Konverentsi kavva lisandus poliitikute debatt
Lõimumise häkaton on 24.-25. novembril
Viis põhjust osaleda kodanikupäeva e-viktoriinil
Kuidas julgustada vähese eesti keele oskusega töötut?
Väliseesti kultuuriühingud saavad juubeliaastaks projekte esitada
Tegevust alustab 28 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi
6 sammuga Eesti kodanikuks
Veel kuus rahvusvähemuste pühapäevakooli said riigilt toetust
Narva taksojuhid alustavad massilist eesti keele õpet
Ida-Virumaa noored käivad Tartus ja Rakveres lõimumas
Vene Kultuuri Pühapäevakool esitleb saja aasta vanust vene kööki
Show-grupp IRIS tähistab sünnipäeva koos Zlatõje Gorõ ja Eduard Tomaniga

 

Jälgi konverentsi otseülekandena

Meil on rõõm teatada, et 16.-17. novembril Tallinnas toimuva rahvusvahelise lõimumiskonverentsi “Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll” teisel päeval algusega kell 13:30 peetakse kuum avalik väitlus teemal "Lõimuv Eesti: nii palju veel teha, kohtades käia, inimesi lõimida" (tsitaat lõimumisalasest telesaatest "Meie Eestid"), millest võtavad osa Eesti poliitilisel maastikul tegutseva viie suurema erakonna esindajad.

Debatti juhivad ajakirjanik Neeme Raud (foto Erik Prozes, Postimees) ja Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Kristina Kallas.

Konverentsi kohad on täis, kuid võimalik jälgida otseülekannet konverentsi kodulehel www.integrationconference.ee ning Postimehe portaalis www.postimees.ee.

 
Debatis osalevad
 

Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Yoko Alender, Reformierakond

Mihhail Kõlvart, Keskerakond

Viktoria Ladõnskaja, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Martin Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
 

Lisainfo konverentsi programmi kohta leiab veebilehel www.integrationconference.ee.

 

Lõimumise häkaton on 24.-25. novembril
 

24.-25. novembril toimub Tallinnas Erinevate Tubade klubis esimene Lõimumise häkaton, kus 3-5liikmelised tiimid hakkavad arendama uusi ja põnevaid projekte sidusama ühiskonna loomiseks.

Lisainfo häkatoni kohta ja registreerimine on avatud siin: www.integratsioon.ee/hakaton

Oluline info osalejatele Ida-Virumaalt

Koostöös Briti Nõukoguga saame toetada Ida-Virumaalt  pärit osalejaid ning pakkuda tasuta majutust ja transporti häkatoni ajal.

19. oktoobril toimus infopäev Tallinnas
Infopäeva salvestust saab järele vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=2K5wsiwqnOU&feature=youtu.be   

 

Selleks, et ennast paremini kurssi viia õimumise valdkonnas toimuvate arengutega soovitame jälgida 16.-17. novembrini toimuva rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi  “Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll” otse-ülekannet http://integrationconference.ee/

Lisainfo: Olga Sõtnik, Kultuuriministeeriumi peaspetsialist, tel 5120962, olga.sotnik@kul.ee

Kodanikupäeva e-viktoriin avaneb peagi lahendamiseks
 

26. novembril tähistame kodanikupäeva. Integratsiooni Sihtasutus on selleks pidupäevaks ette valmistanud kodanikupäeva viktoriini, mida korraldatakse sellel aastal juba 15. korda.

Viktoriin on avatud lahendamiseks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel www.integratsioon.ee  

• üldhariduskooli V – XII klassi ja kutsekooli õpilastele alates 20. novembrist kell 9:00 kuni 30. novembri kell 23:59ni
• kõigile huvilistele ajavahemikul 26.-30. november.

1. Hea võimalus kujutleda, milline oleks elu ilma Google’ta.
On nii turvaline ja harjumuspärane haarata telefoni järele ja guugeldada, kui on vaja midagi välja uurida. Kodanikupäeva viktoriini küsimused on koostatud aga nii nutikalt, et lihtlabaselt guugeldades neile vastust ei leia. Vaata, kui paljuks oled võimeline ilma Google-päästerõngata.

2. Saad teada uusi fakte selle kohta, mis muudab meie riigi erakordseks.
Küsimuste koostajad on kõvasti vaeva näinud, et kokku panna põnev viktoriin. Eesti ühiskonna kohta on tohutult informatsiooni, igal aastal lisandub uusi fakte. 15 aastat on koostatud kodanikupäeva viktoriinile küsimustikke ning senini pole küsimused kordunud.

3. Näed ära, kui palju sa mäletad lähiajalugu.
Hulk viktoriiniküsimusi puudutavad aastat 2016. Kas lähiajalugu on sul meeles?

4. Viktoriini lahendamine muudab sind uudishimulikumaks.
Saades teada midagi põnevat, ärgitab see sama teema kohta veelgi enam teada saama. Nii muutud ärksamaks ning suudad omandatud teadmiste abil luua uusi seoseid. Kui passiivne inimene kurdab igavuse üle, siis uudishimuliku inimese elu on kui seiklus.

5. Kodanikupäev on kohe pärast kadripäeva.
Kui hoogne Kadripäev on peetud, siis sea ennast mõnusalt arvuti taha ja sukeldu e-viktoriini lahendamisse. Nii on nädalavahetus läinud täie ette. 

 

Kuidas julgustada vähese eesti keele oskusega töötut?

Veebruaris käivitas Integratsiooni Sihtasutus pilootprojekti TEMP ehk töötute elanike mentorprogrammi, kus osaleb 30 inimest ehk 15 mentii-mentori paari.

- Mentiid on selles programmis töötud inimesed, kelle eesti keele oskus on vähene ning kes elavad Tallinnas ja Ida-Virumaal. Enamus mentiidest on vanuses 50+, aga on ka noori.
- Mentorid on töötavad vabatahtlikud, kellel on soovi ja energiat aidata mentiil teha oma elus positiivseid muudatusi. Projekti alguses läbisid mentorid kahepäevase mentorikoolituse.

Programmi kuuluvad töötoad, koolitused ja kohtumised, et osalejad saaks suhelda inimestega väljastpoolt oma tavapärast ringkonda. Näiteks on toimunud toiduvalmistamise töötoad Tallinnas ja Sillamäel, käidi Paides arvamusfestivalil, oli stressijuhtimise koolitus Tallinnas ning tulekul on eneseturundamise koolitus.

30. oktoobril kohtusid mentiid ja mentorid Tallinnas mitme suure ettevõtte – Ericsson Eesti AS, AS Vopak E.O.S., Omniva, ISS Eesti AS, Kaubamaja AS personalijuhtidega, kes tutvustasid oma ettevõtte värbamispõhimõtteid ning jagasid praktilisi näpunäiteid tööotsijale. Personalijuhid rõhutasid, et töötajaid värvates peavad nad töötamistahet märksa olulisemaks kui eesti keele oskust.

Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa sõnul mõjus kohtumine personalijuhtidega osalejatele julgustavalt. “Personalijuhid jagasid uskumatult palju kasulikke nõuandeid, millest tööd otsival inimesel on tõesti abi,” ütles Peussa.
 

Pilootprogramm TEMP viiakse läbi CROSS projekti Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“raames. Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest. Töötute elanike mentorprogramm TEMP on pärit Soomest, kus seda on juba aastaid edukalt kasutatud.

 

Väliseesti kultuuriühingud saavad juubeliaastaks projekte esitada

27. oktoobril kuulutati välja Eesti Vabariik 100 ja rahvuskaaslaste programmi projektikonkursid, millega toetatakse 100 000 euroga välismaal tegutsevate eesti kultuuriühingute ettevõtmisi juubeliaasta puhul.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul on väliseesti kultuuriühingutele antav toetus varasemast suurem. „2018. aasta on Eesti Vabariigi jaoks eriline ning soovime, et eesti kultuuri elushoidvad üritused piiri taga teoks saaks ning kaugel elavad eestlased tunneksid end osana Eesti kultuurielust,“ lausus Pirgop.

Kultuuriministeeriumi nõuniku Anne-Ly Reimaa sõnul on väliseesti kultuuriseltside huvi taotlusvoorude vastu olnud suur. „Peame väga tähtsaks, et välismaal elavad eestlased hoiaksid sidet kodumaaga ja et seal, kus elab eestlasi, hoitaks alles ka eesti traditsioone ja kultuuri. Sageli on just välismaal elavad eestlased meie maa esmased tutvustajad,“ ütles Reimaa.

Eesti Vabariik 100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi halduri Heilika Pikkovi sõnul on kõik Eesti sõbrad siin- ja sealpool piiri oodatud tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. „Tegemist on meie riigi senise ajaloo olulisema tähtpäevaga - millal siis veel kui mitte Eesti Vabariigi juubeliaastal peaksid eestlased kõikjal maailmas tundma end ühtse kokkuhoidva perena,“ märkis Pikkov.

Rahvuskaaslaste programmi konkursi projekte toetatakse kuni 3000 euroga, Eesti Vabariik 100 konkursi projekti kuni 7000 euroga. 

Mõlema konkursi taotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2017.
 

Konkursi tingimused leiate Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.
- EV100 välilseesti kultuuriühingute projektikonkurss: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=707
- Rahvuskaaslaste programmi väliseesti kultuuriühingute projektikonkurss: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=708
 

Projektikonkursid korraldab Integratsiooni Sihtasutus ning rahastavad Riigikantselei ja Kultuuriministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020“ vahenditest. Rahvuskaaslaste programmi haldab haridus- ja teadusministeerium.
 

Täiendavat teavet EV100 programmi kohta leiate veebilehelt www.ev100.ee

Lisainfo:
Heilika Pikkov, EV100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi haldur, tel: 56 91 20 91, heilika.pikkov@riigikantselei.ee

Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, 51 94 11 47, kristina.pirgop@integratsioon.ee
 

 

 

Tegevust alustab 28 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi
 

Eeloleval talvel saavad mitmel pool Eestis hoo sisse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid: 14 klubi alustavad Tallinnas, 12 Ida Virumaal (Sillamäel 2, Narvas 6,  Jõhvis 2, Kohtla-Järvel 1, Ahtmes 1) ja Tartus 2.

Kellele on klubid mõeldud?

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on inimesele,  

• kelle emakeel ei ole eesti keel ning kellel on läbitud Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud B2 või C1 taseme keeleõpe või Ida-Virumaa õpetajate keelekursus*,
• kes soovib avardada oma arusaamist eesti kultuurist,
• kellele meeldiks külastada kultuurisündmusi kodulinnast väljaspool,
• keda inspireeriksid kohtumised põnevate isiksustega (kultuuritegelaste, ettevõtjate jt), keda kutsutakse klubiüritustele külalisesinejaks,
• kes naudiksid klubilist tegevust üks kord nädalas,
• kes tahab saada üle keelebarjäärist ning leida tuge ja innustust eesti keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus.

* Potentsiaalsetele klubi liikmetele saadetakse personaalne kutse.
* Klubiga on võimalik liituda ka klubi liikmete sõpradel ja tuttavatel, kellel on sooritatud B2 või C1 tasemel riiklik tasemeeksam.

Klubidest

• igal klubil on 2 eestvedajat ja 16 liiget erinevatelt elualadelt,
• klubi käib koos kord nädalas ühtekokku kuus kuud,
• selle aja jooksul leiab aset ka kuus õppekäiku muuseumidesse, kontserdile, teatrisse või spordiüritusele ja looduskaunitesse paikadesse,
• klubid tegutsevad alates 2015. aastast - kahe aasta jooksul on kaasa löönud 760 klubi liiget. Klubide töö jätkub samas mahus kuni aastani 2020,
• klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevusele 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu,
• klubisid korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Change Partners OÜ, OÜ Keelepisik,  ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Atlasnet MTÜ-ga.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

6 sammuga Eesti kodanikuks

Valminud on lihtne ja praktiline juhis, kuidas taotleda Eesti kodakondsust.
Trükised on tehtud kahes eri versioonis: eesti-inglise ja eesti-vene keeles.

Loe, mis need kuus sammu on, siit

 

Veel kuus rahvusvähemuste pühapäevakooli said riigilt toetust

 

Lisaks suvisele taotlusvoorule, kui eraldati toetust 24 rahvusvähemuste pühapäevakoolile, lisandus sügisese taotlusvooruga toetusesaajate hulka veel kuus pühapäevakooli.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul võimaldab kuuele pühapäevakoolile eraldatud toetussumma 23 100 eurot sel õppeaastal õppida ukraina keelt ja kultuuri Maardus, ingeri kultuuri ja soome keelt Pärnus, korea, gruusia keelt ja kultuuri Tallinnas ning vene keelt ja kultuuri Pärnus.

