MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan on katusorganisatsioon, mis asutati 18. detsembril 1999. aastal. Kultuurikeskus ühendab aserbaidžaani, usbeki, kirgiisi, türgi, tšerkessi, tatari ja karakalpaki kogukondi. Kõik need kogukonnad korraldavad aktiivselt üritusi oma kultuuripärandi tutvustamiseks avalikkusele: kontserdid, näitused, seminarid, loengud, etendused jm.

2020. aastal avati Tallinnas Zahra Gahramanli juhtimisel Aserbaidžaani Maja, kus kogukonna liikmed tegelevad aktiivselt oma kultuuripärandi tutvustamisega avalikkusele ning haridus-, meelelahutus- ja spordiürituste korraldamisega. Üritustega saab liituda iga soovija.

Üheskoos tähistavad organisatsiooni liikmed rahvuspühasid ja riiklike tähtpäevi, kus tihti esinevad (tänu tihedale koostööle partneritega) artistid ja näitlejad Aserbaidžaanist, Türgist, Kasahstanist ja Eestist. Olulisematest religioossetest pühadest tähistavad kogukonna liikmed Ramazan bairaami ja Kurban bairaami. Rahvus- ja riigipühadest tähistatakse Novruz bairaami, Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvuspäeva, Kirgiisi Vabariigi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva, Hodžalõ tragöödia mälestuspäeva, Tšerkessi rahvuse mälestuspäeva, solidaarsuse päeva ja Eesti tähtpäevi.

Tihti kutsutakse organisatsiooni liikmeid osalema erinevatel üritustel, mida korraldavad kohalikud omavalitsused (Tallinn, Tartu, Maardu, Narva, Kohtla-Järve). Tantsukollektiivid võtavad osa linnapäevadest, loomeseltsid osalevad rahvusvahelistel festivalidel (PÖFF, Ida muusika festival Orient, Viljandi pärimusmuusika festival).

Rahvuskultuuri tutvustamiseks kasutab kultuurikeskus aktiivselt internetti ja raadiot. Kord kuus läheb eetrisse Raadio 4 aserbaidžaani kultuuri, ajalugu ja kombeid tutvustav saade "Odžag" (saatejuhid: Leila Ragimova, Nigar Babajeva) ning Zulfia Nurmanova tutvustab türgi kultuuri. Tallinnas tegutseb aserbaidžaani eralasteaed Fidan.

2018 rajati kultuurikeskuse, Tallinna linnavõimu ja Aserbaidžaani Suursaatkonna toel haljasala Kristiine linnaosas, aadressil Kotkapoja 2b. Sõpruse Pargi avamisega tähistati Eesti Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi 100. aastapäeva. Roheala sümboliseerib sõprust Kristiine linnaosa ja Bakuu Surahanõ linnaosa vahel.

Kultuurikeskus Ajdan hoolitseb kultuuritraditsioonide eest, et noored järeltulijad valdaksid esivanemate keelt ja tunneksid kultuuri. Selleks töötab kolm pühapäevakooli (kaks aserbaidžaani ja üks tatari). Seltsid pakuvad noortele võimalusi eneseteostamiseks ja uute kogemuste saamiseks. Näiteks saavad noored Noortekeskuses IRS kogemusi ürituste/konverentside korraldamisel, esinemisel, materjalide ettevalmistamisel, nad tutvuvad rahvatantsudega ja käivad suvel ühislaagris. Selleks, et noortel oleks huvitavam osaleda katusorganisatsiooni töös, pakub keskus tublimatele võimaluse osaleda Balti riikide noorte vahetusprojektides. Korraldatakse ka sporditeemalisi üritusi ja mängusid, mille eest vastutab spordikeskus.

Aastaringselt korraldab organisatsioon mitmeid kultuure tutvustavaid üritusi üldhariduskoolides, lasteaedades ja Tallinna noortekeskustes. Kord nädalas tutvustab Zulfia Nurmanova kõikidele huvilistele aserbaidžaani, usbeki, kasahhi, türgi, tšerkessi, kirgiisi jt idamaade kultuuride rikkust oma loengutel. Katusorganisatsioon annab välja raamatuid ja muid infomaterjale Aserbaidžaanist, eesti kogukonnast Aserbaidžaanis, aserbaidžaani kogukonnast Eestis.

