov, rahvatantsuansambel Jun-Ost, vokaalstuudio Kuldne Pääsuke Päeva lõpetas hoogsalt Kohtla-Järve Gümnaasiumi folkrokkbänd KRATT.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ning Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Fotod: https://photos.google.com/u/1/share/AF1QipOTri1ACKigvOcd6-rWNqbGrsDMBvEZAsHM8w242ROIz4FQtEI0kBgozxjWYIdSKQ?key=NVFqX0FxQmFBOWVPVFkzcDJZRUltaTdZXzk4TUF3 (autor – Integratsiooni Sihtasutus/ Mats Õun)

Fotogalerii: Saaremaa kultuuririkkus jõudis Tallinna südamesse

Möödunud pühapäeval tutvustasid Saaremaa lauljad, muusikud, tantsijad ja meistrid põlvest põlve hoitud kultuuri pealinna elanikele ning külalistele. Saaremaa hingus sulas kokku kaasaegse muusikaga laval, mille Tallinna vanalinna päevadel avas tänavuse kultuuririkkuse aasta toimkond.

Toompeal Komandandi aias avatud laval võlusid külastajaid Orissaare ja Valjala Kannelnäpud, Saaremaa Simmanitantsuklubi ja karmoškaansambel Meite Moodi, Aasta küla pillimees 2023 Tõnu Eermann, Taritu meesansambel ja Simmu Mats lõõtsa ning lauluga. Esivanematelt päritud rahvarõivastes ja pillidega esitatud lauludele ja tantsudele järgnes jazz, millega paitasid meeli Pille-Rite Rei ja Kusti Lemba.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ning Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Fotod: https://photos.app.goo.gl/M4fFfLVn9KnkX83T7 (autor – Integratsiooni Sihtasutus/ Mats Õun)

Fotogalerii: Vanalinna päevadel hiilgas Eesti kultuuride rikkus

Möödunud Tallinna vanalinna päevadel tutvustasid põlvest põlve hoitud pärimusi Eestis elavate rahvuskogukondade esindajad. Nii Tallinnast ja Harjumaalt kui ka Ida-Virumaalt ja Saaremaalt kokku tulnud sajad tantsijad, lauljad ning muusikud astusid üles kultuuririkkuse aastale pühendatud laval.

Kolme päeva jooksul esitlesid pealinna elanikele ja külalistele oma kultuuri pea 30 Eestis elava kogukonna esindajad. Esivanematelt päritud ning enda loodud laulude ja tantsude, rahvarõivaste ja pillide, muusikapalade ja keeltega tõid nad kogu hiilguses esile lisaks seto ja saare kultuurile ka näiteks, läti, soome, ersa, ukraina, juudi, udmurdi, tšuvaši, mordva, baškiiri, aserbaidžaani, türgi, valgevene, kasahhi, korea, maroko, poola kultuuri.

Kultuuririkkuse aasta toimkond avas kogukondi ühendanud lava Kiek in de Köki juures asuvas Komandandi aias. Üle 40 erineva kultuuriseltsi tuli Tallinna kokku Alutaguselt, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Narvast, Orissaarelt ning Tallinnast, aga ka muudest Harjumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa paikadest. Igapäevaselt ühendavad neid ennekõike Eestimaa Rahvuste Ühendus, rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. 

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ning Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Fotodhttps://photos.app.goo.gl/t4aFAcaz6fXdwuDn6 (autor Integratsiooni Sihtasutus/ Mats Õun)

Sama infot saate lugeda ja jagada ka sotsiaalmeedias: link.

Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tartu Ülikooli muuseum Lossi 25, Tartu
  • Aeg: 10.08.2024 kell 11:15 - 13:30
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis“ A2+

Sisututvustus: Sissejuhatus ja soojendusharjutused võimalusel õues Toome pargis, halbade ilmaolude korral muuseumi haridusklassis. Lisaks ekskursioon Toomemäel ja botaanikaaias aktiveerivate ülesannete ja mängudega.