 

„Pühapäevakoolides õpivad lapsed ja noored oma esivanemate keelt ja traditsioone, harjutavad rahvatantsu, proovivad rahvuslikku käsitööd ja omandavad rahvusköögi roogade valmistamise nippe. Loomulikult kuuluvad aastaplaani ka muuseumide külastused, kohtumised teiste pühapäevakoolide õpilastega ning rahvuspühade tähistamine,“ rääkis Pirgop.

 

2017. aastal õpib rahastatud pühapäevakoolides 520 õpilast ja töötab 70 õpetajat. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab haridus- ja teadusministeerium.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 6599 024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Narva taksojuhid alustavad massilist eesti keele õpet

Novembris alustab 100 Narva taksojuhti riigi kulul 120tunnise eesti keele algkursuse läbimist.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul saavad kursused teoks tänu sellele, et valitsus rahuldas kultuuriministeeriumi taotluse suunata 2017.-2018. aastal tasuta eesti keele õppesse täiendavat raha.

„Saame nii tagada paremad riigikeele õppimise võimalused, kuna A1 ehk algtaseme tasuta keeleõpet ei pakuta täna piisavas mahus. Kursusel keskendutakse eelkõige taksojuhtidele vajaliku suhtluskeele omandamisele. Õppurid omandavad igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase,“ ütles Tondi.

Keeleõppest huvitatud taksojuhtide nimekirja esitas sihtasutusele Narva linnavalitsus. Keeleõppe viib läbi Sihtasutus EDUKOOL. Eesti keele kursused toimuvad seitsmes rühmas ajavahemikus november 2017– 30. november 2018.
 

Kursuse lõppedes toimub lõputest.  

 

Ida-Virumaa noored käivad Tartus lõimumas

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus käivitas projekti „Tulekud ja minekud kultuuris“, et pakkuda eri emakeelega 13-18aastastele noortele koostegemise rõõmu, uusi kontakte ja tutvustada Eesti ajalugu.

Eesti ja vene õppekeelega Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja teiste Ida-Virumaa koolide õpilasi lõimitakse õppekäikudega Eesti Rahva Muuseumisse. Tee peal astutakse sisse ka Iisaku Kihelkonna Muuseumisse ja Mustvee vanausuliste muuseumisse.

Õppegrupid koostatakse koolideüleselt, et reisiseltskond koosneks nii eesti kui ka vene emakeelega õpilastest. Esimesel õppepäeval 11. oktoobril osales 40 õpilast neljast Narva piirkonna koolist - Soldino gümnaasiumist, Paju koolist, Narva-Jõesuu Koolist ja Narva Vanalinna Riigikoolist.

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.

 

Lisainfo: Arne Piirimägi, projekti koordinaator, Kiviõli Vene Kooli direktor, arne.piirimagi@gmail.com

Ida-Viru noored kohtusid Rakveres endise välisministriga

40 noort erinevatest Ida-Virumaa gümnaasiumidest Narvast, Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt käisid 30. oktoobril Rakveres. Tegemist oli ühe üritusega Eestis elavatele 17-19 aasta vanustele noortele suunatud programmist, mille eesmärk on soodustada noorte omavahelisi kontakte ja näidata neile eneseteostuse võimalusi Eestis.

Rakveres esinesid Ida-Viru noortele rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juht ja endine välisminister Marina Kaljurand, Kaitseliidu Viru maleva instruktor-vanemoperatiivohvitser Erik Sild, Virumaa Teataja toimetaja Anu Viita-Neuhaus ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Nad meenutasid, kuidas kujunes nende karjäärivalik ning milliseid soovitusi nad annaks noortele.

Esinejate südamlike lugude ja väärtuslike soovituste vahele esines Tarvanpää Selts rahvatantsudega, www.tarvanpää.ee.

Päeva teisel poolel korraldas projekti Salliv Kool meeskond koolikiusamise foorumteatri, mille eesmärgiks on ennetada koolikiusamist ning suunata tähelepanu probleemi tõsidusele. Päeva lõpus said noored proovida kätt ajakirjanikena, kui Virumaa Teataja toimetaja Anu Viita-Neuhaus andis neile lahendamiseks praktilise ülesande.

Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa sõnul kutsutakse Ida-Viru noorte väljasõitudele alati ka õpilasi kohalikest koolidest - seekord osalesid noored Kadrina Keskkoolist.

 

Vene Kultuuri Pühapäevakool esitleb saja aasta vanust vene kööki
 

Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakool kutsub 14. novembril kell 16:30 avatud uste päevale „Vene köök 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses“ kohvik-muuseumi Neitsitorn loengusaali.

Külalised saavad teada tollastest tuntumatest Tallinna ja Peterburi kohvikutest ja restoranidest. Lisaks tutvustavad korraldajad tuntud roogade ajalugu ning pakuvad neid maitsta. Menüüs on külm suupiste, supp ja magustoit teega. 

Üritus saab teoks Integratsiooni Sihtasutuse toetusel ja koostöös Tallinna Linnamuuseumiga.

Sissepääs on ainult eelregistreerimise alusel. Osalejate arv on piiratud.

Registreerimine ja lisainfo: Roman Ljagu, Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht, e-mail: romanljagu@hot.ee

 

 

Showgrupp IRIS tähistab sünnipäeva koos Zlatõje Gorõ ja Eduard Tomaniga
 

2. detsembril kell 16:00 kutsub showgrupp IRIS Lindakivi Kultuurikeskusesse oma 20. sünnipäeva kontserdile. Showgrupp esineb koos ansambliga Zlatõe Gorõ, näitleja ja laulja Eduard Tomaniga, loomingukeskuse Aplaus solistidega ja laulja Rafaeliga.
 

Showgrupp IRIS loodi 1997. aastal loomingukeskuse Aplaus estraadistuudio õpilastest. Grupi algkoosseisu kuulusid Artjom Solovjov, Natalja Tšernobajeva, Marina Taruta, Ludmilla Katskova, Olga Tšopenko (alates 2001. a on tema asemel Nadežda Karpenko).

 

IRISe repertuaaris on stiliseeritud rahvalaulud, estraadilaulud, džässikompositsioonid kümnes keeles, on ka Raimond Valgre laulud. Showgrupp on võitnud mitmeid rahvusvahelisi estraadilaulukonkursse Venemaal, Valgevenes, Lätis, Leedus, Eestis ja Armeenias.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Igor Jermakov, showgrupi Iris juht, e-post: igor@lindakivi.ee

 

 

Viis küsimust Kristina Kallasele
Jaanuaris saab taas eesti keele kursustele registreeruda
Koolitus ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele “Kuidas juhtida mitmekesisust?”
Narva nõustamiskeskus kutsub teed jooma
Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!
Ligi 80 000 eurot antakse kultuuri- ja spordiprojektide toetuseks
Riik jätkab rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist
Parimad kodanikupäeva essee kirjutajad said uhke austamisürituse
Kauneid jõule!

 

Aasta oli ülimalt sisutihe

Kristina Kallas on Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees olnud tänaseks kaks aastat. Agnes Aaslaid palus Kristinal heita pilk lõppevale aastale ja avaldada mõtteid sellest, mida võiks tuua 2018. aasta. 

Kristina, olete nõukogu esimees alates 15. detsembrist 2015. Mida on õnnestunud kahe aasta jooksul ära teha?  
Oleme teinud sihtasutuse tegevuskavas päris palju muutusi. Näiteks tühistasime ära tegevused, mis toetasid inimeste emigreerumist Eestist. Meie praeguses demograafilises olukorras tundusid need ammustest aegadest jäänud tegevused üsna naeruväärsetena. Oleme jõuliselt edasi liikunud eesti keele õppe korraldamisega, eelkõige Eesti keele majade kontseptsioonide väljatöötamise ja majade loomise ettevalmistamisega. Samuti oleme kilbile tõstnud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse toetamise ülevaatamise ja kogu sihtasutuse kommunikatsiooni ja nähtavusega seonduva. Kõige rohkem tunnen uhkust rahvusvahelise lõimumiskonverentsi üle, mis on nüüd kaks aastat toimunud ja mille on sihtasutus väga hästi korraldanud. Konverents on toonud sihtasutuse uuesti Eesti ja ka rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu alla ning tõstatanud ühiskonnas taas lõimumise teemad. 
 

Kuidas hindate sihtasutuse tegevust 2017. aastal?
Aasta oli raske, sest otsus viia sihtasutus alates 2018. aastast üle Narva tekitas töötajates ärevust nii, et mõnda aega oli sihtasutuse töö häiritud. Lisaks toimus ka juhi vahetus. Sellises keeriste olukorras on saavutuseks isegi töörahu tagasisaamine. Kuid sisulise poole pealt pean suuremateks õnnestumisteks koos kultuuriministeeriumiga välja arendatud Eesti keele majade kontseptsiooni, hästi korraldatud rahvusvahelist lõimumiskonverentsi ja uute sihtide seadmist. 
 

Mida peaks sihtasutus tuleval aastal kindlasti ära tegema, et võiksite 2018. aasta lõpus tunda rahulolu?
2018. aasta on sihtasutusele edukas, kui saab ära tehtud kolm asja:
- lükatakse käima Eesti keele majade projektid Narvas ja Tallinnas,
- tehakse detailne Narva kolimise plaan ja alustatakse sihtasutuse üleviimist ning
- lükatakse käima uus ja jõuline kommunikatsioonitegevus, kus sihtasutus on ühiskonnas peamine lõimumisalaste teemade tõstataja.

Muidugi tuleb lisaks viia ka sisutegevused uuele tasemele, nagu näiteks hakata senisest suuremat tähelepanu pöörama noorte meediakriitilisuse ja kodanikuhariduse edendamisele ning koostöövõrgustike laiendamisele. Samuti tuleks teha muudatusi rahvuskultuuriseltside töö toetamisel, et antav tugi tõesti aitaks seltsidel kasvada ja areneda. 
 

Millega jääb lõppev 2017. aasta Teile kõige enam meelde? 
Praegu on domineeriv emotsioon väsimus, sest aasta oli ülimalt sisutihe. Sihtasutuses olid suured muutused, mille tõttu tuli palju suhelda nii inimeste kui avalikkusega. Käima läksid uued algatused nagu Eesti keele majade loomine, Narva Loomeinkubaatori tegevus, lisaks sügisel veel ka Narva kultuuripealinna projekt ja Narva muusikafestivali algatamine 2018. aastal. Lisaks oli ju Eesti EL eesistumise ja Eesti 100 aasta, mis tõi endaga kaasa palju üritusi, esinemisi ja külalisi Narvas. Ma tegin sellel aastal palju koostööd ka OSCEga, kui hindasime Kõrgõzstani riiklikku lõimumisprogrammi ja ma pidin iga kuu aja tagant lendama kaugele Bishkeki. Oma tähelapanu ja aja võttis ka Ukraina, kus me koostöös Zaporižžja Riikliku Ülikooliga arendame mitmekeelse hariduse mudeleid ja toetame ka Ukraina haridusministeeriumi nende haridusreformi püüdlustes. Kõigele sellele lisandub mu põhikohustus juhtida Tartu Ülikooli Narva kolledžit, kus meil oli samuti suurte muutuste aasta – näiteks alustas tänavu õpinguid esimene välistudengite grupp. Fantastiliste meeskondadega üle Eesti koostööd tehes õnnestusid meil kõik ülalpool loetletud tegevused! 
 

Oleks huvitav teada saada, millega vabal ajal tegelete? Millise hobiga tegelemisele plaanite järgmisel aastal rohkem aega pühendada?
Kolme väikese lapse ning Tartu-Tallinn-Narva vahet sõitmiste vahel palju vaba aega ei jää, samas aga õppisin sellel aastal ennast paremini töölainelt välja lülitama. Selleks sobib hästi teadus- ja ilukirjanduse lugemine. Abikaasa utsitab mind nädalavahetustel küll metsa ja kanuumatkale, aga mina eelistan puhata soojas toas raamatu seltsis.

Suvel võtsin sihikindlalt ette liikumise, sest pikad autosõidud ning koosolekutel ja kontorites istumised mõjuvad füüsisele ikka väga halvasti. Stressi maandamiseks hakkasin jooksma. Laadisin endale alla RunKeeperi, kes mind nüüd kogu aeg tagant utsitab. Kui varem pidasin jooksmist edevate inimeste hobiks ning arvasin, et akadeemilisel inimesel ei sobi liibuvates pükstes mööda linna lipata, siis nüüd saan hästi aru, kui vajalik on trenn minu elustiili juures. Teadustöö edeneb ka paremini, kui keha eest on hoolt kantud. Vabadel hetkedel õhtuti ja nädalavahetustel meeldib koos lastega lugeda või filme vaadata. Vahva on ka teha laste kodutöid – näiteks taimede või loomade projekte -, mis antakse koos lapsevanemaga tegemiseks. Õpetajad, palun andke neid rohkem! Muidugi piisava etteteatamisega, et palju ringi sõitvad vanemad jõuaks ka planeerida koostegemist lastega.

 

Täname Teid, Kristina! Soovime palju edu uuel aastal!
Foto: Anna Markova

 

Jaanuaris saab taas eesti keele kursustele registreeruda

 

Eesti keele õppe huvilised, anname teada, et registreerumine järgmisel poolaastal toimuvatele kursustele algab 10. jaanuaril 2018 keskpäeval kell 12:00 aadressil https://www.integratsioon.ee

2018. aastal pakub sihtasutus eesti keele kursusi A1, A2, B1 ja B2 tasemel ning need on osalejatele tasuta. Jaanuaris avatakse ühtekokku 41 kursust Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järve Ahtmes linnaosas ehk 650 õppekohta.

 

Kursused, mida viivad läbi MTÜ Atlasnet ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ, toimuvad ajavahemikul 17.01-20.06.2018.

 

Kellel ei õnnestu registreeruda jaanuaris või kellele ei sobi kursuse läbiviimise aeg ja toimumiskoht, siis teadmiseks neile, et uus võimalus registreerumiseks avaneb augustis 2018.

 

Kursuste sihtrühm on eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad Eesti erinevates piirkondades. Eesti keele kursusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ ja Kultuuriministeeriumi riigieelarveliste vahendite toetusel.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Koolitus ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele “Kuidas juhtida mitmekesisust?”

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega kutsuvad mitmekesisuse juhtimise koolitusele 6. veebruaril 2018 kell 10.00-16.30 Tallinnas (koht on täpsustamisel).

 

Koolituse eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja näidata võimalusi toimiva mitmekultuurilise ja mitmekesisust austava töökeskkonna loomiseks. Töökeel on eesti keel.

 

Päevakava:
 

10.00-10.30 Registreerumine

10.30-12.00 Sissejuhatus teemasse: lõimumise ja mitmekesisuse valdkonna ajalooline kujunemine, tänased peamised väljakutsed ühiskonnas, integratsioon ja põlvkondlikud erinevused, mitmekesisuse ja kaasatuse teema olulisus ettevõtete ja organisatsioonide kontekstis.

12.00-13.00 Lõuna

13.00-14.30 Rahvuspõhised stereotüübid värbamisel ja töökeskkonnas ning võimalused nende mõju vähendamiseks, stereotüüpide mäng ja arutelud töögruppides.

14.30-15.00 Lõuna

15.00-16.30 Praktilised lahendused, mida ettevõtted on Eestis teinud, et luua toimiv mitmekultuuriline ja mitmekesisust austav töökeskkond kõigile.

 

Koolitajateks on Eesti Inimõiguste Keskuse asutaja ja juht Kari Käsper ning Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise valdkonna ekspert Kelly Grossthal.

 

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet hiljemalt 19. jaanuariks lingil https://goo.gl/forms/8iFKKbmz8L0ZY7S23

 

Koolitus toimub projekti: „Piiriülene koostöö mentorlus- ja tugiteenuse pakkumisel töötutele vähelõimunud püsielanikele CROSS CB525“ raames. Projekti käigus tegutseb Eestis töötutele vähelõimunud püsielanikele mõeldud ühiskonda integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm. Lisaks viiakse Eestis organisatsioonides läbi mitmekesisust väärtustavaid tegevusi. Tegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle eri rahvusest inimesi.

 

Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu fondi rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest. Projekti partneriteks on Integratsiooni Sihtasutus ja Föreningen Luckan r.f haru Luckan Integration.

 

 

Lisainfo: Ljudmila Peussa, Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht, tel +372 55 563 452,

ljudmila.peussa@integratsioon.ee

 

Narva nõustamiskeskus kutsub teed jooma

1. veebruaril kell 15.30 kutsub Narva nõustamiskeskus Ida-Viru koolide ühiskonnaõpetuse õpetajad teeõhtule „Eesti kodanik“.

Teejoomise kõrvale tutvustatakse Integratsiooni Sihtasutuse uut brošüüri „6 sammuga Eesti kodanikuks“ ning räägitakse kodanikukoolitusest.

Narva Nõustamiskeskus pakub õpetajatele võimalust teha 15-19aastastele noortele koolides ühiskonnaõpetuse tundi, kus nõustajad tutvustaksid õpilastele uut brošüüri ja jagaksid infot kodanikukoolituse kohta.

Teavitusürituse korraldamise eesmärk on nõustada ja informeerida Eestis elavaid vene emakeelega noori, kes antud valdkonnas infot vajavad.

 

 

 

Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!
 

2018. aastal, mil on Eesti vabariigi 100. sünnipäev, ootame välisriikides elavaid eestlasi Eestit külastama. Mis paremat kinki saaks Eestile veel sünnipäevaks teha. Põhjuse siiatulekuks annab ka Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav eesti keele ja meele suvelaager.

 

Aastal 2018 kutsume tavapärasest rohkem väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse. Keelelaagrites õpivad 13-18aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavad noored eesti keelt, suhtlevad laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tehakse sporti ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega. Laagrite korraldajad soovivad, et välismaal elavad eesti lapsed tunnetaksid sidet kodumaa ja eesti keelega.

 

2018. aastal on planeeritud viis laagrivahetust:

I vahetus – 25. juuni – 5. juuli – Venevere Puhkeküla  

II vahetus – 9. – 19. juuli – Venevere Puhkeküla  

III vahetus – 23. juuli – 2. august – Venevere Puhkeküla

IV vahetus – 24. juuli – 3. august – Sammuli Puhkeküla

V vahetus – 6. – 16. august – Venevere Puhkeküla

 

Oma keeleoskust arvesse võttes soovitame noortel valida vahetusi nii, et algajad tuleksid I ja III vahetusse, keskmise keeleoskusega noored peaksid valima II ja IV vahetuse vahel ning keelt valdavad ehk keeleoskajad noored valima V vahetuse.

 

Laagrivahetused viiakse läbi Eestimaa looduskauneis paikades Viljandimaal Venevere Puhkekülas http://venevere.ee ja Sammuli Puhkekülas www.sammuli.ee.

 

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele- ja kultuurilaagrisse registreerida Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel kuni 31. märtsini 2018. aastal SIIN.

 

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel 15. aprilliks 2018.

 

Eesti keele- ja kultuurilaagreid eesti päritolu noortele toetab kultuuriministeerium ja haridus- ja teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ ning Riigikantselei EV100 projekti raames.

 

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel.+ 372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Ligi 80 000 eurot antakse kultuuri- ja spordiprojektide toetuseks

Projektikirjutajad, soovitame jaanuaris eriti hoolikalt jälgida Integratsiooni Sihtasutuse veebi ja Facebooki lehte, kuhu ilmub info kultuuri- ja sporditeemaliste projektide toetamise taotlusvooru avanemisest. Konkursi kogueelarve on 79 000 eurot.

 

Integratsiooni Sihtasutus toetab konkursi kaudu spordi ja kultuuri valdkonda kuuluvaid ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelise-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas. Konkurssi rahastab kultuuriministeerium riigieelarvest.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on veebruar 2018 ning projektid tuleb ellu viia märtsist novembrini.

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee   

 

 

Riik jätkab rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist
 

Rahvuskultuuriseltside tegevuste toetamine on Eestile olnud oluline 90ndate aastate algusest. Head tava jätkates kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja konkursi rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevuse toetamiseks aastatel 2018-2020.  

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul aitab tegevustoetus rahvusvähemustel oma kultuuri viljeleda ning seda ka ühiskonnas tutvustada. „Kuidas siis veel kui mitte oma kultuuriga tegeledes oleks rahvusvähemustel Eestis elades võimalik oma identiteeti hoida,“ märkis Pirgop.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevustoetuste taotlusvoorul lähtutakse kolmeaastasest perioodist, et organisatsioonid saaks pikemalt planeerida oma arengut ja tulevikku. Tegevustoetusi rahastab kultuuriministeerium ning toetuste eelarve on taotlusvooru esimesel aastal ehk 2018. aastal 452 000 eurot. Järgmise kahe aasta toetuse summa sõltub Pirgopi sõnul toetuse saaja eelmise aasta tulemustest.

Samaaegselt tegevustoetuste konkursiga kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja ka rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud projektikonkursi, mille keskmes on Eesti Vabariigi 100. aastapäev. „Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavaid üritusi ning koostööd teiste Eesti kultuuriorganisatsioonidega riigi pidupäeva auks,“ ütles Pirgop. Konkursi eelarve on 80 860 eurot ning ühele projektile antav toetus on maksimaalselt 6000 eurot.

Tegevustoetuste taotluste esitamise tähtaeg on 23. jaanuar 2018, kultuuriühingute projektikonkursist osavõtuks oodatakse taotlusi juba 9. jaanuariks 2018.
 

Konkurssidest lähemalt:
- Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvoor aastateks 2018-2020
- Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss

Eelmisel kolmeaastasel perioodil toetati 16 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja nende liikmeid (231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi).

Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 6599024, 51 941 147, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee
 

Parimad kodanikupäeva essee kirjutajad said uhke austamisürituse

28. novembril autasustati esseekonkursi võitjaid – neid noori inimesi, kes olid kõige särtsakamalt paberile pannud, mida kingiksid Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul ning millist äppi kasutaksid Eesti Vabariigi arendajana tulevikus.

Ülevaate võitjatest ja parimatest töödest leiab siit: https://www.integratsioon.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/2017esseekonkurss.pdf

Tseremoonialt Mustpeade Majast liiguti edasi Riigikogusse, kus noored kuulasid presidendi Kersti Kaljulaidi ja riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõtte. Samas saalis viibisid ka enamik valitsuse esindajaid ning Arnold Rüütel koos abikaasaga.

Kauneid jõule!

Meid kõiki ühendab Eesti! Soovime, et häid sõpru ja suhteid jaguks pühadeaega ning et uus aasta tooks veelgi rikkalikumalt koostegemise rõõmu.

Vaata meie elektroonilist jõulukaarti siit: https://www.integratsioon.ee/kaart17/

 

 

 

Kuidas läks töötute elanike mentorprogramm?
Eesti keele ja kultuuri klubides on veel vabu kohti
Teeõhtu Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele
Nüüd õpitakse juba koolis köitvaid postitusi tegema
Algab konkurss Kultuurisõber 2017

 

Lõpeb töötute elanike mentorprogramm. Kuidas läks?

Mullu veebruaris alanud pilootprojekt TEMP ehk töötute elanike mentorprogramm lõpeb peagi. Kuidas projekt, mille eesmärk oli anda osalejatele võimalus suhelda inimestega väljaspoolt oma tavapärast ringkonda, õnnestus? Agnes Aaslaid käis uurimas.

Mentiina osalenud Larisa Žitnik Sillamäelt räägib, et käis tänu projektile kohtumistel ja sündmustel, kuhu ta muidu enda sõnul ealeski sattunud poleks. „Ida-Virumaa elanikud ei käi Paides arvamusfestivalil, meie aga külastasime seda. Ja kui huvitav üritus see on! Mul on kohe nii kahju, et Sillamäe inimesed sellest üldse ei teagi!,“ räägib Larisa elavalt. Väga harivad olid tema jaoks koolitused, kus jagati juhtnööre enda meeldejäävaks esitlemiseks ning psühholoogiatreeningud, kus õpetati hoidma moraali kõrgel töötu olemise ajal.

Toiduvalmistamise töötoas näitas Larisa, kes ühtlasi tegutseb vabatahtlikuna Sillamäe Ukraina kaasmaalaskonnas Vodograi, loomulikult Ukraina kööki. “Pidime moodustama meeskonna, kellega koos hakkasimegi toitu valmistama,” märgib Larisa. Meeldejäävamatest sündmustest toob ta välja veel Tallinnas toimunud kohtumise suurettevõtete personalijuhtidega, kes rääkisid avatud kaartidega, millistest kriteeriumitest lähtuvalt nad töötajaid värbavad.

Igapäevaselt koolitusega tegelev Urmo Paluste tuli projekti osalema mentorina, kuna lootis siit saada uut kogemust. Seda ta enda sõnul ka sai. “Minu teadmised ja arusaam sellest, milliste takistustega peavad teisest rahvusest inimesed Eestis töö leidmiseks toime tulema, avardusid oluliselt. Minu mentii kõige suurem mure oli keeleoskus, kuna enamik töökohti nõuab eesti keelt, mida tema kahjuks ei valda. Kursustel õpitu ununeb praktika puudumise tõttu kiiresti,” märkis ta.
 

Urmo loodab, et lõppevast pilootprojektist areneb välja pikemaajalisem ettevõtmine, kus juba suurem arv inimesi saab nõu ja abi tööturul toimetulekuks. Küll aga soovitab ta järgmisel korral mentiide valikul teha paremat eeltööd. „Minu mentiil nappis alguses projektis osalemiseks justkui motivatsiooni ning kulus tükk aega enne kui tekkis usalduslik side minu kui mentoriga. Kui see aga oli juhtunud, siis kohe tekkis tal ka huvi ja soov hakata oma olukorra parandamiseks midagi ette võtma,“ jagab Urmo oma muljeid mentorina.
 

Projekti sisulise osa eest vastutasid Olga Štšeglova ja Julia Kašina MTÜst Arengu Sammud. Olga arvates oli rõõmustav näha, kui suur hulk inimesi soovis mentorina kaasa lüüa ning kuidas lektorid olid julgelt valmis töötama sellise tavapäratu publikuga. Projekti plusspoolena toob ta välja sedagi, et osalejad olid valmis aktsepteerima seisukohti, mis nende endi omadest päris tublisti erinesid. Suurimaks proovikiviks oli Olga sõnul korraldada ühisüritusi mentoritele ja mentiidele, kuna nende kahe grupi koolitusvajadused olid lihtsalt niivõrd erinevad.

„Nüüd analüüsime pilootprojekti tulemusi ja töötame nende põhjal välja juhised, kuidas seda meetodit Eesti kontekstis kasutada. Oli ju enne ainult Soome kogemus, mida saime kasutada eeskujuna,“ lausub Olga. Valmivat juhendit saab edaspidi sarnaste projektide puhul aluseks võtta.
 

Milline kogemus saadi projektist teisel pool lahte?

CROSS projekt on piiriülene – kui Eestis toetati siin elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke, siis Soomes seal elavaid Eestist pärit inimesi, et aidata neil tõhusamalt Soome ühiskonda sulanduda.

Kuidas on projekt sujunud Soomes, sellest räägib Soome sisserändajatele tugiteenuseid pakkuva Luckan Integration koordinaator Lois Armas:

Hetkeseisuga on projektis osalenud umbes 20 inimest – neist 10 liitus kevadiste tugirühma tegevustega ning teised 10 sügisel tegutsenud perekohvikutega. Nüüd jaanuaris-veebruaris leiab aset mitmekesise töökoha teemaline koolitus mitmekultuuriliste organisatsioonide töötajatele, kuhu ootame kuni 25 osalejat. Seega tuleb projektis osalejate koguarvuks umbes 40-45 inimest.

Meie kogemus näitas, et kõige enam vajavad osalejad tuge ühiskonda sulandumisel – soovitakse rohkem suhelda soome keelt kõnelevate inimestega, leida huvitavaid tegevusi ja hobisid ning kohtuda teiste Helsingis ja selle lähistel elavate eestlastega.

 

Nagu selgus, on Helsingi piirkonnas elavate eestlaste, kes moodustavad täiesti kaaluka rühma siinses kogukonnas, vajadused sageli tähelepanuta jäetud. Nad ei tunne puudust mitte ainult Soome kohalikega suhtlemisest, vaid tahaksid ka teiste Eestist pärit inimestega rohkem kohtuda ja mõtteid vahetada.

 

Osalejate tagasiside on olnud positiivne. Tugirühma liikmete sõnul on nad saanud rohkem teavet linna sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kohta. Perekohvikutes osalenud pered kohtusid tänu sellele projektile teiste eestlastega ning tutvusid uute kohtadega Helsingis, kuhu vanemad saaksid koos lastega minna.

 

Kui projekt Helsingi piirkonnas elavatele eestlastele jätkub, siis arenguruumi on kindlasti. Vaja oleks eelkõige selgemalt kaardistada siinsete eestlaste soove ja vajadusi.

 

Eesti keele ja kultuuri klubides on veel vabu kohti

Kutsume keeleõppehuvilisi julgesti ühendust võtma firmadega Atlasnet Mittetulundusühing, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus, Keelepisik OÜ, Mitteldorf OÜ ning Change Partners OÜ, kes korraldavad keeleklubide tööd üle kogu Eesti.

Klubidesse oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesktasemel, B2 või C1 tasemel. Klubides saab jätkata eesti keele õppimist ja avardada oma arusaamist eesti kultuurist, külastada kultuurisündmusi, kohtuda põnevate isiksustega.

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevusele 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu.

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Teeõhtu Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele

1. veebruaril kell 15:30 kutsub Narva nõustamiskeskus Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajaid teeõhtule „Eesti kodanik“, et tutvustada brošüüri „6 sammuga Eesti kodanikuks“ ning rääkida kodanikukoolitusest.

Lisainfo: Anna Farafonova, nõustaja, tel +372 659 9036, e-post: anna.farafonova@integratsioon.ee

 

Nüüd õpitakse juba koolis köitvaid postitusi tegema
 

Mil moel valmistada kaasahaaravat videoklippi? Kuidas teha postitus, mis tõmbaks tähelepanu? Kuidas pildistada kunstfotot? Neid oskusi hakkab omandama ühtekokku 170 noort Tallinna, Tapa, Valga ja Ida-Virumaa koolidest. Projektikonkursile “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes” sügisel laekunud 15 taotlusest said toetust kaheksa projekti, mis viiakse ellu jaanuarist aprillini.

Noored löövad aktiivselt kaasa meediasisu loomisel ning õpivad ennast professionaalsete juhendajate käe all väljendama läbi eri meedialiikide – tegema fotoreportaaži, videot, lühifilmi, reklaamplakatit ning kirjutama tekste.
 

• Tapa Gümnaasiumi meediahuvilised õpilased harjutavad kätt audiovisuaalmeediasaadete tootmisega, õpivad järgima head ajakirjandustava ning arvestama kriitilise vastuvõtuga omaenda kogukonnas.      
   
• Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased õpivad tuntud Eesti filmitegijalt Arvo Iholt, kuidas ennast meedias väljendada.
   
• MTÜ Lasnamäe Huvikool kaasab oma projekti vene emakeelega gümnaasiumiõpilased noorteklubist Active, kes õpivad eri veebiplatvormide jaoks sisu looma, kuidas sotsiaalvõrgustikes turvaliselt käituda ning pildistama reportaaž- ja kunstfotosid.
   
