Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga ootab ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist arendavate ettevõtmiste eest lõimumispreemiatega. Kandidaate saab esitada neljas kategoorias kuni 18. septembrini 2023. 

Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 24. korda. Esimest korda jagati lõimumispreemiaid aastal 1999. 

„Lõimumispreemiad on tunnustus neile, kes aitavad leida ja väärtustada ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel. Teisisõnu, aitavad kaasa meie ühiskonna sidususe suurenemisele. Nagu ka lõimumine, toetub tunnustus igaühe panusele – igaühe ettepanekule selle kohta, kes tunnustust väärib,” selgitas Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonna juht Ave Härsing.      

Lõimumispreemiatel on neli kategooriat: Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus); Aasta sillalooja (eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine); Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas); Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu).  

Lõimumispreemia saajaid autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 12. detsembril 2023 Tallinnas. Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. 

„Palume esitada Aasta sillalooja, Aasta säde ja Aasta sõnumikandja kandidaatidena inimesi ning organisatsioone tegevuste eest, mida nad hakkasid ellu viima eelmisel aastal ning mis lõppevad tänavu septembris. Lõimumise raudvara kategoorias on teretulnud tegijad, kes on panustanud lõimumisse pikema aja jooksul. Täpsed juhised kandidaatide esitamiseks leiate sihtasutuse veebilehelt,“ täpsustas Ave Härsing.   

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 18. septembril 2023. Selleks tuleb täita Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel avaldatud vorm ja saata see aadressile taotlus@integratsioon.ee märksõnaga „Lõimumisvaldkonna 2022.-2023. aasta preemiad“. 

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel viiel aastal:

Lõimumise raudvara* 

2022 Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin 

2021 Ei antud 

2020 MTÜ Eestimaa Rahvuste Ühendus 

2019 Ida Virumaa Tatari Kultuuri Ühing 

2018 Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 

Aasta sillalooja 

2022 Helen Sildna juhitud Shiftworks OÜ 

2021 MTÜ Eesti Instituut 

2020 MTÜ Eesti Pagulasabi 

2019 Rahvusvaheline Maja MTÜ 

2018 MTÜ Eriline Maailm Sillamäe Lastekaitseühing 

Aasta säde 

2022 Anu Luure ja Natalja Mjalitsina (Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool) 

2021 Eesti epeenaiskond MTÜ Sofiit Klubi 

2020 MTÜ Changemakers 

2019 Logistika Pluss OÜ 

2018 Anna Mironova 

Aasta sõnumikandja 

2022 Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond 

2021 Tiina Pärtel 

2020 Arkadi Popov 

2019 Andrei Hussainov 

2018 Ei antud 

* Aastani 2021 Aasta kultuuritutvustaja

Foto: lõimumispreemiate 2022. aasta laureaadid (Sven Tupits)

Pühapäeval, 20. augustil kogunes Narva Joaorus toimunud Laulupiknikule ligi 200 lauljat ja tantsijat ning üle kolme tuhande pealtvaataja, et tähistada üheskoos Eesti iseseisvuse taastamise päeva. Suure üheslaulmise korraldas Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja.

Esimene suur üheslaulmine toimus Narva joaorus 1937. aastal ning see traditsioon taastati Narva eesti keele maja algatusel 20. augustil 2021.

„Kooslaulmispidu võeti kaks aastat tagasi väga soojalt vastu ja seepärast otsustasime sellega jätkata. Tänavune Laulupiknik kinnitas taaskord, et üheslaulmine ühendab inimesi – Narva ja Ida-Virumaa inimesed väga naudivad õlg õla kõrval tähistamist, laulmist ja tantsimist,” ütles Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova. 

Laulupiknikul astusid üles mitmed Ida-Virumaa koorid ja rahvatantsuansamblid: Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva Muusikakooli koorid, Narva Rahvaste Maja koor, Narva folklooriansambel Suprjadki ja Iisaku regilauluansambel Silmaline. Jalga keerutasid rahvatantsurühm Jun-Ost ja Narva Eesti Seltsi tantsurühm Värtnad. Lisaks kohalikele laulu- ja tantsugruppidele ühinesid peolistega ka lauljad ja tantsijad Paldiskist ning Tartust. 

Laulupiknikul kõlasid meeleolukad laulud nii eesti kui ka ukraina, vene ja vadja keeles. Esitusele tulid ka mitmed XIII noorte laulupeo kavva kuulunud laulud. „Üheslaulmise eesmärk on viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed,” ütles Anna Farafonova.

Lisaks kooridele astus Laulupiknikul üles ka Narva eesti keele maja loodud kogukondliku räppooperi „Karma” solistid Kelli Uustani ja Atlan Karp ning Narva laulja Anne Kalinen. Erikülalisena tegi etteaste Uku Suviste. 

