Õppematerjal on valminud projekti "Koolieesetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine" raames.

Kogumikus on lisaks teoreetilistele materjalidele esitatud ülesandeid, mida saab kasutada nii õpetajakoolituses kui ka iseseisvaks tööks.

Eesti keele probleemsete piirkondade käsiraamat on mõeldud ennekõike õppematerjaliks eesti keele kui võõrkeele õpetajate koolitamisel ning töötavate õpetajate täiendusõppes, sobides ühtlasi ka muudele eesti keelega tegelejatele. Raamat sisaldab valikulise ülevaate eesti keele peamistest ohupiirkondadest sõnavaras, vormimoodustuses ja lauseõpetuses. Oluliseks on peetud keelendite ja nende osiste vahelistes seostes orienteerumist – õigete seoste tundmist ja automatiseerumist ning väärseoste vältimist. Kasutajalt eeldatakse süstemaatilisi baasteadmisi eesti keele kohta.

Metoodikavihik on mõeldud kõigile võõrkeeleõpetajatele ja koolitajatele, samuti üliõpilastele, kes taotlevad keeleõpetaja kutset. Vihiku eesmärk on anda ülevaade videotehnika ja -filmide kasutamise võimalustest võõrkeeletunnis. I osa käsitleb videomaterjali valiku kriteeriume ja tutvustab eesti keele õppimiseks/õpetamiseks mõeldud õppevideoid ning autentset videomaterjali. II osa keskendub videotunni kolmele etapile, III osast leiab lugeja viie metoodilise võtte kirjeldused.

IV osas on hulgaliselt ülesandeid osaoskuste arendamiseks, sõnavara ja grammatika õpetamiseks ning õpitava keele, maa ja kultuuri tutvustamiseks. Vihiku lisas on töölehed näidisülesannetega ja ülesannete loend vastavalt õpetamise eesmärkidele. Küllap leiavad vihikust üht-teist kasulikku nii kogenud videokasutajad kui ka õpetajad, kes ei söanda vette hüpata tundmatus kohas, ning vajavad julgustamist.

Sõnavaraõpetuse metoodiline vihik käsitleb sõnavara õpetamise ja õppimisega seotud probleeme, andes põgusa ülevaate ka sellest, mida sõnad ja sõnavara endast kujutavad, kuidas sõnad tähenduse saavad, kuidas neid kõige paremini meelde jätta ning kuidas tulemuslikult õpetada uusi sõnu. Vihik sisaldab rohkesti näidisülesandeid ning näiteid mitmesuguste ülesandetüüpide kohta. Sõnavaraõpetuse vihik on mõeldud võõrkeeleõpetajaile, võõrkeele õpetajaks õppijaile, aga ka kõigile neile, keda huvitavad võõrkeele sõnavara tõhusa omandamise probleemid.

Väljaanne võiks huvi pakkuda kui metoodiline abivahend võõrkeele ja eesti keele kui teise keele õpetajatele ning pedagoogiliste erialade üliõpilastele. Vihikus on käsitletud võõrkeeleõpetuse põhimõtteid, võõrkeeletunni planeerimist, tunnikonspekti kontrollimist ja tunni analüüsi ning ülesehitust. On esitatud ka valik strateegiaid ja võtteid, mis aitavad tundi elavdada, ning tunnikonspektid näitena, kuidas terviktunde üles ehitada.

Mis on töötaja palkamisel esmatähtis ja hästi vaadeldav, eristades kogenut algajast? Ametisuutlikkuse hindaja leiab raamatu avaosast ajakohaseid ideid pädevusmudeli teooria kohta.

Milles seisneb õpetaja pädevus? Uuringu üks komponent on õpetajapädevuse omapärane mudel. Lisaks sellele sisaldab raamat nii võõrkeeleõppe juhtimis- kui ka ainepädevuse kirjeldust.

Mida ütlevad uuringu tulemused riigile, haridusametnikule, võõrkeeli õpetavale ülikoolile, täiendusõppe korraldajale ja ennekõike õpetajale endale? Vastuse annavad faktid, mida saadab asjatundlik kommentaar.

Keeleõppemängude kogumik „Mängime ja keel saab selgeks!“ on käsiraamat õpetajale, mis on koostatud nõnda, et seda saab kasutada mis tahes emakeelega 1.–9. klassi õpilaste õpetamisel, eesmärgiga arendada eesti keele oskust 0–A2 tasemel.

Kogumikus on 150 eritüübilist keeleõppemängu ja 58 töölehte, millega saab arendada kõiki osaoskusi ning eesti keele sõnavara ja grammatikat.

Mängud on grupeeritud osaoskuste kaupa ning järjestatud lihtsamalt keerulisemale. Mängude kasutamist hõlbustavad erinevaid eesmärke tähistavad tingmärgid, mis aitavad õpetajal sobivat mängu leida. Loov õpetaja saab kasutada nii valmismänge kui ka mänguideid kohandades õpetada samamoodi muid keeleteemasid.

Õppematerjal on koostatud abivahendiks õpetajakoolituse erialade (humanitaarained mitmekeelses koolis, klassiõpetaja mitmekeelses koolis ja koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õpikeskkonnas) eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele hõlbustamaks pedagoogilis-psühholoogilise sõnavara omandamist esimesel kursusel. Õppematerjal koosneb pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes käsitletavate teemadega seotud erialastest mõistetest, terminitest ja definitsioonidest ning on mõeldud üliõpilastele iseseisvalt lugemiseks ning õppimiseks 40 tunni ulatuses. Iga peatüki lõpus on õppijal võimalik sooritada erinevaid ülesandeid.

Õppematerjal valmis Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse "Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe" raames.