Raamatukogureede A2+ (Paldiski)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski, Raamatukogu
  • Aeg: 12.01.2024 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/13926?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

HUBANE KÄSITÖÖTUBA A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus
  • Aeg: 09.01.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Korraldame erinevaid käsitöötubasid koostöös imelise Silva Kaisuga, kes viiel kohtumisel õpetab
osalejatele erinevaid käsitöötehnikaid. Igal kohtumisel on oma teema: vaigukips, sojaküünal, kitsepiima/aloe vera seep, paberikunstkaardid,
kriidivärvikandik.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/13935?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

MOKALAAT B2+

  • Suhtlustase: B2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Zoom
  • Aeg: 29.01.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust.
Seda on võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette ühe teema, mille kohta nad teevad ettekande. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/13934?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

MOKALAAT B2+

  • Suhtlustase: B2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Zoom
  • Aeg: 15.01.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust.
Seda on võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette ühe teema, mille kohta nad teevad ettekande. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/13932?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Taotlusvoor „Tagasipöördumistoetuste maksmine"

Taotlusvooru aeg: 08.01.2024 kell 00.00 - 31.12.2024 kell 23.59 

Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 - 31.12.2024.

Toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest. 

Toetuse andmise tulemusena on soodustatud etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist.

Taotleja peab olema Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes
1) on Eestist vähemalt seitsme aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või
2) on Eestist emigreerunud või välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 40-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või
3) on Eestist vähemalt seitsme aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud osalise või täieliku töövõime puudumisega isik;
4) on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kaheksa kuud enne taotluse esitamist ja registreerinud oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris;
5) vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.

Taotlusi saab esitleda jooksvalt kuni 31.12.2024.

Lisainfo ja taotluse vorm: integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus.

Küsimuste korral palun kirjutage tagasieestisse@integratsioon.ee

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Tule meie meeskonda andmeanalüütikuks!

analüütik

Kui liitud meiega, siis usaldame Sulle:

  • Integratsiooni Sihtasutuse andmete kogumise ja analüüsi ning andmevarade inventuuri süsteemi kujundamise;
  • organisatsiooni andmemudelite ja töölaudade arendamise ning andmekorje digitaliseerimise;
  • andmekogude analüüsimise ja raportite koostamise, mille toel arendame lõimumisteenuseid;
  • kolleegide nõustamise ja toetamise erinevate uuringute ja analüüside tellimisel ning läbiviimisel.

Ootame Sind kandideerima, kui:

  • oled varasemalt töötanud organisatsioonis, kus teenuseid kujundatakse andmete alusel;
  • tunned andmetöötluse ja analüüsi tehnilisi vahendeid ja lahendusi ning oskad koguda, töödelda ja analüüsida ka suuri andmemahte ning Sul on head teadmised andmekaitsest;
  • hindad koostööd ning oled tööasjade korraldamisel initsiatiivikas, iseseisev ja detailitäpne;
  • Sul on huvi või varasem kokkupuude lõimumisvaldkonnaga Eestis või välismaal;
  • Sul on kõrgharidus andmeanalüüsi, majanduse/statistika või mõnel muul informaatikaga seotud erialal, valdad kõrgtasemel eesti keelt ja saad hakkama ka ingliskeelse suhtlusega.

Omalt poolt pakume:

  • mitmekesist tähendusega tööd, mis toetab lõimumisvaldkonna teenuste arendamist;
  • võimalust olla ise uute lahenduste looja ja elluviija;
  • valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda;
  • professionaalset arengut ja koostööd toetavaid ühiseid tegevusi;
  • kaasaegset töökeskkonda Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega;
  • enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt 17. jaanuaril läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Andmeanalüütik“.

Motivatsioonikirjas kirjelda, kuidas Sinu senised kogemused andmetega töötamisel ja tulemuste tõlgendamisel aitavad kaasa lõimumisteenuste arendamisele ning varasema tööpraktika kõige vastutusrikkamat ja õnnestunumat ülesannet, samuti lisa palgasoov.

Lisainfot saad teenuste valdkonnajuhilt Ann Lind-Liibergilt: tel - 555 11 081, e-post - ann.lind-liiberg@integratsioon.ee.