Laulupikniku korraldas Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Selle loovjuht oli keelemaja juhataja Anna Farafonova, stsenaariumi koostasid keelemaja õpetajad Pille Maffucci, Julia Viirsalu ja Signe Viilop ning loovmeeskonda konsulteeris Alo Puustak.

Laulupiknikku aitasid pidada Narva Linna Arendus, Live Agentuur, Narva Linnavalitsus, Narva Muuseum, Event Media, Rahvaste Maja, Narva Muusikakool, Folklooriansambel Suprjadki ja Alex Kohvik & Catering.

Fotod: Laulupiknik Narva Joaorus (autor: Integratsiooni Sihtasutus/ Anastassia Volkova) – link fotodele.

Laulupikniku otseülekanne: link salvestusele.

20. augustil saab Narva Joaorus toimuval Laulupiknikul tuntud kooride ja artistidega armastatud laule kaasa laulda, et tähistada üheskoos Eesti taasiseseisvumise 32. aastapäeva. Suurel üheslaulmisel astub lavale ka Uku Suviste. 

Uku Suviste võitis nii 2020. kui 2021. aastal Eesti Laulu konkursi ning esindas Eestit 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga Lucky one. „Mul on väga hea meel tulla taaskord Narva ning esineda sel korral kõigile narvakatele ja ida-virumaalastele mõeldud Laulupiknikul. Ootan teid kõiki piknikku nautima ja loomulikult kaasa laulma!" ütles Uku Suviste. 

Laulupikniku peaesineja on Narva eesti keele maja tandemkoor, kellega liitub laval sõpruskoor Paldiskist. Kontserdil astuvad üles ka Narva eesti keele maja loodud kogukondliku räppooperi „Karma” solistid Kelli Uustani ja Atlan Karp ning Narva laulja Anne Kalinen. Samuti võtavad kontserdist osa Narva Muusikakooli koorid, Narva Rahvaste Maja koor, Narva folklooriansambel Suprjadki ja Iisaku regilauluansambel Silmaline. Jalga keerutavad rahvatantsurühm Jun-Ost ja Narva Eesti Seltsi tantsurühm Värtnad. Õhtu lõpus ühineb esinejatega Uku Suviste. 

Kollektiivide esituses kõlavad laulud nii eesti kui ka ukraina, vene ja vadja keeles. „Repertuaar sai valitud selline, et tekiks rõõmus ja helge meeleolu, sest tegu on ju ikkagi ühise tähistamisega,” ütles tandemkoori projektijuht ja Narva eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci. „Lisaks leidub repertuaaris viiteid Integratsiooni Sihtasutuse suurtele kogukonnaprojektidele ning tänavusele noorte tantsu- ja laulupeole. Nagu laulupidugi on ühtsuse kinnitamise pidu, siis soovime ka meie Laulupiknikul kinnitada sõnumit: ei ole üksi ükski maa.”

Laulupiknik toimub 20. augustil Narva Joaorus linnuse nõlval Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel. Külalised on oodatud alates kella 16.30st. Kontsert toimub kell 17-20 ja selle käigus saavad ekraanile ilmuvate sõnade abil kõik kaasa laulda ning tantsurühmade eestvõttel kaasa tantsida. Kohapeal ootab lapsi batuudiplats ja võimalik on osta tänavatoitu. Kaasa tasub võtta kõik piknikuks vajalik (toit ja piknikutekk) ning selga panna ilmale vastavad riided (vihma korral vihmakeep). Sündmus on kõigile osalejatele tasuta.

Foto: Uku Suviste (allikas: erakogu)

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi vastab küsimustele, millega meie poole sageli pöördutakse.

Milliseid eesti keele kursusi korraldab Integratsiooni Sihtasutus? Pakume eesti keele kursusi täiskasvanutele (alates 18. eluaastast) tasemetel A1, A2, B1, B2 ja C1. Lisaks tavapärastele keelekursustele (120 akadeemilist tundi) pakume võimalust osaleda ka lühematel erikursustel (40-80 akadeemilist tundi), mis arendavad mõnda konkreetset osaoskust, nagu näiteks kirjutamist, kuulamist, hääldust või rääkimist. Eesti keele kursusi pakub Eesti keele maja ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerid ehk keeltekoolid.

Kes saab nendele eesti keele kursustele registreeruda? Tasuta eesti keele kursustele saavad registreeruda täiskasvanud Eesti elanikud, kellel on olemas Eesti isikukood. Palume siseneda registreerumiseks Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses.

Millal ja kuidas on võimalik keeleõppesse registreeruda? Tasuta eesti keele kursustele tasemetel A1, A2, B1, B2 ja C1 ja erikursustele saab registreeruda kahel korral aastas (jaanuaris ja augustis) Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses.

