Kui palju on eestlaste kogukondi? Kindel vastus – rohkem kui üks!

Nii nagu ilu peitub vaataja silmades, nii mõistame ja tunnustame erinevalt ka kultuuririkkust. Eesti rahvus ja eesti rahvuskultuur on alati tuginenud kogukondade kirevusele ja samas ühisele tahtele olla omanäoline rahvas ja kultuur maailmas. Nii on see ka tänapäeval: kui püüda loetleda eestlaste kogukondi, on võimalusi otsatu arv. Näiteks, eesti keelt kõnelejate erivajadustest lähtuvalt on eestlaste seas vähemalt kaks kogukonda, eesti keele murrete lõikes – vähemalt 3*, elukohariikide lõikes – vähemalt 31**, linnade lõikes – vähemalt 47, valdade lõikes – vähemalt 64, rahvariidemustrite lõikes – vähemalt 117***, rahvuskultuuri seltside lõikes – vähemalt 1300, külade lõikes – vähemalt 4438 kogukonda.

Tasub teada:

> Eestis on ajalooliselt räägitud kahte suuremat põliskeelt – põhja- ja lõunaeesti keelt, millel on mitmeid murdeid ja murrakuid. Lisaks on kolmanda rühmana eristatud kirderanniku murret.

> 2021. aastal rahvaloenduse andmetel räägib mõnda murdekeelt ca 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust****. Suurim murdekeele kõnelejate osakaal on Võru (74%), Põlva (60%) ja Saare maakonnas (42%). Kogu Eestit vaadates paistab silma Võru murderühm, mille murrakuid räägib 11% eesti emakeelega rahvastikust.

* https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel#Murded

** https://globalestonian.com/et/global-estonians-in-numbers

*** https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvar%C3%B5ivad

**** Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad

Kuidas mõõta Eesti kultuuririkkust? Kuidas seda ka ei teeks, tulemus on üks – see meie ühine väärtus on hoomamatult suur!

Eesti kultuuririkkust saab mõõta mitmel moel. Alustada võiks sellest, millest algab kultuuririkkus ise – iga inimese isikupärast. Järgmisena tasub avastada rahvuslikest omapäradest tulenevaid erinevusi ja sarnasusi, mille lõputa loetelu algab ainulaadsetest keeltest ja iidsetest kommetest. Veelgi laiemalt on kultuuririkkus meie argipäeva osa – alates maitseelamusi pakkuvatest toitudest kuni pilku püüdvate hooneteni.

Statistikaandmed kinnitavad, et tänapäeval Eesti on kultuuririkkam kui kunagi varem. Näiteks on omamoodi rekordini jõudnud nende rahvaste arv, kellele Eesti on koduks. Eesti Vabariigi kõige esimese rahvaloenduse andmetel* (1922. aastal) elasid Eestis lisaks eestlastele venelased, sakslased, rootslased, juudid, lätlased, poolakad, soomlased ja veel mitme rahva esindajad. Nende kogukonnad moodustasid elanikkonnas kokku 12,5%. Viimase rahvaloenduse andmetel** (2021. aastal) on teiste rahvaste esindajate osakaal Eesti elanikkonnas suurenenud 27,5%-ni. Suuremad rahvusvähemuste kogukonnad on vene, soome, läti, saksa, juudi, ukraina ja valgevene päritolu***.

Rekordsuur on nüüd ka Eestis räägitavate emakeelte arv. Värskeima rahvaloenduse andmetel on Eestis kõneldavate emakeelte arv kasvanud 243-ni**. Eesti keelt räägib 84% eestimaalastest, seejuures 67% emakeelena ja 17% võõrkeelena****. Eesti keelt emakeelena kõnelejate seast räägib omakorda 17% mõnda murdekeelt**. Teistest emakeeltest räägivad eestimaalased enim vene, ukraina, soome, inglise ja läti keelt****.

Tasub teada:

> 2023. aasta 1. detsembri seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. 925 892 elanikku on märkinud oma rahvuseks „eestlane“ ja 67% inimest on märkinud oma emakeeleks „eesti keele“***.

> Viimasel aastakümnel kõige suurema kasvuhüppe Eesti kogukondade seas on teinud igbod, keda 2011. aastal loendati 1 ja 2022. aastal juba 152 inimest***. Eestimaalaste rahvuste loetelu leiad sellelt lingilt.