Uued kaasmaalased hindavad kõrgelt riigi pakutud kohanemisprogrammi

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis aruanne, mis annab hinnangu uussisserändajatele suunatud Settle in Estonia kohanemisprogrammile ning samale sihtrühmale teenuste pakkumiseks loodud võrgustikule. Aastatel 2014-2023 rahastati kohanemisprogrammi läbiviimist ning võrgustiku loomist Euroopa Sotsiaalfondist ja riigi panusena kokku ligi 9,4 miljoni euroga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul tõi hindamine välja olulised pidepunktid edasise töö parendamiseks. „Uussisserändajate hulk Eestis on pidevalt kasvanud ning sellega ka nõudlus kohanemisprogrammi järele. Seepärast on väga oluline muuta programm efektiivsemaks, et saaksime pakkuda rohkematele inimestele just seda, mis toetab nende kiiret ja sujuvat kohanemist Eestis. Olulise panuse uussisserändajate kohanemisse annavad ka vastava valdkonna teenusepakkujad, kes saavad edaspidi nii võrgustiku kogemuse kui ka analüüsi tulemuste najal oma koostööd ning teenuste pakkumist paremini sihistada ja korraldada,“ rääkis ta.

Uuringu tulemuste kohaselt on uussisserändajate teadlikkus Eesti riigi pakutavast kohanemisprogrammist väga hea. Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjana Eestisse saabujale saadetav suunamine on efektiivne ja jätkusuutlik, esmane info kohanemisprogrammi kohta on selge, kuid kriitikat pälvib koolitustele registreerimise keerukus. Ainult veebipõhine registreerimine jätab ebavõrdsesse seisu need inimesed, kelle digioskused on piiratud. Murekohaks on ka erinevate koolituste kättesaadavus. Eriti puudutab see keeleõpet, kus algtasemel keelegrupid täituvad vahel loetud tundidega. Samas on koolitustel osalejate hinnangud kohanemisprogrammile läbivalt positiivsed, kõrgelt hinnatakse koolitajaid, materjale ja koolituste struktuuri ning viidatakse, et koolitused vastavad ootustele.

Uussisserändajatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks loodud tugivõrgustiku analüüs näitas, et eri osapoolte ootused võrgustikupõhisele koostööle on erinevad, samuti vajadused omavahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise järele. Suurimat huvi võrgustiku vastu näitasid üles kohalikud omavalitsused, kes saavad uussisserändajatele teenuste pakkumisel kõige hõlpsamini toetuda üksteise teadmistele ja kogemustele. 

Samuti analüüsiti võrgustiku töö jätkamise otstarbekust ning koondati praktilisi soovitusi kohanemisprogrammi edasiseks arendamiseks. Hindamises välja toodud soovitused puudutavad nii kohanemisprogrammi kui ka tugivõrgustiku töö eesmärkide täpsustamist, samuti tehti praktilisi ettepanekuid, näiteks kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise ümberkorraldamiseks, kohanemisprogrammis osalejate motivatsiooni väljaselgitamiseks ning katkestajate arvu vähendamiseks. 

Hindamist rahastati Euroopa Sotisaalfondist ning selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 

Uuringu raportit saad lugeda täismahus:
https://centar.ee/tehtud-tood/kohanemine

Graafika

 

 

 

Kui Eestist saab kodu

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia eesmärgiks on aidata kaasa Eestisse elama asunud inimeste sisseelamisel kohalikku ellu. Eelmisel suvel töö ja sõjategevuse tõttu Eestisse kolinud ukrainlanna Olena Stoliarova räägib, kuidas tema kohanemisprogrammist kuulis ja kuidas on see aidanud tal Eesti ühiskonda sisse sulanduda.

Foto: erakogu

Nagu ma aru sain, siis sattusid Eestisse sõja tõttu. Mis sind just siia tõi?

Jah. Sõda Ukrainas toimus samas rajoonis, kus asub ka minu kodu. Otsisin kohta, kus mul ohutu oleks, ja kuna meie kultuur, näiteks kasvõi toit, on teie omaga üsna sarnane, tulingi Eestisse. Muidugi mõjutas minu valikut ka see, et sain siinses Microsoftis töökoha. Seega, kuigi olen Ukrainast sõja eest põgenenu, siis hetkel viibin siin ametlikult töökoha tõttu.