Kes saab eelisjärjekorras kursusele? Esmajärjekorras pakume õppekohta kursuste edukatele lõpetajatele, seejärel üldise järjekorra alusel nõustamise läbinud inimestele, kelle andmed on iseteeninduses kättesaadavad ja korrektsed.

Kust saab kogu infot nende kursuste kohta? Seda leiab iseteeninduses, vahelehel “Minu teenused”, teenuste otsingu kaudu. Sulle avaneb kursust valides kursuse toimumise ajakava, kursuse lühikirjelduses õpetaja ja keeltekooli nimi ning koolitaja kontakt e-maili aadress. Täpsemat infot kursuse sisu kohta saad koolitaja käest, kelle kontaktid on iseteeninduses konkreetse kursuse sisu kirjelduse juures.

Kuidas otsida keelekursust iseteeninduses? Kursusi iseteeninduse portaalis saab valida kursuse alguse aja (nt alates 01.08), keeletaseme ja toimumise koha järgi.

Mis võimalusi veel pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppeks? Lisaks keelekursustele pakume erinevaid keeleõpet toetavad tegevusi, nagu nt keeleklubisid ja keelekohvikuid, kus saab eesti keelt õppida ja harjutada.

Keelekohvikud on mõeldud eesti keele õppijatele alates tasemest A2. Kohvik pakub tuge eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks enne keelekursusele minekut või teadmiste kinnitamiseks peale selle läbimist. Kohtumistel saad koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. 

Keele ja kultuuri tundmise klubidesse on oodatud eesti keele õppijad, kes räägivad seda tasemetel B1, B2 või C1: Klubi julgustab eesti keeles vabalt rääkima ja seda edasi õppima, kuna kohtumised pakuvad lisaks keeleõppele ka ühistegevusi nagu näiteks õppekäigud ja õpitoad.

Samuti korraldame eraldi eesti keele kursuseid, mis on mõeldud Eesti kodakondsuse taotlejatele, uussisserändajatele ja Eestis rahvusvahelise kaitse saanutele. 

Erinevad iseseisva õppe materjalid on koondatud meie sihtasutuse veebilehele, sh Eesti keele e-kursus https://www.keeleklikk.ee/.

Kas ja kuidas saab kompensatsiooni tasulistel kursustel osalemise eest? Juba täna saab õppida keelt iseseisvalt ning saada HARNO-st õppekulude kompensatsiooni. Samuti pakub keeleõppe võimalusi Töötukassa. 

Kust leiab tegevuste kohta rohkem infot? Info on kättesaadav meie sihtasutuse veebilehe kalendris ning registreerimine neisse toimub iseteeninduse kaudu.

Miks Integratsiooni Sihtasutus enam ei vii läbi avalikku registreerumist? Me kaardistame klientide vajadused ja lähtuvalt saadud tulemustest planeerime ning pakume koostöös partneritega vajalikud teenused (kursused, erikursused, klubid, kohvikud ja keeleõpet toetavad tegevused, nt õppekäigud ja õpitoad). Keelekursustele, klubidesse ja kohvikutesse saavad registreeruda nõustamise läbinud inimesed ja jätkukursusele soovijad. Seejärel saavad iseteeninduses valida endale sobivat teenust kõik ülejäänud soovijad.

Juhul, kui Sa ei ole läbinud nõustamist, siis soovitame seda kindlasti teha. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999. Nõustamine on tasuta.

Millised muudatused on tehtud? Parimat keeleõppe vormi aitab valida nõustaja. Nõustajad analüüsivad iga inimese keeleõppe vajadusi ja olemasolevaid kogemusi ning pakuvad just temale sobiva lahenduse keeleõppeks. Vabade kohtade olemasolul pakutakse nõustamise läbinule keeleõppe kohta sobival keelekursusel, -kohvikus või -klubis. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999. Nõustamine on tasuta.

Iseteenindus on kõigile avatud 24 tundi ööpäevas. Seal saab iseseisvalt ja rahulikult sulle sobival ajal avastada enda jaoks erinevaid eesti keele õppe võimalusi, registreerida end sobivasse teenusesse (nt kursus, klubi) ja õpperühma või lisada end teenuse ootejärjekorda, hoida silma peal oma õpingutel.

Miks on tehtud just sellised muudatused? Nõustamise ja iseteeninduse abil soovime tagada paremat teenuse kättesaadavust, aga ka lihtsustada kliendi keeleõppe teekonda ja tõsta keeleõppe kvaliteeti. Nende muudatuste kaudu pakume õppijate vajadustest ja keeleoskusest lähtuvalt neile sobivat õppevormi vajalikul keeletasemel.