FEBRUARY 2019

New conditions for support for those returning to Estonia
70 groups start their Estonian studies
Meet our newest team members!
Prime Minister becomes first guest at Estonian language café
Estonian Language Centre in Narva to show series of Estonian films
Upcoming procurements and application rounds
‘Ku-Ky’ fair coming in March

 

New conditions for support for those returning to Estonia

 

 

In accordance with a regulation of the Minister of Culture approved at the end of last year, support for those returning to Estonia will be paid out according to new terms and conditions as of 4 February 2019. The main change is that families experiencing socioeconomic difficulties can now apply for more than 2000 euros in support.

Applications for the support can be lodged by anyone with Estonian citizenship or ethnic Estonians with an Estonian residence permit who:

left Estonia at least 10 years ago or were born in a foreign country and who are coming (back) to Estonia with underaged children or to be with their underaged children; or

are up to the age of 30, were born in a foreign country, have permanently returned to Estonia and obtained their Master’s degree or doctorate abroad; or

left Estonia at least 10 years ago or were born in a foreign country and who suffer from total incapacity for work; or

permanently returned to Estonia no more than six months prior to lodging the application and whose place of residence and the place of residence of any children who returned with them is registered in the Population Register of the Republic of Estonia; or

due to their economic and social status require support to return to Estonia because the means their family has for coping on an everyday basis are below the limit valid in Estonia.

For more information about the support see here

70 groups start their Estonian studies

 

 

A total of 1120 people started their Estonian studies in 70 new groups around the country in February. Half of the groups are based in Ida-Viru County and the other half mainly in Tallinn, although two groups were also opened in Tartu and Pärnu. Studies of the national language are available at the A1, A2, B1, B2 and C1 levels.

In addition to courses, our language clubs and cafés give people the chance to learn and practise Estonian. A range of Estonian language learning options is also offered by the Estonian Unemployment Insurance Fund, and the language can be studied as part of the adaptation programme financed by the Ministry of the Interior.

Estonian language studies are financed by the Ministry of Culture and via the European Social Fund project ‘Terms and conditions of the provision of support for activities promoting integration in Estonian society’.

Meet our newest team members!

A number of new faces joined the Integration Foundation in December and January.

Taking up her post as the director of the Estonian Language Centre in Narva on 3 December was Margarita Källo, who has broad-ranging experience of leading projects and working with people from different cultural backgrounds in both Estonia and Finland. She obtained her higher education in social work and international relations and has worked in both business and banking. As a multilingual and multicultural person herself she is aware of the attitudes and approaches that different people can have, whatever their linguistic or cultural background might be.

Joining the Estonian Language Centre in Narva as a teacher on 17 December was Krismar Rosin. Born and raised in Pärnu, he says he never expected to end up teaching Estonian in Narva. He has previously involved himself in social work and tourism and worked for a time as a journalist. In his younger years he tried his hand at a number of jobs, the strangest of which he says was without doubt working in a lollipop factory. Prior to relocating to Narva he worked as an interest group leader and social studies teacher at Ahtme Gymnasium in Kohtla-Järve.

Starting work at the Estonian Language Centre in Tallinn on 14 January were consultant Liina Leetsi and assistant Maris Liiders.

Liina, who has teaching experience, mainly deals with English-speaking clients and Estonians returning to the country. She finds it easy to establish a rapport with those she consults thanks to the year she spent as a volunteer in Armenia. This allows her to sympathise with their concerns and share in their delight when it comes to cultural differences and learning a new language.

Maris, who has a degree in biology from the University of Tartu, has worked as a researcher, as a senior manager in a company and as the head of the Department of Education and Social Services of Harju County Government.

Prime Minister becomes first guest at Estonian language café

 

 


A new series of events was launched at the Estonian Language Centre in Tallinn on 5 February with the very first Estonian language café. Those taking part were not told in advance who the special guest would be, so they were all the more surprised to discover that it was none other than Prime Minister Jüri Ratas himself! The language cafés are held at the centre every Tuesday evening and everyone interested in attending is welcome to do so. Regular information about guests and registration can be found on the centre’s Facebook page.

Estonian Language Centre in Narva to show series of Estonian films

 


The Estonian Language Centre in Narva is marking the Year of the Estonian Language with special film screenings. The aim of the evenings is on the one hand to promote the many facets of modern Estonian cinema to visitors to the centre, while on the other hand it is an excellent opportunity for the audience to brush up on their Estonian listening skills. As a rule the films have subtitles in both Russian and English, so the evenings are also suited to less proficient users of Estonian. There will be a warm-up game with the audience before each film, and afterwards a discussion on its themes.

At 18:00 on 27 February everyone is invited to Narva’s Apollo cinema to watch the comedy caper Sangarid, which takes viewers back in time to the 1980s. Three young Estonians escape from the Soviet Union and go abroad in search of the kind of life for themselves that they have seen in such shows as Miami Vice, Knight Rider and Santa Barbara. They are met as true heroes in Sweden for having broken free from the Iron Curtain. But once media interest in them dies down, they discover that they have become little more than troublesome immigrants. To make a living they have to start doing something as ridiculous as work! But the lads are not quitters by nature and put a series of crazy plans into action to make their breakthrough in the West.

Upcoming procurements and application rounds

 

 


The Integration Foundation will be launching a number of procurements and application rounds in the near future, two of which we will be organising for the first time. Namely, we will be opening an application round for the organisation of sports and cultural events all over Estonia being funded by the Ministry of Finance. We will also be launching a procurement to find a partner to teach Estonian and English to entrepreneurs and key employees of companies in Ida-Viru County. In February we will also be launching a procurement for the organisation of language camps for young foreign Estonians, and on 25 February opening a round of applications for support for foreign Estonian cultural associations. You can find out more about the competitions we are organising at here.

‘Ku-Ky’ fair coming in March

 

 


The ‘Ku-Ku’ Estonian Language fair will shortly be held once again. In Narva the fair will take place in Narva College of the University of Tartu from 11:00-16:00 on 9 March, while in Tallinn it will be held at the Song Festival Grounds from 11:00-17:00 on 23 March.

The fair is designed to promote different ways of learning Estonian. As part of the event you can:

take a look at the latest study materials;

play brand new language-learning games;

find the right learning format for you;

obtain advice on preparing for the state language exam;

find out all about language immersion;

attend a language café; and

take part in a workshop highlighting the differences between language-learning methods and showing you how to choose the method that is right for you and how to use everyday objects and opportunities to improve your language skills.

Adult learners with different levels of Estonian and different learning needs are welcome to attend the fair.

There will be a prize draw on the hour, every hour. Plus there will be a café, and fun activities will be organised for children. At the Narva fair there will be entertainment from the folk dance group ‘Päikeseratas’, the Hot Arabian Show and the Snake Show. In Tallinn visitors will be entertained by the ‘Fox’ roller-figure skating club, the ‘Leigarid’ folk dance association, fire-wielding magician Maikl and the AN2M acrobats.

Admission to the fair is free of charge.

Organisation of the language fair is being financed by the Ministry of Culture and via the European Social Fund project ‘Terms and conditions of the provision of support for activities promoting integration in Estonian society’.

For further information please contact:
https://www.integratsioon.ee/en/ku-ky

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JANUARY 2019

Registration for Estonian language courses is going to be open soon
National minority umbrella organisations can now apply for support
Tallinn Estonian language house has opened
Integration Foundation moves to Narva
Estonian Language Centre in Narva invites students and their friends to the movies
Estonian Language Centre teachers receive diplomas

Registration for Estonian language courses is going to be open soon

piltThe registration period for Estonian language courses will open soon and will be available twice a year - January and August.

The registration for the Estonian language courses, organized by the Integration Foundation, begins on Thursday, 31st January at 10am. Additional information about these new, free of charge Estonian language courses is available on our website HERE.

As from 29th February, there will be 69 courses available and 1104 people will have the opportunity to study Estonian. Fifty per cent of the courses will be held in different cities found in the Ida-Virumaa region and the rest in Tallinn. Two different courses are planned to start in Tartu and Pärnu. The Integration Foundation offers an opportunity to study Estonian at levels A1, A2, B1, B2 ja C1.

To register, please fill in the online registration form found at HERE. We strongly advise you to test your Estonian language skills, test found at HERE, prior registration in order to choose the most appropriate course for you.

In addition to the Estonian language courses there is also a possibility to study the Estonian language in our language cafés and clubs. Eesti Töötukassa also offers different possibilities for language learning. Also within the framework of the Welcoming programme, financed by Ministry of the Interior, it is possible to study Estonian.

Estonian language studies are financed by the Ministry of Culture and for the period from 2014-2020 from the European Social Fund project ‘Activities which promotes integration within the Estonian society.

National minority umbrella organisations can now apply for support

piltAs of 23. January 2019, the umbrella organisations of national minority cultural associations can apply for support for their activities. The application round is designed to contribute to the sustainable operations and systematic development of the umbrella organisations and their members in Estonia. This year’s application round, financed by the Ministry of Culture, is valued at €457,000. Applications can be submitted to the Integration Foundation until 25 February.

There are 18 active umbrella organisations in Estonia for national minority cultural associations, of which there are around 260 in total. The activities of the umbrella organisations represent an important resource for the country, as they have the potential to significantly boost inclusivity among national minorities and to promote stronger ties to Estonia, thus enriching society and cultural life in the country.

The 2017 study conducted by the Integration Foundation entitled ‘The impact of participating in the national cultural activities of national minorities in Estonia on their ethnic identity’ revealed that such participation increases interest in the cultures of all of the people living in the country, including Estonian culture itself. “People also tend to keep a closer eye on cultural life in the country and in the place where they live, there’s greater involvement in social and political activities, a more tangible connection’s created with Estonia and a stronger national identity emerges,” explained Irene Käosaar, the director of the Integration Foundation.

The activities of the umbrella organisations of national minority cultural associations promote cultural diversity within Estonian society and contribute to the development of a more cohesive society. Applications are open to legal entities registered in Estonia and operating under private law which have at least five members that are involved in the promotion and development of the cultural heritage of national minorities in Estonia.

Applicants must have been operating as umbrella organisations for at least two years prior to applying.

Additional information:
Kristina Pirgop
Head of Partnership Relations
+372 659 9024
kristina.pirgop@integratsioon.ee

Tallinn Estonian language house has opened

piltOn January 15th the Integration Foundation has opened the long-awaited Tallinn Estonian language house, were people of various backgrounds with different native languages can learn and practice Estonian as well as receive practical advice about living, learning and working in Estonia.

The opening ceremony of the Estonian language house, which has started its work on Rävala Boulevard in Tallinn, featured the ringing of the First Bell, a tongue twister competition, guided tours and inspiring speeches. Various activities to support the Estonian language learning will be going on in the new building starting next week.

The Minister of Culture Indrek Saar, who took the floor as the patron of the opening speeches and the tongue twister competition in Tallinn Estonian language house said, “Every person who speaks Estonian is important and valuable as someone to pass on our culture. The community of people who speak our beautiful language does not necessarily have to be restricted to the ones living in Estonia. The goal has to be larger, and why not make what Mart Meri, a member of the board of the Estonian Institute, once said our next major goal: a dream of increasing the number of Estonian speakers in the world to at least 1.5 million,” minister Saar noted.

Head of the Integration Foundation Irene Käosaar said that the Estonian language house welcomes people with any other native languages regardless of their ethnicity or the Estonian language skills who would like to learn, practice or just listen to the Estonian language and faster adapt to living here. “The Estonian language house is a place where one can receive advice, support and language practice, which is the basis for people of various ethnic backgrounds and native language in finding a common language and mentality,” Käosaar noted.

“We would also like to provide a new level of the Estonian language acquisition quality in the language house we are opening today: to broaden the scope of learning methods and practice options. In addition, we will be counselling those who need it for better coping with daily life, for example, starting one’s own business or getting a doctor’s appointment. At the same time, the Estonian language house does not intend to limit its operation to the spaces we have opened today: we will gladly go out to various locations of the country,” Käosaar added.

Olga Selištševa, the head of Tallinn Estonian language house, pointed out that its functions will certainly not be limited to those of a place for formal language instruction; it is to become a cosy place for getting together. “A major share of people who have relocated to Estonia have a passive language command, and our goal is to provide them with as many opportunities for practicing Estonian as possible. We intend to organise language cafés, tandem learning and other events for faster and more intensive development of language skills,” Olga Selištševa said. “We also welcome Estonian native speakers who would like to learn some other language through tandem learning,” she added.

The participants to put their Estonian language skills to the test in the tongue twister competition held during the opening ceremony were telecom operator Mustafa Çelik, comedian Stewart Johnson and start-up owner Evgenia Trofimova. They competed in speed-reading complicated Estonian elocution exercises and reciting the most beautiful words. The patron of the competition Indrek Saar acknowledged the participants’ courage and competitive spirit and noted that anyone could master the language if there is a will, initiative and also versatile opportunities for language acquisition. It is understanding one another which is important and not how fast you speak.”

Tallinn Estonian language house will be providing a variety of language learning opportunities: language courses at different levels, tandem learning with Estonian native speakers, participation in language cafés, digital learning and practical language in the form of meetings of the Estonian language club or café. Those looking for advice will be able to request assistance in filling out documents, finding information or communicating with government agencies.

Tallinn Estonian language house located on the 6th floor of the building at 5 Rävala Boulevard is open to visitors on business days from 9:00 to 16:00. Anyone interested can contact the organisation by writing an e-mail to eestikeelemaja@integratsioon.ee or calling 6599 022.

In addition to the one in Tallinn, there are plans to open new offices of the Estonian language house in Narva at 2 Linda Street. Estonian language houses are established by the Integration Foundation, and their operation is financed by the European Social Fund and the Ministry of Culture.

Photo gallery

Integration Foundation moves to Narva

piltSince 2 January 2019 the Integration Foundation has been based in Narva.

Irene Käosaar, the director of the foundation, says that moving to the border city fulfils three of the organisation’s strategic goals.

“First of all, it brings the state closer to the people of Narva,” she explained. “I like it when state agencies and public departments are dotted about a country, as they are in Estonia. And with Narva now being home, that means the state is in much more tangible reach of the people who live here.

“Another of our objectives was to offer well-educated people work opportunities in their own neck of the woods. For Narva that means 20 new highly qualified jobs, because that’s how many positions we’re opening up in the city. As things stand at the moment we have 16 people in our Narva office, the majority of whom are from Ida-Viru County. Competition for our posts has been fierce, all told, which shows that people are happy for us to be coming here.”

Käosaar says that the third and most important change that the move will bring about is the increased availability of high-quality Estonian language studies and much-needed integration support in the region, which is home to many people who speak a language other than Estonian.

“These people need greater support from the state not just in terms of learning Estonian, but in other areas of life as well, and that’s what we’re offering them in Narva,” she remarked. “The Estonian Language Centre opening in the city in summer will make our day-to-day work even more effective, and I hope people from all over Ida-Viru County will make a beeline for us!”

The main office of the Integration Foundation is on the 3rd floor of the building at Kerese 3 in Narva. “It’s a temporary home at the moment while we all eagerly await the opening of the language centre, which will be right in the heart of the city (at Linda 2) and serve not only as a place to promote Estonian but also as a proper home for the foundation,” Käosaar said. The Estonian Language Centre in Narva is scheduled to open this summer.

The foundation’s Tallinn office, which for many years was situated in Ülemiste City, relocated at the end of December to a space it shares with the Tallinn Estonian Language Centre at Rävala pst 5.

Estonian Language Centre in Narva invites students and their friends to the movies

piltThere is no better sight than an entire room full of people from Narva with their eyes glued to a cinema screen wondering whether the Tondikaku family will save the forest. Will the owls hoot happily ever after while the lynx frolics in the crisp white snow? Half the audience were biting their nails as they waited anxiously to find out, and some were even brought to tears!

The delightful film “Eia’s Christmas at Phantom Owl Farm” speaks to you even if you don’t understand all of the words. The film night held on 3 January by the Estonian Language Centre in Narva ended with almost endless professions of thanks and appreciation. The 85 movie-goers, young and old alike, left the cinema highly satisfied with what they had seen. “Luckily the forest got saved after all!” “Did you see how cute those beavers were!” “Those kid actors were so good!” These were just some of the reactions to the film, expressed in a mix of Estonian and Russian. “Super, super, super!” said the last audience member to leave.

However, this was more than just a night of cinema: it was a night of beauty. The Estonian language in the film resounded like the gentlest drop of rain, falling like a snowflake, and gesturing to the Russian-speaking members of the audience: Come on, come with me, don’t be afraid. Of course, adding to the warm atmosphere at the event were the welcome given to the audience ahead of the film by Margarita Källo, the director of the Estonian Language Centre in Narva, and the language practice led by Estonian language teacher Pille Maffucci.

Would you be able to pronounce sentences like Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi or Kas ma võin või ei või võid võtta? or Kuu-uurijad on töö-ööl jää-äärel properly? Even Pille herself got tongue-tied!

Another game which was played at the cinema was familiar to many of the participants from their childhood – Chinese whispers. Not that anyone had to speak Chinese, but rather Estonian! The first person in each row whispered into the ear of the person next to them words like metskits, lumevaip, looduskaitse and maakodu, which were then passed down the line until they reached the last person. Everyone did very well: only in one row did the word piimasupp get shortened simply to piim. In the meantime, young Maria lent Pille a helping hand, asking the students questions related to the themes of the movie they were about to watch. Who had seen a real-life bear? Who had seen an elk?

“It was so lovely to kick the year off with people we’ve been teaching Estonian to since autumn,” Pille said. “It really gave the kids the chance to use the knowledge they’ve gained in their lessons in a different context. It’s the sort of opportunity we’re hoping to continue to offer our friends at the language centre in the future.”

It truly was a beautiful evening. More than that, it made for a beautiful start to the new year. (And yes, thankfully the owl was saved!)

Estonian Language Centre teachers receive diplomas

A special ceremony held on 15 December saw the Estonian Language Centre’s first 10 teachers awarded with diplomas for completing a special training programme devised by the Integration Foundation in cooperation with the Institute of Estonian and General Linguistics of the University of Tartu. The programme, which started in August and ended in December, included almost 200 hours of classroom-based learning and more than 350 hours of independent work.

piltIrene Käosaar, the director of the Integration Foundation, says that the lack of qualified language teachers represents one of the greatest restrictions on the teaching of Estonian to people of other nationalities living in the country. “Interest in learning the language is growing all the time,” she explained. “So far the Integration Foundation’s been outsourcing all of its Estonian courses, but in 2019 we’re opening Estonian Language Centres in Tallinn and Narva, and in order to boost the number of people studying we’ll be starting to organise language courses ourselves as well. That’s why we worked with the University of Tartu to develop a special training programme that focuses on the specific nature of teaching Estonian as a second language to adults. I’m really glad that the 10 teachers we chose from among the dozens of candidates last spring have now all been awarded their diplomas!”

A number of the recipients have already been teaching since September. The training course examined linguistically and pedagogically important issues and it forms the basis for the teachers to start working. All 10 graduates will be putting their new skills to the test at the Estonian Language Centres in Narva and Tallinn in 2019.

NOVEMBER 2018

Follow a conference via a live broadcast
Dates confirmed for Estonian language fairs
Language school teachers to continue getting together after completing training course
Actors from Russian Theatre prepare to take on Estonian-language roles
Interested in Estonian language and culture?
Integration Foundation receives recognition
Make a note in your calendar: Citizen’s Day Quiz is from 19 to 29 November
Simultaneous translation into Russian now available for performances at Rakvere Theatre
Take a look at Estonia through the eyes of other nationalities
 

Follow a conference via a live broadcast

The international integration conference ‘My Home, Our Home: What Unites Us in a Multicultural Society’ being held in Tallinn on 15 & 16 November will feature on its second day a fiery debate on the topic of ‘The Influence of Media Blitzes on Integration and How to Cope with It’. Starting at 14:05, the debate will involve representatives of Estonian political parties.

piltThe debate will be led by journalist Urmas Vaino (photo).

All of the places at the conference have been filled, but you will be able to follow the debate online at www.integrationconference.ee and via the Postimees portal at www.postimees.ee.

The politicians taking part in the debate are:
- Mihhail Kõlvart, Eesti Keskerakond
Jaak Madison, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Laine Randjärv, Eesti Reformierakond
- Neeme Kuningas, Eesti Vabaerakond
Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Isamaa
- Züleyxa Izmailova, Erakond Eestimaa Rohelised
- Helen Lemming, Elurikkuse Erakond
- Kristina Kallas, Eesti 200

The debate will be held in Estonian.

Further information about the conference programme is available online at www.integrationconference.ee.
 

 

Dates confirmed for Estonian language fairs

piltThe dates for the ‘KU-ky’ Estonian language fairs have now been locked in. In Narva the fair will take place in Narva College of the University of Tartu on 9 March 2019. In Tallinn the fair will take place at the Song Festival Grounds on 23 March 2019.

The fairs are designed to introduce Estonian language learning methods and resources to residents, to share advice and recommendations on how to start or continue learning the language and pass tests and exams and to teach people how to use learning materials and resources. The 2019 fair will shine the spotlight on the newly opened Estonian Language Centres and their activities. Organisations whose everyday work involves providing and/or promoting Estonian language studies are welcome to attend the fair.

Anyone interested should contact the foundation’s senior adviser Kätlin Kõverik on +372 659 9032 or at katlin.koverik@integratsioon.ee.

Language school teachers to continue getting together after completing training course

piltThe Integration Foundation, in cooperation with the University of Tartu, is training Estonian language teachers for the Estonian Language Centres and language schools. While the course for the teachers from the Estonian Language Centres will carry on until the end of December, the additional in-service training for existing teachers came to an end on 22 October.

The training for language school teachers focussed on getting adult learners to take an active role in language lessons, support for teachers in their professional development, how teaching materials can be put together and how to deal with representatives of different cultures. The course lasted for 78 hours and involved 26 teachers.

Birute Klaas-Lang, the chief organiser of the training and a professor of Estonian as a foreign language at the University of Tartu, says that they managed to get some of the most competent staff from the university itself as well as from outside of it involved as trainers. ”We decided right at the start that we’d try and find Estonia’s best trainer for each course and subject,” she explained.

Jana Tondi, the Head of Language and Cultural Immersion with the Integration Foundation, says that the participants themselves came up with the idea of continuing to get together and share their experiences after the course. She awaited their suggestions until 4 November, after which more specific plans can be made.

For further information please contact: Jana Tondi, Head of Language and Cultural Immersion | Telephone: +372 659 9069 | E-mail: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Actors from Russian Theatre prepare to take on Estonian-language roles

This October the Estonian Language Centre in Tallinn has started attending the Russian Theatre. pilt

Namely, two teachers from the centre – Pille Maffucci and Pille Veisserik – have been teaching Estonian at the A2 and B1 levels to the theatre’s resident actors since 10 October. Who knows what amazing roles the troupe will be playing in Estonian in the years to come?

 

 

Interested in Estonian language and culture?

Mitteldorf OÜ is inviting anyone interested in practising their Estonian and taking part in cultural events to sign up for Estonian language and culture clubs. Burning issues, cultural events, public figures, history, architecture, literary classics, new works, the magic of cinema and day-to-day concerns and delights are what those attending the club meetings share their thoughts on.

Together they choose museums and exhibitions to visit to later exchange views on. Excursions so far have seen them visit churches and cathedrals in the Old Town, Kadriorg Palace and park, KUMU art museum, the Estonia National Opera, the Estonian Drama Theatre and the Estonian National Museum. They’ve also visited the Estonian parliament, the Bank of Estonia, the ETV studios and offices, a tourism & health fair and lots of other places in Tallinn and Ida-Viru County. You’d be hard-pressed to find a museum our club members haven’t visited.

How useful the club meetings are depends on each person taking part, but getting the ball rolling on the whole thing is the team behind it, who have a wide range of interests and who are dedicated and very friendly.

Participation helps improve your language skills, emboldens you to use the language in conversation, could give you a leg up on the career ladder and may spark an interest in cultural events you’ve never really noticed before. Quite a few members have said their Estonian has improved with every get-together and that they’ve had doors opened to them that were closed before.

One of the most important rules of the clubs is that old refrain ‘all for one and one for all’: you don’t laugh at anyone, you laugh with them, about amusing and absurd situations. The atmosphere at meetings is friendly, constructive and stress-free.

So, are you interested? If you are, take the plunge and join the club!

Participation is free of charge.

In Tallinn the new club will be opening its doors on Thursdays from 17:30-20:45 starting on 6 December 2018 at Pärnu mnt 21 (4th floor). The get-togethers will be led by Irina Rüütel and Piret Norvik.

Register here: https://klubiuudised.ee/registreeru/

Club activities are financed from the European Social Fund project ‘Activities promoting integration in Estonian society’.

The clubs are being organised in Ida-Viru County, Tartu and other places in Estonia by Change Partners OÜ, the NPO Atlasnet, OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik and ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ in cooperation with the Integration Foundation.

To register, simply choose a suitable club. You’ll find the times and venues here:
https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html
http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/
http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html
https://klubiuudised.ee/registreeru/
http://www.atlasnet.ee/klubid

To get an idea of how the clubs work, take a look at https://keeleklubiblog.wordpress.com/, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ and http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html

For further information please contact: Jana Tondi, Head of Language and Cultural Immersion | Telephone: +372 659 9069 | E-mail: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Integration Foundation receives recognition

pilt19 October was a fantastic day for the Integration Foundation, as we received recognition on a number of fronts.

On the occasion of its 20th anniversary, the Union of Estonian School Student Councils thanked those who had long been contributing to education in the country. Decorations were presented to the Integration Foundation and the Open Estonia Foundation, an honourable mention to Eiki Nestor and the ‘Q-Tegija’ title to Anett Veske.

The Ministry of Education and Research also thanked us for our outstanding contribution to Estonian-Russian non-formal education and its development.

 

Make a note in your calendar: Citizen’s Day Quiz is from 19 to 29 November

This year, the quiz will be in a smaller volume. There will be one questionnaire, i.e. 50 questions in Estonian. Everyone who has completed the quiz will receive a personal link with the results of the quiz to their e-mail address immediately after the end of the quiz on 30 November.

he quiz held in the same month as Citizen’s Day is the sixteenth in succession. In earlier years the Foundation has drawn up several different questionnaires for the quiz that have been aimed at students of different age groups. Over the years, the quiz was successfully completed by approximately 75,000 students. From 2015 to 2017, the Foundation also offered the possibility to complete the quiz to adults and, as a result, 10,000 persons tested their knowledge in the quiz.

The Citizen’s Day Quiz is held with the support of the Ministry of Culture.

 

Simultaneous translation into Russian now available for performances at Rakvere Theatre

piltRakvere Theatre offers translation into Russian for a number of its productions. Those wishing to make use of the option are provided with a tablet computer on which the simultaneous translation is presented throughout the performance. At the moment three plays are running at the theatre for which Russian translations are available: See kõik on tema, Lendas üle käopesa and Kuni ta suri.

The next performance with simultaneous translation will take on 23 November starting at 19:00 in the main hall of the theatre: the world-famous drama Lendas üle käopesa or “One Flew over the Cuckoo’s Nest”. The play is set in a mental institution in the United States in the 1960s. Main character Randle McMurphy (played by Üllar Saaremäe) is not merely some hooligan who ends up in the madhouse rather than being sent to prison – he’s a reprobate who always lands on his feet. Unexpectedly he meets his match in the form of ruthless Nurse Ratched (Ülle Lichtfeldt), who rules the secure psychiatric ward with an iron fist.

The following are comments made by audience members:

"What a performance! It’s definitely worth seeing. To me it’s one of the best and one of the most well-balanced productions of the year. The main actors are fantastic in their roles. Everyone is, actually. The story itself is engaging as well. Time just flies as you’re watching it.”

"It’s a story the audience plays a part in – not deciding what happens on stage, but reacting to it, recognising it and to some extent opposing it, all of which influences the way the actors play it. It’s a production that develops and evolves along with the audience."

Anyone wishing to make use of the translation software should contact the theatre’s box office at kassa@rakvereteater.ee or on +372 329 5444. Should anyone wish to attend a performance on another day with a large group, feel free to contact the theatre to find out what options are available.
 

 

Take a look at Estonia through the eyes of other nationalities

An exhibition entitled ‘Who Are We? Portraits of People in Estonia’ was opened at the Estonian Open Air Museum on 20 October.

The exhibition showcases eight nationalities living in Estonia through the personal stories of their representatives. In the video interviews conducted with the Udmurt, Russian, foreign Estonian, Ukrainian, Armenian, Pakistani, Jewish and Moldovan subjects the interviewees talk about how and when they came to Estonia and how they have been received in the country. How important do they consider their homeland and relations with people of their own nationality? What do they miss the most? What do they believe in? What problems do they see in Estonia and where do they see themselves in the future? Personal stories help us find similarities and understand differences.

With the help of the relevant communities, background material has been compiled about each of their countries of origin – how many people live there, what the national language is, what the predominant religion is, who the head of state is, what the country’s history has been like and what its everyday cuisine is influenced by. National instruments are used to introduce traditional music, with the spotlight being shone on world-famous artists from the country. A series of pictures is presented reflecting the history, people and natural environment of each country, adding further background to the personal stories.

A roleplay-based educational programme also forms part of the exhibition, giving people the opportunity to step into the shoes of a representative of a particular nationality and insert themselves into a variety of situations to which they are then required to respond in accordance with their cultural background.

This year, with the support of the Integration Foundation, the Estonian Open Air Museum is offering 20 free educational programmes to 20 different groups. In 2019, anyone with a ticket for the museum’s educational programme can take part in programme events.

The exhibition can be viewed by anyone with an ordinary museum ticket. The exhibition and participation in the programmes are open until 10 June 2019.

Support for the organisation of the exhibition was provided by the Ministry of Culture and the Estonian Cultural Capital.

For more detailed information on the exhibition contact: Dagmar Ingi, Head of Exhibitions Department, Estonian Open Air Museum, dagmar@evm.ee 

INTEGRATSIOONIKALENDER – MAI 2009

RUS: Интeгрaционный календарь – май 2009
ENG: Integration Calendar - May 2009

Sisukord
ÜLDINFO
 
Keelekümblusmetoodika koolitus „Aktiivõppemeetodite rakendamine aine- ja keeleõppes”
 
7.-8. mail toimub Jüri Gümnaasiumi ruumides Tallinna piirkonna põhikooli aineõpetajate keelekümblusmetoodika koolituse esimene sessioon.
Koolituse kogumaht on 80 tundi, millest 48 on auditoorset tööd. Koolituse töökeel on eesti keel. Koolitust korraldab Integratsiooni Sihtasutuse mitmekultuurilise hariduse üksus.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Õppereis Helsingisse
 
8. mail toimub õppereis Helsingi keelekümbluskoolidesse keelekümblusprogrammiga koostööd planeerivate koolide esindajatele ja keelekümblusõpetaja tööst huvitatud tulevastele õpetajatele. Eesmärk on tutvuda teises keeles õpetamise kogemustega kümbluskoolidega. Toimuvad kohtumised õpilaste, õpetajate ja haridusametnikega.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Vaasa õppereis
 
10.-13. mail  toimub Integratsiooni Sihtasutuse mitmekultuurilise hariduse üksuse ja Vaasa Ülikooli koostöös lasteaedade keelekümblusõpetajatele õppesõit Soome, Vaasa. Visiidi käigus külastatakse Vaasa Ülikooli ning Vaasa Keelekümbluskeskust ja keelekümbluslasteaedu.
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Tulevikulinna Mäng
 
27.-28. mail toimub Euroopa Sotsiaalfondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel Tulevikulinna mäng Keila linnas. Tegemist on Briti Nõukogu poolt välja arendatud meetodiga kohalike elanike kaasamiseks kogukonna arendustöösse.
Erineva emakeelega noored asuvad koos linnaametnikega looma võimalikke lahendusi ühiskonna olulistele küsimustele. Tulevikulinna mäng toimub Briti Nõukogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös.
 
Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee
 
 
Tasuta EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse kursused
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd BDA Consulting OÜ-ga, kes asub korraldama EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuseid määratlemata kodakondsusega isikutele ning kolmandate riikide kodanikele. Tasuta kursuseid pakutakse 2010. aasta lõpuni 2000 inimesele.
 
Esimeseks tegevuseks on õpetajate koolitamine, mis toimub mais. Koolitustega sh kursuslaste registreerimisega alustatakse mais – juunis. Täpsem informatsioon kursuste kohta ilmub peagi Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.
 
Tegevust rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Parimad praktikad Hollandis
 
Ernst & Young Baltic AS, riigihanke „Integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine“ tegevuste elluviija, korraldab Eesti lõimumiskava 2008-2013 elluviimise eest vastutavatele ametnikele 18.05. - 21.05.2009 õppereisi Hollandi Kuningriiki.
 
Õppereisi eesmärk on saada kogemusi Euroopa Liidu liikmesriikide parimatest praktikatest integratsioonipoliitika indikaatorite väljatöötamise ja rakendamise osas.
Kavas on külastada Integratsiooniministeeriumi; Elamuehituse-, Planeerimise- ja Keskkonnaministeeriumi; Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeeriumi ning Sotsiaal- ja Tööhõiveministeeriumi.
 
Riigihanke tegevusi finantseeritakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Riigikantselei vahenditest.
 
Vt pressiteadet
 
Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post kersti.peterson@meis.ee
 
 
Selgus noorsootöötajate tööpraktika korraldamise hanke võitja
 
14. aprillil oli riigihanke “Noorsootöötajate tööpraktikate korraldamine mitmekultuurilises keskkonnas” tähtaeg. Hanke võitjaks tuli Tartu Ülikooli Narva Kolledź.
 
Hanke tegevuste eesmärk on suurendada noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetoditest, töötamaks noortega mitmekultuurilises ehk erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega töökeskkonnas, hõlbustades noorte (sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte) integreerumist ühiskonda, suurendades noorte kultuuridevahelisi kontakte ja teineteise usaldust.
 
Hanke tegevustena võimaldatakse 18-le noorsootöötajale tööpraktikad mitmekultuurilises keskkonnas. Hanget rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) ja Rahvastikuministri büroo poolt.
 
Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Selgus hanke „Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ võitja
 
23. aprillil oli lihtmenetlusega avatud hanke „Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ tähtaeg. Hanke võitjaks tuli samuti Tartu Ülikooli Narva Kolledź.
 
Hanke eesmärk on pakkuda 20 noorsootöötajale, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust.
 
Ühtlasi on võimalus 20 vene keelt mitte emakeelena kõneleval noorsootöötajal täiendada oma vene keele oskust noorte esmaseks juhendamiseks nende emakeeles (eeskätt vene keeles) tagamaks noortele noorsootöös osalemiseks võrdsed võimalused.
Täiendkursused mahuga 60 akadeemilist tundi on plaanis korraldada Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.
 
Tegevusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
MAIKUISED HANKED JA KONKURSID
 
Lihtmenetlusega hange „Mentorite koolitamine”
 
Hanke eesmärk on korraldada täienduskoolitus mentorite koolitamiseks, kes oleksid koolituse tulemusena suutelised tugiisikuna (mentorina) toetama vene õppekeelega kooli gümnaasiumiastme aineõpetaja individuaalset keeleõpet.
 
Täienduskoolitusel osaleb kuni 40 mentorit, kes on juba omandanud mentorluseks vajaminevad baasoskused. Mentorite täienduskoolitus toimub ajavahemikul mai - juuli 2009.
 
Hankekonkurss viiakse läbi programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Hankekonkurss on avatud kuni 6. maini.
 
Vt pressiteadet.
 
Lisateave: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9855, e-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
Avatud on projektikonkurss „Eesti keelest erineva emakeelega lapse eesti keele omandamise toetamine koolieelses lasteasutuses“
 
21. maini on avatud projektikonkursile on oodatud projektid, mille tulemusel luuakse eesti keelest erineva emakeelega lastele võrdseid võimalusi alushariduse omandamisel. Projektitegevuste sihtrühm on eesti keelest erineva emakeelega lapsed (va uusimmigrant lapsed) eesti- ja venekeelsetes lasteasutustes, nende lastega töötavad eesti keele kui teise keele, liikumis-, muusika- ja rühmaõpetajad ja laste vanemad.
 
Projektikonkursi raames toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste kohanemisele eestikeelses õpi- ja kasvukeskkonnas; soodustavad lasteaedade eesti keele kui teise keele, muusika-, liikumis- ja rühmaõpetajate omavahelist koostööd ning praktiliste kogemuste jagamist; aitavad kaasa koostöö- ja sõprussidemete loomisele lasteaia ja erinevate haridusasutuste (teised lasteaiad, piirkonna koolid, huvikoolid jms) vahel, toetavad õpetaja professionaalset arengut täienduskoolituste abil.
 
Lisateave: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9852, e-post marje.sarapuu@meis.ee
 
 
 
LÄHIAJAL TULEMAS – HANKED JA KONKURSID
Jälgige värske info saamiseks veebilehte www.meis.ee
 
Projektikonkurss: kultuuritegevused ühise teabevälja edendamiseks
 
Mais kuulutatakse välja projektikonkurss, mille raames toetatakse teatrite koostööprojekte, ilu- ja näitekirjanduse tõlkimist ning kultuurivaldkonna kommunikatsioonitegevusi.  
 
Konkursi eesmärk on Eesti kirjanduse ja eesti näitekirjanike loomingu (tõlked ja lavastused) vahendamine võõrkeeltesse, eelkõige vene keelde. Samuti edendatakse konkursi raames eesti ja teistes keeltes töötavate teatrite koostööprojekte ning toetatakse kultuuridevahelise kommunikatsiooni edendamiset Euroopa Liidu (sh Eesti) kodanike ja Euroopa kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega isikute) osavõtul.
  
Projektikonkursi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Rahvastikuministri büroo poolt.
 
Lisateave: Iris Järv, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator tel 659 9029, e-post: iris.jarv@meis.ee
 
 

INTEGRATSIOONIKALENDER – APRILL 2009

 
Sisukord
  • Üldinfo
  • Aprillikuised hanked ja konkursid
  • Lähiajal tulekul – hanked ja konkursid
ÜLDINFO
 
Juubeliaasta arendusstipendiumid jagatakse 7. aprillil
 
Integratsiooni Sihtasutus jagab tänavu juba 10. aastat integratsioonialaseid arendusstipendiume. Esmakordselt antakse välja ka meediatunnustus integratsiooniteemade kajastamise eest ajakirjanduses.
 
Stipendiumi eesmärk on väärtustada integratsioonitöö arendamist, et leida uusi meetodeid ja võimalusi kaasata erinevatest rahvustest inimesi koostöötegevustesse. Sel aastal antakse stipendiume välja kolmes kategoorias: eesti keele õppe edendamise, mitmekultuurilise Eesti teadvustamise ja edendamise ning kodanikuteadlikkuse kasvatamise eest.
 
2009. aasta arendusstipendiumite saajad kuulutatakse välja 7. aprillil Eesti Vene Teatris.
 
Lisateave: Iris Järv, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9 029, e-post iris.jarv@meis.ee
 
 
Väljatöötamisel on kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike paremaks lõimumiseks
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostöös Tallinna Ülikooliga kolmandate riikide kodanike kohanemisprogrammi väljatöötamist nende tõhusamaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas. Töid rahastatakse Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja rahvastikuministri büroo kaudu.
 