Jõudsid Eestisse möödunud aasta juulis. Kust leidsid infot kohanemisprogrammi kohta?

Ma olen Facebookis selliste gruppide liige, kus harjutatakse eesti keelt. Keegi jagas seal selle kohta infot ja kuna see pakkus mulle huvi, otsustasin osaleda.

Läbisid programmi raames A1-taseme keelekursuse. Saan aru, et oled keeleõpingutega ka edasi läinud. Millise tõuke andis sulle edasiseks keeleõppeks Settle in Estonia?

Mul oli sellest õppest väga palju kasu. Ühtpidi omandasin selgema arusaama teie keelestruktuurist, kuid teisalt julgustas see mind väga palju rääkima, sest seal õpetati palju just igapäevaseid fraase, mida ka kohe kasutama hakkasin. Tegelesin keelega julgemalt edasi ning hiljuti sooritasin B1-keeletaseme eksami. Muidugi on küsitav, kas ma sellisel tasemel ka reaalselt hetkel suhelda oskan, kuid kavatsen kindlasti edasi pusida.

Kuidas sinu jaoks töötas eesti keele õpe ilma baaskeeleta?

Keeleõpe oli tõesti eesti keele baasil, mistõttu oli algus kindlasti keeruline, kuid sain hakkama. Ilmselt aitas mind see, et olin eelnevalt keelega iseseisvalt tegelenud, näiteks osalesin enne kohanemisprogrammi keeleõpet ka keelekohvikutes. Teisalt nägin väga palju neid õppijaid, kelle jaoks oli see väga raske, sest nemad polnud varem eesti keelt kuulnudki. Mõne tunni möödudes said aga ka nemad need raskused ületatud.

Millised teadmisi lisaks keeleõppele sa programmist veel said?

Lisaks keeleõppele saab programmis valida kuue erineva teemamooduli vahel. Mina valisin endale ettevõtlusmooduli ja lisaks õppisin tundma e-teenuseid, kus sain teada, kuidas Eestis oma ettevõttega alustada ning kuidas digiallkirja anda.

Kuidas aitasid need teadmised sul reaalselt ühiskonnas hakkama saada?

Muidugi olid need kõik sellised asjad, mille saab ka välja guugeldada, aga kui olla inimene võõral maal, siis ei pruugi see nii kerge olla. Seega täna võin vast öelda, et kuigi õpitu tundub mulle aasta hiljem igapäevane tegevus, siis tunnistan, et päris iseseisvalt poleks ma selle kõigega nii kiiresti hakkama saanud.

Kuidas kirjeldaksid suhtlust ja koostööd teiste osalejate ning programmi juhendajatega?

Mulle meeldis see, et ma ei tundnud end kordagi üksinda, mis on oluline, kui oled üksi võõrasse riiki sattunud. Programmis osaledes sain endale kohe pisikese tutvusringkonna. Mis puudutab keeleõpet, siis oli näha, et keeleõpetaja oli väga professionaalne. Meie grupis oli koos nii palju erinevaid kultuure ja seega on juba omaette oskus see, et me kõik korraga selle keele algtasemel omandasime.

Kas soovitaksid kohanemisprogrammi ka teistele?

Kindlasti! Nagu ma eelnevalt mainisin, siis aitas see mind uues riigis väga palju. Ma ei räägi siin ainult keelest ja muudest vajalikest oskustest, aga sellisest programmist osa võttes kohtud ka teistega. Usun, et üksinda võõrasse riiki tulles on oluline, et sul tekiks mingi sõpruskond.

Millega sa hetkel tegeled ja kuhu soovid lähima aasta jooksul jõuda?

Hetkel töötan ma Microsoftis arendajana. Kuna minu kindel soov on jääda Eestisse pikemaks, siis soovin keeleõppega kindlasti edasi minna. Kindlasti küsib nii mõnigi, et kas soovin koju naasta, kui sõjategevus läbi saab. Kahjuks pean sellele juba täna eitavalt vastama. Miks? Paraku on kõigel tagajärjed ja ma tunnen, et ei ole see inimene, kes millegagi riskida sooviks.

