Rahvastikuminister Riina Solman: me ehitame Eestis ühist tulevikku
Mis Integratsiooni Sihtasutusel tänavu veel plaanis on?
Kuidas tagatakse eesti keele kasutamist õppekeelena?
Kuidas augustikuus tasuta eesti keele kursustele registreeruda?
Kuidas endale parimat keelekursust valida?
Mida sügishooajal Tallinna ja Narva eesti keele majades õppida on?
Kuidas edeneb koostöö rahvusvähemuste ühendustega?
Millise toega Eestisse tagasipöördujad arvestada saavad?
Räägi kaasa: kuidas eesti keelt ja meelt hoida?
Rahvastikuminister Riina Solman: me ehitame Eestis ühist tulevikku
Uus lõimujate koostööpartner – rahvastikuminister Riina Solman – räägib taasloodud ministeeriumi vastutusalast ja eesmärkidest ning meie ühistest väljakutsetest ja tegevustest.
Milline on rahvastikuministri vastutusala? Ja väljakutsed?
Peaminister on määranud, et minu vastutusvaldkonnas rahvastikuministrina on rahvastiku- ja perepoliitika ning uussisserändajate kohanemise poliitika kavandamine ja koordineerimine, väliseesti kogukondade kaasamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused.
Rahvastikuminister tegeleb ennekõike rahvastikupoliitikaga. Riik on seda positsiooni läbi aegade oluliseks pidanud ja iseseisvuse taastanud Eestis on mitu rahvastikuküsimustega tegelenud ministrit ka ametis olnud. Viimati kümme aastat tagasi Urve Palo, kelle vastutusala MASU tagajärjel jaotati laiali erinevate ministeeriumite vahel. Minu esmane ülesanne on taas keskenduda kahaneva rahvaarvu tingimustes meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimist puudutavatele küsimustele fokuseeritumalt. Põhiline eesmärk on, et Eestis sünniks rohkem lapsi ja ränne oleks meie enda poolt juhitud, mitte isekulgev, et siia tuleksid inimesed, keda me soovime, et tuleksid.
Rahvastik koosneb rändest, sündidest, surmadest ja iibest. Iive on meil paratamatult kahaneva sünnitusealise põlvkonna tõttu veel mõnda aega negatiivne, kuigi inimeste tervis on parem ja eluiga järjest pikem. Rahvaarvu tõstmisest saame aga rääkida kaugemas tulevikus ja see saab võimalikuks alles siis, kui sündimus on olnud pikemat aega järelkasvu tagamiseks vajalikul tasemel või sellest veidi kõrgem. Täna oleme sellest tasemest maas, aga mitte väga palju (täna on sündimuskordaja u.1,7; taastetasemeni jõudmiseks peaks see olema 2,1). Seega olen optimistlik, et eesmärk on saavutatav. Uuringute põhjal on pea poolte Eesti naiste ideaaliks kolme lapsega pere.
Rahvastiku vananemist ei tohiks üldse probleemina näha. Pikem ja tervem elu on ju meie kõigi soov. Rahvastiku keskmine vanus seetõttu kasvabki, et elame kauem. See on positiivne ja ma loodan, et Eestis tervisenäitajate paranemine ja eluea pikenemine jätkub sama hoogsalt kui seni.
Rahvastikuminister tegeleb ka perepoliitika kujundamisega. Kui senise perepoliitika eesmärgid on olnud eelkõige sotsiaalpoliitilised, st seotud ennekõike olemasolevate laste ja perede toimetuleku ning heaolu tagamisega, siis rahvastikuminister lisab sellele omalt poolt sündimuse kasvule suunatud vaate:
1. Kodu, perekond ja lapsed on lahutamatult seotud. Seepärast on sündimuse soodustamiseks oluline tagada lastega peredele eluaseme kättesaadavus. Sobiva eluaseme puudumine takistab pereloomet ning laste lisandumist. Mida rohkem on lapsi, seda vähem on ühe pereliikme kohta ruutmeetreid ja seda sagedamini elab pere ruumipuuduses, mis kahjustab pere, sh laste elukvaliteeti. Ruumikitsikus takistab paljudel peredel soovitud laste arvuni jõudmist. Rahvastikuminister töötab läbi koalitsioonilepingus toodud eluasemega seotud ettepanekud, teeb kindlaks nende maksumuse ning koostab tegevuskava lastega peredele suunatud eluasemepoliitika elluviimiseks.
2. Lasterikkad pered kasvatavad pea poole Eesti järelkasvust. Suur pere on suur vastutus, seda ka majanduslikus mõttes. Riigil tuleb edasi arendada lasterikaste perede vajadustest lähtuvaid toetusi ja muid meetmeid, et Eesti muutuks lasterikkamaks.
Milliseid kokkupuuteid näete lõimumise valdkonnaga? Ja Integratsiooni Sihtasutuse tegevusega?
Kokkupuuted on loomulikult selged ja otsesed – Eesti rahvastiku tulevik ja sidus Eesti ühiskond on teineteisega lahutamatult seotud. Olen pidanud oma ametis väga oluliseks suhelda erinevate Eestis elavate rahvuste esindajatega ning rõhutada neile kõigile, et me ehitame Eestis ühist tulevikku. Ma hindan väga kõrgelt seda, et Eestis elavad väiksemad või suuremad rahvakillud väärtustavad oma kultuuripärandit, on uhked oma juurte ja identiteedi üle ning soovivad anda selle pärandi edasi oma järeltulevatele põlvedele. Need on tugevad ja pikaajaliste traditsioonidega kogukonnad ning see on kogu meie ühiskonna seisukohalt suur rikkus. Need rahvakillud on nõukogude ajal tihti palju kannatanud, neid on pillutatud ühest paigast teise, kus inimestel on tulnud oma elud sisuliselt nullist taas üles ehitada.
Tuletan siinjuures meelde näiteks juunikuus Tallinnas toimunud üleeuroopalist tatarlaste folkloorifestivali „Sabantuy 2019“, mida mul oli võimalus valitsuse poolt tervitada, aga ka Kosel peetud ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu, mis toimus juba 29. korda. Olen oma ema poolt ingerisoome juurtega ning kuulsin seetõttu lapsena ka paljudest kannatustest ja raskustest, milledega ingerisoomlased pidid nõukogude ajal kokku puutuma – minu sünnilinna Viljandisse pärast sõjapillutusi jõudnud ingerisoomlasi venestati, lapsed pandi vene kooli ning mu vanaisa nimi Antti muudeti passis Andreiks. Pean oma ingerisoome juuri kalliteks, pean seda rikkuseks, oma veresidemeks kahe erineva soomeugri rahvuse vahel. Mul on eestlasest isa, kes on neljandat põlve viljandlane, tema kohta võib öelda mulk, ja ingerisoomlasest ema, kelle perekonnast on suur ja võimas suguvõsa Eestis üles kasvanud, suurem ja võimsam, kui mu isa pere. Need on minu tugevad juured, mille üle olen uhke. Arvan, et visaduse, paindlikkuse ja kohanemisvõime, murdumatuse olen pärinud emalt. Isalt pärisin vaimsuse, huvi lugemise ja globaalse maailma vastu.
