Äsja toimunud Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil tunnustas Integratsiooni Sihtasutus eripreemiaga Lümanda Põhikooli õpilase Maarja-Rebeca Luhtaru ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilase Merili Päikese uurimusi kultuuririkkuse vallas. Kokku esitasid õpilased üle Eesti 12 teadustööd, mis käsitlevad Eesti kultuurilist mitmekesisust.

Tänavust kultuuririkkuse aastat eestvedav Integratsiooni Sihtasutus peab oluliseks, et Eesti kultuuriline mitmekesisus pälvib ka noorte tähelepanu. “Eesti kogukondade sarnasustes ja erinevustes sünnib meie ühine kultuuririkkus. Festivalile teise vooru valitud 12 uurimistööd on tugev kinnitus sellele. Noored näevad seoseid ning peavad oluliseks uurida kultuurilist mitmekesisust, et säilitada meie kultuuririkkust, mis jääb meie riigiga kestma,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

12 töö hulgas oli uurimusi eestikeelsele haridusele üleminekust, Ukraina sõjapõgenike kohanemisest Eesti koolisüsteemis ja ühiskonnas, muinaspõhja usundist, Kihnu käiste tikandist, rannarootslaste ajaloost, Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumisest, taimede ja loomade nimetustest saarte murdes, Seto kultuuri elujõust  tänapäeval, vastuvõtu menüüdest kui riigi visiitkaardist ja nende muutumisest ning märtsiküüditamisest läbi vanavanemate silmade. 

Põhikooli teadustöödest pälvis kultuuririkkuse aasta eripreemia Lümanda Põhikooli 8. klassi õpilane Maarja-Rebeca Luhtaru uurimistööga „Saarte murdes taimede ja loomade nimetuste tundmine”. Töö autori sõnul kõige suurem üllatus uurimistööd tehes oli see, et inimesed teadsid taimede ja loomade nimetusi saarte murdes mitte ainult Saaremaal, vaid ka mandril. “Inimesed väga väärtustavad ja hoiavad oma keelt ning kultuuri. Aina rohkem käiakse välismaal ja õpitakse uusi keeli, oma emakeel kaob ära. Pean oluliseks, et sellest räägitakse laiemalt, et keel jääks püsima,” nentis Luhtaru. Maarja-Rebeca Luhtaru pälvis ka õpilaste teadustööde riikliku preemia kolmanda koha. 

Gümnaasiumiastme eripreemia võitja oli Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Merili Päike tööga „Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval“. „Kuigi olen Setomaalt  pärit, ei teadnud ma sellest kultuurist palju. Sain oma teadmisi tänu uurimistööle suurendada,” tõdes ta. „Kultuuririkkus on väga oluline, see annab meie ühiskonnale lisaväärtuse. Uurimistöö näitas, et seto kultuur on elujõuline. Hea üllatusena tuli see, et noored on hakanud rohkem väärtustama seto kultuuri, näiteks on hakatud seto pilli mängima ning kultuuri õppima ning sellesse panustama.” Merili Päike pälvis lisaks Eesti Keele Instituudi ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu preemiad.

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust. 

Pildid ETAG: https://photos.app.goo.gl/77kbmSP29w1uGzGy7

Video auhinnagalalt: https://www.youtube.com/watch?v=nZ620yAN2bY

Kultuuririkkuse aasta komisjon hindas 12 tööd, mille seast valis eripreemiate saajad põhikoolis ja gümnaasiumis:

1. „Kihnu käiste tikand”, Epp Karjam, Kihnu Kooli 9. klass 
2. „Hetki rannarootslaste ajaloost aastate 1822, 1922 ja 2022 paiku perekond Rohbergi loo taustal”, Otto Arro, Loo Keskkooli 9. klass
3. „Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumine”, Kirsi Meriste, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8. klass
4. „Saarte murdes taimede ja loomade nimetuste tundmine”, Maarja-Rebeca Luhtaru, Lümanda Põhikooli 8. klass
5. „Erinevused eesti ja soome keele akustilises foneetikas”, Miia Malm, Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klass
6. „Keelekümblusprojekti koostamine ja läbiviimine: aardejaht A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” ainetel”, Aleksandra Morgunenko, Ehte Humanitaargümnaasiumi 12. klass
7. „Muinaspõhja usundi regionaalsete erinevuste määramise võimalused”, Karoliine Nõmmik, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 12. klass
8. „Ukraina sõjapõgenike kohanemine Eesti koolisüsteemis ja ühiskonnas”, Olena Predko, Rocca al Mare Kooli 12. klass  
9. „Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval”, Merili Päike, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass  
10. „Eestikeelsele haridusele üleminek –- mõju, väljakutsed ja lahendamist vajavad aspektid Tallinna ja Narva ajalooõpetajate näitel”, Kärt Rentel, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass
11.  „Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel”, Maret Hallik, 12. klass Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass 
12.  „Märtsiküüditamine läbi vanavanemate silmade”, Ott Kahar, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klass  

Alates 9. aprillist ootame eesti keele õppijaid registreeruma tasuta kultuuririkkuse haridusprogrammidesse, mida lisaks Eesti Vabaõhumuuseumile ja Tartu Ülikooli muuseumile pakuvad nüüd ka Vabamu, Eesti Politseimuuseum, TYPA trüki- ja paberikunsti keskus, Narva Muuseum ja A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel.

Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres ja Järvamaal asuvad muuseumid viivad haridusprogramme läbi lihtsas eesti keeles, et toetada vähese keeleoskusega täiskasvanuid eesti keele õppimisel ja harjutamisel. Eesmärk on toetada kuulamis- ja lugemisülesannete abil algtasemel keeleoskajate püüdlust mõista eesti keelt, samuti julgustada neid läbi lihtsate ühistegevuste omavahel suhtlema. Seeläbi innustavad haridusprogrammid jätkama keeleõpet.

Keeleõppijad saavad Eesti Vabaõhumuuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammis tasuta osaleda 2024. aasta detsembrini ja ülejäänud viie muuseumi haridusprogrammides 2025. aasta veebruarini. Programmi on võimalik valida nii teema kui ka toimumisaja järgi. Ühes grupis saab osaleda 10-20 keeleõppijat üle Eesti, kelle keeleoskus on vähemalt tasemel A2.

Täpse info huvipakkuvast programmist leiab ja registreeruda saab meie sihtasutuse veebipõhises iseteeninduses, kuhu pääseb sellelt lingilt.

• A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL (Järva vald)
• NARVA MUUSEUM (Narva)
• EESTI POLITSEIMUUSEUM (Rakvere)
• EESTI VABAÕHUMUUSEM (Tallinn)
• OKUPATSIOONIDE JA VABADUSE MUUSEUM VABAMU (Tallinn)
• TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM (Tartu)
• TYPA TRÜKI- JA PABERIKUNSTI KESKUS (Tartu)

A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL (Järva vald)

A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel (Vetepere küla, Järva vald) toimub haridusprogramm üks kord kuus laupäeval kell 10.30-15.00 Vargamäel ja Albu mõisas (programm sisaldab bussisõitu Vargamäe muuseumist Albu mõisasse). Haridusprogrammis „Eesti kirjanduse, ajaloo ja kultuuriga tutvumine Tammsaare sünnikodu radadel“ tutvustame 18.-19. sajandi taluelu läbi eesti kirjandusklassika teoste, rääkides kirjanik A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde teostest. 

Tegevused on üles ehitatud kuulamisele, kirjutamisele, suhtlemisele, käelisele ja füüsilisele tegevusele. Programm annab võimaluse eesti keelt õppivatele inimestele viibida ja aktiivselt tegutsedes uusi teadmisi omandada Eesti kultuuriloos tähendusrikkas keskkonnas. Muuseumi- ja mõisatuuril saame teada, miks on Tammsaare muuseum Vargamäel oluline paik ning kuidas on see seotud Albu mõisaga. Tutvume taluelu ja mõisaeluga ning õpime sõnavara, mis on seotud iseenda tutvustamise, igapäevaelu, kodu ja perega.

NARVA MUUSEUM (Narva)

Narva Muuseumis toimub kaks haridusprogrammi:

„Narva – jõgi ja linn“ Narva linnuses (Peetri plats 7, Narva) neljapäeviti kell 17.30-19.45

Uurime, millist mõju on Eesti veerohkeim jõgi avaldanud regiooni arengule ja linna kujunemisele. Sukeldume kaugetesse aegadesse, mil linna läbivail veeteedel toimus tormiline kaubavahetus ning selgitavad välja, mis kõige paremini kaubaks läks. Räägime, kuidas inimesed jõge aegade jooksul kasutasid ning millist mõju see jõele avaldas.

„Narva arhitektuuripärand“  Narva Kunstigaleriis (Vestervalli 21, Narva) laupäeviti kell 11.00-13.15

Programm viiakse läbi püsinäitusel „Vana Narva makett“. Uurides linna maketti, avaneb võimalus sukelduda sõjaeelse linna atmosfääri, avastada linna arhitektuurilise eripära ning tutvuda mitmete erinevate arhitektuurisuundadega. Programmi käigus tõmmatakse paralleele Narva tänapäevase ilmega, räägitakse muutustest linnakodanike elus, olenevalt linna arengutingimustest.

EESTI POLITSEIMUUSEUM (Rakvere)

Eesti Politseimuuseum  (Tallinna 3, Rakvere) haridusprogramm toimub kaks korda kuus esmaspäeviti kell 17.15-19.45. Haridusprogrammis „Turvaliselt Eestis“ tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. 

Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid. Üheskoos avastatakse erinevaid aspekte politseitööst sealhulgas liikluspolitsei, märulipolitsei, konstaabli jt tegevusvaldkondi. Tutvutakse oluliste mõistete ja fraasidega, mis on seotud ohutusega liikluses ja üldise turvalisusega. Samuti tutvutakse Eestis kehtivate liikluseeskirjade ja -märkidega.