 

 Britta Saks, Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht

„Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab Eestisse saabunud välismaalastel meie riigis sujuvamalt sisse elada. See koosneb tasuta koolitustest, mis tervikuna annavad ülevaate elukorraldusest Eestis, toetavad igapäevaelu küsimustes ning õpetavad eesti keelt. Samal ajal saavad saabujad luua kontakte, mis aitavad muutustega hakkama saada.

Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda Eestis vähem kui viis aastat elanud välismaalastel. Ennekõike võtavad selle raames pakutavatest koolitustest osa Eestisse tavarände korras (nt õppimiseks, tööle, perega ühinemiseks) jõudnud välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Nad saavad kohanemisprogrammis osaleda kuni viie aasta jooksul Eestisse saabumise hetkest ning see on neile vabatahtlik. Pakutavad koolitused koosnevad kuuest teemamoodulist (baasmoodul, peremoodul, töömoodul, õppimismoodul, teaduse moodul, ettevõtlusmoodul) ning eesti keele kursustest tasemel A1 ja A2. Just see kohanemisprogrammi osa on praegu täielikult Integratsiooni Sihtasutuse hallata.

Kohanemisprogrammis osalemine on kohustuslik rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajatele. Selle raames pakutavatel koolitustel saavad nad ülevaate Eesti riigi, ühiskonna ning kultuuri kohta ja eesti keele õpet. Koolituste maht on olenevalt inimese staatusest mõnevõrra erineva mahuga.“

 

Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Tasuta erinevatest koolitustest koosnev kohanemisprogramm Settle in Estonia loodi kaheksa aastat tagasi selleks, et toetada Eestisse saabuvaid välismaalasi ning pakkuda neile kompaktsel ja praktilisel viisil teadmisi kohaliku elukorralduse kohta. Seejuures ei ole programm kõigi jaoks ühesugune, vaid annab võimaluse erinevatel alustel Eestisse saabunud inimestele leida just enda jaoks sobiv koolitus. Võõrasse riiki jõudnud inimese jaoks on just eriti algusajal ülioluline mitte jääda infosulgu ega muredega üksi, vaid saada kätte vastused kõige olmelisematele küsimustele mõnusas õhkkonnas ja samas suhelda nendega, kes on temaga sarnases olukorras. Selliseid võimalusi kohanemisprogramm pakubki, aidates seeläbi Eestis kergemini sisse elada ja iseseisvalt toime tulla. Näiteks pererändega Eestisse jõudnud inimese jaoks võib selline tugi olla kriitilise tähtsusega, ja just neid tahame kutsuda veel aktiivsemalt kohanemisprogrammis osalema.

Rohkem infot kohanemisprogrammi kohta leiab: https://integratsioon.ee/kohanemine

 

 

Eestlased üle ilma on meie kultuuririkkus

Integratsiooni Sihtasutuse all tegutseva rahvuskaaslaste valdkonna töötajad seisavad iga päev selle eest, et Eestisse naasvad inimesed kohaneksid sujuvalt ühiskonnaga ning et välisriikides elavad rahvuskaaslased enda sidet Eestiga ei kaotaks. Mida peavad valdkonna eestvedajad peamisteks saavutusteks ja milliseid julgeid samme on kavas ette võtta algaval aastal, räägib Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Marika Sulg.

 

Teie põhitööks on hoida ühendust nii välismaal elavate eestlastega kui ka nendega, kes plaanivad siia tagasi pöörduda. Milliste vahendite abil ja kuidas te seda kõike teostate?

Tagasipöördujad on inimesed, kes on siit kas ise ära läinud ja tagasi tulnud või on nad etnilise päritoluga eestlased, kes pole siin elanud ja soovivad nüüd juurte juurde naasta. Neile inimestele pakume tavaliselt nõustamisteenust. Näiteks aitame neil leida sobilikud keelekursused, aga oluline on ka muu, kasvõi see, kuidas anda digiallkirja või oma last lasteaeda paigutada. See kõik tundub pealtnäha loogiline, aga tegelikult, kui oled kasvõi kümme aastat mujal elanud, ei pruugi see kõik nii lihtne olla.