Integratsiooni Sihtasutuses näen ma rahvastikuministri väga olulist partnerit. Mul on hea meel, et olen saanud sihtasutuse juhtidega olla tihedas kontaktis juba oma ministriaja algusest peale ning me oleme oma arutelude ja mõtetega ühisel lainel. Näen väga selgeid kokkupuutepunkte näiteks valitsusliidu koalitsioonilepingu selle punkti täitmises, mis on suunatud välismaalt Eestisse tagasipöörduvate inimeste nõustamisele, ning panen suuri lootusi meie ühisele mõttetööle ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis, kui asume ette valmistama Globaalse Eesti programmi.
Olete üks globaalse eestluse idee eestvedajatest. Milles see idee seisneb? Mida selle teostamine võiks tuua neile, kes on rahvuselt eestlased? Ning neile Eesti elanikele, kelle emakeel pole eesti keel?
Praegune valitsusliit on koalitsioonilepingus seadnud eesmärgiks algatada Globaalse Eesti programm ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks. Seesama koalitsioonilepingu punkt avab veidi ka tulevase programmi peamist sisu – „Toetame eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma ning eesti keele ja kultuuri hoidmist, arendamist ja uurimist, kaasates meie kogukondi välismaal ja hea tahte saadikuid.“
Sõnapaari „globaalne eestlus“ asemel võiks olla eelistatavam isegi kasutada mõistet „ülemaailmne eestlus“ – siis on kogu sõnapaar rohkem eestikeelne. Minu ettepanekul moodustas valitsus juunikuus ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, kuhu kuuluvad lisaks komisjoni esimeheks olevale rahvastikuministrile mitmed valitsuse liikmed – kultuuriminister, haridus- ja teadusminister, välisminister, sotsiaalminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister – , teiselt poolt aga kõigi suuremate väliseesti katusühenduste – Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liidu – esindajad. Komisjonis on ka Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja rahvuskaaslaste programmi nõukogu esindajad.
Just see koostöökomisjon hakkab esmajoones olema selleks arutelukoguks, mis saab määratlema Globaalse Eesti programmi (nimetagem seda siiski praegu selle nimega) alused. Olgugi et meil ei ole programmi tegemiseks liiga palju aega – koostöökomisjoni esimene koosolek toimub septembrikuus Tallinnas ning valitsuse tööplaani järgi peab programm olema valmis juuliks 2020 – , olen veendunud, et me suudame selle tööga õigeks ajaks valmis saada ning uus programm hakkab kehtima alates 2021. aastast, olles laiemal kujul jätkuks senisele rahvuskaaslaste programmile.
Rahvuskaaslaste programm on oma ülesandeid täitnud hästi ning olgugi et võidakse öelda (ükskõik millise programmi puhul), et raha võiks tegevusteks alati rohkem olla, on viimastel aastakümnetel suudetud teha päris palju, olgu see siis eesti keele õppe toetamiseks väljaspool Eestit, väliseesti kultuuripärandi kogumiseks, säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamiseks, väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamiseks ning väliseestlaste vaimulikuks teenimiseks. Kõik need tegevused jäävad kindlasti olulisteks ka uues programmis.
Peaksime uut programmi ette valmistades tegema kindlaks, millised on väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste ootused Eesti riigile ja uuele programmile, täiendavalt sellele, mida on silmas peetud juba seniseid rahvuskaaslaste programme ette valmistades ja rakendades. Järgnevalt paar märksõna, mis minu hinnangul peaksid kindlasti uues programmis saama senisest suuremat tähelepanu. Esimene nendest on suurim eestlaste kogukond väljaspool Eestit – eestlaste kogukond Soomes. Nende mured, vajadused ja ootused väärivad kindlasti uues programmis tähelepanu ja vastamist. Ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis ei ole praegu veel küll Soomes elavate eestlaste esindajaid, kuid olen lootusrikas, et augustikuu lõpus moodustatakse Soome eestlaskonna katusühendus ning juba septembrikuus toimuval komisjoni koosolekul saavad nad olema esindatud. Teiseks märksõnaks on eestlastest noored, kes elavad üle maailma väga paljudes erinevates riikides. Osalesin juunikuus ESTO päevade raames Helsingis toimunud noorte- ja tulevikuseminaril ning kuulsin, kui ligi 30-s erinevas riigis elavad eestlasest noored rääkisid oma muredest ja rõõmudest ning igatsustest, mis puudutavad seotust Eestiga ja oma Eestis elavate lähedastega. Olen nüüd nende noorte esindajatega taas kohtunud ning ma näen, et nende hääl ja soovid peaksid kindlasti olema kõlamas nii Globaalse Eesti programmi tegemise juures kui programmis eneses. Kolmandaks märksõnaks, mis peab saama läbi uue programmi tugeva väljundi, on Eestisse tagasipöördujad, nagu nimetasin seda juba ka eespool.
Nagu uudiskirja lugejad kindlasti ka teavad, siis Globaalse Eesti programmi kõrvale jääb edasi ka programm Lõimuv Eesti, mille järgmist perioodi praegu ette valmistatakse. Loomulikult peaksid need programmid koos oma tegevustega olema võimalikult hästi omavahel sidustatud, et kõnetada kõiki Eestiga seotud olevaid inimesi, hoolimata nende emakeelest.
Millistes küsimustes võiksid Teie poole pöörduda need, kes ühel või teisel moel aitavad Eestis lõimumisele kaasa?
Ma tahaks väga loota, et ühel või teisel moel aitab Eestis lõimumisele kaasa iga inimene. Sidus ühiskond ja selle toimimine on meie kõigi huvides ning vaevalt et saab ühiskonnaliikmena edukalt toimida keegi, kes väidab, et teda see teema ei puuduta. Minu poole võib julgelt pöörduda iga inimene, olgu tal siis jagada muresid või rõõme, olgu tal esitada küsimusi või teha ettepanekuid. Rahvastiku- ja perepoliitika puudutab iga inimest ning enesestmõistetavalt on kõik sellega seotud küsimused rahvastikuministri jaoks olulised.
Kas ja millised ettevõtmised on Teil kavas, milles lõimumismeeskond võiks kaasa lüüa?
Eesti riik on üks tervik ning ühe tervikuna peaksid toimima ka kõik ministeeriumid, teised riigiasutused ja riigi poolt asutatud institutsioonid. Nii et küsimuses nimetatud lõimumismeeskonnaks võime me tegelikult kõik endid pidada – me kõik, ja tegelikult mitte ainult riik, peaksime hoolitsema selle eest, et Eesti oleks sidus ühiskond. Kui küsimuse esitamisel peeti aga lõimumismeeskonnana silmas kitsamalt Integratsiooni Sihtasutust ja seda tänuväärselt suurt hulka inimesi, kes sihtasutusega koostööd teevad, siis oleme väga tänulikud esmajoones selle eest, mida sihtasutus on juba teinud Eestisse tagasipöördujate heaks nõustajatena ja tõusetunud küsimuste lahendamisele kaasaaitajatena, ning etteulatuvalt juba kõigi tegevuste eest, mida kavatsetakse ka edaspidi selles valdkonnas teha.
Kas ja millised on Teie ootused Integratsiooni Sihtasutuse tegevusele?
Integratsiooni Sihtasutusel on olemas aukartust äratav kogemustepagas, kuidas lahendada Eesti riigi ja ühiskonna ees seisvaid ülesandeid ja väljakutseid. Ühiskonna sidususe loomiseks on antud äärmiselt suur panus ning kogu sellest mitmekülgsest kogemusest on õppida ka selles protsessis, kus me alustame ühiselt, ka sihtasutuse juhataja osavõtul, Globaalse Eesti programmi ettevalmistamist. Olen sihtasutuse juhtidega juba mitmel korral kohtunud ning ma olen enam kui veendunud, et meil kujuneb väga tihe ja üksteist mõistev koostöö.
Soovin Integratsiooni Sihtasutusele, kõigile selle töötajatele, kaastöötajatele ja kaasamõtlejatele ning käesoleva uudiskirja lugejatele kaunist suve jätku ning rohkelt rõõmu ja kordaminekuid!
Rahvastikuminister Riina Solman kohtumas meie meeskonnaga Tallinna eesti keele majas 4. juunil 2019:
Mis Integratsiooni Sihtasutusel tänavu veel plaanis on?
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar räägib, milliseid arendusi ja sündmusi meie meeskonnalt käesoleval aastal veel oodata on.
Milliste teenustega saavad arvestada sihtasutuse partnerid 2019. aasta teises pooles?
Integratsiooni Sihtasutus on viimaste aastate jooksul teinud suurt tööd, et jõuda meie teenuseid vajavatele inimestele lähemale. Oleme käivitanud eesti keele majade tegevused Tallinnas ja Narvas – sestap on hea meel kinnitada, et sügisel jätkame sama suure hooga keeleõpet ja keele kasutamist toetavaid tegevusi.
Kohe pärast 20. augustit kuulutame välja avatud registreerimise keelekursustele – teame, et tasuta keelekursused on väga populaarsed ja kohti ei jagu kõigile. Ootame kõiki, kes ühel või teisel põhjusel ei saa registreeruda kursustele, meie keelemajadesse nõustamisele. Meie sõbralikud ja toetavad nõustajad saavad konkreetse inimesega vesteldes suunata teda just sellele inimesele sobivatesse tegevustesse – on need siis keelekursused, mis avatakse sügisel keelemajades ja kuhu suunatakse just nõustamise kaudu; mõne meie partneri poolt pakutavad kursused; keelekohvikud või -klubid või hoopis aktiivsed tegevused nagu mälumängud, filmi- ja aruteluõhtud vms, kus saab endale huvitaval teemal eesti keeles vestelda.
Lisaks keeleõppele on sügise algus rõõmustav rahvusvähemuste kultuuri rikkusest osasaamise mõttes. Septembris toimuvad mitmed üritused rahvusvähemuste kultuuriseltsidele, aga ka avalikud üritused, kus rahvusvähemused saavad oma rahva kultuuri tutvustada. Mitmekesisus rikastab – paljudele on sageli isegi üllatav kui mitmekesine Eesti kultuurielu rahvuskultuuride kontekstis tegelikult on.
Tänu sihtasutuse läbi viidud taotlusvoorudele, on paljud spordi- ja kultuuriüritused saanud veel suurema hoo sisse. Ida-Viru suurprojektide teine taotlusvoor avaneb septembri algul. Saame seeläbi pakkuda tuge ürituste korraldajatele, kes soovivad panustada just Ida-Viru ettevõtluse arengusse kultuuri ja spordi kaudu.
Sihtasutus on laienemas veelgi ka ülemaailmset eestlust toetavaks partneriks. Eestlasi on maailmas vähe ja seda olulisem on, et oleksime veelgi enam ühises inforuumis, olenemata sellest, kus keegi elab. Meie tagasipöördujate nõustaja alustas tööd mais ja on hoogsalt käima lükkamas toetusvõrgustikku üle Eesti; sügisest alustab tööd koostööspetsialist, kelle roll on tugevdada infovahetust Eestis ja väljaspool Eestit elavate eestlaste vahel.
Milliseid sündmusi soovitaksite kalendrisse märkida?
14.-15. novembril toimub meie traditsiooniline rahvusvaheline lõimumiskonverents, mis on suunatud ametnikele, teadlastele ja teistele lõimumisvaldkonnas tegutsejaile – sel korral on konverents keskendumas keele mitmekesisele rollile lõimumises.
23.-29. septembrini on eesti keele nädal – KeelEST, mille raames toimub palju erinevad eesti keelt propageerivaid üritusi üle Eesti. Nädala peakorraldajaks on Eesti Instituut, meie panustame Elroniga kahasse keelerongi projekti, mille raames soovijad saavad Tallinnast Narva sõites eesti keeles rääkimist lõbusal ja mitmekesisel moel harjutada.
Mida toovad 2019. aasta lõpuni jäänud kuud sihtasutuse meeskonnale?
Kogu sihtasutuse meeskond on Narva uue maja ootel. Oleme viimase aasta jooksul panustanud palju meie töö- ja õpikeskkonna parendamisse. On ju sihtasutus ühelt poolt töökodu kolleegidele ja teisalt õpikoht meie klientidele. Avasime aasta alguses eesti keele maja Tallinnas, oktoobri alguses avame sihtasutuse uued ruumid Narvas ja Narva eesti keele maja meie piirilinnas. Oleme lõpuks ometi jälle kodus – sihtasutuses on viimase paari aasta jooksul loodud pea 20 uut töökohta, oleme kolinud nii Tallinnas kui Narvas. Nüüd on kätte jõudnud see hetk, kus saame olla veelgi paremad toetajad oma klientidele ja partneritele – seda nii Narvas kui Tallinnas.
Kuidas tagatakse eesti keele kasutamist õppekeelena?
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister käsitlevad, mis on juba käsil ja veel plaanis, et eesti keel oleks kasutatav vajalikul määral õppekeelena.
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi:
Millist rolli mängib Integratsiooni Sihtasutus selles, et eesti keel oleks kasutatav vajalikul määral õppekeelena?
Meie sihtasutusel on küllaltki nähtav ja juhtiv roll eesti keele õpet pakkuval maastikul, seda nii õpetajatele kui ka õppijatele koolituse pakkumisel. Me tagame eesti keele õppeks erinevad võimalused Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele ning noortele. Samuti ka välismaal elavatele eesti päritolu noortele. Olgu selleks tavaline keelekursus, keelelaager, pereõpe või töötuba.
Sihtasutuse eestvedamisel ja toetusel väljatöötatud metoodilistel juhenditel ning õppematerjalidel on jätkuv menu, olgu selleks L. Kingisepa, K. Salu, K. Kaljula „Mängime eesti keeles“ või S. Laidla ja Ü.Lennuki „Keeleõpetaja laagriraamat“. Samuti eesti keele e-õppekursused Keeleklikk, Lood elust enesest, Pille ja Lauri lood, Speakly, L. Kingisepa, P. Kärtneri „Mängime ja keel saab selgeks!“, H. Metslangi juhend iseseisvaks keeleõppeks jt.
Vajadus tegeleda õpetajate keeleõppega on olnud üks sihtasutuse põhisuundadest. Täna on õpetajate keeleõppe korraldamise keskmes eesti keele kursused just Ida-Virumaal töötavatele ebapiisava eesti keele oskusega haridustöötajatele. See vajadus tuleneb nii riigisisestest eesmärkidest kui ka õpetajate endi reaalsest vajadusest. Vajadusest ennast erialaselt täiendada, osaleda täienduskoolitustes, võtta osa üleriigilistest konverentsidest või seminaridest, olla aktiivne oma valdkonnas, seltside või ühingute töös.
Keeleinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse täitmise kohta ning tegevusaasta aruannetes esitatud andmetest selgub, et eestikeelse aineõppe korraldamisel on kõige rohkem raskusi Ida-Virumaal, aga ka teistes Eesti piirkondades, sh ka Harjumaal ja Tallinnas.
Oma keeleoskust soovivad parandada eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolide ja lasteaedade pedagoogid, eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad, kutseõppeasutuste õpetajad.
Meie sihtrühm ongi tavaõpetajad Ida-Virumaal, kes soovivad parandada oma eesti keele oskust ja sooritada B2- või C1-taseme keeleoskuse eksam. Selleks pakume õpetajatele Ida-Virumaal 250-tunnilist keelekursust, milles on oma kindel koht traditsioonilisel keeletunnil, samuti õpetaja iseseiseval õppel, sh e-õppekeskkonnas ning erinevatel keeleõpet toetavatel praktilistel tegevustel keelekeskkonnas.
Peale keelekursusel õppimise saavad õpetajad oma eesti keele oskust praktiseerida ja lihvida eesti keele- ja kultuuri tundmise klubides, kultuurimooduli erinevates tegevustes, aga ka eesti keele majade õpetajate ja eestvedajate korraldatud keelekohvikutes ja aruteluõhtutel. Samuti töötubades, ekskurssioonidest osa võttes ja praktiliste tegevuste käigus. Olgu see siis filmi vaatamine, hooajamäng, muuseumikülastus või käsitöö- või kokandusõpikojast osavõtt.
Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus koostöös Tartu Ülikooliga eesti keele 50 tegevõpetajatele koolitusprogrammi, milles eriline tähelepanu on eesti keele sihtkeeles õpetamisel, sh kaasaegsel metoodikal ja parimatel keeleõppepraktikatel, omavahelisel koostööl ning võrgustiku arendamisel. Lisaks on ülikool koolitanud sihtasutusele 10 uut eesti keele õpetajat. Kevadel korraldasime 20-le täiskasvanutega töötavale eesti keele õpetajale keeleõppe digimängu Käänuk kasutamise koolituse. Mäng on toeks õpetajale keelekursustel ja keeleõppijale eesti keele grammatika omandamisel.
Kas eelkirjeldatu on suunatud vaid Ida-Virumaale või ka teistele piirkondadele?
Spetsiaalselt Ida-Virumaa õpetajatele on suunatud ainult 250-tunnine keelekursus. Kõik muud keeleõppe võimalused on saadavad kõigile soovijatele üle Eesti, sh suuremalt jaolt tallinlastele ja narvakatele ja seda just seoses eesti keele majade ja nõustamistegevustega. Need on siis eesti keele ja kultuuri tundmise klubid, keelekohvikud, kultuurimoodulis osalemine, tandemõpe, töötoad.
Eesti keele suhtluskeelekursustel (120 akadeemilist tundi) ja sellele lisaks iseseisev e-õpe keeleõppekeskkonnas Keeletee saavad osaleda õpetajad üle Eesti. Selleks ei pea ootama avalikku registreerimist INSA veebilehe kaudu, vaid võib tulla tasuta nõustamisele, kus nõustajad aitavad õpetajal leida temale parimad võimalikud teed eesti keele õppimiseks ja saada iseseisvaks keeleõppijaks ning julgeks eesti keele kasutajaks.
Täna on selgelt näha, et haridustöötajate huvi ja vajadus eesti keele kesk- ja kõrgtaseme keeleõppesse on jätkuvalt suur ning sellesse tuleb jätkuvalt panustada. Mida paremini oskavad õpetajad eesti keelt, seda edukamalt saavad nad panustada Eestis elavate noorte õpetamisesse ja nende kindlustundesse Eesti riigis hästi hakkama saada ning end võrdväärselt ja turvaliselt tunda.
Milliseid võimalusi ja kellele pakume läheneval õppeaastal?
Ida-Virumaal töötavatele eesti keeles ainet õpetavatele pedagoogidele pakume 250-tunnilist eesti keele kursust ja sh viime läbi ka intensiivõppe päevi. Eesmärgiks on tekitada õppijale keelekeskkond, kus talle on loodud reaalsed elulised situatsioonid, kus ta peab vaid eesti keelt kasutades ise toime tulema.
Töötavatele tegevõpetajatele pakume sügisel TÜ metoodika-alast jätkukoolitust ja kultuurikümblust. Koostöös Eesti Instituudiga on mõte korraldada eesti keele kui teise keele õpetajatele eesti algtasemel keeleõppe keelekaartide tutvustav seminar ning tutvustada sh uusi sügisel algavaid eesti keele üritusi.
Lisaks tavapärasele eesti keele suhtluskeele kursusele pakume õpetajatele ja kõigile keelehuvilistele lisategevusi keele kinnistamiseks ja praktiseerimiseks. Näitena võib tuua keeleõppe klubides, kohvikutes, töötubades, võrgustikes. Tutvu võimalustega või kursuste koolituskalendriga või eesti keele majas toimuvate üritustega õpejatele ja lastevanematele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister:
Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti riik pakkunud kõikidele eesti keelt õppida soovijatele võimalusi tasuta keeleõppeks. Hea eesti keele oskus muudab inimesed konkurentsivõimeliseks tööturul, aitab uussaabujatel kohaneda ning loob aluse ühiskonna sidususeks. Paljude erinevate keeleõppevõimaluste seast võib igaüks leida just endale sobiva. Õppida saab keelekursustel, keelekohvikutes, töökohal, e-keskkondade abil jne.
Haridus- ja Teadusministeerium rahastab keeleõppekulude hüvitamist, tasemeeksamite korraldust, õpetajakoolitust, õppevahendite (eelkõige e-keskkondade nt Keeleklikk, Keeletee, Sõnaveeb jms) loomist ja järelevalvet. Järelevalve käigus tegeleb Keeleinspektsioon muuhulgas nõustamisega ning abi saavad eraisikud, tööandjad, keelefirmad.
Riik on loonud keeleõppevõimalused, mida saab kasutada Integratsiooni Sihtasutuse ja SA Innove kaudu. Viiel viimasel aastal on oluliseks sihtrühmaks olnud Ida-Viru haridustöötajad, kellele pakutakse tasuta keeleõpet B2 ja C1 tasemel. Õpetajate keeletuge peetakse väga oluliseks ja seni, kuni on soovijaid, jätkub ka toetus.
Viimasel kolmel aastal on SA Innove kaudu võimalik ka projektipõhiselt keeletuge saada. Kohalik omavalitsus või allasutus saab oma töötajate keeleprojektideks toetust taotleda, samuti on soositud haridusasutuste vahelised keelealased koostööprojektid, tuleb esitada vaid taotlus. Paljud mitmekeelsed piirkonnad on seda võimalust juba kasutanud ja projektid on oodatud veel paaril järgneval aastal.
Populaarseks keeleõppe viisiks on osutunud ka e-keskkonnad. Igaüks, kel internetivõimalus, saab valida endale sobiva aja, koha ja tempo, et võtta hetk või rohkem keeleõppeks. Mitu aastat kasutusel olnud kümneid tuhandeid kasutajaid leidnud keeleõppeplatvorm www.keeleklikk.ee (A-tase) on saanud järje www.keeletee.ee (B1-tase) näol ja loomisel on ka keelelend (B2-tase). Avatud on sõnaveeb, mis abistab kõiki keelekasutajaid.
Integratsiooni Sihtasutus (INSA) on Haridus- ja Teadusministeeriumile olnud juba aastaid heaks koostööpartneriks ja INSA meeskond oma kogemustega suudab pakkuda parimat teostust paljudele keeleõppeideedele ja poliitikasuundadele, mis erinevates ministeeriumites ja riigis tervikuna on välja töötatud. Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile viib INSA ellu eri ministeeriumide projekte ja on partneriks ülikoolidele ja asutustele.
Eesti keele õpetamine täiskasvanutele pälvib jätkuvalt üleriigilist tähelepanu ning sellega on seotud nii õppijad, õpetajad kui ka eri ametkonnad. Parema tervikpildi ja asjaosaliste omavahelise koostöö soodustamiseks kutsus Haridus- ja Teadusministeerium 2016. aastal kokku Riigikeele nõukoja, mis ühendab kõiki täiskasvanute eesti keele õpetamisega seotud asutusi. Mitme tegevusaasta jooksul on Riigikeele nõukoda jõudnud Jõhvi, et ära kuulata Ida-Viru omavalitsuste ettepanekud ja tähelepanekud eesti keele õpetamisel ja ka Narva, et kohtuda erafirmade keeleõpetajatega. Kõik need kohtumised on aidanud osapooltel oma tegevusi tõhusamalt ellu viia. Regulaarse infovahetuse abil saab vältida keeleõppetegevuste dubleerimist ning jõuda kiiremini keeleõpet vajavate inimesteni.
Õpihimu, julgust ja kannatlikkust kõigile keeleõppetee mõnikord ka okkalisel rajal! Seda magusamad on viljad, mis aitavad elus edasi.
Kuidas augustikuus tasuta eesti keele kursustele registreeruda?
Meie sihtasutuse meeskonnas keeleõppe valdkonda kureeriv Jana Tondi selgitab, kuidas tänavu saab registreeruda tasuta eesti keele kursustele, mida Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viivad läbi keelekoolid 1104 eestimaalase jaoks.
Millistele tasuta kursustele ja millal saab tänavu registreeruda?
Eesti keele A2 - C1 tasemel suhtlusekeele kursustele avalik registreerumine algab neljapäeval, 22. augustil 2019 antud lingil.
Neid kursusi aitavad Integratsiooni Sihtasutusel läbi viia Tallinnas, Tartus ja Pärnus Folkuniversitetet Estonia MTÜ ning Multilingua Keelekeskus OÜ. Narvas viib kursused läbi Atlasnet MTÜ ning Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel, sh Ahtmes – Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ. Kursusi on kokku 69, millest Tallinnas avatakse 34 kursust, Narvas 16 kursust, Jõhvis 6 kursust, Sillamäel 3 kursust, Kohtla-Järvel 2 kursust, Ahtmes 5 kursust, Tartus 2 kursust ja Pärnus 1 kursus. Niiviisi pakub sihtasutus eesti keele A2-C1 tasemel suhtluskeele kursust 1104 inimesele.
Lisaks saavad registreeruda eesti keele A1-, A2- ja B1-tasemel suhtluskeele kursustele need Tallinna ja Narva elanikud, kes on läbinud meie sihtasutuses nõustamise. Need grupid avatakse jooksvalt, vastavalt gruppide täituvusele ning infot jagavad eelkõige nõustajad.
