Alates 4. juulist kuni 14. augustini saavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetusi Ida-Virumaal kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 350 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

Taotlusvoor on avatud eesmärgiga elavdada Ida-Virumaa arengut läbi täiendava toetuse piirkonna ettevõtlusele. Spordi- ja kultuuriüritused aitavad kaasa sellele, et Ida-Virumaa elanikud ja ettevõtted tegutsevad aina aktiivsemalt, piirkonna spordi- ja kultuurielu on üha mitmekesisem ning Ida-Virumaale jõuavad külastajad üle Eesti ja kaugemaltki.

„Selline toetus toob kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. Mida rohkem erinevate kogukondade inimesed saavad kokku ja tegutsevad koos, seda lihtsam on nendel leida ühist keelt ja teha koostööd. Niiviisi tekivad ühised ettevõtmised, mis toredatele elamustele lisaks pakuvad ka võimalusi edukaks ettevõtluseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

„Ida-Virumaa on looduskaunis ja põneva ajalooga piirkond. Seal on igati head eeldused pakkumaks nii kohalikele kui kaugematele külalistele meeldejäävaid sündmusi ja kvaliteetset meelelahutust,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Tänu põnevatele kultuuri- ja spordisündmustele (taas)avastavad kindlasti nii mitmedki Ida-Virumaa võlu ja atraktiivsuse, mis annab omakorda hea tõuke piirkonna majandusele ja seeläbi ka üldisemale arengule. Meil on häid edulugusid, kus selle toetusmeetme abil on juba põnevaid ettevõtmisi teoks saanud. Näiteks viidi hiljuti läbi rahvusvaheline Jõhvi kergejõustikuõhtu, mis paistis kogu maailmas silma oma kõrgetasemelise kettaheitevõistlusega. Nüüd kutsume üles esitama uusi taotlusi saamaks rahalist tuge erinevate toredate sündmuste korraldamiseks,“ lisas minister Kallas.

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal hiljemalt 30. aprillil 2024, omavad vähemalt maakondliku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimunute üritustega.

Kõnealust toetust summas alates 10 000 eurost kuni 25 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused saavad. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 350 000 eurot. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 14. augustil 2023.

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 1. augustil kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda saates kirja aadressile iris.jarv@integratsioon.ee.

Liikumisaastale järgneb kultuurilise mitmekesisuse aasta. Kultuurilise mitmekesisuse aastaks ettevalmistusi alustanud Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus viivad läbi ideekorjet: kuni 30. augustini ootavad nad ettepanekuid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada.

„Rahvaloenduse andmeil elavad Eestis 211 rahvuse esindajad, kes räägivad emakeelena 243 keelt. Taoline kultuuriline rikkus on meie igapäevaelu loomulikuks osaks. Tuleval aastal toome seda teema-aasta raames esile väärtusena, mis meid Eesti rahvaks ühendab. Seejuures pöörame tähelepanu nii Eesti oma kogukondadele ja unikaalsele kultuuriruumile kui ka Eestis elavate rahvastele ja nende erinevatele traditsioonidele,“ selgitas Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silberg.

Kultuurilise mitmekesisuse aasta ettevalmistusi veab Integratsiooni Sihtasutus. Selle meeskond töötab ministeeriumi haldusalas eesmärgiga aidata kaasa Eesti ühiskonna sidususele. 

„Igapäevaelus me tihtilugu isegi ei teadvusta, kui suure kultuurilise rikkusega pidevalt kokku puutume – olgu see peres või sõpruskonnas, muusikas või kinos, kunstis või spordis, teatrilaval või toidulaual. Ja nii nagu kultuuriline mitmekesisus algab igaühest meist, algab ka sellele pühendatud aasta meie oma inimeste ideedest. Seepärast kutsume kõiki eestimaalasi jagama ideid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Ideid saab esitada kuni 30. augustini. Oodatud on nii juba toimivad sündmused ja projektid kui ka uued algatused ja ettepanekud, mis teadvustavad, väärtustavad ning hoiavad Eesti kultuurilist mitmekesisust. Need aitavad koostada kultuurilise mitmekesisuse aasta programmi.

Ideid saab esitada veebilehel www.integratsioon.ee/2024 toodud võimalusi kasutades. Kultuurilise mitmekesisuse aasta toimkond vaatab läbi kõik 30. augustiks 2023 laekunud ideed ning annab neile tagasisidet hiljemalt septembri jooksul. 

Pühapäeval, 11. juunil esitlesid Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad rõivaid ning aksessuaare, mida nad on loonud taaskasutatud materjalidest tunnustatud Eesti moedisainerite juhendamisel. Võimaluse ühildada moeloomet keeleõppega tagas moe- ja keelekool MOEPÖÖRE.

Sellise tasuta kooli avasid Narvas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, moefestival Estonian Fashion FestivaI ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Kolme kuu vältel olid 40 keeleõppijale mentoriteks moedisainerid Margot Vaaderpass, Kätlin Kikkas, Liis Tiisvelt ja Anu Sirkas ning oma kogemusi jagasid mitmed ala spetsialistid. 

„Keeleõppijate ja moedisainerite ees seisis uudne väljakutse: luua jätkusuutlikke rõivaid ja aksessuaare rääkides vaid eesti keeles. Varasemast kogemusest teadsime, et keeleõppe ühildamine ühishuvidega viib hämmastavate tulemusteni. Nii oli ka seekord: ühises põnevas ettevõtmises valmis 71 unikaalset eset ja sündis erakordne moešõu 21 moedisaineri ning 50 modelli osalemisel,” kinnitas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE projektijuht Julia Viirsalu.

Moe- ja keelekooli osalejad esitlesid valminud rõivaid ning aksessuaare moešõul, mis toimus Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri 11. juunil. Mitmesaja huvilise ette jõudsid laval nii igaks päevaks kui ka erilisteks hetkedeks sobivad mantlid, vestid, kleidid, pluusid, seelikud, kotid ja ehted. Moešõu käigus valis žürii loodud moekollektsioonidest parima. 

„Nägime moelaval 12 eriilmelist kollektsiooni, millest 3-4 olid erakordselt kõrgetasemelised, arvestades disainerite ajalisi ja rahalisi võimalusi. Moepöörde projekt näitas ilmekalt, milline potentsiaal on tegelikult Ida-Virumaa disaineritel ning ma usun täiesti siiralt, et see on millegi suurema algus, sest selle koostöö kaudu puudutasime korraga niivõrd palju olulisi teemasid: loovus, jätkusuutlik disain, mikroettevõtlus, eesti keel,” tõdes žürii liige, Viljandi kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar. 

Tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon” ja sellega kaasneva tuhat eurot edasiseks moetegevuseks pälvis meeskond Kairos: Aleksandra Olt (Jõhvi), Anna Chirkova (Tallinn) ja Julia Dmitrijeva (Narva). Kolme kuu vältel oli nendele mentoriks Margot Vaaderpass. Koos õnnestus nendel luua seitse komplekti, mis koosnesid 13 riideesemest ja aksessuaarist.

„Kombineerisime erinevaid stiile, traditsioone, trende, materjale ja tehnikaid, et näidata, kuidas saab asjadele kodus uue elu anda. Nüüd oleme veelgi kindlamad, et soovi ja pealehakkamisega saab garderoobi oma kätega värskendada ning taaskasutust lõbusalt ja mänguliselt teostada. Sellele lisaks hakkasime vabamalt eesti keeles suhtlema, õppisime oma ideid avalikult väljendama ja saime tõuke edasiseks tööks. Seega andis kool meile võimaluse end teostada ja arendada nii loominguliselt kui ka praktiliselt,” ütles parimaks valitud meeskonna Kairos esindaja Anna Chirkova.

Moešõule tulijad nägid laval lisaks moe- ja keelekoolis Moepööre loodud rõivastele ning aksessuaaridele veel mitmete Eesti moedisainerite töid. Esindatud olid Studio KÄT, Anu Sirkas, Luste ja GalleryxRed Island. Esimest korda näitasid Narvas oma lõputöid ka kõrgema kunstikooli Pallas tudengid.

Moe- ja keelekool MOEPÖÖRE:

• Eesmärgiks oli ühildada eesti keele õpet ühist huvi pakkuva tegevusega. 
• Algatajateks olid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja moefestival Estonian Fashion Festival.
• Tõi kokku 40 moehuvilist eesti keele õppijat Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad töötasid tänavu märtsist maini 12 meeskonnas. Kolme kuuga neil õnnestus luua taaskasutatud materjalidest 71 unikaalset riideeset ja aksesuaari.
• Kogu tegevus toimus eesti keeles ja oli toetatud Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ning koordinaator Signe Viilopi poolt.
• Mentoriteks olid Eesti moedisainerid, kes on edukad jätkusuutlikus disainis: Ivo Nikkolo peadisainer Margot Vaaderpass, moeateljee KÄT asutaja Kätlin Kikkas, maailma esimest e-kaubanduse pakendiringluse süsteemi TANGO EESTI käivitanud Liis Tiisvelt ning kudumeid loov Anu Sirkas.
• Vajalikke kogemusi jagasid õpilastele töötubades tunnustatud asjatundjad: Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Diana Tuulik, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar, Adidas Poola digimüügi juht Marten Raiend, moeportaali asutaja Aljona Eesmaa, moefotograaf Getter Raiend.
• Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskuse kogutud esemetest, Ivo Nikkolo laojääkidest ning kauplustest Abakhan.
• Moešõu toimus projektijuhi Julia Viirsalu eestvedamisel koostöös moekorraldajaga Ida Moeshow. Sellest võttis osa 50 modelli.
• Parima moekollektsiooni valis žürii, mille koosseisu kuuluvad: Svetlana Agureeva, Juko-Mart Kõlar, Lembe Lahtmaa, Anna Farafonova, Getter Raiend ja Aljona Eesmaa.

FOTOD: 11. juunil Narvas Astri Keskuses toimunud moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE moešõu. Autorid – Jelizaveta Gross ja Anastassia Volkova. Link vaatamiseks: https://photos.app.goo.gl/ikPsGpj2onRFYZ8d7.