Meie teine ja oluline ülesanne on hoida sidet nendega, kes on siit pärit, kuid elavad kaugel. Eestist väljaspool elab pea 200 000 eestlast ehk pea iga viies eestlane. Oleme koostöös Välisministeeriumiga avanud neile infovärava Global Estonian, korraldame ühistegevusi veebikeskkonnas üle maailma ja suvisel ajal ootame näiteks Eesti juurtega noori ka meie eesti keele ja kultuuri laagritesse, mis on vahva võimalus noortele, kel puuduvad Eestis kontaktid.

 

Kui nüüd juba noorte teemat puudutasime, siis oluline on vast küsida, kuidas teil just nende kaasamine edeneb?  

Möödunud aastal oli meie fookuseks kontaktide loomine noortega, millele andis hoogu suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupidu. Selle raames korraldasime ühise kohtumise, kus tutvustasime erinevaid võimalusi, kuidas end Eestiga rohkem siduda. Lisaks koostasime neile teejuhi, kust noored saaksid infot läbi teiste noorte kogemuse ja leiaksid teavet erinevate neile suunatud programmide kohta. Ka eelnimetatud laager on üheks viisiks, kuidas me seda teha püüame. Sinna tulevad igal aastal kokku Eesti juurtega noored üle maailma. Möödunud suvel kohtas seal noori näiteks USA-st, Kanadast, Austraaliast, isegi Hawaiilt ja muidugi Euroopast. See on koht, mis pakub Eestist elvatele noortele võimalust omavahel tutvuda, aga ka võimalust tutvuda oma juurtega neil, kel muidu sellist võimalust ei ole. Näiteks ei ela igal ühel siin vanavanemaid, kellele nad saaksid külla sõita, mistõttu pakume neile võimalust meid külastada.

 

Milliseid projekte te noorte jaoks veel teete?

Meie tegeleme rohkem täiskasvanutega, ent koostöös partneritega oleme seotud ka mitmete välisriikides elavatele noortele mõeldud tegevustega. Kindlasti soovin mainida Üleilmakooli, mis pakub aasta läbi võimalust õppida veebi teel eesti keelt ja kirjandust ning ka teisi õppeaineid eesti keeles. Lisaks aitame edastada infot KÜSK-i stipendiumiprogrammi kohta,  mis annab välismaal elavatele Eesti nooretele võimaluse läbida erialane praktika just siin.

 

Juba kolm aastat olete koostöös Välisministeeriumiga vedanud infoväravat Global Estonian, mille eesmärk on olla infokanal meie väliseestlastele. Kuidas teil läheb?

Koostöös Välisministeeriumiga oleme viimased kaks aastat viinud sisse mitmeid uuendusi, täiendanud alalehti ja kirjutanud mitmeid lugusid väliseesti kogukondade tegevustest ja silmapaistvatest eestlastest kõikjal maailmas. Möödunud aastal tegime ka portaali kasutajate analüüsi, et paremini mõista, kuidas järgnevatel aastatel veebilehega edasi liikuda. Analüüs näitas, et mingi koha on see väliseestlaste kogukonnas kindlasti saavutanud, kuid pikk tee on veel ees. Sellise portaali vajadust kinnitas aga 80% vastanutest. Meie siht on ikkagi, et kui kaugel olev eestlane tahab kodumaal toimuva kohta infot saada, siis ta valib teadlikult just selle portaali.

 

Kui te nüüd neile tegevustele tagasi vaatate siis, mis olid võib-olla need peamised tegevused ja teenused, mida te 2023. aastal pakkusite ning mis ennast ka tõestasid?

Sel aastal oleme jätkanud oma osakonna peamiste tegevustega. Eraldi sooviks mainida, et oleme veidi uuendanud tagasipöördujate klubi kogemuskohtumiste formaati, kus on aktiivselt kaasatud ka tagasipöördujate pered ja lapsed. Uuendatud formaadis otsustasime lisada kultuurilise ja meelelahutusliku aspekti, et inimesed tunneks ennast avatumana. Oleme külastanud erinevaid muuseume, loomaaeda, botaanikaaeda ja aasta viimane kohtumine toimus meil kinos filmi vaadates. On näha, et sellised kohtumised on tagasipöördujatele olulised: huvi nende vastu on kõrge ja iga kord on osalejate arv kasvanud. Kohtumistest võtavad osa nii noored, lastega pered, aga leidub ka eakamaid inimesi.   