Eesti keele maja kavandatud kursuste ja muude õppetegevuste plaaniga saab tutvuda augusti lõpus sellel lingil. Iga tegevuse osas saab olema info ka registreerumise kohta.
Parimat valikut aitavad teha meie sihtasutuse nõustajad. Saad nendega ühendust kui kirjutad e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistad tasuta telefonile 800 9999.
Mida tasub teha enne avalikku registreerumist eesti keele kursustele?
Keelekursustele registreerumise muudab lihtsamaks see, kui oled eelnevalt
- tutvunud registreerumise reeglitega,
- välja selgitanud enda keeleoskustaseme sõeltesti või enesehindamisskaala abil,
- ja läbi lugenud meie nõustajate nõuanded.
Kus saab eelnevalt teada, millal ja kus kursused toimuvad?
Avalikul registreerumisel pakutavate eesti keele kursuste ajakava ja toimumise kohtadega saab tutvuda sihtasutuse veebilehel:
- Tartu, Pärnu ja Tallinna kursuste plaan;
- Narva kursuste plaan;
- Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Ahtme kursuste plaan.
Edukaid õpinguid!
Kuidas endale parimat keelekursust valida?
Keelekursus on levinuim keeleõppe vorm. Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik soovitab, mida tuleb silmas pidada, et pakutavatest võimalustest endale parim valida.
Keelekursusele registreerumist tasub kaaluda siis, kui tead oma eesti keele taset ja mõistad, millist keelekursust vajad. Täpseid soovitusi leiad nii sihtasutuse kodulehelt kui nõuandeveebist. Nõuanded on jagatud kolme tasemesse. Esmalt neile, kes eesti keelt üldse ei oska ja soovivad omandada algteadmised suhtlemiseks. Teiseks eesti keelt juba pisut oskavatele, kes soovivad oma keeleoskust parandada ja jõuda oskuseni, mis võimaldab neil paremini Eestis toime tulla, pikaajalist elamisluba või kodakondsust taotleda. Kolmandaks neile, kellel on soov eesti keelt kõrgtasemel osata.
Järgmisena tasub varuda aega, et hoolikalt kaaluda, milline pakutav lahendus on sulle sobivaim. Enne kursuse registreerumist on oluline läbi mõelda:
1. Mis on kursuse eesmärk ja kas see kattub sinu soovide ning vajadustega.
2. Kui pikk on kursus ja kas see vastab sinu ootustele ning võimalustele.
3. Kui suur on planeeritav rühm ja kas sulle sobib sellise suurusega rühmas õppimine.
4. Kuidas ja millal moodustatakse rühm ning kuidas on keeletasemed testitud.
5. Igal õpetajal on oma õpivõtted ja -materjalid. Uuri, kas need vastavad sinu ootustele ja vajadustele.
Kui eesti keele kursuse osas ise sobiva valikuni ei jõua, broneeri aeg Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele. Nii saad koos nõustajaga kaaluda keelekursusi ja muid õppevorme ning seejärel neile ka registreeruda. Nõustajate kontaktid: e-post info@integratsiooniinfo.ee ja tasuta telefon 800 9999.
Täpset infot tasuta eesti keele kursustest, mida pakuvad Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel keeltekoolid, leiad siin. Infot sihtasutuse eesti keele majade pakutavate tasuta võimaluste kohta saad lugeda intervuudes sihtasutuse juhataja Irene Käosaare ja eesti keele maja juhatajate Margarita Källo ning Olga Selitševaga.
Mida sügishooajal Tallinna ja Narva eesti keele majades õppida on?
Algavast sügishooajast räägivad Tallinna eesti keele maja juhataja Olga Selištševa ja Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo.
- Sügishooaeg Narva eesti keele majas:
Sügishooajal pakub Narva eesti keele maja taaskord võimalusi eesti keelt harjutada.
Narvas jätkame suhtluskeele kursustega: kolm A2 gruppi, kaks B1 gruppi, kaks B2 gruppi ja üks C1 grupp. Nende kavva mahuvad lisaks auditoorsele õppele suhtlusrohked tegevused, nagu näiteks õppereisid sõpruslinnadesse, meistritoad ja majamängud, mis soodustavad keeleõpet.
Kohtla-Järvel ja Sillamäel alustame tandemõppega.
Kindlasti on meie õppijatele kättesaadavad ka kõik avalikud üritused, mida eesti keele maja plaanib sügishooajaks. Nende hulka kuuluvad keelekohvikud, filmiõhtud Apollo Kinos, retrofilmiõhtud Narva eesti keele majas, laua etiketile pühendatud meistriklasside sari ja tähtpäevade tähistamised (kodanikupäev ja jõulud).
- Sügishooaeg Tallinna eesti keele majas:
Sügisel stardivad nii uued keelekursused tasemel A1-B2 kui ka erinevad mitteformaalsed tegevused, mille põhieesmärk on eesti keele praktiseerimine, keelebarjääri ületamine ja eesti kultuuri tundmaõppimine.
Jätkuvalt pakume võimalusi kõigile eesti keele huvilistele osaleda kokandustöötoas, filmiõhtutel, keelekohtingus (tandemõpe), majamängus, keelekohvikus külalisega, meedia õpikojas jpm.
Senisest suuremat tähelepanu pöörame neile, kes tulevad Eestisse elama teistest riikidest ja hakkavad eesti keelt õppima.
- Kust saad infot ajakava kohta:
Kursuste käivitamiseks saatsime juba kutseid senistele õppijatele ja kõigile, kes on käinud nõustamisel ning avaldanud vastavat huvi. Need õpilased, kellele meie poolt pakutavate kursuste või muude tegevuste läbiviimise ajad ei sobi, suuname nõustajate kaasabil meie lepinguliste partnerite juurde.
Kõik kursused ja teised üritused hakkavad toimuma alates septembri teisest poolest, registreerimine mõnedele üritustele algab aga juba augustis. Täpse info avalike ürituste kohta avaldame augusti teises pooles sihtasutuse kodulehel ja Facebookis.
- Kuidas saad osaleda:
Pöördu meie nõustajate poole: kirjuta e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helista tasuta telefonile 800 9999. Nad aitavad Su vajadusi kaardistada, keeleõppevormi valida ja valitus kursustele või üritustele registreeruda.
Kuidas edeneb koostöö rahvusvähemuste ühendustega?
Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop selgitab, milline koostöö Eestis elavate rahvuste ühendustega tänaseks kujunenud on ja kuidas on plaanis seda arendada.
Millisel eesmärgil teeb Integratsiooni Sihtasutus koostööd rahvusvähemuste organisatsioonidega?
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid ja rahvusvähemuste kultuuriseltsid on Integratsiooni Sihtasutuse pikaajalised ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevusi on toetanud Integratsiooni Sihtasutus oma tegutsemise esimestest aastatest alates. Alguses toimusid projektikonkursid, millele 2007. aastast lisandus ka baasfinantseerimine.
Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust selleks, et
- tutvustada kultuuride rikkust ja mitmekesisust Eesti ühiskonnas;
- Eestis elavatel rahvustel oleks võimalus säilitada ja tutvustada oma esivanemate keelt ja kultuuri;
- soodustada eri rahvuste vahelist koostööd;
- suurendada Eesti ühiskonnas tolerantsust ja austust teiste rahvuste suhtes;
- äratada noortes huvi esivanemate kultuuripärandi vastu;
- soodustada eri kogukondade tugevat seotust Eesti riigiga.
Oma juurte tundmine tekitab austust ka teiste kultuuride vastu. Juba XVIII sajandil kirjutas vene teadlane, entsüklopedist ja ühiskonnategelane Mihhail Lomonossov „Rahvus, kes ei tunne oma minevikku, ei oma tulevikku“. 2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbi viidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“, näitas rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse mõju Eesti riigile. Osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevuses suurendas huvi kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuri ja ka eesti kultuuri vastu. Samuti suurendas huvi jälgida Eestis ja oma elukoha kultuurielus toimuvat, suurendas tutvusringkonda ning ühiskondlikku ja poliitilist osalusaktiivsust, lõi tugevama sideme Eesti riigiga ja tugevama riigiidentiteedi.
Milles koostöö seisneb?
Integratsiooni Sihtasutuse ja rahvusvähemuste kultuuriseltside vaheline koostöö toimub erinevatel viisidel.
Ilma rahaliste vahenditeta on raske projekte ellu viia. Me pakume rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidele võimalust taotleda rahastust oma ideede elluviimiseks. Taotlusvoorude ettevalmistamisel püüame võimalusel lähtuda taotlejast. Näiteks 2015. aastal muutsime rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide rahastamise perioodi kolmeaastaseks, mis võimaldas nende juhtidel paremini planeerida oma tegevusi. Käesoleval aastal hakkasime toetusi välja maksma 100% ettemaksetena. Nüüd pole taotlejal vaja otsida isiklikke vahendeid, et viimase osa kuludest, mida tehakse toetuse raames, kinni maksta. Selleks, et taotlusvooru tingimustest oleks lihtsam aru saada, tõlkisime määrused ja seletuskirjad vene keelde.
Kui projekti ettevalmistamise või elluviimise käigus tekivad küsimused, siis oleme alati valmis nõustamiseks. Konsulteerida saab kas meili, telefoni ja Skype teel või tulla kohale leppides selles eelnevalt kokku. Sellest hetkest, kui kolisime Rävala 5 aadressile, suurenes personaalsete nõustamiste arv, mis on igati tore. Korraldame taotlejatele ka infopäevi nii eesti kui vene keeles Tallinnas ja Narvas.
Integratsiooni Sihtasutus panustab ka rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide arengusse. Kord aastas oleme korraldanud erinevaid koolitusi, mis olid suunatud katusorganisatsioonide jätkusuutlikkuse ja haldusvõimekuse tõstmiseks. Näiteks eelmisel aastal viis Tanel Mätlik läbi koolituse „Rahastamisvõimalused rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvusvaheliseks koostööks“, kus tutvustas Euroopa Liidu fondide ja liikmesriikide programmide võimalusi rahvuskultuuriga seotud tegevuste rahastamiseks. Sellel aastal pöörame tähelepanu turundusele ning sügisel toimub antud teemal kahepäevane koolitus.
viimase aasta jooksul koos Kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga aitasime suurendada koostööd eesti kultuuriseltsidega. Korraldasime ka koostööpäeva, kus osalesid eesti ja rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad. Esimene koostööpäev toimus 18.08.2017 Eesti Rahva Muuseumis, mille avas Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Teine koostööpäev toimus 7.09.2018 Mooste mõisas, kus osalejad mõtlesid välja koostööprojektide ideid. Hääletamise käigus said kolm parimat koostööprojekti rahastuse 2 000 eurot projekti kohta. Ühe näitena saab siin tuua koostööprojekti, mille viisid ellu Eestimaa Rahvuste Ühendus, Vene Haridus-ja Heategevusühingute Liit Eestis ja Eesti Rahvamajade Ühing. Koostöö tulemusel saabus 16. märtsil Türile ligikaudu 40 erinevast rahvusest lauljat, tantsijat ja pillimängijat Tallinnast, et suhteid luua ja esineda uhke kontserdiga Türi Kultuurikeskuses. Esinesid rahvamuusikud ansamblist „ Zlatõje Gorõ“ , tantsuansambel „Graatsia“, kus osaleb tantsijaid lastest kuni täiskasvanuteni. Kollektiive juhendavad Igor Jermakov ja Jelena Ahmedova. Kontserdi juhiks oli kõigile tuntud Eduard Toman. Inimesed, kes tulid kontserdile, nutsid ja naersid ja aplodeerisid püsti seistes. Kollektiivide liikmed avastasid enda jaoks Türi ja Kuremaa piirkonna ning tutvusid uute inimestega.
Aprillikuus tähistatakse mitmekesisuse päeva. Mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimest ja tema erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt. Päeva tegevusi koordineerib Eesti Inimõiguste Keskus. Mitmekesisuse päeval oleme pööranud avalikkuse tähelepanu kultuuride mitmekesisusele ja aidanud kokku viia asutusi, kes soovivad rohkem teada erinevatest kultuuridest ning rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Näiteks kaks aastat järjest on AS Kaubamaja kutsunud rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad nii Tallinna Kaubamajja kui ka Tartu Kaubamajja, mille raames tutvustati vene vanausuliste, maride ja armeenia kultuuripärandit.
24. septembril tähistatakse eesti rahvuste päeva, millega meenutatakse Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning mis on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele. I Eestimaa Rahvuste Foorum deklareeris eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Eestis elavatele rahvustele pühendatud tähtpäev sai alguse 2005. aastal, mil tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks. Sellel ajal toimub üle Eesti väga palju eri rahvuste kultuuri tutvustavaid üritusi. Integratsiooni Sihtasutus aitab levitada infot rahvuste päeva ürituste kohta ning oleme kaasatud ka Jõhvis toimuva vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“ korraldamisesse.
