Tänasest, 22. jaanuarist saavad hea eesti keele oskusega inimesed taas toetada keeleõppijaid eesti keeles vestlemisega – ühineda vabatahtliku eesti keele mentorina Keelesõbra programmiga. Programmi viiendat hooaega alustanud Integratsiooni Sihtasutus kutsub huvilisi mentoriks registreerima oma veebilehel hiljemalt 7. veebruaril. 

„Keelesõbra programm pakub eesti keele õppijatele hädavajaliku võimaluse suhelda eesti keeles inimestega, kes seda igapäevaselt räägivad. Kuna keeleõppijaid on tõesti palju, siis vajame ka rohkem mentoreid. Tänavu soovime programmi kaasata lausa 1000 vabatahtlikku,” kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.   

Mentor vestleb õppijaga igapäevastel teemadel korra nädalas või tihedamini kolme kuu vältel – alates 14. veebruarist kuni 14. maini. Vestlemiseks valitakse mõlemale sobiv suhtluskanal, näiteks Messenger või telefon. Vestluste läbiviimisel on mentorile soovituste ja materjalidega toeks Keelesõbra programmi meeskond, kes kõigepealt õppijad ning mentorid kokku viib.

„Nelja eelnenud hooaja tagasisidest tuli selgelt välja, et keeleõppijad said nendest vestlustest väga tuntavalt suhtlemisjulgust juurde ning hakkasid eesti keelt rohkem kasutama,“ märkis Keelesõbra programmi juht Ave Landrat.

Eelneva nelja hooaja jooksul on programm toonud kokku pea 3800 keelesõpra. Mentoritena on kaasa löönud inimesed erinevas vanuses, kõikvõimalikelt elualadelt ja paljudest riikidest. 

Eesti keele õppijad saavad Keelesõbra programmiga ühineda alates 9. veebruarist, kui avaneb nendele mõeldud registreerimisvõimalus. Keelesõbra programmi meeskond alustab keeleõppijate ja mentorite kokkuviimist sõbrapäeval, 14. veebruaril. Programmi hooaeg kestab 14. maini.

Mentorina Keelesõbra programmis osalemiseks ootame registreeruma Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee/keelesober hiljemalt 7. veebruaril. Samalt veebilehelt leiab ka infot programmi kohta.

Ootame sind kandideerima, kui:

• sulle on omased algatusvõime, meeskonnatöö, paindlikkus, otsustusvõime, tulemuslikkus, avatus ja empaatiavõime;
• sa oskad tagada meeldiva töökeskkonna ja organisatsiooni edu ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi planeerida, protsesse juhtida ja tulemusi analüüsida, oma seisukohti veenvalt ja argumenteeritult põhjendada. 

Usaldame sulle mitmeid väljakutseid:

• sihtasutuse strateegia elluviimise toetamine;
• meeskonna värbamine, arendamine ja motiveerimine;
• finantsplaneerimine ja analüüs;
• sihtasutuse tegevusaruannete koostamine;
• kehtiva seadusandluse järgimine ja rakendamine;
• haldus- ja administratiivülesannete täitmise korraldamine.

Sulle tulevad töös kasuks:

• arusaam avaliku sektori toimimisest;
• juhtimisarvestuse ja eelarve planeerimise kogemus;
• sobiv haridus (soovitavalt magistrikraad majanduses, riigiteadustes või õigusteaduses);
• varasem juhtimiskogemus;
• eesti ja inglise keele väga hea oskus.

Omalt poolt pakume

• võimalust teostada ennast tervele Eestile olulises valdkonnas;
• valdkonna asjatundjatest koosnevat meeskonda;
• avatud juhtimisstiili;
• eneseteostuse võimalust.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt  04. veebruarks läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Finants- ja tugiüksuse juht“.

Elolookirjelduses palun täpsustada enda ootusi töötasu ja muude töötingimuste osas ning motivatsioonikirjas põhjendada soovi meie meeskonnas töötada ja kirjeldada tegevust, mis on õnnestunud tänu sinu panusele.

Kontor: Tallinn või Narva

Lisainfo: Dmitri Moskovtsev – juhataja, tel 659 9023, e-post dmitri.moskovtsev@integratsioon.ee

Milliseid keeleõppevõimalusi pakub Integratsiooni Sihtasutus? 

Pakume eesti keele kursusi täiskasvanutele (alates 18. eluaastast) tasemetel A1, A2 ja B1. Eesti keele kursusi pakuvad eesti keele majad ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerid ehk keeltekoolid. 

Alates jaanuarist 2024 on eesti keele õppe maht tasemest A1 kuni tasemeni B1 kokku 500 akadeemilist tundi. Kursuste juhendatud õppemahud keeletasemete kaupa on järgmised: tase A1 – 100 akadeemilist tundi, tase A2 – 150 akadeemilist tundi, tase B1 jaguneb kaheks – tase B1.1 120 akadeemilist tundi ja tase B1.2 130 akadeemilist tundi. Keeleõppesse registreerumisega kaasneb kohustus tundides osaleda ja õppida ning teha iseseisev töö, näiteks -  kodutöö või täiendav keeleõpe Keelekliki või Keeletee kaudu. Iseseisev töö on juhendamata õpe ja on erinevatel keeletasemetel erineva mahuga: A1- ja A2-tasemel mõlema taseme kohta 50 isesesivat akadeemilist tundi ning B1.1- ja B1.2-tasemel mõlema tasemekursuse kohta 40 akad tundi keeleõpet. 

Keelekursuste mahu suurendamine on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendiga ja kohanemisprogrammi määrusega. Kursuste muudatuste vajadus tuleneb sihtasutuse soovist tagada õppijatele parim keeleõpe nii sisu ja mahu kui ka tulemuste poolest. 

Nimelt on eesti keele kursuse tasemel B1.2 lisamine olnud oluline B1 ja B1.1 kursuse edukatele lõpetajatele, sest see pakub võimalust tasemel B1 teadmisi süvendatult omandada. Täiendav eesti keele kursus tasemel B1.2 võimaldab õppijatel veelgi paremini keelt selgeks saada. Seega on see edukate õppijate jaoks oluline samm nende keeleõppeteekonnal, mis omakorda suurendab ühiskonnas toimetulekut ning on oluline tugi nende aktiivseks kaasalöömiseks ühiskonnaelus ja lõimumisel laiemalt. Samuti on keelekursuste mahtude muutmine seotud õppijale mugavama liikumise tagamisega tema keeleõppeteekonnal ühelt keelekursuselt teisele, olenemata tema staatusest, juhul kui see muutub. 

Kes saab nendele eesti keele kursustele registreeruda?

Tasuta eesti keele kursustele saavad registreeruda täiskasvanud Eesti elanikud, kellel on olemas Eesti isikukood. Eelisjärjekorras on jätkukursuse soovijad ehk eelmise kursuse edukad lõpetajad, seejärel üldise järjekorra alusel nõustamise läbinud inimesed, kelle andmed on iseteeninduses kättesaadavad ja korrektsed. Sihtasutuse klienditeenindajad teevad ühekordse pakkumuse eelpool kirjeldatud tingimuste alusel. Iga keeleõppija peab peale pakkumuse saamist iseseisvalt pakkumusekutse kursusele iseteeninduses kinnitama. Juhul, kui pakkumust kursusele ei kinnitata nõutud aja jooksul, siis see aegub ja õppekohta pakutakse järgmisele soovijale. 

Millal ja kuidas on võimalik keeleõppesse registreeruda?

Tasuta eesti keele kursustele tasemetel A1, A2, B1.1–B1.2 ja erikursustele saab registreeruda üldjuhul kahel korral aastas (jaanuaris ja augustis) Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses.  Kindlat kuupäeva ja kellaaega ei ole, sest õppeks pakutavaid uusi teenuseid disainitakse jooksvalt juurde ning iseteeninduses pakutavate teenuste valik täieneb pidevalt. Pakkumuste abil täitmata jäänud õppekohad (nn vabad õppekohad grupis) avalikustatakse hiljemalt nädal aega enne keeleõppe algust sihtasutuse iseteeninduses ja   keelehuvilisel tuleb ise sobivale kursusele registreeruda. Seetõttu soovitame huvilistel aeg-ajalt tutvuda uute võimalustega iseteeninduses või saada infot nõustamiskeskusest ja jälgida sotsiaalmeedia postitusi Facebookis, kus me aeg-ajalt erinevatest keeleõppevõimalustest infot jagame. Registreerumiseks palume siseneda Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindusse. Juulikuus me uusi teenuseid üldjuhul registreerimiseks ei ava.   

Mida peaksin tegema, kui juhtub, et ma ei saa osaleda kursusel, millele registreerusin? 

Kursusest loobuda ja selle katkestada saab keeleõppija kuni päev enne kursuse algust. Siis saab veel keegi end vabanenud õppekohale registreerida – kas iseseisvalt või klienditeenindaja abil. 

Kust saab infot algavate kursuste kohta?

Seda leiab iseteenindusest, vahelehelt „Minu teenused“, teenuste (keelekursus/erikursus) otsingu kaudu. Sulle avaneb kursust valides kursuse toimumise ajakava ning kursuse lühikirjelduses õpetaja ja keeltekooli nimi ning koolitaja e-posti aadress. Täpsemat infot kursuse sisu kohta saad koolitaja käest, kelle kontaktid on iseteeninduses konkreetse kursuse sisukirjelduse juures. 

Kuidas otsida keelekursust iseteeninduses?

Keelekursusi ja erikursusi saab iseteeninduses valida kursuse alguse aja kuude lõikes (nt alates 01.01 või 01.08), keeletaseme ja toimumise koha järgi. 

Mida peaksin tegema, kui juhtub, et ma ei saa osaleda kursusel, millele registreerusin? 

Kursusest loobuda ja selle katkestada saab keeleõppija kuni päev enne kursuse algust. Siis saab veel keegi end vabanenud õppekohale registreerida – kas iseseisvalt või klienditeenindaja abil. 

Missuguseid eesti keele õppe võimalusi Integratsiooni Sihtasutus veel pakub?

Lisaks keelekursustele pakume erinevaid keeleõpet toetavad tegevusi, nt erikursused, keelepraktika, keeleklubid ja -kohvikud, haridusprogrammid ning õppekäigud, kus saab eesti keelt õppida ja harjutada. 

Erikursused toetavad keeleõpet tasemetel A1–B1 ning nende kohta saab täpsemalt lugeda kursuse lühikirjeldusest iseteeninduses. 

Keelekohvikud on mõeldud eesti keele õppijatele alates tasemest A2. Kohvik pakub tuge eesti keele õppimisel ja harjutamisel enne keelekursusele minekut või teadmiste kinnitamisel peale selle läbimist. Kohtumistel saad koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Uued kohvikud planeerime avada hiljemalt aasta teises pooles. 

Keele ja kultuuri tundmise klubidesse on oodatud need eesti keele õppijad, kes räägivad seda tasemetel B1, B2 või C1. Klubi julgustab eesti keeles vabalt rääkima ja seda edasi õppima, kuna kohtumised pakuvad lisaks keeleõppele ka praktikat keelekeskkonnas, sh ühistegevuste, näiteks õpitubades või õppekäikudel osalemise kaudu. Uued klubid planeerime avada aasta teises pooles. 

Haridusprogrammid sobivad samuti keeleõppeks, sest neis saab õppida süvendatult kuulamist, rääkimist ja lugemist ning saada teadmisi Eesti kultuuririkkusest (nt kunst, arhitektuur, loodus, ühiskond, ajalugu, keel, kultuur). Haridusprogrammidesse saab registreeruda iseteeninduse kaudu alates veebruarist. 

Keelehuvilistele iseseisvaks õppeks loodud materjalid on koondatud meie sihtasutuse veebilehele, sh näiteks Eesti keele e-kursus https://www.keeleklikk.ee/. 

Kust leiab keeleõpet toetavate tegevuste kohta rohkem infot?

Info on kättesaadav meie sihtasutuse veebilehe kalendris ning registreerimine tegevustele toimub iseteeninduse kaudu. 

Samuti korraldame ja suuname keeleõppijaid eraldi nendele keelekursustele, mis on mõeldud Eesti kodakondsuse taotlejatele ja mille kursuste kestvuse aeg erineb tavakursuste omast (kogumaht 500 akadeemilist tundi), uussisserändajatele (ajutise või rahvusvahelise kaitse saajad ja tavarände alusel Eestis viibivad välismaalased).   

Miks ei vii Integratsiooni Sihtasutus enam läbi avalikku registreerumist? 

Soovime igale keeleõppijale pakkuda talle sobivat keeleõpet ja suunata teda just talle sobivale keeleõppekursusele. Selleks palume läbida tasuta nõustamise, sest just nõustajad oskavad hinnata iga inimese keeleõppevajadusi ning soovitada igaühele sobivaimat lahendust keeleõppeks. Vabade kohtade olemasolul suunatakse nõustamise läbinu registreerimiskeskkonda iseteeninduses või lehel settleinestonia.ee, kus keelehuviline saab iseseisvalt endale sobiva toimumise aja ja koha järgi valida keeleõppeks koha ning end sellele registreerida. Edasi suhtleb keeleõppija koolitajaga, kes teda keeleõppeteekonnal toetab. 

Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999. Nõustamine on tasuta. 

Iseteenindus on kõigile avatud 24 tundi ööpäevas. Seal saad iseseisvalt ja rahulikult sulle sobival ajal avastada enda jaoks erinevaid eesti keele õppe võimalusi, registreeruda sobivale teenusele (nt kursus, erikursus, keelepraktika, õppekäik, kohvik, klubi ja õpperühma või lisada end teenuse ootejärjekorda ning hoida silma peal oma osalemisel keeleõppes. 

Miks on tehtud just sellised muudatused? Nõustamise ja iseteeninduse abil soovime tagada paremat teenuse kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele, sh lihtsustada kliendi keeleõppeteekonda ja tõsta keeleõppe kvaliteeti. Nende muudatuste kaudu pakume õppijate vajadustest ja keeleoskusest lähtuvalt neile sobivat õppevormi vajalikul keeletasemel. 

Kui sa ei ole läbinud nõustamist, siis soovitame seda kindlasti teha. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999. Nõustamine on tasuta. 

Oleme avanud taotlusvooru rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavate sündmuste (näiteks festivalide, laatade) korraldamiseks ja  rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavate materjalide väljaandmiseks.  

Keda ootame toetust taotlema?

Toetust on oodatud taotlema  Eesti mittetulundusühinguid, kes tegelevad oma põhikirja kohaselt rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega.

Mida tuleb taotlust esitades arvestada?

• Toetust antakse projektidele, mida alles viiakse ellu või hakatakse ellu viima ja mis pole veel lõppenud.
• Toetust ei saa taotleda rahvusvähemuste katusorganisatsioonid.
• Toetatavad sündmused peavad toimuma Eestis, aga toetust võib seejuures taotleda ka külaliste kutsumiseks väljastpoolt.
• Maksimaalselt saab taotleda kuni 6000 eurot.

Rohkem infot antud taotlusvooru kohta leiab rubriigist „Sündmused ja konkursid“.

Jätkame kohanemisprogrammi raames eesti keele kursuste korraldamist tavarände korras Eestisse tulnute jaoks. Tänavu pakume võimaluse läbida kursuse tasemel A1, A2 ja B1 kokku ligikaudu 2000-le uuele kaasmaalasele. Esimestele kursustele ootame registreeruma alates 16. jaanuarist 2024.   

Sellel aastal kavatseme pakkuda tavarände korras Eestisse tulnutele kolm korda rohkem võimalusi õppida eesti keelt kursustel kui mullu: möödunud aastal said kursustel osaleda ligikaudu 600 inimest, siis tänavu korraldame kursusi kokku ligikaudu 2000-le inimesele. Lähtuvalt kaardistatud huvist keskendume võimalusele alustada eesti keele õpinguid: kavatseme korralda kokku 36 kursust tasemel A1, 25 kursust tasemel A2 ja 10 kursust tasemel B1.  

Tavarände korras Eestisse tulnutele mõeldud eesti keele kursusi korraldame kohanemisprogrammi raames koostöös riigihanke korras valitud keeltekoolidega – Folkuniversitetet Estonia MTÜ Tallinnas, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ ja Algus OÜ teistes linnades üle Eesti. Mõlemad viivad õpet läbi nii veebis kui ka kohapeal. Kursused on osalejatele tasuta. 

Ootame uusi kaasmaalasi registreeruma eesti keele kursustele tasemel A1, A2 ja B1 alates 16. jaanuarist. Esialgu avame registreerumiseks 17 kursust, mis toimuvad veebis ja Tallinnas, Tartus, Narvas ning Jõhvis alates selle aasta jaanuarist ja veebruarist. Järkjärgult lisanduvad nendele ka järgmised kursused.  

Pakutavale eesti keele kursustele saab registreeruda kohanemisprogrammi veebilehel: registreerimislink. Huvilised saavad valida sobiva kursuse taseme, õppeformaadi, aja ja koha järgi. Registreerumine on avatud kuni õppegrupi täitumiseni. Täpsustavad küsimused on teretulnud e-kirja teel: info@settleinestonia.ee.  

Mida palume eesti keele kursustele registreerumisel arvesse võtta:  

• Eelnevast lähtuvalt võib huvi kursustele registreeruda olla niivõrd suur, et veebileht ei pruugi olla ajutiselt kättesaadav. Sellisel juhul palume olla kannatlikud ja tulla veebilehele tagasi tund-paar hiljem.  

• Eesti keele õppe tasemed:  

  • A1 (100 akadeemilist tundi) on mõeldud neile, kes soovivad alustada algajate tasemel ning astuda esimesed sammud uue keele õppimisel. Kursuse jooksul keskendutakse eesti keele põhireeglitele ja põhilistele suhtlusoskustele, nagu igapäevaste väljenduste kasutamine, lihtsate küsimuste esitamine ja vastamine. 

  • A2 (150 akadeemilist tundi) arendab edasi teie keeleoskust, võimaldades teil mõista lihtsamaid tekste, suhelda igapäevastes olukordades ning laiendada sõnavara. 

  • B1 (250 akadeemilist tundi) on mõeldud neile, kes on omandanud eesti keele tasemel A. Kursuse lõpuks mõistate kõike olulist endale tuttaval teemal (nt töö, kool ja vaba aeg), saate hakkama suheldes asutustega ja kasutada eesti keelt teenuseid, oskate koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ning eesmärke ja lühidalt selgitada oma seisukohti ning plaane. 

• Igal tasemel kursuse lahutamatuks osaks on kursusel osaleja iseseisev õpe, koolitajad soovitavad ja kasutavad õppe tulemuslikkuse tõstmiseks veebikeskkonda Keeleklikk. 

• Kursusel osalemise meelespea, lisainfo ja registreerimislink on saadaval kohanemisprogrammi veebilehel. 

Mida veel tasub tavarände korras Eestisse tulnutel arvesse võtta:  

• Tavarände korras Eestisse tulnud on inimesed, kes on elanud Eestis vähem kui viis aastat ja on omandanud tähtajalise elamisloa või -õiguse seoses töö, õppimise, pereliikme juurde elama asumise, ettevõtluse vm põhjustel.  

• Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, millega Eesti riik aitab hiljuti saabunud välismaalastel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti ühiskonda sulanduda. Selle raames saab tasuta läbida ka teisi kohanemist toetavaid kursusi. Täpse info saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt: www.integratsioon.ee/kohanemine. 

• Lisaks eesti keele kursustele pakume tavarände korras Eestisse tulnutele võimalusi osaleda eesti keele õpet toetavates tegevustes. Täpse info nende kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt: www.integratsioon.ee/eesti-keele-ope.  

Infoks rahvusvahelise või ajutise kaitse saajatele:  

• Ajutise kaitse saajaid ootame jätkuvalt keelekursustele tasemel A1: lisainfo ja registreerimine. 

• Rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud keelekursused planeerime avada sel kevadel. Rohkem infot jagame Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ja kohanemisprogrammi Facebooki kontol. 

Möödunud laupäeval sai üle Eesti hoo sisse uus teema-aasta – kultuuririkkuse aasta. Eesti kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisusele pühendatud aasta algas igas maakonnas ja pealinnas kaasahaaravate avasündmustega.

„Kultuuririkkuse aasta avab ukse meie ühisel maal elavate erinevate kultuuride ilmadesse. Tänan kõiki, kes on juba panustanud ja veel panustab selle teema-aasta korraldamisse. Teie pühendumus võimaldab meil üheskoos astuda uudishimulikku sammu meie kultuuririkkuse avastamisele ning seega lähemale ka üksteisele,” sõnas kultuuriminister Heidy Purga kultuuririkkuse aasta avamisel Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.

Kultuuririkkuse aasta eesmärk on innustada igat Eesti inimest kultuuride mitmekesisust märkama, väärtustama ja hoidma – nägema Eestit ka paljude kultuuride ühise koduna ning tegema hoogsamalt omavahel koostööd. Sellest eesmärgist lähtuvalt kaasas teema-aastat korraldav Integratsiooni Sihtasutus kultuuririkkuse aasta avamisse erinevaid kogukondi ja rahvaid üle Eesti.  

Uue teema-aasta avamiseks tulid kogukonnad ja rahvad kokku igas maakonnas. Esimese avasündmuse pidasid erinevatest Eesti paikadest kokkutulnud meistrid, lauljad ja tantsijad 6. jaanuaril Haapsalus toimunud laadal. 12. jaanuaril võtsid järje üle erinevate kultuuride esindajad Põlvamaal ja Hiiumaal. 13. jaanuaril pidasid kaasahaaravaid avasündmusi kogukonnad ja rahvad Võrumaal, Viljandimaal, Valgamaal, Tartumaal, Saaremaal, Raplamaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Igas maakonnas toimunud avasündmused tipnesid teema-aasta avatuks kuulutamisega pealinnas. Tallinna Muusika- ja Balletikoolis toimunud pidulikul koostegutsemisel kuulutas kultuuriminister Heidy Purga uue teema-aasta avatuks ja liikumisaasta meeskond andis vastava tiitli üle kultuuririkkuse aasta eestvedajatele. Seejärel avanes kõigile osalejatele võimalus tutvuda erinevate kultuuride omapäradega, mida andsid edasi suhtlus, laulud, tantsud, toidud, rahvariided ja käsitöö.

Kultuuririkkuse aasta avasündmusi aitasid üle Eesti läbi viia liikumisaastat vedanud Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, eesti kultuuriseltse ühendav Eesti Rahvuskultuuri Keskus ja rahvusvähemusi koondav Eestimaa Rahvuste Ühendus. Toeks olid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja kohalikud omavalitsused. 

Kultuuririkkuse aasta jätkub sündmustega nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka kogukondade ja rahvaste korraldamisel. Selleks, et neist tekiks hea ülevaade, avas sihtasutus teema-aasta veebilehel www.kultuuririkkus.ee kalendri, kuhu on võimalik tasuta temaatilisi sündmusi lisada. Samalt veebilehelt leiab asjatundjate soovitusi, kuidas saab igaüks kultuuririkkust argielus märgata, väärtustada ja hoida.

Pildigaleriid:

• Kultuuririkkuse aasta avamine Tallinnas 13. jaanuaril 2024 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (Kristi Sits, Egert Kamenik): https://photos.app.goo.gl/ZsJ26VaVjzgyrXSV9  
• Kultuuririkkuse aasta esimene avasündmus 6. jaanuaril 2024 Haapsalu Kolmekuningapäeva laadal (Vendo Jugapuu): https://photos.app.goo.gl/ucEkTeaCRAy1nCRQA