Üheks oluliseks tegevuseks oli kindlasti ka meie tellitud analüüs portaali Global Estonian kasutamise kohta. Saime sealt väga palju olulist infot, mille pealt portaali edasi arendada. Ma ei saa ka mainimata jätta, et ikka ja jälle on meie töös oluliseks osaks just tagasipöördujate toetuste menetlemine.

 

Mis on teie eesmärgid aastaks 2024?

Jätkata oma tööga nii, et meie rahvuskaaslased tunneksid, et nad on Eesti jaoks olulised. Meie kogukonnad on meie jaoks olulised, mistõttu on oluline toetada nende tegevusi ja nende lugusid jagada ka edaspidi.  Kindlasti saab meie töös suurt tähelepanu algav kultuuririkkuse aasta. Miks? Sest tihtipeale me ehk ei oskagi tunnetada, et meie diasporaa maailmas on meie üks suurimaid kultuuririkkuseid, sest just nemad jagavad ja levitavad meie kultuuri maailma eri otstes. Et see ka nii jääks, tuleb meil seista selle eest, side kodumaaga toimiks. Seega teeme kõik selleks, et seni toimunud projektid toimuks ka edaspidi.

 

 Johanna Kaasik (New York, Ameerika Ühendriigid)

„Kuigi olen terve elu elanud Ameerikas, olen ma eestlane. Minu ema sündis Tartus ja isa on väliseestlane. Ka mu sugulased elavad Eestis. Tahan väga nendega suhelda – nii õpin juba neljandat aastat Üleilmakoolis eesti keelt ja kultuuri. Reisisin pea 7000 km kaugusele, et osaleda väliseesti noorte keele ja kultuuri laagris. Seal kohtusin teiste noortega eri riikidest, harjutasime koos eesti keelt, külastasime erinevaid kohti Eestis ja see oli väga lahe suvi!“

Ronald Pelin (Moskva, Venemaa)

„Pöördusin tagasi Eestisse pärast 12 välismaal elatud aastat. Ma töötasin filmi- ja teatrialal ning kui oleksin varem tagasi tulnud, siis oleksin kindlasti läinud Balti Filmi- ja Meediakooli filmikunstiga seotud eriala õppima. Mul on hea meel, et leidsin Integratsiooni Sihtasutuse teenused. Saan kasulikke soovitusi ning osalen üritustel, kus koos teiste tagasipöördujatega põnevalt aega veedame ja kogemusi vahetame. Ma oleksin juba varem Eestisse tagasi pöördunud, kui oleksin teadnud, kui lihtne see on.“

Liina Viies, Välisministeeriumi Üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna nõunik

 Eesti on üks eriline väikeriik kel on suur ja hajali paiknev väliskogukond. Erinevate andmetel  on  Eesti juurtega inimesi võõrsil hinnanguliselt kuni 200 000, mis on kaunis märkimisväärne number meie rahvaarvu juures. Seetõttu igaüks on oluline. Eks seda võib märgata reisideltki, et ikka tuleb ette hetki, mil tuleb seletada võõral maal kus Eesti asub ning mille poolest me siis erilised oleme.  Kellele on see  puutumatu looduse, kel laulupidude rahva, kel idu-ja ettevõtluse, kel digiriigi, Unesco pärandis oleva vanalinna või saunakultuuri nägu Eesti.  Aga see on meie kõigi moodi maa - väike aga südi. Ja igaüks meist kannab endas Eesti saadiku rolli, kes enam kes vähem, ikka oma soovide ja võimete kohaselt. Ja selle eest olen ma meie inimestele siiralt tänulik. Me kõik koos teeme Eestit suuremaks!

 

Kuidas kaasata eestlaseid üle maailma

Intervjuud: mida tähendab minu jaoks lõimumispreemia?

12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi.

Loe intervjuusid tänavuste võitjatega:

“Aasta sillalooja” Maria Sakarias

„Aasta sõnumikandja“ Raadio 4

„Aasta säde“ Kirill Badikin

„Lõimumise raudvara“ Pavel Ivanov

 

Intervjuud lõimumispreemia saanutega