Lisainfo: tiiu.kreegipuu@ut.ee, tel 52 96113

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiga tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14504?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Narva Muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Sihtasutus Narva Muuseum Peetri plats 7
  • Aeg: 08.08.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Narva- jõgi ja linn“

Sisukirjeldus: Haridusprogrammi käigus uuritakse, millist mõju on Eesti veerohkeim jõgi avaldanud regiooni arengule ja linna kujunemisele. Osalejad sukelduvad kaugetesse aegadesse, mil linna läbivail veeteedel toimus tormiline kaubavahetus ning selgitavad välja, mis kõige paremini kaubaks läks. Räägitakse, kuidas inimesed jõge aegade jooksul kasutasid ning millist mõju see jõele avaldas.
Osalejaid oodatakse Narva linnusesse aadressil Peetri plats 7.

Kontakt: info@narvamuuseum.ee või tel 3599230.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14559?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

TYPA trüki- ja paberikunsti keskuse haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: TYPA MTÜ Kastani tn 48f, Tartu
  • Aeg: 08.08.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Silmapilk ja sõnajada”

Tüpograafiline safari. Linnaruumist saadud sümbolite abil plakati kujundamise jätkamine. NB! Tegemist on kaheosalise töötoaga, mis sai alguse 1. augustil. Soovituslik on osa võtta mõlemast kohtumisest.
Kontakt: Ello Varjas e-post: typa@typa.ee või tel 56828117

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14533?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kultuuririkkuse aasta jätkub täie hooga

Vaatasime tänavuse teema-aasta projektijuhi Eero Raunaga, kuidas saame eelseisvatel kuudel meie kultuuririkkusele – kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisusele – veelgi rohkem tähelepanu pöörata.

Mida kultuuririkkuse aastaga saavutada püüame?

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel valiti 2024 kultuuririkkuse aastaks. Inglise keeles on tõlkevasteks Cultural Diversity Year ja vene keeles Год богатства культур. Teema-aastaga tahame saavutada hoiakute tugevnemist – et Eesti inimesed teadvustaks ja väärtustaks senisest enam Eestit kui traditsiooniliselt kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda. Soovime hoogustada Eesti erinevate kogukondade ja rahvusvähemuste omavahelist suhtlemist ja kontakte, toetada nende traditsioonide ja kultuurisündmuste laiemat tundmist.

Integratsiooni Sihtasutus kui põhiline teema-aasta eest vastutav organisatsioon on laiendanud oma haaret ja kontaktvõrgustikku, kaasates paljusid partnereid jooksvasse korraldustöösse ja sündmuste läbiviimisse. Liikumisaastat 2023 korraldanud SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus andis meile sujuvalt teatepulga üle.

Koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse maakondlike spetsialistidega toimusid jaanuaris teema-aasta avasündmused kõigis maakondades, vähemalt sama laialt toimub septembris ka rahvuste päeva tähistamine. Paljude kultuuriseltsidega, kes esindavad nii rahvusvähemusi kui eestikeelseid kogukondi, hoiame tihedat kontakti ja vahetame infot. Loetelu võiks pikendada veel paljude partneritega – koolid, muuseumid, Teeme ära, Tartu 2024 jne.

Mis on juba tehtud?

Rõõmu teeb, et erinevad kogukonnad on järjest sagedamini võtnud ka ise initsiatiivi, et koos üritusi korraldada ja teha ise oma elu sisukamaks. Kui eraldi tegutsedes jääb sageli takistuseks ressursside piiratus, siis jõudusid ühendades on võimalik kaugele jõuda ja saavutada silmapaistvaid tulemusi. Head näited sellest on olnud ukrainlaste algatatud rahvustikandi päev ja kolmepäevane kultuuririkkuse lava Tallinna vanalinna päevadel, samuti Kadriorus Eestile õnnitluskaardi kirjutamine koos presidendipaariga. Teadusagentuuri korraldatud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil andsime välja eripreemia parima kultuuririkkust käsitleva uurimuse eest nii põhikooli kui ka gümnaasiumi vanuseastmes. Koostöös Eesti Postiga sündisid kultuuririkkuse aasta postmark ja ümbrik.

Suutlikkus teha süsteemset koostööd ning leida uusi koostööpartnereid ongi teema-aasta jaoks ühtpidi alatine arengukoht ja teisalt suisa võluvits, kuidas saavutada ülimalt killustatud inforuumis enam tähelepanu ja kõnetada võimalikult paljusid sihtgruppe. Kultuuririkkuse aasta ei kaasa ainult mitmesuguse rahvusliku või religioosse päritoluga kogukondi, vaid ka teadlaskonda, puuetega inimesi, erinevaid subkultuure jne. Selle kultuurilise mitmekesisuse keskel ohje hoides saavad järjest uusi pooltoone juurde teadmised väikese Eesti sisemistest rikkustest.

Milleks olla valmis lähikuudel?

Teisel poolaastal on suuremate tegevuste hulgas teema-aasta ala Paides augustikuisel Arvamusfestivalil, novembrikuine lõimumiskonverents Tallinnas ja rahvusvähemuste kultuuriseltside heategevuskontsert jõuluajal. Ent kõige tihedamalt on sündmusi septembri teises pooles, kui tähistame Eestimaa rahvuste päeva.

Taasiseseisvumise protsessi üks olulisemaid päevi oli 24. september 1988, kui teleajakirjanik Hagi Šeini juhatamisel kogunenud Eesti Rahvuste Foorum deklareeris toetust Eesti omariiklusele ja demokraatlikule riigikorraldusele. Seda sündmust on juba palju aastaid meenutatud ja tähistatud rahvuste päevaga, mille raames on erinevate rahvusvähemuste esindajad kokku tulnud iga-aastasele foorumile ja on pidanud pealinna Raekoja platsil värvikirevat Etnolaata.

Tänavu läheneme rahvuste päeva tähistamisele teema-aastale kohaselt – kaasame kogukondi üle Eestimaa. Ühel päeval avavad paljud kultuuriseltsid oma tegevuspaikades uksed uutele huvilistele, et saaks üksteisele veelgi lähemale. Enne ja pärast haaravad nad aga meie kõigi tähelepanu paikades, kus saame üheskoos Eesti kultuuride mitmekesisust tähistada. Seda kõike koostöös organisatsioonidega, mis koondavad suurema osa eesti ja rahvusvähemuste kogukondadest: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra ja Eestimaa Rahvuste Ühendus. Loodetavasti tärkab nii traditsioon, mis meid edaspidi veel tugevamini koos hoiab.

Mis viisil saab teema-aastale hoogu juurde anda igaüks meist?

Märgata, väärtustada ja hoida. Kultuuririkkus on kõik erinevused, mis meid ühendavad: alates toitudest ja elamustest kuni loomingu ja tulevikuni.

Ennekõike tasub argielus ringi vaadata, näiteks avastada ühist lemmikutes toitudes-jookides, märgata kultuuride rohkust muusikas, lisada rahvusmustreid argipäeva riietusse, uurida oma perekonna lugu ja leida seoseid ammustes kombetes.

Sama teretulnud on ühised ettevõtmised, näiteks saame tihedamini omavahel kohtuda, oma kodukandi heaks tegutseda, igapäevastel teemadel arutleda, pärimustes ühist otsida ja tähtpäevi üheskoos tähistada.

Kui aga on plaanis ettevõtmine, mis sobitub kultuuririkkuse aastaga?

Palume jagada seda võimalust kõigiga. Selleks oleme loonud teema-aasta veebilehel www.kultuuririkkus.ee kalendri, kuhu igal huvilisel on võimalus oma algatus luua, aga ka endale huvipakkuvad salvestada. Aitäh kõikidele, kes on sinna lisanud juba ka enda üritused, mis teema-aastaga kokku lähevad! Kui teil, teie kogukonnas, linnas või maakonnas toimub mõni üritus, mis võiks meie sündmuste kalendrisse sobida, siis olete teretulnud seda lisama.

Kuidas toimuvaga kursis püsida?

Ootame kõiki kaasamõtlejaid veebilehele kultuuririkkus.ee ja sotsiaalmeedia kontole www.facebook.com/kultuuririkkuseaasta. Nende abil püüame koondada, aga ka jagada kõiki ja kõike, milles meie kultuuririkkus peitub. Näiteks veebilehel sai loodud põhjalik andmebaas kontaktidega ligi 300 Eestis tegutseva rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja üle 1000 eesti emakeelega rahvakultuuri seltsi kohta. Samas sotsiaalmeedias avaldame põnevaid tähelepanekuid tähtpäevade ja rahvakommete, toitude ja tantsusammude, murede ja rõõmude kohta, mis ilmestavad Eestis elavate juba 216 rahvuse esindajate argi- ja pidupäevi.

Intervjueeris kultuuririkkuse aasta teavitusjuht Alena Stadnik.

Raamatukogureede A2+ (Paldiski)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, raamatukogu
  • Aeg: 14.06.2024 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14460?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Oma näoga Eesti: Mizuki armastab eesti keeles suhtlemist

 
 

Mizuki tuli Eestisse esimest korda kolme-aastasena. Sellest ta midagi ei mäleta, aga piltide pealt on kenast näha, kuidas ta ema-isaga Helsingist day-trip’i käigus Tallinnasse sattus.

Küll aga mäletab ta väga hästi, kui ülikoolis oli võimalik valida rahvusvahelist programmi ja ta tegi kiire valiku – Tartusse, Eestisse. Nüüdseks on Mizuki otsustanud, et Eestisse jääb ta päris pikaks ajaks. Ta kodu ja sõbrad on siin.

Mizuki töötab igapäevaselt Jaapani restoranis Tokumaru koka ja kvaliteedijuhina, vahel ka teenindab saalis.

„Eestlastele meeldib kõige rohkem ramen, see on nuudlisupp. Mulle vahel on võõras, kui nad selle supi juurde leiba küsivad – seda ei sööda leivaga ja leiba meil üldse pakkuda ei olegi, eks siis pakun riisi,“ muheleb Mizuki eestlaste toidueelistusi kirjeldades. Aga tänu eestlastele on ta endagi jaoks avastanud uusi maitseid – näiteks Philadelphia sushi, mida Jaapanis ei tehta. „Alguses oli mulle väga võõrastav, no miks te panete toorjuustu sushi sisse, aga nüüd vaatan, et ongi väga maitsev“. Sushi on Mizuki sõnul Jaapanis pidulik toit. „Teeme seda pidulikel puhkudel, tihti ostame üldse restoranist kaasa või tellime.“

Mizuki armastab eesti keeles suhtlemist

Jaapanist võttis Mizuki kaasa riisikeetja, misopasta ja sojakastme. Eesti toitudest naudib Mizuki hernesuppi, verivorsti ja kohukest. „Ka teie ahjukartul on päris hea,“ nendib ta. Ühte asja sööb ta kindlasti teisiti, kui eestlased, nimelt ta sööb sülti kuuma riisiga. See olevat väga maitsev.

Oma kolleegidega Tokumarus räägib Mizuki eesti keeles. „Palusin kolleegidel, et nad minuga eesti keeles räägiksid. See keel on raske, käänded on rasked.“ Ta avastas, et kui hakkas eesti keeles rääkima, muutusid inimesed sõbralikumaks. „Ma saan klientidega rääkida eesti keeles ja see on päris tore! Eriti kui nad kiidavad, siis see on suur motivatsioon keele õppimiseks.“

Mizukile meeldib eestlaste oskus puhata, suvel puhkamiseks aega võtta, suvilas käia ja matkata. „Eestlased võtavad pikalt puhkust ja see on hea,“ tunnistab ta ja lisab, et teeb nüüd ise niisamuti. „Talvel käisin sõpradega lumematkal,“ seletab ta rõõmsalt. „See oli väga põnev. Teil on talved pikad, see on raske. Jaapanis on ka, aga seal on talve üleelamine kuidagi lihtsam.“

„Eestlased pidavat alguses natuke kinnised olema, nagu ka jaapanlased, ent kui veidi on eestlastega koos pidutsetud, siis läheb juba lihtsamalt,“ arvab Mizuki arutledes selle üle, millised on eestlased.

„Jaapanis on nii palju paberitööd, aga mina olen juba kõikide nende e-süsteemidega, mis siin olemas on, väga harjunud. Küll aga ei ole ma hambaravikindlustusega harjunud. Jaapanis maksab inimene ise 30% ja 70% maksab kindlustus,“ selgitab Mizuki erinevusi kahe maa vahel.  

Mizukile meeldib väga Curly Strings. „Bänd on isegi ju Jaapanis käinud ja minu ema käis nende kontserdil,“ nendib Mizuki, kes on oma Eesti-armastusega sütitanud kogu oma pere. Muusika talle meeldib, aga eriliselt toob ta välja laulupeo. „Laulupeol oli nii palju rahvast ja kõik nad laulsid üheskoos – sellist asja ei ole ma enne kogenud, see on lihtsalt wow“.

 

Autor: Diana Lorents/HAVAS
Foto: Virgo Haan/HAVAS

Kutsume kõiki sõjapõgenikke Ukrainast tasuta eesti keelt õppima

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames on avatud kursused erinevatele keeletasemetele ja erineva õigusliku staatusega inimestele, kes on saabunud Eestisse viimase viie aasta jooksul. Kokku pakutakse sõjapõgenikele Ukrainast, kes jagunevad ajutise ja rahvusvahelise kaitse saajateks, käesoleva aasta lõpuni ligi 4000 kohta eesti keele õppimiseks. 

Ajutise kaitse saajatele on avatud registreerimine A1-tasemel kursustele, sügiseks pakutakse ligi 1600 õppekohta. Need on viimased algajate tasemel õppekohad selleks aastaks. Lisaks pakutakse ajutise kaitse saajatele kuni järgmise aasta alguseni kokku 1200 õppekohta edasijõudnute A2 ja B1-taseme kursustel.

Rahvusvahelise kaitse saajatele avanevad järgmised A1 – B1-tasemel keelekursused registreerimiseks lähinädalate jooksul. Kursused algavad augustis ja sügisel. Sel aastal pakutakse riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames võimalust õppida eesti keelt tasemel A1, A2 ja B1 kokku 580-le rahvusvahelise kaitse saajale.

Kohanemisprogrammi valdkonnajuhi Britta Saksa sõnul on oodatud tasuta keelekursustele nii päris algajad eesti keele huvilised kui ka edasijõudnud. Kursusi pakutakse nii üle veebi kui ka Tallinnas ja mujal Eestis kohapeal. Keskmiselt kestab algajate eesti keele kursus tasemele A1 neli kuud, edasijõudnute kursused aga mõnevõrra kauem – A2-taseme saavutamiseks kulub kuus kuud ja B1-tasemele jõuab keeleõppija kaheksa kuuga. 

„Pakume praegu kursusi nii tavarändega Eestisse saabunud inimestele, näiteks siia tööle või õppima tulnuile ja nende pereliikmetele, aga ka sõjapõgenikele, kel on Eesti riigi poolt pandud kohustus algtasemel eesti keele oskus omandada. Eeskätt puudutab see Ukrainast saabunud sõjapõgenikke, kellele on antud ajutise kaitse staatus, aga ka kõiki rahvusvahelise kaitse saajaid,“ ütleb Saks. Ta rõhutab, et tasuta saab osaleda ühe korra sama taseme kursusel. 

Kursustele registreerimiseks on vaja luua konto kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel www.settleinestonia.ee ja registreerida end sealtkaudu sobivale kursusele. Täiendavate küsimuste või probleemide korral aitavad lahkesti Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, kellega saab ühendust info@settleinestonia.ee e-posti kaudu.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet ja muid Eestisse elama tulnud inimestele kohanemiseks mõeldud koolitusi riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Täpse info pakutavate teenuste ja koolituste kohta leiab soovija Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.integratsioon.ee/kohanemine. Jooksvat infot keeleõppe kohta leiab kohanemisprogrammi Settle in Estonia Facebooki kontolt: www.facebook.com/settleinestonia.

OLULINE:

> Vastused praktilistele küsimustele on kättesaadavad sellel lingil.

> Kohanemisprogrammi Settle in Estonia kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.