Kõiki mainitud tegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.
Kuidas sihtasutuse ja rahvusvähemuste ühenduste koostöö on viimasel ajal arenenud?
Viimaste aastatega on koostöö rahvusvähemuste kultuuriseltsidega muutunud tihedamaks ja sisukamaks. Kui esimestel aastatel olime peamiselt ainult toetuste jagajad, siis 2016. aastast hakkasime ka sisuliselt panustama valdkonna arengusse ning korraldama erinevaid arengut toetavaid üritusi.
Sel aastal korraldame koostöös SA Viljandimaa arenduskeskusega ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega 16.-17. augustil rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajatele õppereisi Mulgimaale. Õppereisi eesmärk on tutvuda eestikeelsete mittetulundusühingutega, kes tegutsevad sarnases valdkonnas ja teenivad omatulu. Õppereisi märksõnad on koostöö, annetuste kogumine, tegevuste turundamine ja omatulu teenimine. Õppereisi ajal võtame osa Mulgimaa Peremängust, kus on võimalik müüa oma käsitööd. Programm on tihe ja huvitav. Sügisel on plaanis korraldada koostööüritusi asutustega, kellega tutvume.
Milliseid arenguid on oodata lähitulevikus?
13. septembril korraldame Tallinnas koostöös Kultuuriministeeriumiga rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide koostööürituse muuseumide ja etendusasutustega. Kuna eelmise aasta formaat oli edukas, siis ka sel aastal soovime toetada kohapeal sündinud koostöö- projekte. Kahe viimase aasta jooksul tegid mõned muuseumid koostööd rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Soovime seda kogemust laiendada.
Rahvuste päeval soovime pöörata avalikkuse tähelepanu kultuuride mitmekesisusele, aitame levitada infot rahvuste päeva ürituste kohta ning oleme kaasatud ka Jõhvis toimuva vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“ korraldamisse. Plaanis on läbi viia kampaania sotsiaalmeedias, kus auhindadeks on osalemine koos kaaslasega ühepäevasel toidukoolitusel.
Kuidas saaksid teised Eesti elanikud ja organisatsioonid sellisele koostööle kaasa aidata?
Võimalik on külastada rahvusvähemuste kultuuriseltside üritusi. Infot ürituste kohta avaldame meie kodulehel sündmuste kalendris. Kui seltsi tegevus pakub huvi, siis saab liituda seltsi tegevustega ja olla aktiivne liige. Korraldada saab ka koostööüritusi või kutsuda rahvuste päeval oma asutusse külla kultuuriseltside esindajaid.
Millise toega Eestisse tagasipöördujad arvestada saavad?
Meie meeskonnas Eestisse naasvate rahvuskaaslaste nõustamise eest vastutav Kaire Cocker annab ülevaate, kellele ja milliseid nõuandeid me rõõmuga jagame.
Riiklik „Rahvuskaaslaste programm“ toetab mitmeid väliseestlaskonnale suunatud tegevusi: eesti keele õpet välismaal, välis-eesti noorte ja eesti keele õpetajate keele- ja kultuurilaagrite korraldamist Eestis, tööd välis-eesti arhiivide ja kultuuripärandiga, välis-eesti kultuuriseltside tegevust, samuti välismaal elava eestlaskonna tagasipöördumist Eestisse.
Tagasipöördujatele nõustamisteenuse pakkumist alustas Integratsiooni Sihtasutus käesoleva aasta maist. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat tagasipöördumist Eestisse. Nõustamine hõlmab nii praktilist infot, kui ka Eestis taas kohanemisega seotud teemasid.
Eestlaskonna ja Eesti kodanike tagasipöördumine toimub erinevatel põhjustel. Sageli langetatakse otsus Eestisse tagasipöördumiseks seoses laste kooliminekuga, pensionile jäämisega, samuti meelepärase kodu loomisega Eestis või kui on läbitud piiri taga pikaajaline õpinguperiood. Sageli ei piisa üksnes eri ametiasutuste kodulehtedel pakutavast teabest, vajalik on põhjalik nõustamine ning abi praktilistes küsimustes ja toimingutes.
Eestisse tagasipöördumine kulgeb sujuvamalt, kui tagasipöördumisotsus on eelnevalt hästi läbi mõeldud ning enda jaoks selgeks tehtud, millised juriidilised või muud haldustoimingud peab kodumaale naastes läbi tegema. Tihti ei ole tagasipöördujate keeletase ega ka teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest ja riigis hakkamasaamiseks piisavad, sest kiiresti arenev digi-keskkond ja ka muutuv seadusandlus ning info vajalike teenuste kohta võib olla keeruline ja kättesaamatu.
Nõustame nii neid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda kui ka neid, kes on Eestis juba uut elu alustanud. Maist alates on nõustamisele pöördunud poolsada huvilist, kellest pooled on oma tagasipöördumist alles planeerimas.
Rahvuskaaslaste nõustajaga ühendust võetud Murmanskist Kanadani, sh Ameerika lääne- ja idarannikult, Belgiast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest, Iirimaalt, Venemaalt ja Usbekistanist.
Veel täpsemat infot leiad sellel lingil.
Kogemused:
- Ljudmilla Saksamaalt on olnud ära 6 aastat ja tal tekkis soov pöörduda tagasi Eestisse koos oma tütrega. Ta kirjutas oma mõttest rahvuskaaslaste nõustajale Kaire Cockerile: „Ma ei tea täpselt, kuidas ma saan seda teha ja ma vajan abi või nõu.“ Sellest sai alguse kirjavahetus, kus nõustaja pakkus välja variante, kuidas tagasipöördumine sujuvamaks teha ja otsuse, kuidas täpselt tema teekond olema saab, tegi Ljudmilla juba ise. Augustis on ta tagasi Tallinnas uut elu alustamas.
- Aime, kes pöördub tagasi peale pikki aastaid (üle 30 aasta) Ameerikast, pöördus nõustaja poole, et uurida, kuidas leida kolimisfirma, kes on usaldusväärne. Aime kolib üle pika aja tagasi Tallinnasse ja kuna oli vaja palju isiklikke asju kaasa tuua, siis oli vaja teada, kuidas neid asju organiseerida ja kas Eestis on sellist teenust. Aime ütleb: „Ma olen väga tänulik info eest, mida teilt sain ja soovitan kindlasti teistel tagasipöördujatel Teiega ühendust võtta, sest selline teenus on väga vajalik“. Aime kolib Eestisse tagasi augusti lõpuks.
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.
Meie uudised
Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või Eesti keele maja Facebooki kontol.