Haridusprogramm annab edasi politsei peamiseid turvalisussõnumeid ja väärtusi – inimlikkus, koostöö, turvalisus, professionaalsus, usaldusväärsus, avatus, ausameelsus, inimesekesksus. Nende väärtuste vahendusel tunnetavad osalejad paremini ka demokraatlikus riigis kehtivaid arusaamu.  Osalejad mängivad läbi situatsiooni, kuidas helistada häirekeskusesse. Politseimuuseumi hoovi välialal saavad osalejad tutvuda erinevate sõidukitega (piirivalvekaater, erinevad politseiautod, veekahur). Haridusprogrammi tulemusel saavad osalejad paremini aru, kuidas toimib Eesti ühiskond ja siseturvalisusega seotud institutsioonid. See aitab ka uues keelekeskkonnas tulla toime enda ja teiste turvalise käitumise tagamisega igapäevaelus.

EESTI VABAÕHUMUUSEM (Tallinn)

Eesti Vabaõhtumuuseum kutsub haridusprogrammi „Eestlaste eluolu pärisorjusest taasiseseisvumiseni“, mille kirjeldus on kättesaadav sellel lingil.

OKUPATSIOONIDE JA VABADUSE MUUSEUM VABAMU (Tallinn)

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu (Toompea 8b, Tallinn) haridusprogramm toimub kord kuus laupäeval kell 10.00-15.00. Väärtuspõhises haridusprogrammis „Lühivaade Eesti lähiajalukku: vabadus ja vastutus” külastatakse ka KGB vangikonge (Pagari 1, Tallinn).

Programmiga alustatakse Toompea 8b aadressil ja sealt jalutatakse koos Pagari 1 asuvatesse KGB vangikongidesse. Tutvume mälestuste ja isiklike lugude kaudu eestimaalaste elukäikudega ja sellest tulenevalt arutleme Eesti ajaloo keerdkäikude kaudu üksikisiku rolli üle ühiskonnas. Vaatame, milliste valikute ette panevad sõjad ja ühiskondlikud muutused inimesed, kuidas jääda iseendaks keerulistes olukordades, kuidas võidelda ebaõigluse vastu ning kui suur võib olla kodanikualgatuse ja -julguse mõju. Haridusprogrammis arutletakse aktiivõppemeetodeid kasutades ka inimõiguste ja vabaduste teemadel ning pannakse ajajoone ja piltide abil paika Eesti lähiajaloo olulisemad sündmused.

Külastatakse Vabamu teemaruume

• „Ebainimlikkus” ja „Eksiilis”. Külastusele järgneb osalejate iseseisev ülesanne lugudega, millele järgneb rühmatöö ja ühine aktiivne arutelu.
• „Nõukogude Eesti”, millele järgneb rühmatöö esemeliste ajalooallikatega ning arutelu elu võimalikkusest, kui kõigest on puudus ja kui kõik on keelatud.
• „Taastamine”, kus keskendutakse tugevalt just kodanikuühiskonna teemadele. Osalejad töötavad aktiivõppemeetodeid kasutades rühmades nii mälestuste kui muusikapaladega.

Sellele järgneb jalutuskäik KGB vangikongidesse, kus toimub IV näitusekülastus, mis keskendub mälupaiga ja mäletamise ning mälestamise teemadele, näitusekülastusele järgneb loominguline rühmatöö ning programmi kokkuvõttev arutelu.

TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM (Tartu)

Tartu Ülikooli muuseum ootab haridusprogrammi „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis", mille kirjeldusega saab tutvuda sellel lingil.

TYPA TRÜKI- JA PABERIKUNSTI KESKUS (Tartu)

TYPA trüki- ja paberikunsti keskuse (Kastani tn 48f, Tartu) haridusprogramm toimub kaks korda kuus neljapäeviti kell 17.30-19.45. Haridusprogrammi “Silmapilk ja sõnajada” teemaks on visuaalsed ja kirjanduslikud motiivid Eesti kultuuris, millega tähistame Eesti mitmekesist ja eripärast kunstilugu, kuid otsime ühisosa ka teiste kultuuridega.

Haridusprogrammi eesmärk on tutvustada Eesti visuaal- ja kirjakultuuri läbi erinevate käeliste ja kunstiliste tegevuste ning samal ajal anda võimalus täiendada oma eesti keele oskusi arutledes, kirjutades ja kuulates. Programm on jaotatud 13 teemaplokiks, mis võimaldab osalejatel tutvuda Eesti kunsti, kirjanduse ja kultuuri ka graafika, trükkimise, paberikunsti, köitmisega ja seetõttu on programm ennekõike kunstikeskne. Programmi tulemusel orienteerub osaleja paremini Eesti kultuuris ja keeles ning oskab kasutada levinumaid graafikatehnikaid, teha paberikunsti ja köita lihtsamaid raamatuid.

* Haridusprogrammi rahastatakse ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevusest nr 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.