Kohanemisprogramm kätkeb erinevaid valdkondi ja tegevusi. Programmi asjakohasuse ning toetavate meetmete ja juhiste tagamiseks toimub aprilli esimesel poolel ümarlaud. Ümarlaua arutelule on planeeritud kaasata lisaks koostööpartneritele ja rahastajatele ka kohalike omavalitsuste, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Tööturuameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste vajalike osapoolte esindajad, kel on otsese sihtrühmaga kokkupuude või nende kohta vajalik teave.
 
Ümarlaua eestvedajateks on Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Mart Rannut ja eesti keele kui võõrkeele dotsent Ülle Rannut.
 
Lisateave:         Riina Ring, elukestva õppe üksuse koordinaar, tel 659 9032, e-post riina.ring@meis.ee
 
 
Ida-Virumaa ametnikud asusid riigikeeleoskust täiendama
 
Aprillis alustavad Tallinna haridusasutuste töötajad oma eesti keele oskuse täiendamist. Märtsikuus käivitusid eesti keele õpingud juba Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ametnikud ja kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste töötajad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Mais ja juunis käivad programmis osalejad keelepraktikal ning võtavad vastu eestikeelsest keskkonnast pärit kolleege.
 
Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetusprogrammi raames korraldab eesti keele lühikursused ja tööjõuvahetused eestikeelsest keskkonnast pärit kolleegidega hankekonkursi võitnud AS Erahariduskeskus.
 
Tegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisateave:         Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
 
 
 
Algab gruppide komplekteerimine eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavatele erialase eesti keele koolitustele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd OÜ-ga Sugesto, et viia läbi erialase eesti keele koolitused ning korraldada praktika toetamine eestikeelses töökeskkonnas.
 
2009. aasta sügisel algavad erialase eesti keele koolitused müüja, koka, kelneri, juuksuri ja kosmeetiku erialadel õppivatele noortele ning vastavatel erialadel töötavatele täiskasvanutele. Koolituste eesmärk on valmistada osalejaid ette eestikeelseks I taseme kutseeksamiks.
 
120 akadeemilise tunni mahuga koolitused viiakse läbi Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.
2009. aasta kevadel algab sihtrühma teavitamine ning õppegruppide komplekteerimine. Täpsem info info@sugesto.ee või telefonil 660 1559.
 
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisateave:         Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
 
 
Sihtasutus määratleb kohalike omavalitsuste rolli lõimumistegevustes
 
Riigihanke „Kohalike omavalitsuste rolli määratlemine valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008–2013” tegevuste elluviimisel“ võitis MTÜ Balti Uuringute Instituudi, SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja OÜ Geomedia ühispakkumus.
 
Hanke võitjad selgitavad välja, millised lõimumiskava tegevused oleks otstarbekas kohalikele omavalitsustele delegeerida. Selleks analüüsivad nad lõimumistegevustega seotud dokumente ning viivad läbi intervjuusid kohalike omavalitsuste ametnike ja riigiasutuste esindajatega.
Kavas on korraldada konsultatsiooni- ja tagasisideseminare ning rahvusvaheliste parimate praktikate koolitus kohalike omavalitsuste ametnikele. Samuti töötavad eksperdid välja tegevuste haldus- ja finantseerimismehhanismi, mis peab kaasnema kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete riigi poolt delegeerimisega.
 
Kogu arendustöö tulemusena tehakse konkreetsed ettepanekud Vabariigi Valitsusele Eesti Lõimumiskava 2008–2013 ja selle rakendusplaani 2008–2010 tegevuste teostajate muutmiseks 2010. aastal.
Hanketegevusi finantseeritakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee
 
 
Integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine
 
Riigihanke „Integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine“ võitis audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS. Hanke eesmärk on valdkondliku arengukava „Eesti Lõimumiskava 2008–2013“ õigeaegne, säästlik ja tulemuslik elluviimine rakendusplaani 2008–2010 alusel, mis põhineb defineeritud eesmärkidel, oodatavatel tulemustel, tegevustel ning nende saavutamise näitajatel.
 
Hanke võitja seostab riiklikul tasandil saavutatud tulemused Euroopa Liidu tasandi omadega, et „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ üld- ja alaeesmärkide saavutamise näitajad võimaldaksid integratsioonivaldkonna arenguid võrrelda ka teiste Euroopa Liidu riikidega.
 
Hanketegevusi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post kersti.peterson@meis.ee
 
 
Sihtasutus selgitab tööandjatele etniliselt võrdse kohtlemise põhimõtteid
 
Riigihanke „Võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad” võitis OÜ Alfa-Omega Communications.
 
Hanke võitja selgitab tööandjatele võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tutvustab eri ettevõtete kogemusi etniliselt mitmekesise töötajaskonnaga. Lisaks tutvustab hanke võitja avalikkusele teise emakeelega Eestis elavaid inimesi ning eri rahvusest inimeste koostööd.
 
Hanketegevusi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Riigikantselei vahenditest.
 
Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee
 
 
Eesti keele õpe vene õppekeelega koolide õpetajatele
 
Aprillis algavad eesti keele kursused vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme õpetajatele, kes õpetavad või hakkavad õpetama aineid eesti keeles. Kursuse maht on 80 tundi. Õppegruppide moodustamisel arvestatakse õpetajate keeleoskust ja õpetatavat ainevaldkonda. Keelekursuse eesmärk on toetada õpetajate suhtluspädevuse arendamist ja seetõttu keskendutakse kursustel õppesituatsioonide loomisele, mis võimaldaksid õppijatel arendada eelkõige kuulamis- ja rääkimisoskust. Kursuste suhtlustemaatika on seotud õppijate tegevusalaga, üldisemalt haridusvaldkonna ja pedagoogikaga ning konkreetsemalt üldhariduskoolis õpetatavate ainetega.
Eesti keele kursused vene õppekeelega koolides aineid eesti keeles õpetavatele õpetajatele korraldatakse Tallinnas ja Ida- Virumaal. Õpetajate eesti keele õpet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
 
Lisateave: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9855 , e-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
 
APRILLIKUISED HANKED JA KONKURSID
 
Läheneb noorsootöötajate tööpraktika korraldamise hanke tähtaeg
 
14. aprillil kell 11.00 on riigihanke “Noorsootöötajate tööpraktikate korraldamine mitmekultuurilises keskkonnas” tähtaeg.
Hanke tegevuste eesmärk on suurendada noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetoditest, töötamaks noortega mitmekultuurilises ehk erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega töökeskkonnas, hõlbustades noorte (sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte) integreerumist ühiskonda, suurendades noorte kultuuridevahelisi kontakte ja teineteise usaldust.
Hanke tegevustena võimaldatakse 18-le noorsootöötajale tööpraktikad mitmekultuurilises keskkonnas. Hanget rahastatakse Euroopa Integreerimise Fondi ja Rahvastikuministri büroo kaudu.
 
Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Läheneb hanke „Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ tähtaeg
 
23. aprillil kell 11.00 on lihtmenetlusega avatud hanke „Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ tähtaeg. Hanke eesmärk on pakkuda 20 noorsootöötajale, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust.
 
Ühtlasi on võimalus 20 vene keelt mitte emakeelena kõneleval noorsootöötajal täiendada oma vene keele oskust noorte esmaseks juhendamiseks nende emakeeles (eeskätt vene keeles) tagamaks noortele noorsootöös osalemiseks võrdsed võimalused.
Täiendkursused mahuga 60 akadeemilist tundi on plaanis korraldada Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.
 
Kõnealune hange on juba teine omalaadne. Esimesed samasisulised Tallinnas ja Ida-Virumaal toimunud kursused 40-le noorsootöötajale lõpevad juba sel kuul.
 
Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Hange „Eesti keele kursuste korraldamine ja õpetajate koolitamine”
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas märtsi lõpus välja lihtmenetlusega avatud hanke „Eesti keele kursuste korraldamine ja õpetajate koolitamine”. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.
 
Hanke eesmärk on 2010. aasta lõpuni viia läbi tasuta eesti keele kursused 800 (400 Harjumaalt ja 400 Ida-Virumaalt) määratlemata kodakondsusega isikule ning pikaajaliselt Eestis elanud kolmandate riikide kodanikule. Lisaks on kavas korraldada õpetajate koolitus 30 eesti keele kui teise keele õpetajale ning luua kursuste jaoks õppekavad.
 
Hanke üldeesmärk on toetada määratlemata kodakondsusega isikute ja pikka aega Eestis elanud kolmandate riikide kodanike integreerumist Eesti ühiskonda. Selleks korraldatakse kvaliteetseid tasuta eesti keele kursusi, mis arendavad õppija iseseisvust ning annavad Eesti ühiskonnas toimetulekuks vajaliku keeleoskuse.
 
Hange viiakse läbi Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Riigikantselei rahalisel toel.
 
Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Avatud on hange „Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused“
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja uue hankekonkursi eesti keele lühikursuste ja eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuste korraldaja leidmiseks ebapiisava eesti keele oskusega õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele ja raamatukogutöötajatele. Taotluste esitamise tähtaeg on 24. aprill 2009.
 
Tööjõuvahetusprogrammi eesmärgiks on luua mitmekesised ja paindlikud võimalused saavutamaks igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeeleoskus. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ kaudu.
 
Lisateave:         Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
 
 
Avatud on hange “Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine”
 
Hanke “Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine” eesmärk on kirjastada erialase eesti keele koolitusmaterjalid ja sõnavaraloendid, mis on loodud müüja erialale, juuksuri ja kosmeetiku erialale ning koka ja kelneri erialale. Lisaks hõlmab hange koolitusmaterjalide juurde kuuluvate kuulamistekstide helisalvestamist. Hankekonkurss on avatud kuni 20. aprillini 2009.
 
Hankekonkurss korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames (“Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisateave:         Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
 
 
Avatud on hankekonkurss õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistamiseks
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas 25. märtsil välja hankekonkursi „Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega“. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24. aprill kell 15.00.
 
Hanke eesmärk on võimaldada õpetajakoolituse üliõpilastel ja töötavatel õpetajatel omandada teadmisi, mis on vajalikud tööks eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes. Hanke tegevusteks on töötada välja ja viia pilootkoolitusena ellu kaks spetsiaalset vabaainete kursust teemadel „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ ja „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“.
 
Hankekonkurss toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.
 
Lisateave:         Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post ave.osman@meis.ee
 
 
 
LÄHIAJAL TULEMAS – HANKED JA KONKURSID
Jälgige värske info saamiseks veebilehte www.meis.ee
 
Avatakse hange "Koolijuhtide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes"
 
Aprilli alguses kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja lihtmenetlusega avatud hanke „Koolijuhtide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes“.
 
Täienduskoolituse eesmärk on kutseõppeasutuste juhtkondade valmisolek keele- ja erialaõppe lõimimisega seotud valdkondade arendamiseks koolis, e-õppe võimaluste kasutamiseks lõimitud aine- ja erialaõppes ning eesti keele kui teise keele õppes.
 
Hange on osa Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” tegevusest ”Eesti keelest erineva õppekeelega kutseõpperühmade õpetajate, koolijuhtide täienduskoolitus”.
 
Lisateave:         Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9065, e-post kristina.johannes@meis.ee
 
 
Hange „Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodika koolitus”
 
Aprillis avatakse lihtmenetlusega hange „Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodika koolitus“. Koolituse eesmärk on tõsta muu õppekeelega koolide meeskondade teadlikkust LAK- õppe sisust ja keelekümblusprogrammi metoodikast, et pakkuda tuge nii keelekümbluskoolide kui ka teistele kooli õppekeelest erineva kodukeelega lastega töötavatele õpetajatele. 
 
Koolituskursused korraldatakse 160 õpetajale, prioriteetseks sihtrühmaks on vene õppekeelega koolide sh keelekümbluskoolide põhikooli õpetajad. Koolituskursused toimuvad 2009. aasta maist septembrini.
 
Koolitus koosneb neljast kolmepäevasest kursusest, neist kaks kursust toimuvad nii eesti kui vene keeles. Koolituse mahust on vähemalt 2/3 keelekümblusmetoodika teemasid, 1/3 õpetaja-õpilase arengut toetavaid ning psühholoogia valdkonna teemasid.
 
Koolitus viiakse läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel  659 9 847 , e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Meie Eesti“
 
Aprillis avatakse projektikonkurss „Meie Eesti“. Projektikonkursi eesmärk on toetada Eesti riigi aja- ja kultuuriloo ning sellega seotud paikade/asutuste tutvustamist õpilastele, eesti-, vene- ja muukeelsete koolide (üldhariduskoolide ja kutsekeskharidust andvate kutseõppeasutuste) õpilaste ühistegevust. Läbiviidavad tegevused peavad projektis osalejatele andma teavet ja praktilisi kogemusi elamiseks ja õppimiseks/töötamiseks Eestis. Tegevustesse peavad olema kaasatud Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ja Euroopa Liidu kodanikud.
Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.
 
Lisateave : Toivo Sikk, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
 

INTEGRATSIOONIKALENDER - MÄRTS 2009

Noortekonverents „Kaks sammu lähemale“
 
6-7. märtsil toimub Nelijärve puhkekeskuses jätkukonverents „Kaks sammu lähemale“. Huvilised on oodatud!
 
Integratsiooni Sihtasutuse poolt ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest korraldatava osaluse ja demokraatia teemalisele noortekonverentsile on oodatud osalema noored vanuses 14-19 eluaastat üle kogu Eesti. Sarnaselt möödunud aasta lõpus läbiviidud samateemalisele konverentsile „Samm lähemale“, on ka sel korral konverentsile osalejatest pooltel noortel kodune keel eesti ning pooltel vene keel.
 
Üheskoos harjutatakse meeskonnatööd ning tehakse plaanid edaspidiseks ühiseks tegevuseks. Konverentsi töökeel on eesti keel, millega luuakse venekeelsetele noortele hea võimalus eesti keele praktiseerimiseks igapäevaelu keskkonnas.
 
Vaata konverentsi programmi SIIT.
 
Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogramm – mis, kellele, kuidas
 
10. märtsi teabepäeval Tallinna Õpetajate Majas tutvustavad sihtasutuse alushariduse koordinaatorid lasteaia keelekümblusprogrammi, räägivad programmi tulemustest ja kasutatavast metoodikast. Konkreetsete näidete najal julgustatakse lasteaedade juhatajaid ja õpetajaid koostööle kümbluslasteaedadega. Tutvustatakse ka 2009. aasta keelekümbluskoolitusi, mis on avatud kõikidele lasteaiaõpetajatele ja võiksid suunata mõtlerma keelekümblusõpetaja rollile.
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Läheneb hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“ tähtaeg
 
12. märtsil kell 11.00 on lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“ tähtaeg.
Hanke eesmärk on toetada eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning tutvustada eesti kultuuri ja Eestimaad keelelaagri raames toimuvate vahetuste kaudu.
Aastatel 2000-2003 ja 2005-2007 on sihtasutus korraldanud eesti keele ja meele laagreid eesti päritolu lastele ja noortele, kes elavad SRÜ riikides, Lätis või Leedus. Eesti päritolu noorte keelelaagri projektides on osalenud ligi 300 noort Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust ja Lätist. Erinevalt eelmistest aastatest pakuti 2008. aastal keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eesti Vabariiki.
 
Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee,
 
 
Keelekümblus on tulemuslik – lastel on, mida üksteisega jagada
 
Varase keelekümblusprogrammi esimesed põhikoolilõpetajad  teevad kokkuvõtteid. 12. märtsil toimub Narva Vanalinna Riigikooli eestvedamisel Narva Hermanni kindluses varase keelekümblusprogrammiga esimestena liitunud koolide, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ning Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate kokkutulek. Kavas on  tutvustada õpilaste, õpetajate ja lastevanemate meenutusi üheksaaastasest tegevusest ühisalmanahhis. Koolidel on võimalus esitada oma õpilaste koostatud või loodud kodukoha-legende. Korraldajad ootavad külla HTMi, Integratsiooni Sihtasutuse inimesi, kõrgkoolide esindajaid ja  Narva linna haridusametnikke.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel 659 9 847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Keelekümblusmetoodika tutvustamine Soome kolleegidele
 
20. märtsil on Tallinna kümbluslasteaedades (Vindi, Allika, Mahtra) külalised Soomest (40 õpetajat), kes huvituvad kümblusmetoodika rakendamise kogemustest. Seminar jätkub Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus osalejad saavad ülevaade Eesti Vabariigi haridussüsteemist ning Integratsiooni Sihtasutuse tegevustest alushariduse valdkonnas.
 
Lisateave: Svetlana Belova ja Marje Sarapuu, mitmekultuurilise üksuse koordinaatorid, tel 659 9848 ja 659 9852, e-post svetlana.belova@meis.ee või marje.sarapuu@meis.ee
 
 
Keelekümbluslasteaedade teatripäev
 
24. märtsil toimub Tallinna keelekümbluslasteaedade viies teatripäev. Kanutiaia ruumides saab kella 10 alates vaadata keelekümblusrühmade poolt esitatavat kümmet eestikeelset etendust.  .
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammis osalejad tutvustavad oma tööd
 
26.-27. märtsil saab Kohtla-Järve lasteaias „Tuhkatriinu“ vaadata Ida-Virumaa lasteaedade keelekümblusõpetajate valmistatud õppevara. 
 
Lisateave: Svetlana Belova 659 9848, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Koolitus lõimitud aine- ja keeleõppest (LAK-õppest)
 
27.–28. märtsil jätkavad Rakveres kolmesessioonilise koolituse teise sessiooniga vene õppekeelega koolide eestikeelsete ainete õpetajad. Koolitusrühmad koosnevad kuni kolme erineva aine õpetajatest, keda on kokku 60. Koolituse kogumaht on 80 tundi, millest 48 tundi on auditoorset tööd. Koolituste töökeel on eesti keel. Koolitust korraldab Koolituse Korralduskeskus.
Koolituse teemad: ainedidaktika, aktiivõppe meetodite rakendamine aineõppes ja ainekeele õpetamisel, LAK-õppe rakendamisel.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise üksuse koordinaator, tel 659 9 847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Algamas on koolitused kutseõppeasutuste pedagoogidele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd osaühinguga BDA Consulting, et koostada kutseõppeasutuste pedagoogidele täienduskoolituskava 4 AP mahus, töötada välja koolitusmaterjalid ning viia läbi üle-Eestilised koolitused. Täienduskoolituste eesmärk on anda teadmisi eriala ja keeleõppe ühendamise võimalustest, e-õppest, keeleoskuse arendamisest ning valmistada ette stažeerimiseks teises kutseõppeasutuses teises keeles. Koolitused on mõeldud nii kutse- kui ka üldainete õpetajatele. Info registreerumise, koolituskohtade ja ajakava kohta: BDA Consulting OÜ projektijuht Reilika Paas, reilika@bda.ee või tel. 627 4414.
Koolitused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.
 
Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksus, tel 659 9065, e-post kristina.johannes@meis.ee
 
 
Vahetusprogrammid kutsekoolide õpilastele
 
Integratsiooni Sihtasutusel on kutseõppeasutustele pakkuda veel üks täiendav keeleõppe võimalus, mille osas on kutsekoolid ise soovi avaldanud.
Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on kutseõppeasutusete õppuritel võimalik osaleda keelelis-kultuurilises vahetusprogrammis. Muukeelsed õpilased saavad minna eesti keelt ja erialakeelt õppima mõnda teise kooli vahetusõpilasena ning eesti õppuritel on võimalik minna teise kooli tugiõpilaseks. Selleks vajalikud kulutused katab Integratsiooni Sihtasutus.
Osalemaks vahetusprogrammis tuleb leida endale partnerkool Eestis, kellega on samad erialad ja kelle juurde oma kooli õpilased saata. Algataja pooleks võivad olla ka need koolid, kellel on võimalik eestikeelset õppekeskkonda pakkuda. Oluline on selle tegevuse raames ka kultuuriline programm - vastuvõtjakoolil tuleb läbi mõelda, millised võimalused on nende piirkonnas tutvustada Eesti kultuuri ja tavasid.
Taotlusi vahetusprogrammis osalemiseks võtab Integratsiooni Sihtasutus kutseõppeasutustelt vastu jooksvalt. Samas tuleb arvestada, et programm saab läbi 2010. aasta lõpus.
 
Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksus, tel 659 9842, e-post edydt.johanson@meis.ee
 
 
LÄHIAJAL TULEMAS
Jälgige värske info saamiseks veebilehte www.meis.ee
 
Hankekonkurss õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistamiseks
 
Märtsi alguses kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja hankekonkursi „Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega“. Hanke eesmärgiks on võimaldada õpetajakoolituse üliõpilastel ja juba töötavatel õpetajatel omandada teadmisi, mis on vajalikud tööks eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes. Selleks töötatakse välja ja viiakse pilootkoolitusena ellu kaks spetsiaalset vabaainete kursust teemadel „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ ja „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“.
Hange kuulutatakse välja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.
 
Lisateave: Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaar, tel 659 9030, e-post ave.osman@meis.ee
 
 
Hange “Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine”
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab märtsis välja lihtmenetlusega avatud hanke ”Eestikeelseks kutseeksamiks ettevalmistavate materjalide kirjastamine”. Hanke eesmärk on kirjastada erialase eesti keele koolitusmaterjalid ja sõnavaraloendid, mis on loodud müüja erialale, juuksuri ja kosmeetiku erialale ning koka ja kelneri erialale. Lisaks hõlmab hange koolitusmaterjalide juurde kuuluvate kuulamistekstide salvestamist.
Hange on osa programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” tegevusest ”Kutseeksamiks ettevalmistus ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele”.
 
Lisateave: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
 
 
Hange „EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuste korraldamine“
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab märtsi alguses välja lihtmenetlusega avatud hanke „EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuste korraldamine“.
 
Hanke eesmärgiks on kuni 2010. aasta lõpuni tasuta EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursuste läbiviimine 2000 määratlemata kodakondsusega isikule ning kolmandate riikide kodanikule.
 
Hange viiakse läbi Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahalisel toel. Viimase toel viiakse 2009. aasta märtsis läbi ka hange leidmaks korraldaja(d) tasuta eesti keele kursuste läbiviimiseks määratlemata kodakondsusega isikule ning kolmandate riikide kodanikule.
 
Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 

Integratsioonikalender - veebruar 2009

Keelekümblusprogrammi koolitajate talvekool 2009
 
5-6 veebruar toimub Rakveres keelekümblusprogrammi koolitajate talvekool. Talvekooli käigus lihvitakse Inscape Koolitus OÜ eestvedamisel koolitamisoskusi, tegeldakse koolitaja isiksuse arendamisega ning 2009. aasta tegevuste planeerimisega. Üritusele oodatakse 25 osalejat.
 
Lisainfo: Made Pandis, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9843, E-post made.pandis@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi tegevuskava 2009–2013
 
Keelekümblusprogrammi strateegia kuni 2014. aasta alguseni eeldab kõigi partnerite koordineeritud ja sihipärast tööd. 9. veebruaril kogunebki kolmandat korda töörühm, et eelmise aasta piirkondlike kohtumiste ja partnerite ettepanekute alusel 2009. aasta tegevuskava kokku panna. Töörühma kuulub 30 keelekümblusprogrammiga ühel või teisel viisil seotud isikut. Esindatud on Haridus- ja Teadusministeerium, kohalikud omavalitsused, programmiga liitunud lasteaiad ja koolid, keelekümblusprogrammi lastevanemate liit, kümblusprogrammi nõustajad ja koolitajad ning Integratsiooni Sihtasutus. Tegevuskava koostamisprotsessi juhib BDA Consulting OÜ.
 
Lisainfo: Kai Võlli, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9846, E-post kai.volli@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Noorte kultuuridevahelised koostöötegevused“
 
Projektikonkursi eesmärk on toetada kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondadevahelisi kontakte Eesti ja Euroopa Liidu ning kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte omavahelisele koostööle suunatud noorsootöö tegevuste kaudu. Oodatud on suuremahulisemad ja pikemajalised projektid, mis on suunatud Eesti ja erineva emakeele ning kultuuritaustaga s.h kolmandate riikide kodakondsusega noorte koostegutsemisele ja ühistegevustele noortele olulistel teemadel ja valdkondades; noorte kaasamisele noorsootöösse; integreerumisprobleemide käsitlemisele noorte hulgas; kontaktide ja suhtluse võimaldamisele noorte vahel tolerantsuse, sallivuse ja võrdsete võimaluste teadlikkuse suurendamiseks.
Taotleda saavad mittetulundusühingud, noorteühingud, noortekeskused, noorsootööasutused ja kohalikud omavalitsused.
Konkursijuhend on kättesaadav Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee/
Projektide esitamise tähtaeg 10. veebruar  2009.a.
 
Lisainfo: Silver Pramann, kultuuri ja noorsootöö üksuse juht, tel 659 9033, silver.pramann@meis.ee  
 
 
Koguneb keelekümblusprogrammi juhtkomitee
 
12. veebruaril on koos keelekümblusprogrammi juhtkomitee. Kuulatakse Tallinna Ülikooli teadurite tagasisidet keelekümblusprogrammi kohta, vaetakse 2008. aastal tehtut, konkretiseeritakse 2009. aasta ülesandeid – nii Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse lepingust tulenevaid kui ka programmi teiste partnerite vastutusel olevaid tegemisi. Eesmärk on, et 2009. aasta kulgeks programmis mullu heaks kiidetud strateegilise plaani tegevussuundi arvesse võttes.
 
Lisainfo: Kai Võlli, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9846, E-post kai.volli@meis.ee
 
 
Piirkondlik koostöö
 
13. veebruaril Narvas toimuval piirkondlikul koostööseminaril tutvustatakse lasteaia, kooli ja kohaliku omavalitsuse koostöökogemusi ning planeeritakse koostöövõrgustiku edasisi tegevusi aastal 2009.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, E-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogide ja juhtide eesti keele õpe”
 
Keelekursuste eesmärk on toetada osalejate eesti keele omandamist, sh õpetajatöös vajaliku keeleoskuse omandamist.
 
Kursustel osaleb 160 haridusasutuste pedagoogi ja juhti, prioriteetseks sihtrühmaks on vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme aineõpetajad. Enne ja pärast keelekursusi hinnatakse õppijate keeleoskuse taset. Koolituskursused toimuvad ajavahemikul märts – detsember 2009.
 
Hankekonkurss viiakse läbi programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Konkurss on avatud 16. veebruarini k.a.
 
Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, E-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
Kodanikupäeva viktoriini lõppvoor
 
19. veebruaril toimub Tallinna Mustpeade majas kodanikupäeva viktoriini lõppvõistlus. Kuuendat aastat läbiviidav viktoriin on kujunenud mainekaks teadmisteprooviks nii vene kui ka eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpilaste hulgas. Viktoriini eesmärk on süvendada õppijate teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas. Käesoleval õppeaastal võttis internetipõhisest viktoriinist osa 1635 õpilast. Parimaid viktoriini lahendajad ja aktiivsemad koolid saavad tunnustuse osaliseks.
 
Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, E-post toivo.sikk@meis.ee
 
 
Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitused
 
27.–28. veebruaril alustavad Rakveres kolmesessioonilise koolituse esimest osa vene õppekeelega koolide eestikeelsete ainete õpetajad. Koolitusrühmad moodustatakse kuni kolme erineva aine õpetajatest, kokku kuni 60 inimesest. Koolitusel käsitletakse mitmeid teemasid ainedidaktikast, aktiivõppe meetodite rakendamisest aineõppes ja ainekeele õpetamisel, aine- ja keeleõppe lõimimisest (LAK-õppest). Koolituse viib läbi Koolituste Korralduskeskus. Eestikeelse töökeelega koolituse kogumaht on 80 tundi, millest 48 tundi moodustab auditoorne töö.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, E-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Teeme koos“
 
Konkursi eesmärk on suurendada kontakte ja suhtlust Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanike vahel ning vähendada erinevusi Euroopa Liidu, sh Eesti kodanike ja kolmandate riikide kodanike osalemises kodanikuühendustes ja – ühiskonnas.
Konkursi raames toetatakse ühiseid üritusi, kampaaniad, arutelufoorume jms kodanikeühendustes; läbiviidavaid tegevusi kolmandate riikide kodanike, sh määratlemata kodakondsusega isikute ja Euroopa Liidu kodanike osavõtul.
Taotleda saavad mittetulundusühendused ja sihtasutused ning kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused.
Projektide esitamise tähtaeg 3. märts 2009.a.
 
Lisainfo: Iris Järv, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9029, E-post iris.jarv@meis.ee
 
 
Täiendav eesti keele kui teise keele õpe korgharidustaseme tudengitele
Integratsiooni Sihtasutus ootab kõrgkoolidelt ettepanekuid täiendava eesti keele kui teise keele õppe korraldamise osas. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata tudengitel arendada üldsuhtluskeelt ja kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajaliku eesti keele oskust. Seda eesmärki silmas pidades ootabki Integratsiooni Sihtasutus kõrgkoolidelt ettepanekuid, milliseid täiendava eesti keele õppe kursuseid oleks vaja korraldada ja/või milliseid täiendavaid eesti keele õppe materjale oleks vaja koostada.
 
Täpsem info ettepanekute koostamise tingimuste kohta avaldatakse veebruari alguses veebilehel www.meis.ee. Koostööettepanekud palume esitada etteantud vormil ning edastada need elektronposti teel 5. märtsiks aadressil ave.osman@meis.ee.
 
Täiendava eesti keele õppe korraldamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisainfo: Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, E-post ave.osman@meis.ee.
 
 
Noortekonverents „Kaks sammu lähemale“
 
6.-7. märtsil korraldab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest osaluse ja demokraatia teemalise noortekonverentsi „Kaks sammu lähemale“. Nelijärvel toimuvale konverentsile on oodatud osalema üle Eesti erinevate piirkondade noored vanuses 14-19 eluaastat. Sarnaselt möödunud aasta lõpus läbiviidud samateemalisele konverentsile „Samm lähemale“, on ka sel korral konverentsile osalejatest pooltel noortel kodune keel eesti keel ning pooltel vene keel. Üheskoos harjutatakse meeskonnatööd ning tehakse plaanid edaspidiseks ühiseks tegevuseks. Konverentsi töökeel on eesti keel, millega luuakse venekeelsetele noortele hea võimalus eesti keele praktiseerimiseks igapäevaelu keskkonnas.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee
 
 
Täiendava keeleõppe ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. märts
 
Integratsiooni Sihtasutus ootab taas kutseõppeasutustelt ettepanekuid täiendava keeleõppe korraldamise osas. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet lähtudes oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud. Mõni kool soovib ehk ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud. Oluline on, et need vastaksid programmi eesmärkidele ja tegevuse kirjeldusele. Keeleõpet korraldatakse koostöös sihtasutuse ekspertide ja koolidega.
 
Ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. märts 2009. Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.
Koostööettepanekud palume esitada etteantud vormil (www.meis.ee või kutsekeel.ee) ning edastada need elektronposti teel märgitud aja jooksul.
 
Täiendav eesti keele õpe kutsekoolides toimub Eurooopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010”.
 
Lisainfo: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, E-post edydt.johanson@meis.ee
 
 
Ametnike tööjõuvahetused ametialase eesti keele täiendamiseks
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Mainori Kõrgkooliga, et korraldada ebapiisava eesti keele oskusega kohaliku omavalitsuse ametnikele ning kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste töötajatele 60-tunnised eesti keele lühikursused ja kaks kuni neili nädalat kestvad tööjõuvahetused teisest keelekeskkonnast pärit kolleegidega. Koolitused algavad veebruaris.
 
Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuste eesmärk on luua mitmekesised ja paindlikud võimalused saavutamaks igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeeleoskus.
 
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.
 
Lisainfo: Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, E-post tea.kotkas@meis.ee.
 
 
Eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus
 
Jätkub novembris 2008 alanud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate metoodikaalane täiendkoolitus. Täiendõpe korraldatakse tsükliti vastavalt koolituskavale ning veebruaris toimuvad I ja II koolitusrühma kolmepäevased õppesessioonid Lõuna-Eestis.
 
Veebruarisessioonidel käsitletakse aktiivõppe ja kommunikatiivse keeleõppe meetodeid, võimalusi aine ja keele lõimitud õppeks, toetava keelekeskkonna loomise võtteid, ainedidaktika teemasid. Koostöös Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetajatega viiakse läbi seminar, kus koolitatavad saavad tutvuda eesti keele õppe parimate praktikatega vene õppekeelega koolis ja arutleda Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaga eesti keele õpetaja rolli ning toe üle aineõpetajatele eestikeelse aineõppe rakendamisel.    
 
Täiendkoolitust korraldab Integratsiooni Sihtasutuse mitmekultuurilise hariduse keskus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames.
 
Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, E-post natalia.reppo@meis.ee
 
 
Koolitused noorsootöötajatele
 
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia võitis hiljuti Integratsiooni Sihtasutuse hanke, mille tulemusel asub ülikool kevadest läbi viima praegustele ja tulevastele noorsootöötajatele suunatud koolitusi.
Koolituste eesmärk on suurendada noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetodite osas, et töötada noortega mitmekultuurilises (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega) töökeskkonnas hõlbustamaks noorte, s.h kolmandate riikide kodakondsusega ja kodakondsuseta noorte integreerumist ühiskonda nii Eestis kui üleüldiselt Euroopa Liidus. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat ja 40 noorsootöötudengit. Täienduskoolituste raames on kavandatud 40 tunni mahus koolitust ja õppereis Euroopa riiki.
Õpet rahastavad Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Riigikantselei.
 
Lisainfo: Silver Pramann, kultuuri ja noorsootöö üksuse juht, tel 659 9033, silver.pramann@meis.ee
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“
 
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab veebruari alguses välja lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“. Hanke eesmärk on toetada eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning tutvustada eesti kultuuri ja Eestimaad keelelaagri raames toimuvate vahetuste kaudu.
Aastatel 2000-2003 ja 2005-2007 on sihtasutus korraldanud eesti keele ja meele laagreid eesti päritolu lastele ja noortele, kes elavad SRÜ riikides, Lätis või Leedus. Eesti päritolu noorte keelelaagri projektides on osalenud ligi 300 noort Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust ja Lätist. Erinevalt eelmistest aastatest pakuti 2008. aastal keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eesti Vabariiki.
 
Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee.
 
 
Lõppes projekt „Määratlemata kodakondsusega isikute integratsiooni edendamine Eestis”
 
Projekti üldiseks eesmärgiks oli suurendada Eesti kodanike arvu määratlemata kodakondsusega isikute ja pikaajaliselt Eestis elavate kolmandate riikide kodanike hulgas, kasvatades nende teadlikkust Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ning pakkudes abi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks valmistumisel. 
Projekti raames koostati põhjalikud õppekavad ja -materjalid põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksami ettevalmistuskursuste jaoks ning koolitati ja atesteeriti 80 koolitajat, kellel oli õigus projekti raames kursusi läbi viia. Tasuta kursustel osales ajavahemikul juuli 2006 kuni detsember 2008 üle 4150 määratlemata kodakondsusega isiku ja kolmandate riikide kodaniku.
Valmis ka õppematerjal „Abiks tulevasele kodanikule“, mis on individuaalselt EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksami ettevalmistuseks mõeldud abimaterjal. Kogumik on Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejale 2009. aasta  jaanuari lõpust tasuta kättesaadav Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamipunktidest.
Projekti tulemuste kokkuvõttega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/est/sihtasutusest/struktuur/TFSU/index.php?articleID=131
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Muudatused Integratsiooni Sihtasutuse struktuuris ja koosseisus
 
Integratsiooni Sihtasutuses on endise kuue asemel neli üksust. Senise keelekümbluskeskuse ja haridusprogrammide keskuse baasil moodustati uus üksus – mitmekultuurilise hariduse keskus, mida juhib Ulvi Müürsepp.
Kultuuri ja noorsootöö üksust juhatab alates jaanuarist Silver Pramann ning kodanikuhariduse üksuse eesotsa liikus Külli Vollmer.
 
Lisainfo: www.meis.ee kontaktide rubriigis
 
 

Integratsioonikalender jaanuar - 2009

2009. aastast saab hakata taotlema eesti keele õppe kulude hüvitamist
Jaanuarist 2009 rakendub Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” uus tegevus “Eesti keele õppe kulude hüvitamine”.  Selle raames on kõigil isikutel, kes ei taotle kodakondsust või kes ei ole keeleeksamile suunatud Keeleinspektsiooni poolt, võimalus taotleda keeleõppe kulude hüvitamist.
Hüvitise taotlemiseks peab isik olema läbinud keelekoolituse koolitusluba omavas asutuses ning sooritanud eesti keele tasemeeksami Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi tasemel A2, B1, B2 või C1. Eesti keele õppe eest tasutud õppemaks makstakse isikule tagasi kuni 6000 krooni ulatuses üks kord iga tasemeeksami positiivse sooritamise kohta.
Hüvitise taotlemiseks peab isik esitama vormikohase avalduse ning õppemaksu tasumist tõendavad dokumendid Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele, kes kontrollib dokumentide õigsust. Seejärel saadetakse avaldus koos kuludokumentidega Integratsiooni Sihtasutusse, kus toimub kulude väljamaksmine isiku pangakontole.
Lähemat informatsiooni hüvitise maksmise tingimuste kohta saab peatselt lugeda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse veebilehelt www.ekk.edu.ee.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
Töötatakse välja erialakeele õppekomplektid kutseõppeasutustele
Integratsiooni Sihtasutus on sõlminud OÜga Pro Lab Grupp teenuslepingu erialakeele õppekomplektide väljaandmiseks kutseõppeasutustele.
Lepingu eesmärgiks on elektriku ja pagar-kondiitri erialase eesti keele õppekomplektide väljatöötamine kutseõppeasutuste muukeelsetele õppuritele. Õppekomplektid arendavad erialast suhtlusoskust ning aitavad tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega lõpetajate suutlikkust sooritada kutseeksam eesti keeles ja asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
Projekti raames koostatakse iga õppematerjali puhul video-osa (õppevideod erialase suhtlemise õppeks), elektroonne (interaktiivne õpik-harjutustik) ja paberkandjal osa (õpik-harjutustik) ning elektroonne õpetajajuhend.
Õppekomplektid valmivad detsembriks 2010 ja on mõeldud kasutamiseks eesti keele kui teise keele ja/või eesti erialakeele tunnis elektriku ja pagar-kondiitri erialadel.
 
Lisainfo: Reet Kallo, Elukestva õppe üksus
 
Algamas on koolitused kutseõppeasutuste pedagoogidele
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd osaühinguga BDA Consulting, et koostada kutseõppeasutuste pedagoogidele täienduskoolituskava 4 AP mahus, töötada välja õppematerjalid ning viia läbi üle-eestilised koolitused.  Täienduskoolituste eesmärk on anda teadmisi eriala ja keeleõppe ühendamise võimalustest, e-õppest, keeleoskuse arendamisest ning valmistada pedagoogid ette stažeerimiseks tavapärasega võrreldes teise õppekeelega kutseõppeasutuses.
Koolitused on mõeldud nii kutse- kui ka üldainete õpetajatele ning algavad kavakohaselt 2009. aasta veebruaris.
 
Lisainfo: Kristina Johannes, Elukestva õppe üksus
 
 
Algab teises keeles õpetavate õpetajate kolmesessiooniline koolitus
20. jaanuaril Tallinnas toimuval teabepäeval antakse ülevaade lõimitud aine- ja keeleõppe tunnustest, tutvustatakse  eesti keeles õppimise häid tavasid keelekümblusprogrammi näitel ning räägitakse õpetajate professionaalset arengut toetava nõustamise põhimõtetest. Teabepäev juhatab sisse teises keeles õpetavate õpetajate kolmesessioonilise koolituse.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
Valmimas on eesti keele õppekomplekt lasteaedadele
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt tuleb tagada eesti keele õpe alates kolmandast eluaastast  lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Integratsiooni Sihtasutuse korraldamisel on valmimas eesti keele õppekomplekt, mis toetab muukeelseid koolieelseid lasteasutusi eesti keele õppe korraldamisel 3–7aastastele lastele. Eesti keele õppekomplekt koosneb 4 CDle salvestatud eestikeelsetest lastelauludest, neid illustreerivast pildiseeriast ning juhendmaterjalist õpetajale. Õppematerjali väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti keele õppematerjal jõuab muukeelsetesse lasteaedadesse 2009. aasta sügisel.
Lisainfo: Ave Härsing, Mitmekultuurilise hariduse üksus

Jätkub keelekümblusprogrammi areng
15.–16. jaanuaril on Tallinnas koos õpetajate nõustajad. Koos arutatakse läbi keelekümblusprogrammi  nõustamiskontseptsioonist tulenevad ülesanded ja kavandatakse 2009. aasta tegevusi. Jätkatakse ka 2008. a suvel alustatud  DISC-koolitust. Koolitajad on Avatud Meele Instituut ja Inscape.

Lisainfo: Made Pandis, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
6. jaanuaril korraldab Mitmekultuurilise hariduse üksus koostöös Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga keelekümbluse kogemustepäeva. Ettekanded sidusrühmade esindajailt, tööpajad õpilaste toetamisest, tulemuslikkuse parandamisest ja koostööst.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
9.–10. jaanuaril Tallinnas toimuval varase keelekümbluse lastaiaprogrammi koolitajate seminaril tehakse kokkuvõte 2008. aasta tegevustest, arutakse 2009. aasta koolitusvajadusi ning planeeritakse lasteaedade õpetajaid toetavad tegevused. Seminaril osaleb 12 koolitajat Tallinnast, Jõhvist, Sillamäelt, Kohtla-Järvelt ja Narvast. 
 
Lisainfo: Svetlana Belova, Mitmekultuurilise hariduse üksus
 
Algavad kursused noorsootöötajatele tööks mitmekultuurilises keskkonnas
Koolituste eesmärgiks on suurendada praeguste ja tulevastele noorsootöötajate pädevust kultuuridevahelise õppe meetoditest, kuidas töötada noortega mitmekultuurilises (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega) töökeskkonnas ning hõlbustada noorte, sh kolmandate riikide kodakondsusega ja kodakondsuseta noorte integreerumist Euroopa ühiskondadesse, sh Eesti ühiskonda. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat ja  40 noorsootöötudengit. Täienduskoolituste raames on kavandatud 40 tunni mahus koolitust ja õppereis Euroopa riiki.
Koolituse viib läbi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Koolitust rahastab Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Riigikantselei.
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
Tulevikulinna Mäng Lasnamäel
16.–17. jaanuaril toimub Euroopa Sotsiaalfondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel  Tallinnas Lasnamäe linnaosas Tulevikulinna Mäng, mis on Briti Nõukogu väljaarendatud meetod kohalike elanike kaasamiseks kogukonna arendustöösse. Erineva emakeelega noored asuvad koos linnaametnikega leidma võimalikke lahendusi ühiskonna olulistele küsimustele.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange ”Erialase eesti keele koolituste ning eestikeelses töökeskkonnas praktika toetamise korraldamine”
Hanke eesmärgiks on müüja, juuksuri ja kosmeetiku ning koka ja kelneri erialade õppurite ning vastavatel erialadel töötavate täiskasvanute ettevalmistamine eestikeelseks I taseme kutseeksamiks. Selleks korraldatakse erialased eesti keele koolitused mahus 120 akadeemilist tundi ning toetatakse õppurite praktikat eestikeelses töökeskkonnas.
Koolitused viiakse läbi Tallinnas, Jõhvis ja Narvas ajavahemikus 2009. a september kuni 2010. a november.
Hankekonkurss korraldatakse programmi ”Keeleõppe arendamine 2007–2010” raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Hankekonkurss on avatud kuni 2. veebruarini 2009.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Kohanemisprogrammi väljatöötamine ja piloteerimine kolmandate riikide täiskasvanud kodanikele“
Hanke eesmärgiks on kohanemisprogrammi koostamine kolmandate riikide kodanike paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas ning selle piloteerimine. Hange viiakse läbi Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahalisel toel.
Kolmandate riikide kodanike lõimumisele suunatud tegevused on seniajani olnud üleriigiliselt koordineerimata ning projektikesksed. Kohanemisprogrammi raames töötatakse järgmiste aastate jooksul välja ja rakendatakse meetmed, mis soodustavad kolmandate riikide kodanike tulemuslikku lõimumist.
 
Hankekonkurss kohanemisprogrammi loomiseks on avatud kuni 26. jaanuarini 2009.
 
Lisainfo: Riina Ring, Elukestva õppe üksus

Uued ettepanekute esitamise voorud täiendava eesti keele õppe korraldamiseks kutseõppeasutustes
Programmi “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“ raames oodatakse kutsekoolide ettepanekuid  oma õppuritele täiendava eesti keele õppe korraldamise kohta. Eesmärk on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumus ei ole ette antud. Mõni kool võib soovida ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud.

Ettepanekute esitamise täiendavad tähtajad on 2. veebruar ja 31. märts 2009.
 
Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.
 
Koostööettepanekud tuleb kindlasti esitada etteantud vormil ning edastada need Integratsiooni Sihtasutusse elektronposti teel märgitud aja jooksul. Ettepanekuvormi ja programmi tegevuse kirjelduse leiate www.kutsekeel.ee
 
Lisainfo: Edydt Johanson, Elukestva õppe üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
Avatud on projektikonkurss 2009. aasta keelelaagrite korraldamiseks. See on kaheosalise konkursi esimene osa, mida rahastab Riigikantselei. Teine osa kuulutatakse välja kevadel 2009. Lisaks kuulutatakse kevadel välja projektikonkurss pereõppe korraldamiseks. Konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevad 2009) osaleda ei saa. Seega oodatakse projektikonkursile programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia terve aasta vältel.
Konkursijuhend on kättesaadav Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee
 
Projektide esitamise tähtaeg on 28. jaanuar  2009.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss „Noorte kultuuridevahelised koostöötegevused“
Projektikonkursi eesmärk on toetada kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondadevahelisi kontakte Eesti ja Euroopa Liidu ning kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte omavahelisele koostööle suunatud noorsootöö tegevuste kaudu. Oodatud on suuremahulisemad ja pikemaajalised projektid, mis on suunatud  Eesti ja erineva emakeele ning kultuuritaustaga, sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte koostegutsemisele ja ühistegevustele noortele olulistel teemadel ja valdkondades; noorte kaasamisele noorsootöösse;  integreerumisprobleemide käsitlemisele noorte hulgas; kontaktide ja suhtluse võimaldamisele noorte vahel tolerantsuse, sallivuse ja võrdsetest võimalustest teadlikkuse  suurendamiseks.
Taotleda saavad mittetulundusühingud, noorteühingud, noortekeskused, noorsootööasutused ja kohalikud omavalitsused.
Konkursijuhend on kättesaadav Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee/
Projektide esitamise tähtaeg on 09. veebruar  2009.
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus

Integratsioonikalender detsember - 2008

DETSEMBRIKUU INTEGRATSIOONIKALENDER
 
10. novembril esitleti uurimuse “Integratsiooni monitooring 2008” tulemusi
Rahvastikuministri Büroo ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viisid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sotsioloogid 2008. aasta aprillis läbi integratsiooniprotsesside monitooringu, selgitamaks välja eri rahvusest inimeste hoiakuid ja neis toimunud muutusi. Monitooringu tulemused on üleval Rahvastikuministri Büroo kodulehel:
 
Tulemuste lühikokkuvõte:
 
Lisainfo: Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
 
 
Koostamisel on uued erialased eesti keele õppematerjalid
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudiga, et koostada erialaseid eesti keele koolitusmaterjale, sõnavaraloendeid ja jätkukoolituse kavu. Materjalid aitavad eesti keelt ebapiisavalt valdavatel täiskasvanutel ette valmistuda eesti keeles toimuvaks I taseme kutseeksamiks.
Kokku luuakse projekti käigus kolm koolitusmaterjali, sõnavaraloendit ja jätkukoolituse kava viiele erialale: müüjatele, juuksuritele ja kosmeetikutele ning kokkadele ja kelneritele.  
Koolitusmaterjalide juhtautor on Mare Kitsnik ning autorikollektiivi kuuluvad ka kutsekoolide erialaõpetajad. Iga komplekti aitab koostada vastava eriala ekspert, kes osaleb sõnaloendi koostamises, annab nõu õppetekstide ja ülesannete valikul ning toimetab materjali sisuliselt.
 
Koolitusmaterjalid valmivad kavakohaselt 2009. aasta mais. Koolitused I taseme kutseeksami eesti keeles sooritamiseks algavad 2009. aasta sügisel.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
 
Nõustajad toetavad vene õppekeelega koolide õpetajaid eestikeelse õppe sisseviimisel
Nelja piirkondliku nõustamiskeskuse kaudu (Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas) hakatakse rakendama eestikeelse gümnaasiumiõppe seire- ja nõustamissüsteemi. Pilootprojekt kestab 2008. aasta novembrist 2009. aasta maikuu lõpuni.
Piirkondlike nõustamiskeskuste avamisel detsembri alguses tutvustatakse seire- ja nõustamissüsteemi, nõustamiskeskuste tööd, piirkonna nõustajaid ning esitletakse raamatut “Lõimitud aine- ja keeleõpe”. Eestikeelse raamatu valmimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Integratsiooni Sihtasutus ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Tallinna ja Harjumaa piirkonna nõustamiskeskust tutvustatakse pidulikult 10. detsembril, keskuse tööd koordineerib Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskus.
 
Lisainfo: Kai Võlli, Keelekümbluskeskus
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma oskusi
3.–4. detsembril toimub Toilas 2. ja 3. kooliastme aineõpetajatele 80tunnise õppekavaga keelekümblusmetoodika koolituse 4. sessioon. Koolitajateks Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskuse koolitajad Ane Kloren, Maire Kebbinau, Anna Sele ja Liina Norit. 
 
4.–5. detsembril toimub Jõhvis lasteaedade õpetajatele koolitus “Ühislugemine, töö raamatuga keelekümblusrühmas”. Koolituse viivad läbi Angelika Lall, Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas.
 
6. detsembril toimub Jõhvis koolitus “Arenguvestlused lapsevanematega keelekümblusrühmas.” Koolituse viivad läbi Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas.
 
Jõuab lõpule toetava vahetu tagasiside – 5minutise vaatluse metoodika koolitus: detsembris lõpetavad koolitusrühmad Tallinnas ja Narvas.

15.–16. detsembril arendavad keelekümblusõpetajad oma õppematerjalide koostamise oskusi. Koos vaetakse ka tunnikavade koostamise põhimõtteid. Õpetajate koostatud materjalid tehakse kättesaadavaks keelekümbluskeskuse kodulehel.

Lisainfo: Made Pandis ja Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

 
 
Noortekogude liikmed kogunevad Tallinnas
5.–6. detsembril toimub Tallinnas maakondlike noortekogude liikmetele konverents „Samm lähemale“. Kahepäevasel üritusel tutvustavad erinevad organisatsioonid oma osaluseteemalisi tegevusi. Kavandatud on mitmeid noortepäraseid, huvitavaid ja mitmekülgseid tegevusi, noortekogude liikmetel on võimalus üksteisega tuttavaks saada.
 
Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumiku, mille kordustrüki väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
 
Üritus toimub programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Noorsootöötajate täienduskoolitused mitmekultuurilises keskkonnas“
Hanke eesmärk on anda kultuuridevahelise õppe meetodite alaseid pädevusi noorsootöötajatele, kes töötavad noortega mitmekultuurilises töökeskkonnas (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega), et hõlbustada noorte, sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte integreerumist ühiskonda ja suurendada noorte kultuuridevahelisi kontakte ja vastastikust usaldust.  Hanke tulemusena korraldatakse  kultuuridevahelise õppe alase pädevuse tõstmiseks täienduskoolitus ning õppereis 40 noorsootöötajale ja  40 noorsootöö tudengile (kokku 4 gruppi).  
Hanget rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.
 
Hankekonkurss on avatud 17. detsembrini.
 
Konkursi juhendi saab projektijuhilt aadressil silver.pramann@meis.ee
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
Detsembris kuulutatakse välja projektikonkurss 2009. aasta keelelaagrite korraldamiseks. Antud taotlusvoor on kaheosalise konkursi esimene osa. Kevadel 2009 kuulutatakse välja konkursi teine osa ja samuti projektikonkurss pereõppe korraldamiseks. Keelelaagrite konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevad 2009) osaleda ei saa.
 
Konkurssi rahastab Riigikantselei.
 
Konkursi juhendi saab peale konkursi väljakuulutamist Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi@meis.ee
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss „Avatud konkurss“
Detsembris kuulutatakse välja avatud konkurss, mille eesmärk on kindlustada kõigile Eesti elanikele, sõltumata rahvusest või emakeelest, seadustest tulenevad võrdsed eneseteostusvõimalused ühiskonnaelus ja poliitikas; kaasata Eestis elavate kolmandate riikide kodanikke senisest enam kodanikuühenduste tegevustesse ning teavitada neid Euroopa Liidu, sh Eesti ühiskonna toimimisest.
 
Konkursi raames toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa sallivuse suurendamisele ja teadlikkuse tõstmisele – ühised üritused, kampaaniad, arutelufoorumid jms kolmandate riikide kodanikele Euroopa Liidu, eeskätt Eesti kodanike osavõtul.
 
Konkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja riigieelarvest.
 
Lisainfo: Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss eesti- ja venekeelsete laste ja noorte koostööd soodustavate tegevuste toetamiseks noorteühingutes, noortekeskustes, noorsootööasutustes ja kohalikes omavalitsustes kuulutatakse välja detsembris.
Konkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja riigieelarvest.
 
Konkursi juhendi saab peale konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee või projektijuhilt aadressil silver.pramann@meis.ee
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 

Integratsioonikalender november - 2008

UUDISED
 
 
219 rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimise edukalt läbinud organisatsiooni (17 katusorganisatsiooni 202 liikmesühendusega) saavad 2009. aastaks taotleda tegevustoetust
 
Vastavalt riigisekretäri 23. septembri 2008. a käskkirjale „Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete baasfinantseerimine“ hindas rahvastikuministri büroo juures tegutsev atesteerimiskomisjon rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioone ja nende liikmesühendusi. Atesteerimisnimekirjas oli 288 organisatsiooni, mis on koondunud 20 katusorganisatsiooni.
 
Atesteerimise eesmärgiks on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla, tutvustamaks kultuuride eripära, toetamaks rahvuskultuuriseltse nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, arendamaks koostööd eesti kultuuriseltsidega ja tagamaks info parem liikumine katusorganisatsioonide liikmete seas.
 
Atesteerimise läbinud katusorganisatsioonidel on õigus saada rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 2009. aastaks tegevustoetust. Taotlusvooru avab Integratsiooni Sihtasutus 2008.a oktoobri lõpus. Taotlusvooru teave tehakse kättesaadavaks veebilehel.
 
 
Lisainfo:
Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Täienduskoolituse võimalused rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele
 
Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus alustab koostöös Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli täiendõppekeskusega rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust „Õpetamine dialoogis iseenda ja lapsega“. Koolituse käigus saavad õpetajad laiendada oma pedagoogika- ja keeledidaktikateadmisi, arendada keelelis-kultuurilise koostöö korraldamise oskusi, kujundada valmisolekut tööks erivanuseliste lastega ja hariduslike erivajadustega lastega. Täienduskoolituskursuse maht on 120 tundi, esimene sessioon toimub 26.–27. novembril.
 
Novembris korraldab Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele kultuuri- ja õppereisi Hiiumaale. Tutvutakse Hiiumaa vaatamisväärsuste ja saarerahva kultuuriga. Hiiumaal toimub ka psühhodraama alane koolitus.
 
Lisainfo:
Zoja Tint, Haridusprogrammide keskus
 
 
Integratsiooni Sihtasutuse kaudu toetatakse rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist 655 000 krooniga
 
Oktoobris lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursile laekus 51 rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest teavitavat ja/või kultuuriseltside koostööd edendavat projekti. Toetus määrati 22 projektile.
 
Toetuse saanud Ukraina Kultuurikeskuse projekti „Ukraina kultuuri tutvustamine IV“, raames korraldatakse Tallinnas ukraina ikoonide ja mänguasjade näitus ning viiakse läbi meistriklassi tunnid Ukraina traditsioonilisest keraamikast, sh mänguasjadest ja mänguasjadest-muusikariistadest.
 
Folklooriansambel Žurba projektis „Ukraina rahvalaul Eestis ja eestlastele“ tutvustatakse ukraina rahvalaulu eesti keeles, otsitakse paralleele eesti ning ukraina rahvamuusikas ja katsetatakse eesti rahvalaulu tutvustamist ukraina keeles.
 
Konkurssi rahastab Riigikantselei. Projektide läbiviimise periood kestab juunini 2009.
 
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 
 
Vene õppekeelega koolidesse jõuab eesti kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumiõpilastele
 
Novembris jõuab vene õppekeelega koolidesse kirjanduse lisamaterjal „Eesti uusima aja kirjandus. Töölehtede kogumik gümnaasiumiõpilastele“. Kogumik sisaldab katkendeid eesti noorema põlvkonna kirjanike aastail 2000–2007 ilmunud teostest ja tööülesandeid. Tekstid on valinud ja ülesanded koostanud õpetajad: Leili Sägi Pärnu Vene Gümnaasiumist, Diana Joassoone Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Annelii Juhkama Tallinna Humanitaargümnaasiumist ja Natali Happonen Tartu Kutsehariduskeskusest. Õppematerjal annab ülevaate eesti uusima aja kirjanduse mitmekesisusest, võimaldab arendada õpilaste funktsionaalset lugemisoskust ning eesti keele oskust ilukirjanduslike tekstidega töötamise kaudu.
 
Lisainfo:
Ulvi Müür sepp, Haridusprogrammide keskus
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma metoodilisi oskusi
 
Novembrikuus jätkatakse venekeelsete metoodikakoolitustega aineõpetajatele (20,–21.11); kümblusmetoodika põhikoolitusega klassiõpetajatele (12.–13.11) ja metoodika jätkukoolitusega 2000. aastal keelekümblusega alustanud koolide klassiõpetajatele (25.–26.11). Tallinna ja Ida-Viru rühmad jätkavad vahetu tagasiside (nn 5minuti vaatluse) koolitusega. 
 
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
 
 
Lasteaia õpetajate novembrikoolitustel “Arenguvestlused lapsevanematega” arutatakse arenguvestluse läbiviimisega seotud küsimusi (arenguvestluse ülesehitus; kümblusõpetajast rühmaõpetaja rolli) ja analüüsitakse lapse arenguvestluse erinevaid kavasid. Koolitused toimuvad piirkonniti: 12. novembril – Tallinnas, 14. novembril Jõhvis. Koolituse viivad läbi Keelekümbluskeskuse koolitajad.
 
Lisainfo:
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 
 
Kümbluskoolide ja –lasteaedade õpetajad tutvuvad walesi kümblusprogrammiga
 
2.–7. novembril on kümbluskoolide/lasteaedade õpetajad ja lastevanemad ning Keelekümbluskeskuse töötajad õppereisil Walesis Cardiffis, et tutvuda Walesi keelepoliitika ning walesi keele kümblusprogrammiga. Kohtutakse õpilaste ja õpetajate, haridusametnike ning lastevanematega.
 
Lisainfo:  
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 

Keelekümblusprogrammi nõustajad põhikoolituse lõpusirgel

Kõigis keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe 2. etapi koolituse õpperühmades jagatakse koolituse lõputunnistusi. Koolituse käigus alustati harjutusülesannetega oma lasteaias/koolis. Rööbiti koolitusega töötatakse Avatud Meele Instituudi juhtimisel välja nõustamissüsteemi käivitamise tegevuskava, nõustaja rollikirjeldus, täiendatakse keelekümblusprogrammi nõustamise kontseptsiooni.
 
Nõustamissüsteemi käivitamise eel viiakse läbi piirkondlikud teabepäevad lasteaedadele ja koolidele.
 
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
 
 
Valmimas on keelekümblusprogrammi strateegia 2008–2013
 
Keelekümbluskeskusel on valmimas keelekümblusprogrammi strateegia 2009–2013. Strateegia koostamisse on kaasanud programmi juhtkomitee, programmiga liitunud haridusasutuste juhid, keelekümbluskeskuse töötajad, keelekümblusprogrammi eksperdid ja kohalike omavalitsuste esindajad.
 
Üldist strateegilist suundust: “Keelekümblus on Eestis laialt levinud kvaliteetne aine- ja keeleõppe lõimimise programm” konkretiseerivad viis strateegilist eesmärki.
Piirkondlikel nõupidamistel lihvitakse tulevikukavanduse sõnastust ja programmi kaasatud omavalitsuste ja asutuste ülesandeid strateegia elluviimisel.
 
 
Lisainfo:
Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus
 
 
Algavad eesti keele kui teise keele kursused tudengitele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia ja Sisekaitseakadeemiaga, et korraldada nende koolide vene emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursusi, et aidata üliõpilastel arendada õppetööks vajalikku erialast eesti keele oskust.
 
Käimas on ettevalmistused koostööks Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
 
Täiendavat eesti keele õpet korraldatakse programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisainfo:
Ave Osman, Elukestva õppe üksus
 
 
Noored, kas olete valmis – kolm üritust tulekul
 
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistus noortekonverents „Kas oled valmis?“ Osalema oodatakse kuni 100 erinevast rahvusest noort. Üheskoos arutletakse demokraatia ja sellega kaasnevate väärtuste üle, töötubades kaardistatakse noorte seisund nende jaoks olulistel teemadel – haridus, tulevik, suhted, tervis ja sõltuvused, maailmaparandamine.
 
12.13. novembril toimub Pärnus Tulevikulinna mäng. Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased asuvad koos ametnikega ühiskonna olulistele küsimustele lahendusi otsima. Mängumeetodi on välja arendanud Briti Nõukogu, kaasamaks elanikke kogukonna arendustöösse.
 
5.6. detsembril toimub Tallinnas osaluse teemaline seminar maakondlike noortekogude liikmetele. Erinevad organisatsioonid ja institutsioonid tutvustavad seminaril oma osaluseteemalisi tegevusi. Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumik, mille kordustrüki väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
 
Kõik kolm üritust toimuvad programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 
 
Septembrikuus jõudis kasutajateni 6700 eesti- ja 2000 venekeelset “Kodaniku käsiraamatut"
 
Käsiraamatu neljanda trüki uuest tiraažist jaotati enamik üldhariduskoolidele, samuti kutsekoolidele ning raamatukogudele. "Kodaniku käsiraamat“ esitab ajakohastatud teavet riigi toimimisest ja riigiasutustega suhtlemisest, juurde on tulnud uusi teemasid. Teemade juures on viited asutustele ja organisatsioonidele, kust vajaduse korral lisateavet küsida. Uus on ka märksõnade register, mis muudab käsiraamatu kasutamise mugavamaks.
 
Täiendatud trüki väljaandmist rahastas Siseministeerium ning tiraaži jaotamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Raamatu andis välja Integratsiooni Sihtasutus.
 
Lisainfo:
Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
 
 
 
HANKED JA KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“
 
Hanke Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“ raames antakse välja arvutiteeninduse, automaatika, autotehniku, elektriku (elektriseadmed), veokorralduse, üldehituse, ehitusviimistluse, pagar-kondiitri, keskkonnatehnika lukksepa ja metallitöölise erialadele erialakeele aineprogrammid. Aineprogrammid koosnevad erialakeele oskusnõuete kirjeldusest, minimaalse sõnavara ja väljendite loendist, ainekavast ja hindamisjuhendist, mis on aluseks erialakeele sihipärasele õpetamisele.
 
Erialakeele aineprogrammid toetavad kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajaid erialakeele tulemuslikul õpetamisel, et kooli lõpetajad suudaksid sooritada kutseeksami eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
 
Erialakeele õppeprogrammid töötatakse välja programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
 
Hankekonkurss on avatud 17. novembrini.
 
Lisainfo:
Reet Kallo, Elukestva õppe üksus
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused“
 
Hanke eesmärgiks on luua riigikeelest erineva emakeelega täiskasvanutele mitmekesised ja paindlikud võimalused, et nad suudaksid omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele.
 
Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldatakse muukeelsetele õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele jt avalikele teenistujatele eesti keele lühikursused ning tööjõuvahetused eestikeelsest keelekeskkonnast pärit kolleegidega.
 
Hankekonkurss viiakse programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Hankekonkurss on avatud 10. novembrini.
 
Konkursi info.
 
Lisainfo:
Tea Kotkas, Elukestva õppe üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
 
Novembris kuulutatakse välja 2009. aasta keelelaagrite projektikonkurss. Konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul.
 
Konkurss on esimene osa kaheosalisest konkursist. Konkursi teine osa kuulutatakse välja kevadel. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevadel 2009) enam osaleda ei saa. Lisaks kuulutatakse kevadel välja projektikonkurss pereõppe korraldamiseks.
 
Konkursijuhend on kättesaadav alates konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt  või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi (at) meis.ee
 
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus