INTEGRATSIOONIKALENDER – APRILL 2009

 
Sisukord
  • Üldinfo
  • Aprillikuised hanked ja konkursid
  • Lähiajal tulekul – hanked ja konkursid
ÜLDINFO
 
Juubeliaasta arendusstipendiumid jagatakse 7. aprillil
 
Integratsiooni Sihtasutus jagab tänavu juba 10. aastat integratsioonialaseid arendusstipendiume. Esmakordselt antakse välja ka meediatunnustus integratsiooniteemade kajastamise eest ajakirjanduses.
 
Stipendiumi eesmärk on väärtustada integratsioonitöö arendamist, et leida uusi meetodeid ja võimalusi kaasata erinevatest rahvustest inimesi koostöötegevustesse. Sel aastal antakse stipendiume välja kolmes kategoorias: eesti keele õppe edendamise, mitmekultuurilise Eesti teadvustamise ja edendamise ning kodanikuteadlikkuse kasvatamise eest.
 
2009. aasta arendusstipendiumite saajad kuulutatakse välja 7. aprillil Eesti Vene Teatris.
 
Lisateave: Iris Järv, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9 029, e-post iris.jarv@meis.ee
 
 
Väljatöötamisel on kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike paremaks lõimumiseks
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostöös Tallinna Ülikooliga kolmandate riikide kodanike kohanemisprogrammi väljatöötamist nende tõhusamaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas. Töid rahastatakse Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja rahvastikuministri büroo kaudu.
 
Kohanemisprogramm kätkeb erinevaid valdkondi ja tegevusi. Programmi asjakohasuse ning toetavate meetmete ja juhiste tagamiseks toimub aprilli esimesel poolel ümarlaud. Ümarlaua arutelule on planeeritud kaasata lisaks koostööpartneritele ja rahastajatele ka kohalike omavalitsuste, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Tööturuameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste vajalike osapoolte esindajad, kel on otsese sihtrühmaga kokkupuude või nende kohta vajalik teave.
 
Ümarlaua eestvedajateks on Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Mart Rannut ja eesti keele kui võõrkeele dotsent Ülle Rannut.
 
Lisateave:         Riina Ring, elukestva õppe üksuse koordinaar, tel 659 9032, e-post riina.ring@meis.ee
 
 
Ida-Virumaa ametnikud asusid riigikeeleoskust täiendama
 
Aprillis alustavad Tallinna haridusasutuste töötajad oma eesti keele oskuse täiendamist. Märtsikuus käivitusid eesti keele õpingud juba Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ametnikud ja kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste töötajad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Mais ja juunis käivad programmis osalejad keelepraktikal ning võtavad vastu eestikeelsest keskkonnast pärit kolleege.
 
Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetusprogrammi raames korraldab eesti keele lühikursused ja tööjõuvahetused eestikeelsest keskkonnast pärit kolleegidega hankekonkursi võitnud AS Erahariduskeskus.
 
Tegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisateave:         Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
 
 
 
Algab gruppide komplekteerimine eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavatele erialase eesti keele koolitustele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd OÜ-ga Sugesto, et viia läbi erialase eesti keele koolitused ning korraldada praktika toetamine eestikeelses töökeskkonnas.
 
2009. aasta sügisel algavad erialase eesti keele koolitused müüja, koka, kelneri, juuksuri ja kosmeetiku erialadel õppivatele noortele ning vastavatel erialadel töötavatele täiskasvanutele. Koolituste eesmärk on valmistada osalejaid ette eestikeelseks I taseme kutseeksamiks.
 
120 akadeemilise tunni mahuga koolitused viiakse läbi Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.
2009. aasta kevadel algab sihtrühma teavitamine ning õppegruppide komplekteerimine. Täpsem info info@sugesto.ee või telefonil 660 1559.
 
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisateave:         Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
 
 
Sihtasutus määratleb kohalike omavalitsuste rolli lõimumistegevustes
 
Riigihanke „Kohalike omavalitsuste rolli määratlemine valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008–2013” tegevuste elluviimisel“ võitis MTÜ Balti Uuringute Instituudi, SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja OÜ Geomedia ühispakkumus.
 
Hanke võitjad selgitavad välja, millised lõimumiskava tegevused oleks otstarbekas kohalikele omavalitsustele delegeerida. Selleks analüüsivad nad lõimumistegevustega seotud dokumente ning viivad läbi intervjuusid kohalike omavalitsuste ametnike ja riigiasutuste esindajatega.
Kavas on korraldada konsultatsiooni- ja tagasisideseminare ning rahvusvaheliste parimate praktikate koolitus kohalike omavalitsuste ametnikele. Samuti töötavad eksperdid välja tegevuste haldus- ja finantseerimismehhanismi, mis peab kaasnema kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete riigi poolt delegeerimisega.
 
Kogu arendustöö tulemusena tehakse konkreetsed ettepanekud Vabariigi Valitsusele Eesti Lõimumiskava 2008–2013 ja selle rakendusplaani 2008–2010 tegevuste teostajate muutmiseks 2010. aastal.
Hanketegevusi finantseeritakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee
 
 
Integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine
 
Riigihanke „Integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine“ võitis audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS. Hanke eesmärk on valdkondliku arengukava „Eesti Lõimumiskava 2008–2013“ õigeaegne, säästlik ja tulemuslik elluviimine rakendusplaani 2008–2010 alusel, mis põhineb defineeritud eesmärkidel, oodatavatel tulemustel, tegevustel ning nende saavutamise näitajatel.
 
Hanke võitja seostab riiklikul tasandil saavutatud tulemused Euroopa Liidu tasandi omadega, et „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ üld- ja alaeesmärkide saavutamise näitajad võimaldaksid integratsioonivaldkonna arenguid võrrelda ka teiste Euroopa Liidu riikidega.
 
Hanketegevusi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post kersti.peterson@meis.ee
 
 
Sihtasutus selgitab tööandjatele etniliselt võrdse kohtlemise põhimõtteid
 
Riigihanke „Võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad” võitis OÜ Alfa-Omega Communications.
 
Hanke võitja selgitab tööandjatele võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tutvustab eri ettevõtete kogemusi etniliselt mitmekesise töötajaskonnaga. Lisaks tutvustab hanke võitja avalikkusele teise emakeelega Eestis elavaid inimesi ning eri rahvusest inimeste koostööd.
 
Hanketegevusi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee
 
 
Eesti keele õpe vene õppekeelega koolide õpetajatele
 
Aprillis algavad eesti keele kursused vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme õpetajatele, kes õpetavad või hakkavad õpetama aineid eesti keeles. Kursuse maht on 80 tundi. Õppegruppide moodustamisel arvestatakse õpetajate keeleoskust ja õpetatavat ainevaldkonda. Keelekursuse eesmärk on toetada õpetajate suhtluspädevuse arendamist ja seetõttu keskendutakse kursustel õppesituatsioonide loomisele, mis võimaldaksid õppijatel arendada eelkõige kuulamis- ja rääkimisoskust. Kursuste suhtlustemaatika on seotud õppijate tegevusalaga, üldisemalt haridusvaldkonna ja pedagoogikaga ning konkreetsemalt üldhariduskoolis õpetatavate ainetega.
Eesti keele kursused vene õppekeelega koolides aineid eesti keeles õpetavatele õpetajatele korraldatakse Tallinnas ja Ida- Virumaal. Õpetajate eesti keele õpet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
 
Lisateave: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9855 , e-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
 
APRILLIKUISED HANKED JA KONKURSID
 
Läheneb noorsootöötajate tööpraktika korraldamise hanke tähtaeg
 
14. aprillil kell 11.00 on riigihanke “Noorsootöötajate tööpraktikate korraldamine mitmekultuurilises keskkonnas” tähtaeg.
Hanke tegevuste eesmärk on suurendada noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetoditest, töötamaks noortega mitmekultuurilises ehk erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega töökeskkonnas, hõlbustades noorte (sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte) integreerumist ühiskonda, suurendades noorte kultuuridevahelisi kontakte ja teineteise usaldust.
Hanke tegevustena võimaldatakse 18-le noorsootöötajale tööpraktikad mitmekultuurilises keskkonnas. Hanget rahastatakse Euroopa Integreerimise Fondi ja Rahvastikuministri büroo kaudu.
 
Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Läheneb hanke „Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ tähtaeg
 
23. aprillil kell 11.00 on lihtmenetlusega avatud hanke „Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ tähtaeg. Hanke eesmärk on pakkuda 20 noorsootöötajale, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust.
 
Ühtlasi on võimalus 20 vene keelt mitte emakeelena kõneleval noorsootöötajal täiendada oma vene keele oskust noorte esmaseks juhendamiseks nende emakeeles (eeskätt vene keeles) tagamaks noortele noorsootöös osalemiseks võrdsed võimalused.
Täiendkursused mahuga 60 akadeemilist tundi on plaanis korraldada Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.
 
Kõnealune hange on juba teine omalaadne. Esimesed samasisulised Tallinnas ja Ida-Virumaal toimunud kursused 40-le noorsootöötajale lõpevad juba sel kuul.
 
Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Hange „Eesti keele kursuste korraldamine ja õpetajate koolitamine”
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas märtsi lõpus välja lihtmenetlusega avatud hanke „Eesti keele kursuste korraldamine ja õpetajate koolitamine”. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.
 
Hanke eesmärk on 2010. aasta lõpuni viia läbi tasuta eesti keele kursused 800 (400 Harjumaalt ja 400 Ida-Virumaalt) määratlemata kodakondsusega isikule ning pikaajaliselt Eestis elanud kolmandate riikide kodanikule. Lisaks on kavas korraldada õpetajate koolitus 30 eesti keele kui teise keele õpetajale ning luua kursuste jaoks õppekavad.
 
Hanke üldeesmärk on toetada määratlemata kodakondsusega isikute ja pikka aega Eestis elanud kolmandate riikide kodanike integreerumist Eesti ühiskonda. Selleks korraldatakse kvaliteetseid tasuta eesti keele kursusi, mis arendavad õppija iseseisvust ning annavad Eesti ühiskonnas toimetulekuks vajaliku keeleoskuse.
 
Hange viiakse läbi Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Riigikantselei rahalisel toel.
 
Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Avatud on hange „Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused“
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja uue hankekonkursi eesti keele lühikursuste ja eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuste korraldaja leidmiseks ebapiisava eesti keele oskusega õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele ja raamatukogutöötajatele. Taotluste esitamise tähtaeg on 24. aprill 2009.
 
Tööjõuvahetusprogrammi eesmärgiks on luua mitmekesised ja paindlikud võimalused saavutamaks igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeeleoskus. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ kaudu.
 
Lisateave:         Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
 
 
Avatud on hange “Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine”
 
Hanke “Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine” eesmärk on kirjastada erialase eesti keele koolitusmaterjalid ja sõnavaraloendid, mis on loodud müüja erialale, juuksuri ja kosmeetiku erialale ning koka ja kelneri erialale. Lisaks hõlmab hange koolitusmaterjalide juurde kuuluvate kuulamistekstide helisalvestamist. Hankekonkurss on avatud kuni 20. aprillini 2009.
 
Hankekonkurss korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames (“Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisateave:         Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
 
 
Avatud on hankekonkurss õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistamiseks
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas 25. märtsil välja hankekonkursi „Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega“. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24. aprill kell 15.00.
 
Hanke eesmärk on võimaldada õpetajakoolituse üliõpilastel ja töötavatel õpetajatel omandada teadmisi, mis on vajalikud tööks eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes. Hanke tegevusteks on töötada välja ja viia pilootkoolitusena ellu kaks spetsiaalset vabaainete kursust teemadel „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ ja „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“.
 
Hankekonkurss toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.
 
Lisateave:         Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post ave.osman@meis.ee
 
 
 
LÄHIAJAL TULEMAS – HANKED JA KONKURSID
Jälgige värske info saamiseks veebilehte www.meis.ee
 
Avatakse hange "Koolijuhtide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes"
 
Aprilli alguses kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja lihtmenetlusega avatud hanke „Koolijuhtide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes“.
 
Täienduskoolituse eesmärk on kutseõppeasutuste juhtkondade valmisolek keele- ja erialaõppe lõimimisega seotud valdkondade arendamiseks koolis, e-õppe võimaluste kasutamiseks lõimitud aine- ja erialaõppes ning eesti keele kui teise keele õppes.
 
Hange on osa Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” tegevusest ”Eesti keelest erineva õppekeelega kutseõpperühmade õpetajate, koolijuhtide täienduskoolitus”.
 
Lisateave:         Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9065, e-post kristina.johannes@meis.ee
 
 
Hange „Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodika koolitus”
 
Aprillis avatakse lihtmenetlusega hange „Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodika koolitus“. Koolituse eesmärk on tõsta muu õppekeelega koolide meeskondade teadlikkust LAK- õppe sisust ja keelekümblusprogrammi metoodikast, et pakkuda tuge nii keelekümbluskoolide kui ka teistele kooli õppekeelest erineva kodukeelega lastega töötavatele õpetajatele. 
 