> Vanimad keeled, mida eestimaalased emakeelena räägivad, on heebrea ja tamili keel. Suurima kõnelejate hulgaga lisandunud emakeeled on iraani, Nigeri-Kordofani, sindhi ja mandari keel.*** Eestis kõneldavate emakeelte loetelu näed sellel lingil.

* Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust (lk 119–121)

** Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad

*** Millised rahvused elavad Eestis?

**** Rahvaloendus. 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt

***** Eestis kõneldakse 243 emakeelt

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Eesti inimestele on koduks mitte ainult võrratu Eesti, vaid kogu hoomamatult suur maailm. Statistikaameti andmetel* elab teistes riikides üle 190 000 Eestist pärit inimese. See tähendab, et rohkem kui 15% eesti juurtega inimesi elab välismaal. Igal aastal naaseb Eestisse elama ligikaudu 7000 siit pärit inimest.

Aegade suurim väljaränne Eestist toimus Teise maailmasõja eel. Eesti juurtega inimesed leidsid uue kodu peamiselt Saksamaal ja Rootsis, samuti Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Ühendkuningriigis. Maailma eri paikades tärganud eesti kogukonnad lõid organisatsioone, et hoida ühendust nii omakeskis kui ka kodumaaga. Mitmekesiste algatuste abil püüdsid nad säilitada ja edasi anda hindamatu rikkust – eesti kultuuri.

Aastate eest alustatut jätkavad eesti juurtega inimesi ühendavad organisatsioonid veelgi rohkemates riikides. Üleilmse eestluse programmi** raames kogutud andmetel ühendab eesti kogukondi 577 organisatsiooni, mille meie inimesed on loonud vähemalt 47 riigis. Organisatsioonide hulgas on 26 seltsi, kelle eesmärk on väärtustada eesti kultuuri kandjaid üle maailma***.

Ülevaate eesti kogukondadest maailmas ja meie inimeste panusest maailma leiate üleilmse eestluse infoväravast Global Estonian****.

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

* Statistikaameti andmed.

** Üleilmne eestlus numbrites ja kogukonnagrupid.

*** Eesti Kultuuriseltside Ühenduse koosseisu kuuluvad seltsid väljaspool Eestit.

**** Veebileht, mida haldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös ennekõike Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Kuidas hoiavad eesti kultuuri üle maailma elavad eesti juurtega inimesed? Rohkeid kogemusi jagavad sulle kohalikud kultuuriseltsid.

Suurema osa kontaktandmeid leiad üleilmse eestluse infoväravast Global Estonia ja Kultuuriseltside Ühenduse lehelt.

Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Mille poolest erinevad või sarnanevad Eestisse teistest riikidest tulnud inimesed? Vastuseid saad rahvusvähemuste kultuuriseltsidelt.

Eestis elavad rahvusvähemused võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust, tegeledes vastavalt oma huvidele ja vajadustele oma kultuuripärandi hoidmisega. Vähemuste esindajad säilitavad oma kultuuripärandit ja annavad seda edasi järgnevatele põlvkondadele. Nad korraldavad traditsioonilisi sündmusi, pidustusi ja etendusi, näiteks folkloori- ja tantsufestivale, kunstinäitusi ja kontserte, et tutvustada oma unikaalset kultuuri laiemale Eesti publikule.

Suurem osa rahvusvähemuste kultuuriseltse on koondunud ühendustesse, mis kuuluvad Kultuuriministeeriumi juurde loodud rahvusvähemuste kultuurinõukoja koosseisu. 17 organisatsiooni ühendavad pea 300 kultuuriseltsi, kelle kontaktandmed leiad siit: rahvusvähemuste kultuuriseltsid.

Lisaks tegutseb Eestis mitu kultuuriühendust, mis toovad kokku viimastel aastakümnetel siin kodu loonud rahvaste kultuuride esindajaid. Nende kontaktandmed leiad siit: Eestis tegutsevad kultuuriseltsid.

Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Kas soovid õppida mõnda eesti murrakut, uurida rahvakommete tagamaid või saada selgeks vaaremade-vaarisade tantsusammud? Selles on sulle toeks eesti rahvakultuuri seltsid.

Eesti kultuuri aitavad väärtustada ja hoida üle 1 000 ühingu, mida ühendab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Kokkuleppel keskusega jagame selle koosseisus tegutsevate organisatsioonide kontaktandmeid: Eesti rahvakultuuri seltsid.

Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee. 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Kultuuriministeeriumi algatatud kultuuririkkuse aastat korraldab selle haldusalas tegutsev Integratsiooni Sihtasutus, kelle meeskond aitab kaasa Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele. Strateegilistes küsimustes toetab teema-aasta läbiviimist ministeeriumis moodustatud juhtrühm, kes tegutseb kantsler Kristiina Alliksaare eestvedamisel. Jooksvad küsimused on kultuuririkkuse aasta toimkonna pädevuses:

> Eero Raun – projektijuht

> Alena Stadnik – teavitusjuht

> Ave Härsing – kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht, Integratsiooni Sihtasutus

> Katja Sepp – kommunikatsioonijuht, Integratsiooni Sihtasutus

> Oksana Talisainen – ühise inforuumi nõunik, Kultuuriministeerium

> Julia Amor – kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik, Kultuuriministeerium

Kui soovid ühineda kultuuririkkuse aasta toimkonnaga vabatahtlikuna, siis palun anna oma huvist, pädevustest ja võimalustest teada, kirjutades meile e-aadressil 2024@integratsioon.ee.

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Saame kultuuririkkuse aasta eesmärgi saavutamisele kaasa aidata nii ühiselt tegutsedes kui ka ühist sümboolikat kasutades. Viimane hõlmab teema-aasta tunnusgraafikat ja selle kasutamist hõlbustavaid kujundusi.

Kultuuririkkuse aasta tunnusgraafikaks on linnupesa kui mitmetähenduslik metafoor meie ühisele kodule. Nii nagu linnupesa teevad tugevaks sellesse põimitud erinevad osakesed, püsib ka Eesti ühiskonna tugevus inimeste omavahelistel seostel. Pesa värvikirevus viitab kultuuririkkusele, mis sünnib ühiselt hoitud väärtustest. Eesti on kodu kõigile, kes teda hoiavad ja oma kultuuriga rikastavad.  

Teema-aasta sümboolikat saavad kasutada kõik, kes soovivad Eesti kultuuririkkust esile tuua, väärtustada ja hoida. Tunnusgraafika kasutamist ja kujunduste loomist selgitab kultuuririkkuse aasta visuaalse identiteedi käsiraamat.

Vajalikud logode failid ja kujundusmallid on kättesaadavad nii failidena kui ka veebipõhises kujunduskeskkonnas.

Kultuuririkkuse aasta tunnusgraafika lõi ja visuaalse identiteedi käsiraamatu töötas välja Eesti disainiagentuur Kala Ruudus. Vastavad tööd on rahastatud riigihanke korras Euroopa Liidu vahenditest.

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Jagame ülevaate Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetusmeetmetest, mis pakuvad tuge kultuuririkkust väärtustavate tegevuste jätkamiseks või ideede elluviimiseks: ülevaade.

Uuendame ülevaadet iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kui tead toetusmeedet, mis meie ülevaates puudub, siis palun jaga infot meiega, kirjutades 2024@integratsioon.ee.

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Siit leiad ideid, kuidas tuua Eesti kultuuririkkust esile sõltumata päevast, kuust või aastaajast. 
 
> Playlist „Kultuuririkas muusika“
Koostage üheskoos nimekiri muusikapaladest, mida eri kultuuridest inimesed kuulavad – pange kokku playlist. Korraldage oma asutuse siseraadios eri rahvaste muusika päevi. Koosta playlist’e eri rahvaste tähtpäevadeks.

> Retseptiraamat „Meie toidud“
Valmista aasta läbi igas kuus erinevat rahvustoitu (sh eesti oma). Kutsu rahvuskogukonna liikmeid kokkama ja oma toite tutvustama. Valmistatud toitude kirjeldustest ja retseptidest pane kokku kokaraamat. Väiksemas seltskonnas võib igaüks teha „Minu pere kokaraamatu“.

> Kultuuririkkuse „Kuldvillak“
Korralda lühikesi eri kultuuride tutvustusi, millele järgneb lõbus-hariv äraarvamismäng „Kuldvillak“ või „Kahoot“. Kutsu külalisi, laske neil endast rääkida ja mängu jaoks kavalaid küsimusi esitada!

> Kultuuririkkuse aasta filmisoovitused 

> Kultuuririkkuse aasta teatrisoovitused

> Kultuuririkkuse aasta muusikasoovitused 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele