Möödunud nädalavahetusel tutvustasid Ida-Virumaa ja Narva rahvuskogukonnad oma põlvest põlve hoitud kultuure pealinna elanikele ja külalistele. Tantsijad, lauljad ning muusikud astusid üles laval, mille Tallinna vanalinna päevadel avas tänavuse kultuuririkkuse aasta toimkond.

Ida-Virumaa kollektiivid olid esimesed, kes laulude ja tantsude, rahvarõivaste ja pillide, muusikapalade ja keeltega Eesti kultuuririkkuse esile tõid.

Reede pealelõunal astusid kultuuririkkuse laval üles Alutaguse rahvamuusikud, Valgevene Seltsi lauluansambel BEZ, Kohtla-Järve Ukraina seltsi ansambel Perelaz, MTÜ „Dva Koljorõ“ ansambel PERELAZ,  Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi rühm Metsakuka, Alutaguse huvikeskuse rahvalauluansambel Kalina Krasnaja. Nende järel võlusid vanalinna päevade külastajaid Narva Tatari Kultuuriseltsi eestvedaja Rafael Sharafetdinov, folklooransambel Suprjadki ja Vladimir Tšerdakov, rahvatantsuansambel Jun-Ost, vokaalstuudio Kuldne Pääsuke Päeva lõpetas hoogsalt Kohtla-Järve Gümnaasiumi folkrokkbänd KRATT.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ning Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Fotod: https://photos.google.com/u/1/share/AF1QipOTri1ACKigvOcd6-rWNqbGrsDMBvEZAsHM8w242ROIz4FQtEI0kBgozxjWYIdSKQ?key=NVFqX0FxQmFBOWVPVFkzcDJZRUltaTdZXzk4TUF3 (autor – Integratsiooni Sihtasutus/ Mats Õun)

Möödunud pühapäeval tutvustasid Saaremaa lauljad, muusikud, tantsijad ja meistrid põlvest põlve hoitud kultuuri pealinna elanikele ning külalistele. Saaremaa hingus sulas kokku kaasaegse muusikaga laval, mille Tallinna vanalinna päevadel avas tänavuse kultuuririkkuse aasta toimkond.

Toompeal Komandandi aias avatud laval võlusid külastajaid Orissaare ja Valjala Kannelnäpud, Saaremaa Simmanitantsuklubi ja karmoškaansambel Meite Moodi, Aasta küla pillimees 2023 Tõnu Eermann, Taritu meesansambel ja Simmu Mats lõõtsa ning lauluga. Esivanematelt päritud rahvarõivastes ja pillidega esitatud lauludele ja tantsudele järgnes jazz, millega paitasid meeli Pille-Rite Rei ja Kusti Lemba.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ning Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Fotod: https://photos.app.goo.gl/M4fFfLVn9KnkX83T7 (autor – Integratsiooni Sihtasutus/ Mats Õun)

Möödunud Tallinna vanalinna päevadel tutvustasid põlvest põlve hoitud pärimusi Eestis elavate rahvuskogukondade esindajad. Nii Tallinnast ja Harjumaalt kui ka Ida-Virumaalt ja Saaremaalt kokku tulnud sajad tantsijad, lauljad ning muusikud astusid üles kultuuririkkuse aastale pühendatud laval.

Kolme päeva jooksul esitlesid pealinna elanikele ja külalistele oma kultuuri pea 30 Eestis elava kogukonna esindajad. Esivanematelt päritud ning enda loodud laulude ja tantsude, rahvarõivaste ja pillide, muusikapalade ja keeltega tõid nad kogu hiilguses esile lisaks seto ja saare kultuurile ka näiteks, läti, soome, ersa, ukraina, juudi, udmurdi, tšuvaši, mordva, baškiiri, aserbaidžaani, türgi, valgevene, kasahhi, korea, maroko, poola kultuuri.

Kultuuririkkuse aasta toimkond avas kogukondi ühendanud lava Kiek in de Köki juures asuvas Komandandi aias. Üle 40 erineva kultuuriseltsi tuli Tallinna kokku Alutaguselt, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Narvast, Orissaarelt ning Tallinnast, aga ka muudest Harjumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa paikadest. Igapäevaselt ühendavad neid ennekõike Eestimaa Rahvuste Ühendus, rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. 

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ning Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Fotod: https://photos.app.goo.gl/t4aFAcaz6fXdwuDn6 (autor Integratsiooni Sihtasutus/ Mats Õun)

Sama infot saate lugeda ja jagada ka sotsiaalmeedias: link.

Vaatasime tänavuse teema-aasta projektijuhi Eero Raunaga, kuidas saame eelseisvatel kuudel meie kultuuririkkusele – kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisusele – veelgi rohkem tähelepanu pöörata.

Mida kultuuririkkuse aastaga saavutada püüame?

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel valiti 2024 kultuuririkkuse aastaks. Inglise keeles on tõlkevasteks Cultural Diversity Year ja vene keeles Год богатства культур. Teema-aastaga tahame saavutada hoiakute tugevnemist – et Eesti inimesed teadvustaks ja väärtustaks senisest enam Eestit kui traditsiooniliselt kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda. Soovime hoogustada Eesti erinevate kogukondade ja rahvusvähemuste omavahelist suhtlemist ja kontakte, toetada nende traditsioonide ja kultuurisündmuste laiemat tundmist.

Integratsiooni Sihtasutus kui põhiline teema-aasta eest vastutav organisatsioon on laiendanud oma haaret ja kontaktvõrgustikku, kaasates paljusid partnereid jooksvasse korraldustöösse ja sündmuste läbiviimisse. Liikumisaastat 2023 korraldanud SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus andis meile sujuvalt teatepulga üle.

Koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse maakondlike spetsialistidega toimusid jaanuaris teema-aasta avasündmused kõigis maakondades, vähemalt sama laialt toimub septembris ka rahvuste päeva tähistamine. Paljude kultuuriseltsidega, kes esindavad nii rahvusvähemusi kui eestikeelseid kogukondi, hoiame tihedat kontakti ja vahetame infot. Loetelu võiks pikendada veel paljude partneritega – koolid, muuseumid, Teeme ära, Tartu 2024 jne.

Mis on juba tehtud?

Rõõmu teeb, et erinevad kogukonnad on järjest sagedamini võtnud ka ise initsiatiivi, et koos üritusi korraldada ja teha ise oma elu sisukamaks. Kui eraldi tegutsedes jääb sageli takistuseks ressursside piiratus, siis jõudusid ühendades on võimalik kaugele jõuda ja saavutada silmapaistvaid tulemusi. Head näited sellest on olnud ukrainlaste algatatud rahvustikandi päev ja kolmepäevane kultuuririkkuse lava Tallinna vanalinna päevadel, samuti Kadriorus Eestile õnnitluskaardi kirjutamine koos presidendipaariga. Teadusagentuuri korraldatud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil andsime välja eripreemia parima kultuuririkkust käsitleva uurimuse eest nii põhikooli kui ka gümnaasiumi vanuseastmes. Koostöös Eesti Postiga sündisid kultuuririkkuse aasta postmark ja ümbrik.

Suutlikkus teha süsteemset koostööd ning leida uusi koostööpartnereid ongi teema-aasta jaoks ühtpidi alatine arengukoht ja teisalt suisa võluvits, kuidas saavutada ülimalt killustatud inforuumis enam tähelepanu ja kõnetada võimalikult paljusid sihtgruppe. Kultuuririkkuse aasta ei kaasa ainult mitmesuguse rahvusliku või religioosse päritoluga kogukondi, vaid ka teadlaskonda, puuetega inimesi, erinevaid subkultuure jne. Selle kultuurilise mitmekesisuse keskel ohje hoides saavad järjest uusi pooltoone juurde teadmised väikese Eesti sisemistest rikkustest.

Milleks olla valmis lähikuudel?

Teisel poolaastal on suuremate tegevuste hulgas teema-aasta ala Paides augustikuisel Arvamusfestivalil, novembrikuine lõimumiskonverents Tallinnas ja rahvusvähemuste kultuuriseltside heategevuskontsert jõuluajal. Ent kõige tihedamalt on sündmusi septembri teises pooles, kui tähistame Eestimaa rahvuste päeva.

Taasiseseisvumise protsessi üks olulisemaid päevi oli 24. september 1988, kui teleajakirjanik Hagi Šeini juhatamisel kogunenud Eesti Rahvuste Foorum deklareeris toetust Eesti omariiklusele ja demokraatlikule riigikorraldusele. Seda sündmust on juba palju aastaid meenutatud ja tähistatud rahvuste päevaga, mille raames on erinevate rahvusvähemuste esindajad kokku tulnud iga-aastasele foorumile ja on pidanud pealinna Raekoja platsil värvikirevat Etnolaata.

Tänavu läheneme rahvuste päeva tähistamisele teema-aastale kohaselt – kaasame kogukondi üle Eestimaa. Ühel päeval avavad paljud kultuuriseltsid oma tegevuspaikades uksed uutele huvilistele, et saaks üksteisele veelgi lähemale. Enne ja pärast haaravad nad aga meie kõigi tähelepanu paikades, kus saame üheskoos Eesti kultuuride mitmekesisust tähistada. Seda kõike koostöös organisatsioonidega, mis koondavad suurema osa eesti ja rahvusvähemuste kogukondadest: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra ja Eestimaa Rahvuste Ühendus. Loodetavasti tärkab nii traditsioon, mis meid edaspidi veel tugevamini koos hoiab.

Mis viisil saab teema-aastale hoogu juurde anda igaüks meist?

Märgata, väärtustada ja hoida. Kultuuririkkus on kõik erinevused, mis meid ühendavad: alates toitudest ja elamustest kuni loomingu ja tulevikuni.

Ennekõike tasub argielus ringi vaadata, näiteks avastada ühist lemmikutes toitudes-jookides, märgata kultuuride rohkust muusikas, lisada rahvusmustreid argipäeva riietusse, uurida oma perekonna lugu ja leida seoseid ammustes kombetes.

Sama teretulnud on ühised ettevõtmised, näiteks saame tihedamini omavahel kohtuda, oma kodukandi heaks tegutseda, igapäevastel teemadel arutleda, pärimustes ühist otsida ja tähtpäevi üheskoos tähistada.

Kui aga on plaanis ettevõtmine, mis sobitub kultuuririkkuse aastaga?

Palume jagada seda võimalust kõigiga. Selleks oleme loonud teema-aasta veebilehel www.kultuuririkkus.ee kalendri, kuhu igal huvilisel on võimalus oma algatus luua, aga ka endale huvipakkuvad salvestada. Aitäh kõikidele, kes on sinna lisanud juba ka enda üritused, mis teema-aastaga kokku lähevad! Kui teil, teie kogukonnas, linnas või maakonnas toimub mõni üritus, mis võiks meie sündmuste kalendrisse sobida, siis olete teretulnud seda lisama.

Kuidas toimuvaga kursis püsida?

Ootame kõiki kaasamõtlejaid veebilehele kultuuririkkus.ee ja sotsiaalmeedia kontole www.facebook.com/kultuuririkkuseaasta. Nende abil püüame koondada, aga ka jagada kõiki ja kõike, milles meie kultuuririkkus peitub. Näiteks veebilehel sai loodud põhjalik andmebaas kontaktidega ligi 300 Eestis tegutseva rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja üle 1000 eesti emakeelega rahvakultuuri seltsi kohta. Samas sotsiaalmeedias avaldame põnevaid tähelepanekuid tähtpäevade ja rahvakommete, toitude ja tantsusammude, murede ja rõõmude kohta, mis ilmestavad Eestis elavate juba 216 rahvuse esindajate argi- ja pidupäevi.

Intervjueeris kultuuririkkuse aasta teavitusjuht Alena Stadnik.