Koolituskursused korraldatakse 160 õpetajale, prioriteetseks sihtrühmaks on vene õppekeelega koolide sh keelekümbluskoolide põhikooli õpetajad. Koolituskursused toimuvad 2009. aasta maist septembrini.
 
Koolitus koosneb neljast kolmepäevasest kursusest, neist kaks kursust toimuvad nii eesti kui vene keeles. Koolituse mahust on vähemalt 2/3 keelekümblusmetoodika teemasid, 1/3 õpetaja-õpilase arengut toetavaid ning psühholoogia valdkonna teemasid.
 
Koolitus viiakse läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel  659 9 847 , e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Meie Eesti“
 
Aprillis avatakse projektikonkurss „Meie Eesti“. Projektikonkursi eesmärk on toetada Eesti riigi aja- ja kultuuriloo ning sellega seotud paikade/asutuste tutvustamist õpilastele, eesti-, vene- ja muukeelsete koolide (üldhariduskoolide ja kutsekeskharidust andvate kutseõppeasutuste) õpilaste ühistegevust. Läbiviidavad tegevused peavad projektis osalejatele andma teavet ja praktilisi kogemusi elamiseks ja õppimiseks/töötamiseks Eestis. Tegevustesse peavad olema kaasatud Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ja Euroopa Liidu kodanikud.
Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.
 
Lisateave : Toivo Sikk, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
 

INTEGRATSIOONIKALENDER - MÄRTS 2009

Noortekonverents „Kaks sammu lähemale“
 
6-7. märtsil toimub Nelijärve puhkekeskuses jätkukonverents „Kaks sammu lähemale“. Huvilised on oodatud!
 
Integratsiooni Sihtasutuse poolt ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest korraldatava osaluse ja demokraatia teemalisele noortekonverentsile on oodatud osalema noored vanuses 14-19 eluaastat üle kogu Eesti. Sarnaselt möödunud aasta lõpus läbiviidud samateemalisele konverentsile „Samm lähemale“, on ka sel korral konverentsile osalejatest pooltel noortel kodune keel eesti ning pooltel vene keel.
 
Üheskoos harjutatakse meeskonnatööd ning tehakse plaanid edaspidiseks ühiseks tegevuseks. Konverentsi töökeel on eesti keel, millega luuakse venekeelsetele noortele hea võimalus eesti keele praktiseerimiseks igapäevaelu keskkonnas.
 
Vaata konverentsi programmi SIIT.
 
Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogramm – mis, kellele, kuidas
 
10. märtsi teabepäeval Tallinna Õpetajate Majas tutvustavad sihtasutuse alushariduse koordinaatorid lasteaia keelekümblusprogrammi, räägivad programmi tulemustest ja kasutatavast metoodikast. Konkreetsete näidete najal julgustatakse lasteaedade juhatajaid ja õpetajaid koostööle kümbluslasteaedadega. Tutvustatakse ka 2009. aasta keelekümbluskoolitusi, mis on avatud kõikidele lasteaiaõpetajatele ja võiksid suunata mõtlerma keelekümblusõpetaja rollile.
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Läheneb hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“ tähtaeg
 
12. märtsil kell 11.00 on lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“ tähtaeg.
Hanke eesmärk on toetada eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning tutvustada eesti kultuuri ja Eestimaad keelelaagri raames toimuvate vahetuste kaudu.
Aastatel 2000-2003 ja 2005-2007 on sihtasutus korraldanud eesti keele ja meele laagreid eesti päritolu lastele ja noortele, kes elavad SRÜ riikides, Lätis või Leedus. Eesti päritolu noorte keelelaagri projektides on osalenud ligi 300 noort Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust ja Lätist. Erinevalt eelmistest aastatest pakuti 2008. aastal keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eesti Vabariiki.
 
Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee,
 
 
Keelekümblus on tulemuslik – lastel on, mida üksteisega jagada
 
Varase keelekümblusprogrammi esimesed põhikoolilõpetajad  teevad kokkuvõtteid. 12. märtsil toimub Narva Vanalinna Riigikooli eestvedamisel Narva Hermanni kindluses varase keelekümblusprogrammiga esimestena liitunud koolide, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ning Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate kokkutulek. Kavas on  tutvustada õpilaste, õpetajate ja lastevanemate meenutusi üheksaaastasest tegevusest ühisalmanahhis. Koolidel on võimalus esitada oma õpilaste koostatud või loodud kodukoha-legende. Korraldajad ootavad külla HTMi, Integratsiooni Sihtasutuse inimesi, kõrgkoolide esindajaid ja  Narva linna haridusametnikke.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel 659 9 847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Keelekümblusmetoodika tutvustamine Soome kolleegidele
 
20. märtsil on Tallinna kümbluslasteaedades (Vindi, Allika, Mahtra) külalised Soomest (40 õpetajat), kes huvituvad kümblusmetoodika rakendamise kogemustest. Seminar jätkub Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus osalejad saavad ülevaade Eesti Vabariigi haridussüsteemist ning Integratsiooni Sihtasutuse tegevustest alushariduse valdkonnas.
 
Lisateave: Svetlana Belova ja Marje Sarapuu, mitmekultuurilise üksuse koordinaatorid, tel 659 9848 ja 659 9852, e-post svetlana.belova@meis.ee või marje.sarapuu@meis.ee
 
 
Keelekümbluslasteaedade teatripäev
 
24. märtsil toimub Tallinna keelekümbluslasteaedade viies teatripäev. Kanutiaia ruumides saab kella 10 alates vaadata keelekümblusrühmade poolt esitatavat kümmet eestikeelset etendust.  .
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammis osalejad tutvustavad oma tööd
 
26.-27. märtsil saab Kohtla-Järve lasteaias „Tuhkatriinu“ vaadata Ida-Virumaa lasteaedade keelekümblusõpetajate valmistatud õppevara. 
 
Lisateave: Svetlana Belova 659 9848, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Koolitus lõimitud aine- ja keeleõppest (LAK-õppest)
 
27.–28. märtsil jätkavad Rakveres kolmesessioonilise koolituse teise sessiooniga vene õppekeelega koolide eestikeelsete ainete õpetajad. Koolitusrühmad koosnevad kuni kolme erineva aine õpetajatest, keda on kokku 60. Koolituse kogumaht on 80 tundi, millest 48 tundi on auditoorset tööd. Koolituste töökeel on eesti keel. Koolitust korraldab Koolituse Korralduskeskus.
Koolituse teemad: ainedidaktika, aktiivõppe meetodite rakendamine aineõppes ja ainekeele õpetamisel, LAK-õppe rakendamisel.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel 659 9 847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Algamas on koolitused kutseõppeasutuste pedagoogidele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd osaühinguga BDA Consulting, et koostada kutseõppeasutuste pedagoogidele täienduskoolituskava 4 AP mahus, töötada välja koolitusmaterjalid ning viia läbi üle-Eestilised koolitused. Täienduskoolituste eesmärk on anda teadmisi eriala ja keeleõppe ühendamise võimalustest, e-õppest, keeleoskuse arendamisest ning valmistada ette stažeerimiseks teises kutseõppeasutuses teises keeles. Koolitused on mõeldud nii kutse- kui ka üldainete õpetajatele. Info registreerumise, koolituskohtade ja ajakava kohta: BDA Consulting OÜ projektijuht Reilika Paas, reilika@bda.ee või tel. 627 4414.
Koolitused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.
 
Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksus, tel 659 9065, e-post kristina.johannes@meis.ee
 
 
Vahetusprogrammid kutsekoolide õpilastele
 
Integratsiooni Sihtasutusel on kutseõppeasutustele pakkuda veel üks täiendav keeleõppe võimalus, mille osas on kutsekoolid ise soovi avaldanud.
Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on kutseõppeasutusete õppuritel võimalik osaleda keelelis-kultuurilises vahetusprogrammis. Muukeelsed õpilased saavad minna eesti keelt ja erialakeelt õppima mõnda teise kooli vahetusõpilasena ning eesti õppuritel on võimalik minna teise kooli tugiõpilaseks. Selleks vajalikud kulutused katab Integratsiooni Sihtasutus.
Osalemaks vahetusprogrammis tuleb leida endale partnerkool Eestis, kellega on samad erialad ja kelle juurde oma kooli õpilased saata. Algataja pooleks võivad olla ka need koolid, kellel on võimalik eestikeelset õppekeskkonda pakkuda. Oluline on selle tegevuse raames ka kultuuriline programm - vastuvõtjakoolil tuleb läbi mõelda, millised võimalused on nende piirkonnas tutvustada Eesti kultuuri ja tavasid.
Taotlusi vahetusprogrammis osalemiseks võtab Integratsiooni Sihtasutus kutseõppeasutustelt vastu jooksvalt. Samas tuleb arvestada, et programm saab läbi 2010. aasta lõpus.
 
Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksus, tel 659 9842, e-post edydt.johanson@meis.ee
 
 
LÄHIAJAL TULEMAS
Jälgige värske info saamiseks veebilehte www.meis.ee
 
Hankekonkurss õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistamiseks
 
Märtsi alguses kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja hankekonkursi „Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega“. Hanke eesmärgiks on võimaldada õpetajakoolituse üliõpilastel ja juba töötavatel õpetajatel omandada teadmisi, mis on vajalikud tööks eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes. Selleks töötatakse välja ja viiakse pilootkoolitusena ellu kaks spetsiaalset vabaainete kursust teemadel „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ ja „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“.
Hange kuulutatakse välja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.
 
Lisateave: Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaar, tel 659 9030, e-post ave.osman@meis.ee
 
 
Hange “Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine”
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab märtsis välja lihtmenetlusega avatud hanke ”Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine”. Hanke eesmärk on kirjastada erialase eesti keele koolitusmaterjalid ja sõnavaraloendid, mis on loodud müüja erialale, juuksuri ja kosmeetiku erialale ning koka ja kelneri erialale. Lisaks hõlmab hange koolitusmaterjalide juurde kuuluvate kuulamistekstide salvestamist.
Hange on osa programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” tegevusest ”Kutseeksamiks ettevalmistus ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele”.
 
Lisateave: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
 
 
Hange „EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuste korraldamine“
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab märtsi alguses välja lihtmenetlusega avatud hanke „EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuste korraldamine“.
 
Hanke eesmärgiks on kuni 2010. aasta lõpuni tasuta EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuste läbiviimine 2000 määratlemata kodakondsusega isikule ning kolmandate riikide kodanikule.
 
Hange viiakse läbi Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahalisel toel. Viimase toel viiakse 2009. aasta märtsis läbi ka hange leidmaks korraldaja(d) tasuta eesti keele kursuste läbiviimiseks määratlemata kodakondsusega isikule ning kolmandate riikide kodanikule.
 
Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 

Integratsioonikalender - veebruar 2009

Keelekümblusprogrammi koolitajate talvekool 2009
 
5-6 veebruar toimub Rakveres keelekümblusprogrammi koolitajate talvekool. Talvekooli käigus lihvitakse Inscape Koolitus OÜ eestvedamisel koolitamisoskusi, tegeldakse koolitaja isiksuse arendamisega ning 2009. aasta tegevuste planeerimisega. Üritusele oodatakse 25 osalejat.
 
Lisainfo: Made Pandis, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9843, E-post made.pandis@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi tegevuskava 2009–2013
 
Keelekümblusprogrammi strateegia kuni 2014. aasta alguseni eeldab kõigi partnerite koordineeritud ja sihipärast tööd. 9. veebruaril kogunebki kolmandat korda töörühm, et eelmise aasta piirkondlike kohtumiste ja partnerite ettepanekute alusel 2009. aasta tegevuskava kokku panna. Töörühma kuulub 30 keelekümblusprogrammiga ühel või teisel viisil seotud isikut. Esindatud on Haridus- ja Teadusministeerium, kohalikud omavalitsused, programmiga liitunud lasteaiad ja koolid, keelekümblusprogrammi lastevanemate liit, kümblusprogrammi nõustajad ja koolitajad ning Integratsiooni Sihtasutus. Tegevuskava koostamisprotsessi juhib BDA Consulting OÜ.
 
Lisainfo: Kai Võlli, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9846, E-post kai.volli@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Noorte kultuuridevahelised koostöötegevused“
 
Projektikonkursi eesmärk on toetada kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondadevahelisi kontakte Eesti ja Euroopa Liidu ning kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte omavahelisele koostööle suunatud noorsootöö tegevuste kaudu. Oodatud on suuremahulisemad ja pikemajalised projektid, mis on suunatud Eesti ja erineva emakeele ning kultuuritaustaga s.h kolmandate riikide kodakondsusega noorte koostegutsemisele ja ühistegevustele noortele olulistel teemadel ja valdkondades; noorte kaasamisele noorsootöösse; integreerumisprobleemide käsitlemisele noorte hulgas; kontaktide ja suhtluse võimaldamisele noorte vahel tolerantsuse, sallivuse ja võrdsete võimaluste teadlikkuse suurendamiseks.
Taotleda saavad mittetulundusühingud, noorteühingud, noortekeskused, noorsootööasutused ja kohalikud omavalitsused.
Konkursijuhend on kättesaadav Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee/
Projektide esitamise tähtaeg 10. veebruar  2009.a.
 
Lisainfo: Silver Pramann, kultuuri ja noorsootöö üksuse juht, tel 659 9033, silver.pramann@meis.ee  
 
 
Koguneb keelekümblusprogrammi juhtkomitee
 
12. veebruaril on koos keelekümblusprogrammi juhtkomitee. Kuulatakse Tallinna Ülikooli teadurite tagasisidet keelekümblusprogrammi kohta, vaetakse 2008. aastal tehtut, konkretiseeritakse 2009. aasta ülesandeid – nii Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse lepingust tulenevaid kui ka programmi teiste partnerite vastutusel olevaid tegemisi. Eesmärk on, et 2009. aasta kulgeks programmis mullu heaks kiidetud strateegilise plaani tegevussuundi arvesse võttes.
 
Lisainfo: Kai Võlli, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9846, E-post kai.volli@meis.ee
 
 
Piirkondlik koostöö
 
13. veebruaril Narvas toimuval piirkondlikul koostööseminaril tutvustatakse lasteaia, kooli ja kohaliku omavalitsuse koostöökogemusi ning planeeritakse koostöövõrgustiku edasisi tegevusi aastal 2009.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, E-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogide ja juhtide eesti keele õpe”
 
Keelekursuste eesmärk on toetada osalejate eesti keele omandamist, sh õpetajatöös vajaliku keeleoskuse omandamist.
 
Kursustel osaleb 160 haridusasutuste pedagoogi ja juhti, prioriteetseks sihtrühmaks on vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme aineõpetajad. Enne ja pärast keelekursusi hinnatakse õppijate keeleoskuse taset. Koolituskursused toimuvad ajavahemikul märts – detsember 2009.
 
Hankekonkurss viiakse läbi programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Konkurss on avatud 16. veebruarini k.a.
 
Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, E-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
Kodanikupäeva viktoriini lõppvoor
 
19. veebruaril toimub Tallinna Mustpeade majas kodanikupäeva viktoriini lõppvõistlus. Kuuendat aastat läbiviidav viktoriin on kujunenud mainekaks teadmisteprooviks nii vene kui ka eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpilaste hulgas. Viktoriini eesmärk on süvendada õppijate teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas. Käesoleval õppeaastal võttis internetipõhisest viktoriinist osa 1635 õpilast. Parimaid viktoriini lahendajad ja aktiivsemad koolid saavad tunnustuse osaliseks.
 
Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, E-post toivo.sikk@meis.ee
 
 
Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitused
 
27.–28. veebruaril alustavad Rakveres kolmesessioonilise koolituse esimest osa vene õppekeelega koolide eestikeelsete ainete õpetajad. Koolitusrühmad moodustatakse kuni kolme erineva aine õpetajatest, kokku kuni 60 inimesest. Koolitusel käsitletakse mitmeid teemasid ainedidaktikast, aktiivõppe meetodite rakendamisest aineõppes ja ainekeele õpetamisel, aine- ja keeleõppe lõimimisest (LAK-õppest). Koolituse viib läbi Koolituste Korralduskeskus. Eestikeelse töökeelega koolituse kogumaht on 80 tundi, millest 48 tundi moodustab auditoorne töö.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, E-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Teeme koos“
 
Konkursi eesmärk on suurendada kontakte ja suhtlust Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanike vahel ning vähendada erinevusi Euroopa Liidu, sh Eesti kodanike ja kolmandate riikide kodanike osalemises kodanikuühendustes ja – ühiskonnas.
Konkursi raames toetatakse ühiseid üritusi, kampaaniad, arutelufoorume jms kodanikeühendustes; läbiviidavaid tegevusi kolmandate riikide kodanike, sh määratlemata kodakondsusega isikute ja Euroopa Liidu kodanike osavõtul.
Taotleda saavad mittetulundusühendused ja sihtasutused ning kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused.
Projektide esitamise tähtaeg 3. märts 2009.a.
 
Lisainfo: Iris Järv, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9029, E-post iris.jarv@meis.ee
 
 
Täiendav eesti keele kui teise keele õpe korgharidustaseme tudengitele
Integratsiooni Sihtasutus ootab kõrgkoolidelt ettepanekuid täiendava eesti keele kui teise keele õppe korraldamise osas. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata tudengitel arendada üldsuhtluskeelt ja kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajaliku eesti keele oskust. Seda eesmärki silmas pidades ootabki Integratsiooni Sihtasutus kõrgkoolidelt ettepanekuid, milliseid täiendava eesti keele õppe kursuseid oleks vaja korraldada ja/või milliseid täiendavaid eesti keele õppe materjale oleks vaja koostada.
 
Täpsem info ettepanekute koostamise tingimuste kohta avaldatakse veebruari alguses veebilehel www.meis.ee. Koostööettepanekud palume esitada etteantud vormil ning edastada need elektronposti teel 5. märtsiks aadressil ave.osman@meis.ee.
 
Täiendava eesti keele õppe korraldamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisainfo: Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, E-post ave.osman@meis.ee.
 
 
Noortekonverents „Kaks sammu lähemale“
 
6.-7. märtsil korraldab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest osaluse ja demokraatia teemalise noortekonverentsi „Kaks sammu lähemale“. Nelijärvel toimuvale konverentsile on oodatud osalema üle Eesti erinevate piirkondade noored vanuses 14-19 eluaastat. Sarnaselt möödunud aasta lõpus läbiviidud samateemalisele konverentsile „Samm lähemale“, on ka sel korral konverentsile osalejatest pooltel noortel kodune keel eesti keel ning pooltel vene keel. Üheskoos harjutatakse meeskonnatööd ning tehakse plaanid edaspidiseks ühiseks tegevuseks. Konverentsi töökeel on eesti keel, millega luuakse venekeelsetele noortele hea võimalus eesti keele praktiseerimiseks igapäevaelu keskkonnas.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee
 
 
Täiendava keeleõppe ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. märts
 
Integratsiooni Sihtasutus ootab taas kutseõppeasutustelt ettepanekuid täiendava keeleõppe korraldamise osas. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet lähtudes oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud. Mõni kool soovib ehk ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud. Oluline on, et need vastaksid programmi eesmärkidele ja tegevuse kirjeldusele. Keeleõpet korraldatakse koostöös sihtasutuse ekspertide ja koolidega.
 
Ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. märts 2009. Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.
Koostööettepanekud palume esitada etteantud vormil (www.meis.ee või kutsekeel.ee) ning edastada need elektronposti teel märgitud aja jooksul.
 
Täiendav eesti keele õpe kutsekoolides toimub Eurooopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010”.
 
Lisainfo: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, E-post edydt.johanson@meis.ee
 
 
Ametnike tööjõuvahetused ametialase eesti keele täiendamiseks
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Mainori Kõrgkooliga, et korraldada ebapiisava eesti keele oskusega kohaliku omavalitsuse ametnikele ning kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste töötajatele 60-tunnised eesti keele lühikursused ja kaks kuni neili nädalat kestvad tööjõuvahetused teisest keelekeskkonnast pärit kolleegidega. Koolitused algavad veebruaris.
 
Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuste eesmärk on luua mitmekesised ja paindlikud võimalused saavutamaks igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeeleoskus.
 
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisainfo: Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, E-post tea.kotkas@meis.ee.
 
 
Eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus
 
Jätkub novembris 2008 alanud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate metoodikaalane täiendkoolitus. Täiendõpe korraldatakse tsükliti vastavalt koolituskavale ning veebruaris toimuvad I ja II koolitusrühma kolmepäevased õppesessioonid Lõuna-Eestis.
 
Veebruarisessioonidel käsitletakse aktiivõppe ja kommunikatiivse keeleõppe meetodeid, võimalusi aine ja keele lõimitud õppeks, toetava keelekeskkonna loomise võtteid, ainedidaktika teemasid. Koostöös Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetajatega viiakse läbi seminar, kus koolitatavad saavad tutvuda eesti keele õppe parimate praktikatega vene õppekeelega koolis ja arutleda Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaga eesti keele õpetaja rolli ning toe üle aineõpetajatele eestikeelse aineõppe rakendamisel.    
 
Täiendkoolitust korraldab Integratsiooni Sihtasutuse mitmekultuurilise hariduse keskus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames.
 
Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, E-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
Koolitused noorsootöötajatele
 
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia võitis hiljuti Integratsiooni Sihtasutuse hanke, mille tulemusel asub ülikool kevadest läbi viima praegustele ja tulevastele noorsootöötajatele suunatud koolitusi.
Koolituste eesmärk on suurendada noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetodite osas, et töötada noortega mitmekultuurilises (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega) töökeskkonnas hõlbustamaks noorte, s.h kolmandate riikide kodakondsusega ja kodakondsuseta noorte integreerumist ühiskonda nii Eestis kui üleüldiselt Euroopa Liidus. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat ja 40 noorsootöötudengit. Täienduskoolituste raames on kavandatud 40 tunni mahus koolitust ja õppereis Euroopa riiki.
Õpet rahastavad Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Riigikantselei.
 
Lisainfo: Silver Pramann, kultuuri ja noorsootöö üksuse juht, tel 659 9033, silver.pramann@meis.ee
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab veebruari alguses välja lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“. Hanke eesmärk on toetada eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning tutvustada eesti kultuuri ja Eestimaad keelelaagri raames toimuvate vahetuste kaudu.
Aastatel 2000-2003 ja 2005-2007 on sihtasutus korraldanud eesti keele ja meele laagreid eesti päritolu lastele ja noortele, kes elavad SRÜ riikides, Lätis või Leedus. Eesti päritolu noorte keelelaagri projektides on osalenud ligi 300 noort Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust ja Lätist. Erinevalt eelmistest aastatest pakuti 2008. aastal keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eesti Vabariiki.
 
Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee.
 
 
Lõppes projekt „Määratlemata kodakondsusega isikute integratsiooni edendamine Eestis”
 
Projekti üldiseks eesmärgiks oli suurendada Eesti kodanike arvu määratlemata kodakondsusega isikute ja pikaajaliselt Eestis elavate kolmandate riikide kodanike hulgas, kasvatades nende teadlikkust Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ning pakkudes abi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks valmistumisel. 
Projekti raames koostati põhjalikud õppekavad ja -materjalid põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksami ettevalmistuskursuste jaoks ning koolitati ja atesteeriti 80 koolitajat, kellel oli õigus projekti raames kursusi läbi viia. Tasuta kursustel osales ajavahemikul juuli 2006 kuni detsember 2008 üle 4150 määratlemata kodakondsusega isiku ja kolmandate riikide kodaniku.
Valmis ka õppematerjal „Abiks tulevasele kodanikule“, mis on individuaalselt EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksami ettevalmistuseks mõeldud abimaterjal. Kogumik on Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejale 2009. aasta  jaanuari lõpust tasuta kättesaadav Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamipunktidest.
Projekti tulemuste kokkuvõttega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/est/sihtasutusest/struktuur/TFSU/index.php?articleID=131
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Muudatused Integratsiooni Sihtasutuse struktuuris ja koosseisus
 
Integratsiooni Sihtasutuses on endise kuue asemel neli üksust. Senise keelekümbluskeskuse ja haridusprogrammide keskuse baasil moodustati uus üksus – mitmekultuurilise hariduse keskus, mida juhib Ulvi Müürsepp.
Kultuuri ja noorsootöö üksust juhatab alates jaanuarist Silver Pramann ning kodanikuhariduse üksuse eesotsa liikus Külli Vollmer.
 
Lisainfo: www.meis.ee kontaktide rubriigis
 
 

Integratsioonikalender jaanuar - 2009

2009. aastast saab hakata taotlema eesti keele õppe kulude hüvitamist
Jaanuarist 2009 rakendub Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” uus tegevus “Eesti keele õppe kulude hüvitamine”.  Selle raames on kõigil isikutel, kes ei taotle kodakondsust või kes ei ole keeleeksamile suunatud Keeleinspektsiooni poolt, võimalus taotleda keeleõppe kulude hüvitamist.
Hüvitise taotlemiseks peab isik olema läbinud keelekoolituse koolitusluba omavas asutuses ning sooritanud eesti keele tasemeeksami Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi tasemel A2, B1, B2 või C1. Eesti keele õppe eest tasutud õppemaks makstakse isikule tagasi kuni 6000 krooni ulatuses üks kord iga tasemeeksami positiivse sooritamise kohta.
Hüvitise taotlemiseks peab isik esitama vormikohase avalduse ning õppemaksu tasumist tõendavad dokumendid Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele, kes kontrollib dokumentide õigsust. Seejärel saadetakse avaldus koos kuludokumentidega Integratsiooni Sihtasutusse, kus toimub kulude väljamaksmine isiku pangakontole.
Lähemat informatsiooni hüvitise maksmise tingimuste kohta saab peatselt lugeda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse veebilehelt www.ekk.edu.ee.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
Töötatakse välja erialakeele õppekomplektid kutseõppeasutustele
Integratsiooni Sihtasutus on sõlminud OÜga Pro Lab Grupp teenuslepingu erialakeele õppekomplektide väljaandmiseks kutseõppeasutustele.
Lepingu eesmärgiks on elektriku ja pagar-kondiitri erialase eesti keele õppekomplektide väljatöötamine kutseõppeasutuste muukeelsetele õppuritele. Õppekomplektid arendavad erialast suhtlusoskust ning aitavad tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega lõpetajate suutlikkust sooritada kutseeksam eesti keeles ja asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
Projekti raames koostatakse iga õppematerjali puhul video-osa (õppevideod erialase suhtlemise õppeks), elektroonne (interaktiivne õpik-harjutustik) ja paberkandjal osa (õpik-harjutustik) ning elektroonne õpetajajuhend.
Õppekomplektid valmivad detsembriks 2010 ja on mõeldud kasutamiseks eesti keele kui teise keele ja/või eesti erialakeele tunnis elektriku ja pagar-kondiitri erialadel.
 
Lisainfo: Reet Kallo, Elukestva õppe üksus
 
Algamas on koolitused kutseõppeasutuste pedagoogidele
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd osaühinguga BDA Consulting, et koostada kutseõppeasutuste pedagoogidele täienduskoolituskava 4 AP mahus, töötada välja õppematerjalid ning viia läbi üle-eestilised koolitused.  Täienduskoolituste eesmärk on anda teadmisi eriala ja keeleõppe ühendamise võimalustest, e-õppest, keeleoskuse arendamisest ning valmistada pedagoogid ette stažeerimiseks tavapärasega võrreldes teise õppekeelega kutseõppeasutuses.
Koolitused on mõeldud nii kutse- kui ka üldainete õpetajatele ning algavad kavakohaselt 2009. aasta veebruaris.
 
Lisainfo: Kristina Johannes, Elukestva õppe üksus
 
 
Algab teises keeles õpetavate õpetajate kolmesessiooniline koolitus
20. jaanuaril Tallinnas toimuval teabepäeval antakse ülevaade lõimitud aine- ja keeleõppe tunnustest, tutvustatakse  eesti keeles õppimise häid tavasid keelekümblusprogrammi näitel ning räägitakse õpetajate professionaalset arengut toetava nõustamise põhimõtetest. Teabepäev juhatab sisse teises keeles õpetavate õpetajate kolmesessioonilise koolituse.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
Valmimas on eesti keele õppekomplekt lasteaedadele
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt tuleb tagada eesti keele õpe alates kolmandast eluaastast  lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Integratsiooni Sihtasutuse korraldamisel on valmimas eesti keele õppekomplekt, mis toetab muukeelseid koolieelseid lasteasutusi eesti keele õppe korraldamisel 3–7aastastele lastele. Eesti keele õppekomplekt koosneb 4 CDle salvestatud eestikeelsetest lastelauludest, neid illustreerivast pildiseeriast ning juhendmaterjalist õpetajale. Õppematerjali väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti keele õppematerjal jõuab muukeelsetesse lasteaedadesse 2009. aasta sügisel.
Lisainfo: Ave Härsing, Mitmekultuurilise hariduse üksus

Jätkub keelekümblusprogrammi areng
15.–16. jaanuaril on Tallinnas koos õpetajate nõustajad. Koos arutatakse läbi keelekümblusprogrammi  nõustamiskontseptsioonist tulenevad ülesanded ja kavandatakse 2009. aasta tegevusi. Jätkatakse ka 2008. a suvel alustatud  DISC-koolitust. Koolitajad on Avatud Meele Instituut ja Inscape.

Lisainfo: Made Pandis, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
6. jaanuaril korraldab Mitmekultuurilise hariduse üksus koostöös Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga keelekümbluse kogemustepäeva. Ettekanded sidusrühmade esindajailt, tööpajad õpilaste toetamisest, tulemuslikkuse parandamisest ja koostööst.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
9.–10. jaanuaril Tallinnas toimuval varase keelekümbluse lastaiaprogrammi koolitajate seminaril tehakse kokkuvõte 2008. aasta tegevustest, arutakse 2009. aasta koolitusvajadusi ning planeeritakse lasteaedade õpetajaid toetavad tegevused. Seminaril osaleb 12 koolitajat Tallinnast, Jõhvist, Sillamäelt, Kohtla-Järvelt ja Narvast. 
 
Lisainfo: Svetlana Belova, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
Algavad kursused noorsootöötajatele tööks mitmekultuurilises keskkonnas
Koolituste eesmärgiks on suurendada praeguste ja tulevastele noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetoditest, kuidas töötada noortega mitmekultuurilises (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega) töökeskkonnas ning hõlbustada noorte, sh kolmandate riikide kodakondsusega ja kodakondsuseta noorte integreerumist Euroopa ühiskondadesse, sh Eesti ühiskonda. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat ja  40 noorsootöötudengit. Täienduskoolituste raames on kavandatud 40 tunni mahus koolitust ja õppereis Euroopa riiki.
Koolituse viib läbi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Koolitust rahastab Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Riigikantselei.
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
Tulevikulinna Mäng Lasnamäel
16.–17. jaanuaril toimub Euroopa Sotsiaalfondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel  Tallinnas Lasnamäe linnaosas Tulevikulinna Mäng, mis on Briti Nõukogu väljaarendatud meetod kohalike elanike kaasamiseks kogukonna arendustöösse. Erineva emakeelega noored asuvad koos linnaametnikega leidma võimalikke lahendusi ühiskonna olulistele küsimustele.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange ”Erialase eesti keele koolituste ning eestikeelses töökeskkonnas praktika toetamise korraldamine”
Hanke eesmärgiks on müüja, juuksuri ja kosmeetiku ning koka ja kelneri erialade õppurite ning vastavatel erialadel töötavate täiskasvanute ettevalmistamine eestikeelseks I taseme kutseeksamiks. Selleks korraldatakse erialased eesti keele koolitused mahus 120 akadeemilist tundi ning toetatakse õppurite praktikat eestikeelses töökeskkonnas.
Koolitused viiakse läbi Tallinnas, Jõhvis ja Narvas ajavahemikus 2009. a september kuni 2010. a november.
Hankekonkurss korraldatakse programmi ”Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Hankekonkurss on avatud kuni 2. veebruarini 2009.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Kohanemisprogrammi väljatöötamine ja piloteerimine kolmandate riikide täiskasvanud kodanikele“
Hanke eesmärgiks on kohanemisprogrammi koostamine kolmandate riikide kodanike paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas ning selle piloteerimine. Hange viiakse läbi Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahalisel toel.
Kolmandate riikide kodanike lõimumisele suunatud tegevused on seniajani olnud üleriigiliselt koordineerimata ning projektikesksed. Kohanemisprogrammi raames töötatakse järgmiste aastate jooksul välja ja rakendatakse meetmed, mis soodustavad kolmandate riikide kodanike tulemuslikku lõimumist.
 
Hankekonkurss kohanemisprogrammi loomiseks on avatud kuni 26. jaanuarini 2009.
 
Lisainfo: Riina Ring, Elukestva õppe üksus

Uued ettepanekute esitamise voorud täiendava eesti keele õppe korraldamiseks kutseõppeasutustes
Programmi “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“ raames oodatakse kutsekoolide ettepanekuid  oma õppuritele täiendava eesti keele õppe korraldamise kohta. Eesmärk on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumus ei ole ette antud. Mõni kool võib soovida ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud.

Ettepanekute esitamise täiendavad tähtajad on 2. veebruar ja 31. märts 2009.
 
Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.
 
Koostööettepanekud tuleb kindlasti esitada etteantud vormil ning edastada need Integratsiooni Sihtasutusse elektronposti teel märgitud aja jooksul. Ettepanekuvormi ja programmi tegevuse kirjelduse leiate www.kutsekeel.ee
 
Lisainfo: Edydt Johanson, Elukestva õppe üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
Avatud on projektikonkurss 2009. aasta keelelaagrite korraldamiseks. See on kaheosalise konkursi esimene osa, mida rahastab Riigikantselei. Teine osa kuulutatakse välja kevadel 2009. Lisaks kuulutatakse kevadel välja projektikonkurss pereõppe korraldamiseks. Konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevad 2009) osaleda ei saa. Seega oodatakse projektikonkursile programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia terve aasta vältel.
Konkursijuhend on kättesaadav Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee
 
Projektide esitamise tähtaeg on 28. jaanuar  2009.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss „Noorte kultuuridevahelised koostöötegevused“
Projektikonkursi eesmärk on toetada kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondadevahelisi kontakte Eesti ja Euroopa Liidu ning kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte omavahelisele koostööle suunatud noorsootöö tegevuste kaudu. Oodatud on suuremahulisemad ja pikemaajalised projektid, mis on suunatud  Eesti ja erineva emakeele ning kultuuritaustaga, sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte koostegutsemisele ja ühistegevustele noortele olulistel teemadel ja valdkondades; noorte kaasamisele noorsootöösse;  integreerumisprobleemide käsitlemisele noorte hulgas; kontaktide ja suhtluse võimaldamisele noorte vahel tolerantsuse, sallivuse ja võrdsetest võimalustest teadlikkuse  suurendamiseks.
Taotleda saavad mittetulundusühingud, noorteühingud, noortekeskused, noorsootööasutused ja kohalikud omavalitsused.
Konkursijuhend on kättesaadav Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee/
Projektide esitamise tähtaeg on 09. veebruar  2009.
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus

Integratsioonikalender detsember - 2008

DETSEMBRIKUU INTEGRATSIOONIKALENDER
 
10. novembril esitleti uurimuse “Integratsiooni monitooring 2008” tulemusi
Rahvastikuministri Büroo ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viisid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sotsioloogid 2008. aasta aprillis läbi integratsiooniprotsesside monitooringu, selgitamaks välja eri rahvusest inimeste hoiakuid ja neis toimunud muutusi. Monitooringu tulemused on üleval Rahvastikuministri Büroo kodulehel:
 
Tulemuste lühikokkuvõte:
 
Lisainfo: Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
 
 
Koostamisel on uued erialased eesti keele õppematerjalid
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudiga, et koostada erialaseid eesti keele koolitusmaterjale, sõnavaraloendeid ja jätkukoolituse kavu. Materjalid aitavad eesti keelt ebapiisavalt valdavatel täiskasvanutel ette valmistuda eesti keeles toimuvaks I taseme kutseeksamiks.
Kokku luuakse projekti käigus kolm koolitusmaterjali, sõnavaraloendit ja jätkukoolituse kava viiele erialale: müüjatele, juuksuritele ja kosmeetikutele ning kokkadele ja kelneritele.  
Koolitusmaterjalide juhtautor on Mare Kitsnik ning autorikollektiivi kuuluvad ka kutsekoolide erialaõpetajad. Iga komplekti aitab koostada vastava eriala ekspert, kes osaleb sõnaloendi koostamises, annab nõu õppetekstide ja ülesannete valikul ning toimetab materjali sisuliselt.
 
Koolitusmaterjalid valmivad kavakohaselt 2009. aasta mais. Koolitused I taseme kutseeksami eesti keeles sooritamiseks algavad 2009. aasta sügisel.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
 
Nõustajad toetavad vene õppekeelega koolide õpetajaid eestikeelse õppe sisseviimisel
Nelja piirkondliku nõustamiskeskuse kaudu (Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas) hakatakse rakendama eestikeelse gümnaasiumiõppe seire- ja nõustamissüsteemi. Pilootprojekt kestab 2008. aasta novembrist 2009. aasta maikuu lõpuni.
Piirkondlike nõustamiskeskuste avamisel detsembri alguses tutvustatakse seire- ja nõustamissüsteemi, nõustamiskeskuste tööd, piirkonna nõustajaid ning esitletakse raamatut “Lõimitud aine- ja keeleõpe”. Eestikeelse raamatu valmimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Integratsiooni Sihtasutus ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Tallinna ja Harjumaa piirkonna nõustamiskeskust tutvustatakse pidulikult 10. detsembril, keskuse tööd koordineerib Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskus.
 
Lisainfo: Kai Võlli, Keelekümbluskeskus
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma oskusi
3.–4. detsembril toimub Toilas 2. ja 3. kooliastme aineõpetajatele 80tunnise õppekavaga keelekümblusmetoodika koolituse 4. sessioon. Koolitajateks Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskuse koolitajad Ane Kloren, Maire Kebbinau, Anna Sele ja Liina Norit. 
 
4.–5. detsembril toimub Jõhvis lasteaedade õpetajatele koolitus “Ühislugemine, töö raamatuga keelekümblusrühmas”. Koolituse viivad läbi Angelika Lall, Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas.
 
6. detsembril toimub Jõhvis koolitus “Arenguvestlused lapsevanematega keelekümblusrühmas.” Koolituse viivad läbi Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas.
 
Jõuab lõpule toetava vahetu tagasiside – 5minutise vaatluse metoodika koolitus: detsembris lõpetavad koolitusrühmad Tallinnas ja Narvas.

15.–16. detsembril arendavad keelekümblusõpetajad oma õppematerjalide koostamise oskusi. Koos vaetakse ka tunnikavade koostamise põhimõtteid. Õpetajate koostatud materjalid tehakse kättesaadavaks keelekümbluskeskuse kodulehel.

Lisainfo: Made Pandis ja Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

 
 
Noortekogude liikmed kogunevad Tallinnas
5.–6. detsembril toimub Tallinnas maakondlike noortekogude liikmetele konverents „Samm lähemale“. Kahepäevasel üritusel tutvustavad erinevad organisatsioonid oma osaluseteemalisi tegevusi. Kavandatud on mitmeid noortepäraseid, huvitavaid ja mitmekülgseid tegevusi, noortekogude liikmetel on võimalus üksteisega tuttavaks saada.
 
Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumiku, mille kordustrüki väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
 
Üritus toimub programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Noorsootöötajate täienduskoolitused mitmekultuurilises keskkonnas“
Hanke eesmärk on anda kultuuridevahelise õppe meetodite alaseid pädevusi noorsootöötajatele, kes töötavad noortega mitmekultuurilises töökeskkonnas (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega), et hõlbustada noorte, sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte integreerumist ühiskonda ja suurendada noorte kultuuridevahelisi kontakte ja vastastikust usaldust.  Hanke tulemusena korraldatakse  kultuuridevahelise õppe alase pädevuse tõstmiseks täienduskoolitus ning õppereis 40 noorsootöötajale ja  40 noorsootöö tudengile (kokku 4 gruppi).  
Hanget rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.
 
Hankekonkurss on avatud 17. detsembrini.
 
Konkursi juhendi saab projektijuhilt aadressil silver.pramann@meis.ee
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
Detsembris kuulutatakse välja projektikonkurss 2009. aasta keelelaagrite korraldamiseks. Antud taotlusvoor on kaheosalise konkursi esimene osa. Kevadel 2009 kuulutatakse välja konkursi teine osa ja samuti projektikonkurss pereõppe korraldamiseks. Keelelaagrite konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevad 2009) osaleda ei saa.
 
Konkurssi rahastab Riigikantselei.
 
Konkursi juhendi saab peale konkursi väljakuulutamist Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi@meis.ee
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss „Avatud konkurss“
Detsembris kuulutatakse välja avatud konkurss, mille eesmärk on kindlustada kõigile Eesti elanikele, sõltumata rahvusest või emakeelest, seadustest tulenevad võrdsed eneseteostusvõimalused ühiskonnaelus ja poliitikas; kaasata Eestis elavate kolmandate riikide kodanikke senisest enam kodanikuühenduste tegevustesse ning teavitada neid Euroopa Liidu, sh Eesti ühiskonna toimimisest.
 
Konkursi raames toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa sallivuse suurendamisele ja teadlikkuse tõstmisele – ühised üritused, kampaaniad, arutelufoorumid jms kolmandate riikide kodanikele Euroopa Liidu, eeskätt Eesti kodanike osavõtul.
 
Konkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja riigieelarvest.
 
Lisainfo: Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss eesti- ja venekeelsete laste ja noorte koostööd soodustavate tegevuste toetamiseks noorteühingutes, noortekeskustes, noorsootööasutustes ja kohalikes omavalitsustes kuulutatakse välja detsembris.
Konkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja riigieelarvest.
 
Konkursi juhendi saab peale konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee või projektijuhilt aadressil silver.pramann@meis.ee
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 

Integratsioonikalender november - 2008

UUDISED
 
 
219 rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimise edukalt läbinud organisatsiooni (17 katusorganisatsiooni 202 liikmesühendusega) saavad 2009. aastaks taotleda tegevustoetust
 
Vastavalt riigisekretäri 23. septembri 2008. a käskkirjale „Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete baasfinantseerimine“ hindas rahvastikuministri büroo juures tegutsev atesteerimiskomisjon rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioone ja nende liikmesühendusi. Atesteerimisnimekirjas oli 288 organisatsiooni, mis on koondunud 20 katusorganisatsiooni.
 
Atesteerimise eesmärgiks on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla, tutvustamaks kultuuride eripära, toetamaks rahvuskultuuriseltse nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, arendamaks koostööd eesti kultuuriseltsidega ja tagamaks info parem liikumine katusorganisatsioonide liikmete seas.
 
Atesteerimise läbinud katusorganisatsioonidel on õigus saada rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 2009. aastaks tegevustoetust. Taotlusvooru avab Integratsiooni Sihtasutus 2008.a oktoobri lõpus. Taotlusvooru teave tehakse kättesaadavaks veebilehel.
 
 
Lisainfo:
Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Täienduskoolituse võimalused rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele
 
Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus alustab koostöös Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli täiendõppekeskusega rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust „Õpetamine dialoogis iseenda ja lapsega“. Koolituse käigus saavad õpetajad laiendada oma pedagoogika- ja keeledidaktikateadmisi, arendada keelelis-kultuurilise koostöö korraldamise oskusi, kujundada valmisolekut tööks erivanuseliste lastega ja hariduslike erivajadustega lastega. Täienduskoolituskursuse maht on 120 tundi, esimene sessioon toimub 26.–27. novembril.
 
Novembris korraldab Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele kultuuri- ja õppereisi Hiiumaale. Tutvutakse Hiiumaa vaatamisväärsuste ja saarerahva kultuuriga. Hiiumaal toimub ka psühhodraama alane koolitus.
 
Lisainfo:
Zoja Tint, Haridusprogrammide keskus
 
 
Integratsiooni Sihtasutuse kaudu toetatakse rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist 655 000 krooniga
 
Oktoobris lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursile laekus 51 rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest teavitavat ja/või kultuuriseltside koostööd edendavat projekti. Toetus määrati 22 projektile.
 
Toetuse saanud Ukraina Kultuurikeskuse projekti „Ukraina kultuuri tutvustamine IV“, raames korraldatakse Tallinnas ukraina ikoonide ja mänguasjade näitus ning viiakse läbi meistriklassi tunnid Ukraina traditsioonilisest keraamikast, sh mänguasjadest ja mänguasjadest-muusikariistadest.
 
Folklooriansambel Žurba projektis „Ukraina rahvalaul Eestis ja eestlastele“ tutvustatakse ukraina rahvalaulu eesti keeles, otsitakse paralleele eesti ning ukraina rahvamuusikas ja katsetatakse eesti rahvalaulu tutvustamist ukraina keeles.
 
Konkurssi rahastab Riigikantselei. Projektide läbiviimise periood kestab juunini 2009.
 
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 
 
Vene õppekeelega koolidesse jõuab eesti kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumiõpilastele
 
Novembris jõuab vene õppekeelega koolidesse kirjanduse lisamaterjal „Eesti uusima aja kirjandus. Töölehtede kogumik gümnaasiumiõpilastele“. Kogumik sisaldab katkendeid eesti noorema põlvkonna kirjanike aastail 2000–2007 ilmunud teostest ja tööülesandeid. Tekstid on valinud ja ülesanded koostanud õpetajad: Leili Sägi Pärnu Vene Gümnaasiumist, Diana Joassoone Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Annelii Juhkama Tallinna Humanitaargümnaasiumist ja Natali Happonen Tartu Kutsehariduskeskusest. Õppematerjal annab ülevaate eesti uusima aja kirjanduse mitmekesisusest, võimaldab arendada õpilaste funktsionaalset lugemisoskust ning eesti keele oskust ilukirjanduslike tekstidega töötamise kaudu.
 
Lisainfo:
Ulvi Müür sepp, Haridusprogrammide keskus
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma metoodilisi oskusi
 
Novembrikuus jätkatakse venekeelsete metoodikakoolitustega aineõpetajatele (20,–21.11); kümblusmetoodika põhikoolitusega klassiõpetajatele (12.–13.11) ja metoodika jätkukoolitusega 2000. aastal keelekümblusega alustanud koolide klassiõpetajatele (25.–26.11). Tallinna ja Ida-Viru rühmad jätkavad vahetu tagasiside (nn 5minuti vaatluse) koolitusega. 
 
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
 
 
Lasteaia õpetajate novembrikoolitustel “Arenguvestlused lapsevanematega” arutatakse arenguvestluse läbiviimisega seotud küsimusi (arenguvestluse ülesehitus; kümblusõpetajast rühmaõpetaja rolli) ja analüüsitakse lapse arenguvestluse erinevaid kavasid. Koolitused toimuvad piirkonniti: 12. novembril – Tallinnas, 14. novembril Jõhvis. Koolituse viivad läbi Keelekümbluskeskuse koolitajad.
 
Lisainfo:
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 
 
Kümbluskoolide ja –lasteaedade õpetajad tutvuvad walesi kümblusprogrammiga
 
2.–7. novembril on kümbluskoolide/lasteaedade õpetajad ja lastevanemad ning Keelekümbluskeskuse töötajad õppereisil Walesis Cardiffis, et tutvuda Walesi keelepoliitika ning walesi keele kümblusprogrammiga. Kohtutakse õpilaste ja õpetajate, haridusametnike ning lastevanematega.
 
Lisainfo:  
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 

Keelekümblusprogrammi nõustajad põhikoolituse lõpusirgel

Kõigis keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe 2. etapi koolituse õpperühmades jagatakse koolituse lõputunnistusi. Koolituse käigus alustati harjutusülesannetega oma lasteaias/koolis. Rööbiti koolitusega töötatakse Avatud Meele Instituudi juhtimisel välja nõustamissüsteemi käivitamise tegevuskava, nõustaja rollikirjeldus, täiendatakse keelekümblusprogrammi nõustamise kontseptsiooni.
 
Nõustamissüsteemi käivitamise eel viiakse läbi piirkondlikud teabepäevad lasteaedadele ja koolidele.
 
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
 
 
Valmimas on keelekümblusprogrammi strateegia 2008–2013
 
Keelekümbluskeskusel on valmimas keelekümblusprogrammi strateegia 2009–2013. Strateegia koostamisse on kaasanud programmi juhtkomitee, programmiga liitunud haridusasutuste juhid, keelekümbluskeskuse töötajad, keelekümblusprogrammi eksperdid ja kohalike omavalitsuste esindajad.
 
Üldist strateegilist suundust: “Keelekümblus on Eestis laialt levinud kvaliteetne aine- ja keeleõppe lõimimise programm” konkretiseerivad viis strateegilist eesmärki.
Piirkondlikel nõupidamistel lihvitakse tulevikukavanduse sõnastust ja programmi kaasatud omavalitsuste ja asutuste ülesandeid strateegia elluviimisel.
 
 
Lisainfo:
Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus
 
 
Algavad eesti keele kui teise keele kursused tudengitele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia ja Sisekaitseakadeemiaga, et korraldada nende koolide vene emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursusi, et aidata üliõpilastel arendada õppetööks vajalikku erialast eesti keele oskust.
 
Käimas on ettevalmistused koostööks Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
 
Täiendavat eesti keele õpet korraldatakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisainfo:
Ave Osman, Elukestva õppe üksus
 
 
Noored, kas olete valmis – kolm üritust tulekul
 
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistus noortekonverents „Kas oled valmis?“ Osalema oodatakse kuni 100 erinevast rahvusest noort. Üheskoos arutletakse demokraatia ja sellega kaasnevate väärtuste üle, töötubades kaardistatakse noorte seisund nende jaoks olulistel teemadel – haridus, tulevik, suhted, tervis ja sõltuvused, maailmaparandamine.
 
12.–13. novembril toimub Pärnus Tulevikulinna mäng. Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased asuvad koos ametnikega ühiskonna olulistele küsimustele lahendusi otsima. Mängumeetodi on välja arendanud Briti Nõukogu, kaasamaks elanikke kogukonna arendustöösse.
 
5.–6. detsembril toimub Tallinnas osaluse teemaline seminar maakondlike noortekogude liikmetele. Erinevad organisatsioonid ja institutsioonid tutvustavad seminaril oma osaluseteemalisi tegevusi. Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumik, mille kordustrüki väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
 
Kõik kolm üritust toimuvad programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 
 
Septembrikuus jõudis kasutajateni 6700 eesti- ja 2000 venekeelset “Kodaniku käsiraamatut"
 
Käsiraamatu neljanda trüki uuest tiraažist jaotati enamik üldhariduskoolidele, samuti kutsekoolidele ning raamatukogudele. "Kodaniku käsiraamat“ esitab ajakohastatud teavet riigi toimimisest ja riigiasutustega suhtlemisest, juurde on tulnud uusi teemasid. Teemade juures on viited asutustele ja organisatsioonidele, kust vajaduse korral lisateavet küsida. Uus on ka märksõnade register, mis muudab käsiraamatu kasutamise mugavamaks.
 
Täiendatud trüki väljaandmist rahastas Siseministeerium ning tiraaži jaotamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Raamatu andis välja Integratsiooni Sihtasutus.
 
Lisainfo:
Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
 
 
 
HANKED JA KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“
 
Hanke „Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“ raames antakse välja arvutiteeninduse, automaatika, autotehniku, elektriku (elektriseadmed), veokorralduse, üldehituse, ehitusviimistluse, pagar-kondiitri, keskkonnatehnika lukksepa ja metallitöölise erialadele erialakeele aineprogrammid. Aineprogrammid koosnevad erialakeele oskusnõuete kirjeldusest, minimaalse sõnavara ja väljendite loendist, ainekavast ja hindamisjuhendist, mis on aluseks erialakeele sihipärasele õpetamisele.
 
Erialakeele aineprogrammid toetavad kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajaid erialakeele tulemuslikul õpetamisel, et kooli lõpetajad suudaksid sooritada kutseeksami eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
 
Erialakeele õppeprogrammid töötatakse välja programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
 
Hankekonkurss on avatud 17. novembrini.
 
Lisainfo:
Reet Kallo, Elukestva õppe üksus
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused“
 
Hanke eesmärgiks on luua riigikeelest erineva emakeelega täiskasvanutele mitmekesised ja paindlikud võimalused, et nad suudaksid omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele.
 
Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldatakse muukeelsetele õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele jt avalikele teenistujatele eesti keele lühikursused ning tööjõuvahetused eestikeelsest keelekeskkonnast pärit kolleegidega.
 
Hankekonkurss viiakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Hankekonkurss on avatud 10. novembrini.
 
Konkursi info.
 
Lisainfo:
Tea Kotkas, Elukestva õppe üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
 
Novembris kuulutatakse välja 2009. aasta keelelaagrite projektikonkurss. Konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul.
 
Konkurss on esimene osa kaheosalisest konkursist. Konkursi teine osa kuulutatakse välja kevadel. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevadel 2009) enam osaleda ei saa. Lisaks kuulutatakse kevadel välja projektikonkurss pereõppe korraldamiseks.
 
Konkursijuhend on kättesaadav alates konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt  või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi (at) meis.ee
 
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus

Oktoobrikuu integratsioonikalender

Integratsiooni Sihtasutus tutvustas 17. septembril Tallinnas toimunud infopäeval uut keeleõppe arendamise programmi.

Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ rakendamiseks. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loob Integratsiooni Sihtasutus 12 erineva tegevuse kaudu erinevatele sihtrühmadele täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks.

Keeleõppe arendamise programmi sihtrühmadeks on õpilased alates 14. eluaastast, kelle emakeel ei ole eesti keel, pedagoogid ja ametnikud, kes töötavad nende õpilastega, kelle emakeel ei ole eesti keel ning eesti keelt ebapiisavalt valdavad töötavad inimesed.

Euroopa Sotsiaalfondi toetusel korraldatakse täiendavat eesti keele õpet kõrgkoolides ja kutsekoolides õppijatele, tööjõuvahetuste kaudu politseinikele, päästetöötajatele, vanglaametnikele, meditsiinitöötajatele ja teistele avaliku sektori töötajatele.

Pedagoogid saavad täiendavalt eesti keelt õppida kursustel ja individuaalselt koos mentoriga, noored ühistegevuste kaudu.

Programmi abil arendatakse integreeritud eriala ja keeleõppe süsteemi, valmistatakse ette eestikeelseks kutseeksamiks, luuakse erialakeele õppematerjalid kutsekoolidele.

Täiendav info:

Eduard Odinets
Programmi juht
Elukestva õppe üksus

Koolitused täiskasvanute vabahariduslikele koolitusasutustele

Integratsiooni Sihtasutus alustas Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames koostööd MTÜga Kodanikukoolitus ja Koolituse Korralduskeskus OÜga, et korraldada vabahariduslikke koolitusi pakkuvatele või huviharidust võimaldavatele koolitusasutustele täienduskoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise ning integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas.

Koolitused toimuvad vahemikus november 2008 kuni oktoober 2009.

Täienduskoolitused aitavad süvendada osalejate teadmisi ja oskusi, et paremini tulla toime erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamisega.

Lisainfo:
Riina Ring
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Eesti keele kui teise keele kursused tudengitele

Integratsiooni Sihtasutus alustab koostööd üheteistkümne kõrgkooliga, et korraldada täiendavaid eesti keele kui teise keele kursusi kõrgharidustaseme õppuritele. Täiendava keeleõppe eesmärgiks on aidata Euroopa Sotsiaalfondi toel neil tudengitel, kelle emakeel ei ole eesti keel, arendada igapäevaseks suhtlemiseks ning kõrgharidustasemel õppimiseks vajalikku eesti keele oskust.

Täpsem info:
Ave Osman
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Avatud hankekonkurss „Pedagoogide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes“

Kuni 10. oktoobrini on avatud konkurss koolitaja leidmiseks kutsekoolide pedagoogide täienduskoolituse korraldamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ üheks eesmärgiks on arendada kutseõppeasutuste kutse- ja üldainete õpetajate eesti keele ning aine- ja keeleõppe lõimimise oskust, samuti valmistada õpetajad ette stažeerimiseks teises kutseõppeasutuses.

Programmi raames saavad 40 kutseõpetajat täienduskoolitust eriala- ja keeleõppe arendamise võimalustest, e-õppe kasutamisest eestikeelse erialaõppe rakendamisel ning teadmisi keeoskuse arenemisest.

Stažeerimise eesmärgiks on pakkuda 100 kutse- ja üldaineõpetajale võimalus õpetada oma ainet eesti keeles. Ühelt poolt õpetavad vene või muu emakeelega õpetajad oma ainet eesti õppekeelega õpperühmas. Kuid samuti saavad ka eesti emakeelega eestikeelsete õpperühmade õpetajad anda tunde vene õppekeelega rühmades eesti keeles.

Koolitustel pannakse rõhku ka mitmekultuurilises õpperühmas õpetamisele.

Hankekonkurss viiakse läbi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ rakendamiseks.

Konkursi info: http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?newsID=1647&show=events

Täpsem info:
Maria Ratassepp
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Avatud hankekonkurss „Erialakeele õppekomplektide väljaandmine kutseõppeasutustele“

Hanke eesmärgiks on tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega lõpetajate suutlikkust sooritada kutseeksam eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas. Selleks töötatakse välja elektriku ja pagar-kondiitri eesti erialakeele õppekomplektid kutsekoolide muukeelsetele õppuritele. Õppekomplektid arendavad erialast suhtlusoskust ning on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetega.

Iga õppekomplekt katab 80-tunnise erialakeele kursuse ja võimaldab omandada erialakeele tasemel A2. Õppekomplekt sisaldab nelja osa:
1) video-osa (õppevideod erialase suhtlemise õppeks);
2) elektroonne osa (interaktiivne õpik-harjutustik);
3) paberkandjal osa (õpik-harjutustik);
4) elektroonne õpetajajuhend.

Õppekomplekt käsitleb vastava eriala kutseeksamit, selle nõudeid ja tööjuhendite sõnavara. Samuti õppekava mooduleid. Suunab õpilasi arutlema keeleõppe motivatsiooni, eneseteostuse ja ellusuhtumise teemadel. Õppekomplekti abil valmistatakse õppurreid ette erialasele praktikale minekuks.

Õppekomplektid on mõeldud kasutamiseks eesti keele kui teise keele ja/või eesti erialakeele tunnis elektriku ja pagar-kondiitri erialadel.

Hankekonkurss on avatud 14. oktoobrini.
Tingimused: http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?newsID=1651&show=events

Täpsem info:

Reet Kallo
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Valmisid trükis ja DVD, mis edendavad mitmekultuurilist Eestit

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus esitles kahte põhikoolile mõeldud õppematerjali

1) trükis "Rahvused Eestis. Usbekid". Autorid on Zulfia Nurmanova, Lola Sahhibnazarova ja Ita Serman. Raamat annab lühiülevaate usbekkidest, nende ajaloolisest kodumaast, traditsioonidest, kirjanikest, kunstnikest, heliloojatest ja usbekkidest maailmas ja Eestis.
Antud sarjas "Rahvused Eestis" on varem ilmunud leedulasi, kasahhe ja venelasi tutvustav trükis.

2) DVD "Etnomosaiik IV". Telesaadete sarja seekordne osa annab ülevaate poola, korea, mordva, dagestani ja bulgaaria traditsioonidest, kommetest ja paljust muust. Autor on Jevgenia Haponen. Varem on välja antud Etnomosaiik I - 9 filmi, Etnomosaiik II - 6 filmi ja Etnomosaiik III – 5 filmi.

Haridusprogrammide Keskuse juhi Ulvi Müürsepa sõnul on tegemist lisaõppevahendiga, mida saab kasutada ühiskonnaõpetuse ja ajaloo tundides. Mõlemad sarjad annavad hea ülevaate sellest, millised eri rahvused Eestis elavad, lisas Müürsepp.

Mõlemad materjalid on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel ning need saadetakse kõikidesse koolidesse.

Zoja Tint
Projektijuht
Haridusprogrammide Keskus

Eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevused

Oktoobris leiavad Integratsiooni Sihtasutuse korraldamisel aset eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevused Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Koostöös Briti Nõukoguga toimub Tuleviku Linna Mäng oktoobris Narvas ja novembris Pärnus. Selles osalevad eestikeelsed ja venekeelsed noored ning linnaametnikud. Ühiselt leitakse linnas arendamist vajavad teemad ning pakutakse tuleviku perspektiivis võimalikke lahendusi. Mängu tulemusena valitakse parim lahendus, mis on eelnevalt linnaelanike ja spetsialistide poolt nõustatud. Noored saavad osaleda otsustusprotsessis ja kaasa rääkida noori puudutavatel teemadel.
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistul noorteseminar Kas oled valmis?, millest oodatakse osa võtma kuni 100 eestikeelset ja venekeelset noort. Seminari keskne teema on demokraatia. Ettekannete ja töötubade abil saavad noored kaasa rääkida demokraatia lahtimõtestamisel, mõista demokraatlike väärtuste olemust ning osaleda demokraatlikus tööprotsessis.

Koolivälise keeleõppe raames toimub 30. oktoobril seminar 2008. aasta keelelaagrite projektide läbiviijatele, projektikonkursil osalenutele, potentsiaalsetele 2009. aasta projektide taotlejatele ning 2008. aasta keelelaagrites ja pereõppes osalenud eestikeelsetele ja venekeelsetele noortele. Koostöös Luguteatriga vaadatakse üle koolivälise keeleõppe projektide konkursi tingimused, analüüsitakse suviseid tegevusi ning koostatakse ettepanekud venekeelsete noorte eesti keele õppeks väljaspool üldhariduskooli.

Lisainfo:
Lianne Ristikivi
projektijuht
Kultuuri- ja noorsootöö üksus

Oktoobris kuulutatakse välja hankekonkurss „ Eesti ja vene keele täiendkursused noorsootöötajatele“.

Hanke eesmärk on pakkuda noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust. Noorsootöötajatele, kelle emakeel on eesti keel, korraldatakse vene keele täiendkursused noorte esmaseks juhendamiseks vene keeles. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat. Täiendkursused mahuga 60 akadeemilist tundi on plaanis korraldada Harjumaal ja Ida-Virumaal. Hanget rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Silver Pramann,
projektijuht
Kultuuri ja Noorsootöö üksus

24.–25. oktoobril 2008 toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents lõimitud aine- ja keeleõppest

Konverentsil esinevad lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) asjatundjad üle maailma järgmistel teemadel:
• edukate LAK-õppe kogukondade tegevus (oodatud ja ootamatud tulemused )
• LAK-õppe meetodika (head tavad)
• õppimine ja aju-uuringud (uute teadmiste rakendamine õppimise toetamiseks)
• kaasatus, elitaaruse vältimine (LAK-õppe kättesaadavuse laiendamine)
• kultuuridevaheline dialoog (toimetulek kultuuriliste erinevustega klassiruumis)
• edu töömaailmas LAK-õppe kaudu.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi metoodikakoolitused (vene keeles)

1..–2. oktoobril toimub keelekümblusklasside venekeelsete ainete õpetajate 2. rühma metoodikakoolituse 3. sessioon Jõhvi Vene Gümnaasiumis.
20.–21. oktoobril toimub vene/inglise keele õpetajatele 2. rühma metoodikakoolituse 4. sessioon Toila koolituskeskuses.

Lisainfo:

Maire Kebbinau
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi toetava vahetu tagasiside - 5. min vaatluse metoodika

Algab keelekümblusprogrammi koolitus programmiga liitunud koolide juhtidele. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal oktoobrist – detsembrini 2008. Tallinnas algavad koolitused 17. oktoobril Tallinna Laagna Gümnaasiumis.
Narvas alustab rühm oktoobri lõpus Narva Vanalinna Riigikoolis.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi nõustamissüsteemi arendamine

Jätkub keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe II etapp Avatud Meele Instituudi läbiviimisel, mis kestab september – november 2008. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Koolitustel osaleb 42 tulevast keelekümblusprogrammi nõustajat, kes on läbinud 6-päevase nõustajate väljaõppe I etapi.
Avatud Meele Instituudi juhendamisel jätkatakse õpetajate metoodilise nõustamise kontseptsiooni arendamist.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Eesti-Soome kakskeelsuse seminar

10. oktoobril toimub seminar Eesti Suursaatkonnas Helsingis.
Keele alalhoidmine on oluline, see on osa kultuurist. Ja kultuuriliselt tugevamad on need, kes oma emakeelt teadlikult alal hoiavad. Teise keele õppimine avab uksed uude kultuuri ja aitab seda paremini tundma õppida. Seminaril osalejad saavad ülevaade Keelekümblusprogrammist Eestis.

Lisainfo:

Svetlana Belova
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Integratsioonikalender - September 2008

UUDISED

Rahvuskultuuriseltside projektikonkurss

27. augustil lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursi eesmärk on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis.

Esitatavad projektid informeerivad Eesti elanikkonda rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest ning arendavad Eestis tegutsevate kultuuriseltsid e koostööd.
Konkursile laekus 51 projekti. Konkursi tulemused avalikustatakse septembrikuu jooksul. Projekti tegevused kestavad juunini 2009. Seda rahastab Riigikantselei.

Lisainfo: Kristina Pirgop, Kultuuri- ja noorsootöö üksus

Rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimine

Septembris käivitab Rahvastikuministri büroo baasfinantseerimist taotlevate rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete atesteerimise. Selle käigus hinnatakse, kas katusorganisatsioon ja selle liikmed vastavad baasfinantseerimise tingimustele (vt. www.rahvastikuminister.ee)  

Tuginedes UNESCO vaimse pärandi definitsioonile, mõistetakse baasfinantseerimise raames vaimse kultuurilise pärandi tegevusi, mis vahetult peegeldavad rahvusvähemuse eripära. See on eeskätt keel, muusika, laulmine, tantsimine, käsitöö, tavade ja kommete järgimine, teadmised loodusest ja maailmast, rahvapidude korraldamine ja tähistamine.

Atesteerimiseks esitab katusorganisatsioon liikmete nimekirja vastavalt nõutud vormile elektrooniliselt aadressile aleksandr.aidarov@riigikantselei.ee. Vorm on kättesaadav aadressil: www.rvke.ee

Atesteerimiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad esindajad Rahvastikuministri büroost, Kultuuriministeeriumist, Haridus- ja teadusministeeriumist, Integratsiooni Sihtasutusest, Tallinna Linnavalitsusest ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust (EMSL). Komisjon vaatab taotletavate organisatsioonide põhikirju, B-kaarte, 2007 majandusaasta aruandeid ning kontrollib eelnevate lepingute täitmist.

25. septembrini 2008 toimuvad atesteerimiskomisjoni kohtumised katusorganisatsiooni esindajatega tagasiside andmiseks ning esilekerkinud puuduste likvideerimiseks.

Oktoobris 2008 kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide baasfinantseeringu taotlusvooru, milles saavad osaleda atesteerimise läbinud organisatsioonid.

Lisainfo: Rahvastikuministri nõunikult: Aleksandr Aidarov, tel. 6935 257, e-post aleksandr.aidarov@riigikantselei.ee

Uued ettepanekute esitamise voorud kutseõppeasutustele “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“

Selle programmi raames oodatakse koolide ettepanekuid, kuidas nad ise tahaksid oma õppuritele täiendavat eesti keele õpet korraldada. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud. Mõni kool ehk soovib ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud. Oluline on, et need vastaksid ka programmi eesmärkidele ja tegevuse kirjeldusele. Seejärel koostöös ekspertide ja koolidega hakkame keeleõpet korraldama.

Integratsiooni Sihtasutus kogub ettepanekuid kutseõppeasutustelt järgmistel aegadel:

  1. 1. september – 31. oktoober 2008
  2. 1. veebruar – 31. märts 2009
  3. 1. september – 31. oktoober 2009
  4. 1. veebruar – 31. märts 2010

Koolide ideede läbi vaatamine koostöös ekspertidega võib võtta paar kuud (olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust). Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.

Koostööettepanekud palume kindlasti esitada etteantud vormil ning edastada need meile elektronposti teel märgitud aja jooksul. Ettepanekuvormi ja programmi tegevuse kirjelduse leiate www.kutsekeel.ee

Lisainfo: Edydt Johanson, Elukestva õppe üksus

Integratsiooni Sihtasutuse projekti „Muukeelsete töötute täiendkoolitus ja keeleõpe“ tulemused

Kokku 16 kuud tegutsenud projekti peamisteks eesmärkideks oli aidata vähendada muukeelsete elanike töötust ja tõrjutust ühiskonnas ning seeläbi tõsta tööhõivet ja integreerumist Eesti ühiskonda. Selle saavutamiseks korraldati osalejatele tööotsingukoolitused, keele- ja erialakursused, pakuti tööpraktikat ning viidi läbi kutse- ja psühholoogilisi nõustamised. Lisaks keelekursustele toimusid infopäevad, mille raames tutvustati eesti keele riigieksami sooritamise võimalusi ja tingimusi ning jagati teavet EV põhiseaduse tundmise ja kodakondsuse koolitusel osalemise kohta.

Projekti kogumaksumus oli 6 128 068 krooni, millest 80 % moodustas Euroopa Sotsiaalfond ja 20 % Eesti avaliku sektori finantseering.

Lisainfo: Riina Ring, Elukestva õppe üksus

Integratsiooni Sihtasutuse infosüsteemide arendus

Projekti „Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks” raames korraldatud hankekonkursi „IS infosüsteemide arendus” võitis Columbus IT Partner Eesti AS.

Hanke eesmärgiks on viia Integratsiooni Sihtasutuse finantsjuhtimine kvaliteedilt uuele tasemele, kaasajastades ja integreerides finantsjuhtimis- ja arvestusprotsessid ning tagades nende efektiivseks toimimiseks vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Samuti juurutada elektrooniline dokumendihaldussüsteem, et tõsta asjaajamise operatiivsust ja efektiivsust.

Uuendatud ja kaasajastatud finantsinfosüsteem aitab tagada läbipaistva finantsjuhtimise, piisava finantsjärelevalve ning tõhusa aruandlus- ja kontrollsüsteemi sihtasutuste poolt administreeritavate eraldiste ja vahendite kohta.

Projekti tegevusi rahastatakse EL Üleminekutoetuse, Riigikantselei ja Haridusministeeriumi vahenditest.

Lisainfo: Inna Pusikova, Kodanikuhariduse üksus

Keelekümblusprogrammi nõustamissüsteemi arendamine

Algab keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe II etapp Avatud Meele Instituudi läbiviimisel, mis kestab september – november 2008. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Koolitustel osaleb 42 tulevast keelekümblusprogrammi nõustajat, kes on läbinud 6-päevase nõustajate väljaõppe I etapi.

Avatud Meele Instituudi juhendamisel jätkatakse õpetajate metoodilise nõustamise kontseptsiooni arendamist.

Lisainfo: Made Pandis, Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogramm õppeaastal 2008-2009

Varase keelekümbluse lasteaiaprogrammis on sel õppeaastal keelekümblusrühmad 27s lasteaias; programmi uustulnukad on Vaivara lasteaed, Kohtla-Järve lasteaiad “Punamütsike” ning “Tuhkatriinu” ja Sillamäe “Päikseke”. Narva “Päikeses” käivad ulatuslikud remonditööd, keelekümblusrühmad jätkavad tööd asenduspindadel.
Programmiga liitunud Tallinna Muhu lasteaias ei avata ka sel aastal ühtki keelekümblusrühma.

Varase keelekümbluse kooliprogrammis jätkavad keelekümblusklassid 14s koolis. Kevadel saavad põhikooli lõputunnistuse varase keelekümbluse programmi esimesed lõpetajad (nelja kooli viiest klassist).

Hiliskeelekümbluse programmis jätkavad keelekümblusklassid 17 koolis.
Narva Joala Kool liideti Narva 6. Kooliga. Narva 6. Kool on valmis jätkama hilises keelekümblusprogrammis.
Seoses reorganiseerimisega klassikaliseks gümnaasiumiks ei osale programmis enam Pärnu Hansagümnaasium.
Värskelt remonditud ruumides alustab programmiga liitunud koolidest Tallinna Karjamaa Gümnaasium.

Lisainfo: Maire Kebbinau, Keelekümbluskeskus

Suureformaadiliste pildiraamatute sari "Loeme koos"

Uue õppeaasta alguseks saavad kõik Eesti lasteaiad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel trükitud suureformaadiliste pildiraamatute sarja "Loeme koos." Pildiraamatute komplekt on suunatud 5–7aastastele lastele. Raamatud annavad materjali sõnavara- ja kõnearendusharjutusteks; ainet ja näitlikkust teatud väljendite kordamiseks; impulsse sõnade ja tekstide reprodutseerimiseks, edasiarendamiseks; improviseerimislusti lasteaia õpetajatele eeskuju- ja kuulamistekstide esitamiseks.

Sarja kõik 14 raamatut on kaheksaleheküljelised. Raamatu igal leheküljel asub raamatu eesmärke kandev pilt. Seega sisaldab iga raamat kaheksat pilti (illustratsiooni). Raamatus sisalduvad pildid on lapsesõbralikud, värvilised ja detailirohked.

Raamatute formaat võimaldab raamatute ühist lugemist (sh piltide kirjeldamist) kuni 20liikmelise laste grupiga.

Lisainfo: Maire Kebbinau, Keelekümbluskeskus

Juulikuu integratsioonikalender

UUDISED 

Integratsiooni Sihtasutus toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järjekordse rahvuskultuuriseltside projektikonkursi, mille eesmärk on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis. Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele. Esitatavad projektid peavad olema seotud vähemalt ühe alljärgneva valdkonnaga:
• teadmiste laiendamine rahvusvähemuste kultuuriseltsidest ja rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest informeerimine Eestis;
• Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine, erinevate rahvusvähemuste kultuuride eripära tundmaõppimine ja tutvustamine avalike ürituste kaudu (loengud, näitused, seminarid, saated, infolehed jms);
• Eestis tegutsevate kultuuriseltside koostöö arendamine.
Taotluste esitamise tähtaeg on 27. august 2008 kell 16.00.
Eesti ühiskond on huvitav ja multikultuurne. Meie igapäevast elu rikastab teiste rahvuste kultuur. Eestis elab 121 erinevat rahvust ning aktiivselt tegutseb umbes 200 rahvuskultuuriseltsi. Iga aasta jooksul paljud nendest viivad ellu mitu üritust, kontserti, loengute sarja ja muud, kus nad tutvustavad oma kultuuripärandit. Integratsiooni Sihtasutus on aastate jooksul toetanud mitmeid nende üritusi.

Täpsem informatsioon: Kultuuri- ja noorsootöö üksus, Kristina Pirgop

Lõppes eestikeelse õppe arendamise projekt vene kutsekoolidele

Juunis jõudis lõpule Integratsiooni Sihtasutuse projekt “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides“. Selle eesmärgiks oli luua tingimusi kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekt oli suunatud kutsekoolide vene rühmade keele- ja erialaõpetajatele, kuid astuti ka samme, mis toetavad erialase eesti keele oskuse arendamise juhtimise poolt.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt pakkus koolitust 300 õpetajale ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Helena Metslang

Lõppes projekt "Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine"

Projekt „Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” viidi ellu selleks, et valmistada venekeelsed üldhariduskoolid ette eestikeelsele aineõppele üleminekuks alates 2007/2008 õppeaastast. See oli jätk projektile “Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis.” Projekt algas veebruaris 2007 ja lõppes juunis 2008.

Mõlemat projekti viis läbi Integratsiooni Sihtasutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Ave Osman

Hinnati kahte ESF projekti

Juunis 2008 lõppes ESF projektide "Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis", "Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine" ja "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides" tulemuste hindamine.

Eesmärk oli hinnata projektide tulemuslikkust ning anda soovitusi järgnevate integratsioonialaste tegevuste kavandamiseks.
Hindamise käigus viidi läbi veebiküsitlus projektides osalenutele, intervjueeriti võtmeisikuid ning kutsekoolide projekti hindamisel toimusid ka fookusgrupid sihtgrupi liikmetega.
Hindamise tulemusena selgus, et suhtumises eesti keele õppesse on üldiselt toimunud suur positiivne muudatus ja seda just õpilaste seas. Samas sõltub eesti keele oskus siiski järjepidevusest ja õpetamise vormidest. Korraldama peaks eesti keele õpetamise metoodika koolitusi, eeskätt funktsionaalse keeleoskuse õpetamise metoodika osas. Paljudel juhtumitel on koolis vähe eesti keele oskajaid, õpetajad käivad küll eesti keelt õppimas, kuid ei suhtle eesti keeles. Seda aitaks lahendada kui ühest koolis peaks koolitusel osalema mitu õpetajat, et tekiks soov ja võimalus keelt oma töö juures praktiseerida.

Samuti toodi välja, et praegused keelekursused annavad hea grammatika põhja, kuid ei julgusta eesti keeles suhtlema. Korraldama peaks eelkõige suviseid keeleõppekursusi, laagreid, kus õpetajad/õpilased on eestikeelses keskkonnas ja soodustama erinevaid ühistegevusi. Aineõpetajad võiksid praktiseerida eestikeelses koolis ning õpilased võiksid õppida teises koolis teatud aineid eesti keeles. Keelekursused peaksid olema tihedalt seotud tegeliku eluga Eestis; vaja on tuua näiteid, mis aitavad aru saada kultuurist ja ümbritsevast keskkonnast. Samuti tuleks arendada interaktiivseid õppevorme.

Projektide tulemuste hindamisel välja toodud soovitusi võetakse arvesse "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ”Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010” kutseõppe tegevuste kavandamisel.

Lisainformatsioon: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus

Lõppes projekt "Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil"

Juunikuus lõppesid projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mille eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu. Samuti sooviti selle projekti kaudu tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.
Projekti "Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil" raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku 447 päästetöötajat ja politseiteenistujat.

KONKURSID

Elukestva õppe üksus kuulutas välja lihtmenetlusega avatud hanke teemal „Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate täiendkoolitus integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas“

Hanke eesmärgiks on suurendada täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate pädevust integreeritud keele- ja erialaõppe läbiviimiseks. Selleks korraldatakse täiendkoolitusi teemadel „Erinevad keeleõppe viisid ja -meetodid“, „Keeleoskuse tasemed, keeleoskustaseme määramine. Õppe eesmärgistamine“ ja „Keele ja eriala lõimitud õpe“. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11. august.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Riina Ring

Elukestva õppe üksus kuulutas välja lihtmenetlusega avatud hanke multikultuurilisuse ja keele omandamise alaste koolituste korraldamiseks täiskasvanute koolitajatele.

Hanke "Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste koolitajate täiendkoolitus multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemadel" eesmärgiks on suurendada täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste koolitajate pädevust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamiseks. Selleks korraldatakse täiendkoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemadel.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 01. august.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Riina Ring

Muukeelse lapse eesti keele õppe toetamine koolieelses lasteasutuses

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus korraldas kevadel projektikonkursi „Muukeelse lapse eesti keele õpe koolieelses lasteasutuses”. Konkursi raames eraldati eesti keele õppe ja sellega seotud erinevate tegevuste toetuseks koolieelsetele lasteasutustele 1 359 580 krooni.
Konkursile esitasid taotluse 39 lasteaeda ja toetus eraldati 27 lasteaiale, nendest 10 lasteaeda asub Harjumaal, 10 Ida-Virumaal, 5 Tartus, 1 Võrus ja 1 Kohilas.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Marje Sarapuu

Toetus eestikeelsele aineõppele

2008/2009 õppeaastal toetatakse eesti keeles ainete õpetamist põhikoolis 791 709 krooni ulatuses. Projektikonkursile „Toetus eestikeelsele aineõppele“ laekus 20 taotlust, nendest toetus eraldati 14 koolile, nendest 6 kooli asub Harjumaal, 3 Ida-Virumaal, 1 Lääne-Virumaal, 1 Valgas, 1 Pärnus, 1 Tartus ja 1 Haapsalus. Antud konkursi raames toimub eestikeelne aineõpe järgmistes ainetes: kunstiõpetus, muusika, tööõpetus, kehalist kasvatus, loodusõpetus, Eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Tiina Kuurmaa

Rahvuskultuuriseltsi õpetajate täienduskoolitus emamaal

Selle aasta kevadel Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse korraldatud projektikonkursi tulemusena osaleb 6 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli emakeele ja kultuuri õpetajat täienduskoolitusel emamaal. Seekord toimuvad koolitused Ukrainas, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Toetuse kogumaht on 366 093 krooni.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Eda Silberg

Juunikuu integratsioonikalender

UUDISED

Vene kutsekoolide sammud eestikeelse õppe poole

Eestikeelne aineõpe ei ole oluline mitte ainult üldhariduskoolide õpilastele: ka kutsekoolide õppuritel on vajadus omandada tööl ja ühiskonnas hästi hakkama saamiseks korralik riigikeele oskus. Üle 130 erialaga kutsehariduses nähakse teises keeles aineõppe läbiviimiseks hulgaliselt takistusi. Siiski on kasvamas kutsekoolide arv, kus vene õppurid saavad mõnda erialaainet õppida eesti keeles.

Integratsiooni Sihtasutuse ja OÜ Miksikese koostöös välja töötatud õppematerjalide sari on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes venekeelsete õpperühmade erialatundides. Kutsekoolide erialaõpetajate loodud materjalid aitavad vene gruppide õppuritel elada sisse eestikeelsesse töökeskkonda ja tutvuda erialaterminoloogia ja -tekstidega.

Kõik materjalid on toimetatud ning koosnevad erialatekstidest ja joonistest, vahetult teksti juures olevatest terminite jm uute sõnade tõlgetest ja ülesannetest. Retsensent Vladi Purro tunnustab õppematerjali visuaalset poolt: ”Vormistus on meeldiv, õppematerjal on arusaadavalt illustreeritud, liigendatud ja varustatud orienteerumist hõlbustavate ikoonidega“.

Materjalide abil on võimalik läbi viia e-õpet: samad materjalid koos interaktiivsete harjutustega on kõigile kättesaadavad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Seitsme õpiku usaldusväärsust kinnitavad retsensioonid: „Õppesisu on optimaalne, kooskõlas kohustusliku õppesisu moodulitega”. Materjalid sobivad ka eesti keele kui teise keele tundide erialakeele moodulisse ning eestikeelsete gruppide õpetamiseks.

Ilmunud õppematerjalid: Meelis Pääro ”Standardi EVS 807:2004 kasutamine kinnisvara korrashoiu korraldamisel” (Tallinna Kopli Ametikool), Tatjana Karaganova ”Keevitus” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Irina Muravljova ”Höövelspoon” (Tallinna Kopli Ametikool), Edgar Hansen ”Treimistööd” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Hergi Kruusimaa, Aare Helinurm ”Joonestamine” (Tallinna Polütehnikum), Aleksei Sedjakin ”Programmijuhtimine” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Olga Popova, Natella Mihhailova ”Diagrammi- ja skeemiloomine” (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus).

Peatselt tuleb trükist ka Integratsiooni Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli käsiraamat „Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest“. Lisaõppematerjalide sarja jt Euroopa Sotsiaalfondi projektis „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ valminud materjalide infopäev toimub 4. juunil kl 10.30 Rahvusraamatukogus. Lisainfo: www.meis.ee.

Lisainfo: Helena Metslang, Elukestva õppe üksuse projektijuht

Tööjõulähetuste projekt lõpusirgel

Juunikuus lõpevad projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mis algasid 2005. a maikuus ja viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” rakendamiseks Eestis.

Projekti eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu ning tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.

Projekti raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku üle 400 päästetöötaja ja politseiteenistuja.

Eesti keele kursusi Tallinnas ja Paldiskis korraldasid AS TEA Keeleõpetus ja Eesti Keele Suhtlemiskool ning Ida-Virumaal AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

120 tundi kestnud eesti keele alg-, kesk- ja kõrgtaseme kursustel täiendasid osalejad õpetajate juhendamisel lugemis-, kuulamis-, rääkimis- ja kirjutamisoskust ning valmistusid eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks.

30 päeva kestnud tööjõulähetuses keelepraktika eesmärgil käis kokku 82 Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja Politseiprefektuuri teenistujat, 52 Ida-Eesti Päästekeskuse töötajat ja 1 päästja Põhja-Eesti Päästekeskusest. Keelepraktikale eelnes võõras keelekeskkonnas toimetuleku koolitus. Tööjõulähetusi viis läbi AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

Projekti kõiki tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest. Partneritena on projekti kaasatud Politseiamet ja Päästeamet ning prefektuurid ja päästekeskused. Projekti elluviijaks on Integratsiooni Sihtasutus.

Lisainfo: Tea Kotkas, Elukestva õppe Üksus

Ilmuvad õppematerjalid Eesti ajaloo pöördepunktidest vene õppekeelega gümnaasiumidele

Integratsiooni Sihtasutuse ja kirjastus Argo koostöös ilmub Eesti ajaloo alaste lisamaterjalide komplekt „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile” ja „Eesti ajaloo pöördepunktid. Lisamaterjale õpetajale”. Mõlemad õppematerjalid on koostanud projektimeeskond, kuhu kuulusid Andres Adamson, Toomas Karjahärm, Mare Räis, Vjatšeslav Žiburtovitš ja Einar Värä.
Väljavõte kogumike koostamise põhimõtetest:
„Kogumiku sihtrühm on vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad ning teised asjast huvitatud. Vene õppekeelega koolidele/klassidele/rühmadele koostatud Eesti ajaloo kogumiku eesmärk on tõsta ajaloo õpetamise taset vene õppekeelega koolides ning aidata üle minna eestikeelsele aineõppele. Taotletud on muuta ajaloo õpetamine teaduslikumaks, elavamaks ja huvitavamaks ning aidata õpilasel paremini toime tulla ajaloosündmuste lõputus jadas.”

Mõlemad allikakogumikud ilmuvad eesti ja vene keeles ning jaotatakse üldhariduskoolidele tasuta. Õpetajatele toimuvad materjale tutvustavad koolituspäevad 31. mail Tallinnas, 2. juunil Tartus ja 4. juunil Jõhvis.

Kogumikud valmivad Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” raames.

Lisainformatsioon: Ave Osman, Elukestva õppe üksus

Eesti keel kutsekoolis

Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ raames toimub õppematerjalide infopäev 4. juunil kell 10.00 Rahvusraamatukogus Tallinnas. Tutvustatakse projektis valminud õppekirjandust, sealhulgas:
- Mare Kitsnik „Eesti keele õppekomplekti vene õppekeelega kutsekoolile“ (Ilo Kirjastus);
- Kristi Saarso, Elle Sõrmus, „Kuidas õpetada erialakeelt. Metoodika käsiraamat” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus ”Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest. Käsiraamat vene õppekeelega kutseõppeasutustele” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Eesti erialakeele õppematerjalide sari 10 erialale
- Eestikeelse erialatunni materjalid 7 erialale

Konverentsi lõpus antakse lühike ülevaade loodavast e-õppematerjalide keskkonnast kutsekeel.ee

Konverentsipäeva esimeses osas arutletakse eesti keele õppe ja eestikeelse õppe üle kutsehariduses. Esinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistid Irene Käosaar, Maie Soll ja Rita Siilivask.

Lisainformatsioon: Maria Ratassepp, Elukestva õppe üksus

Lasteaedade keelekümblusprogrammi suvekool

Toimub 5.-7. juunil Võsul Männisalu koolituskeskuses. Osaleb 60 lasteaedadede õpetajat ja juhti. Suvekooli põhiteema on keeleõpe draamavõtteid kasutades, mida tutvustab Avatud Meele Instituut. Lisaks tutvustavad oma teadusuuringuid Airi Kukk Tallinna Ülikoolist ja Maarika Mae Tallinna Allika Lasteaiast.

Lisainfo: Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

Vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool 2008

11.-13. juuni 2008 toimub Pärnumaal vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool. Koolituse käigus saavad õpetajad teadmisi erinevatest eesti keele kui teise keele õppe metoodikatest. Kavas on loengud eesti folkloorist ja rahvapillidest, õuesõppest ja erivajadustega laste integreerimisest tavalasteaeda. Suvekoolist võtab osa 35 õpetajat.
Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus on korraldanud vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekoole alates 2005. aastast.

Lisainformatsioon: Marje Sarapuu, Haridusprogrammide Keskus

Põhikooli lõpetavad keelekümblusklassid järgmistest koolidest:

Narva Pähklimäe Gümnaasium
Narva Vanalinna Riigikool
Tallinna Pae Gümnaasium
Tallinna Karjamaa Gümnaasium
Tapa Vene Gümnaasium
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Lasnamäe Gümnaasium
Narva Humanitaargümnaasium
Narva Joala Kool
Sillamäe Eesti Gümnaasium
Tartu Annelinna Gümnaasium.

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste juhtide koosolek
Toimub 26.-27. juunil Rakveres. Põhiteemaks on keelekümbluse strateegia 2009 – 2013.

Lisainfo: Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus

KONKURSID

Juunis kuulutatakse välja Rahvuskultuuriseltside projektikonkurss.

Konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis erinevate ürituste kaudu.
Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele.
Taotluste esitamise tähtaeg on augusti lõpp.

Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, Kultuuri ja Noorsootöö üksus

Subscribe to #uudiskiri