Kultuurikeskus teeb tihedad koostööd Aserbaidžaani Haridus- ja Kultuuriministeeriumi, Riigi Komitee kaasmaalaste küsimustes, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Jaan Tõnissoni Instituudi, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, e-Riigi Akadeemia, Tallinna Ülikooliga jmt. Ajdani kõige aktiivsemad koostööpartnerid on MTÜ Terek, Tantsustuudio Graatsia, Eestimaa Rahvuste Ühendus ja Kodulinna Maja. Samuti toimub Eestis asuvate katusorganisatsioonide ja kogukondade vahel pidev suhtlemine ja ürituste korraldamine.

Eesti Armeenia Rahvusühing MTÜ on asutatud 19. mail 1998. aastal ning on katusorganisatsiooniks 7-le rahvusvähemuste ühendusele ja kultuuriseltsile. Organisatsiooni eesmärgiks on ühendada armeenlasi üle Eesti, edendades sõbralikke sidemeid kahe rahvuse vahel. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1666 armeenlast, mis moodustab ˃0,1% kogu elanikkonnast.

EARÜ katuse all on järgmised ühingud: Tallinna Armeenia Rahvusselts (pühapäevakool), Armeenia Kultuuri- ja Spordiselts Nairi, Eesti Armeenia Rahvusselts Kilikia, Etnilise Muusika Ansambel Atlas, Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas, Armeenia Kultuuriselts Jerevan ja Armeenia-Eesti Kultuuri Selts (armeesti.ee).

Armeenia rahvuskultuuri peamisteks edendajateks Eestis on Tallinna Armeenia Rahvusseltsi Pühapäevakool ning Tallinna Armeenia Apostlik kirik. Need asutused tagavad nooremale põlvkonnale ja seega kogu armeenia kogukonnale kultuurilise, sotsiaalse ja vaimse hariduse, aidates sellega kaasa Eesti ühiskonda lõimumisele. Pühapäevakoolis omandavad õpilased iidse Armeenia ajalugu, keelt ja kultuuri. Õppetöö toimub kaasaegsete õppemeetoditega: õpetlikud video- ja helimaterjalid, visuaalsed abivahendid, spetsiaalsed vahendid käsitöö ja tarbekunsti tundide läbiviimiseks. Nii pühapäevakooli õpilased kui ka kõik kogukonnaliikmed osalevad aktiivselt kõigis ühingute poolt korraldatavates ettevõtmistes, sh kirjandusõhtutel ja seminaridel, konverentsidel, kontsertidel ja näitustel, dokumentaal- ja ajaloofilmide linastustel, rahva- ja spordimängudel. Kooliprogramm tagab kultuuripärandi säilimise maailmas väärtuste globaliseerumise arengu kontekstis.

EARÜ on ainulaadne ka selle poolest, et on tihedalt seotud armeenia kogukonna kirikueluga, kus traditsiooniliselt toimuvad igal aastal kõik viis peamist kirikupüha. Neid tähistab rahvas pidulike üritustega, millest eredamad on jõulupühad ja Vardavar. Üritused toimuvad aastaringselt: jaanuaris jõulupidu, veebruaris emakeelepäev ja rahvuspüha Trndez, suvel noortelaager ja Vardavar, mais ja septembris Armeenia Vabariigi iseseisvuspäev jne.

EARÜ aitab kaasa Eesti ühiskonna sidustamisele, tugevdades kogukonna sidemeid Eestiga. Samuti tehakse kohalikele lugejatele kättesaadavaks armeenia kirjanduslikku pärandit, näiteks tõlgiti hiljuti (EARÜ toel) eesti keelde tuntud armeenia kirjaniku Tumanyani muinasjuttude raamat.

EARÜ ja Eesti armeenlaste kogukond väärtustavad eriti tihedat ja toetavat koostööd Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ning kõikide teiste Eestis tegutsevate kultuuriorganisatsioonidega, mis on suunatud Eesti riigi üldisele heaolule ja kogu ühiskonna õitsengule