• Tallinna Vaba Waldorfkooli projekti eesmärk on näidata noortele, kuidas visuaalne kommunikatsioon võimaldab ühiskonna jaoks olulisi teemasid esile tõsta.
   
• Valga Gümnaasiumi noored täiendavad teadmisi kooli blogi haldamiseks ning kooliraadio tegemiseks, õpivad plakatikujundamist ning külastavad Tallinna Ülikooli ja Balti Filmi- ja Meediakooli.
   
• Tallinna Teeninduskool korraldab kirjutamislaagri, mille eesmärk on arendada õpilaste kirjalikku eneseväljendusoskust ning teksti- ja allikakriitilist arutlusvõimet.
   
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse eri õppekeskuste noored osalevad audio-video töötubades professionaalsete meediatöötajate juhendamisel, kelle käe all luuakse kutseõppeasutust tutvustav õppevideo.
   
• MTÜ VVS Media Grupp kaasab oma projekti Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ning Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, kes valmistavad kaks koolielu kajastavat uudissaadet ning õpivad meedia vahendusel avalikesse aruteludesse sekkuma.
   

Konkursil toetati meediaprojekte kuni 3000 euroga, ühtekokku 17 712,91 euroga. Konkursil edukate projektide loeteluga saab tutvuda sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/loppenud-konkursid?project_id=704 Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium. 

Lisainfo: Liilika Raudhein, analüütik, tel +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee 
 

Algab konkurss Kultuurisõber 2017

 

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas 15. jaanuaril välja konkursi Kultuurisõber 2017. Nagu ikka, kuulub tunnustus eraisikutele, asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitavad viimaste aastate Kultuurisõbra konkursid, et koostöö ettevõtete ja kultuurikorraldajate vahel on tihe ning kasu mõlemapoolne. „Aasta jooksul on korduvalt küsitud, kuhu ja kelleni peaks riigi toetus kultuuriväljal jõudma. Seda enam on hea meel selliste sotsiaalselt mõtlevate ettevõtjale ja metseenide üle, kes leiavad, et kultuur on meie kõigi ühine põld, mida harida. Riik tunnustab, toetab ja vahendab nende heade koostöösuhete loomist kõigiti,“ lisas minister. 

 

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid, kuid uuendusena saab iga kultuurikorraldaja tunnustusele teha ühe ettepaneku. Tunnustuse kandidaat ei saa olla Kultuuriministeerium ja tema valitsemisala asutused, nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused või riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit.
 

Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud 4. veebruarini 2018.

 

Kandidaatide hulgast valitakse välja kultuurisõbrad ning kolm peapreemiat ehk Aasta kultuurisõpra. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutab konkursi laureaadid välja traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial 7. märtsil 2018 Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel.  

 

Kultuuriministeerium on tunnustanud kultuurisõbralikke ettevõtteid ja ettevõtjaid alates 2012. aastast. Mullu pälvisid Aasta kultuurisõbra tiitli AS DNB Pank ja Nordea Bank AB, ajaleht Postimees ning Aare Kaarma. Varasemate aastate kultuurisõbrad leiate siit.

 

Pressiteatele on lisatud Aasta kultuurisõpradele antav traditsiooniline auhind „Undefined Useful Object“, mille autor on Kärt Ojavee.

 

Lisainfo: Meelis Kompus, kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja, tel +372 5202 318, e-post: meelis.kompus@kul.ee

 

 

 

Miks tulla eesti keele messile „KU-ку!"?
Eesti keele messi päevajuht Deniss Karabljoff: "Eesti keeles on nii palju ägeda kõlaga sõnu"
Sa oskad eesti keelt ning sooviksid teha vabatahtlikku tööd?
Uued eesti keele klubid alustavad märtsis 
Märtsi lõpuni saavad väliseesti noored end laagrisse registreerida
Otsime ruume Narvas ning juhatajat loodavatele eesti keele majadele Tallinnas ja Narvas
Kes korraldaks populaarset koolinoorte keeleõpet?
Uuring: rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus toetab oluliselt Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist
Rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!" ja uue päikeseaasta algus
Rakvere teater pakub sünkroontõlkega etendusi 
Millise kingituse saavad Eestisse tagasipöörduvad lastega pered?

 

Viis põhjust, miks tulla eesti keele messile „KU-ку!”
 

Integratsiooni Sihtasutus kutsub osalema perepäeval „KU-ку!”, kus tutvustatakse täiskasvanud elanikele uusimaid eesti keele õppimise võimalusi.

Sündmused leiavad aset
17. märtsil 2018 kell 11-18 TÜ Narva Kolledžis (Raekoja plats 2, Narva)

24. märtsil 2018 kell 11-18 Tallinna Lauluväljakul (Narva maantee 95, Tallinn)

 

Miks tulla messile?
 

• Keeleõppija on sageli segaduses, millist meetodit ja koolitusasutust valida. Messil saab erinevatest võimalustest korraliku ülevaate. Samuti saab huviline teada, millised on uusimad õppematerjalid eesti keele õppimiseks ja milline sobiks just talle.
• Eesti keele oskuse tasemeeksami konsultandid aitavad lahendada eesti keele eksami näidisülesandeid ja konsulteerivad inimesi.
• Tutvustatakse e-õppekeskkondi ja õppematerjale ning viiakse läbi näidiskeelekohvikud.
• Müügil on uusimad õppematerjalid.
• Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning lastele korraldatakse lõbusaid tegevusi.
   

Keelemessil osalemine on TASUTA.

Esmakordselt korraldatava eesti keele messi nimega „Ku-ky!” eesmärk on viia kokku täiskasvanud keeleõppijad ning keeleõppeteenust ja –vahendeid pakkuvad koolitusasutused ja kirjastused.

Üritus toimub  ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 

 

Lisainfo: Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse infotelefonil 800 9999 või e-kirja teel info@integratsiooniinfo.ee

 

Eesti keele messi päevajuht Deniss Karabljoff: "Eesti keeles on nii palju ägeda kõlaga sõnu"

Tallinnas ja Narvas toimuvate eesti keele messide päevajuht Deniss Karabljoff räägib uudiskirja lugejatele lähemalt oma suhetest eesti keele, muusika ja kirjandusega.
 

Tere kõigile, minu nimi on Deniss Karabljoff. Olen sündinud Eestis Tallinnas 1970ndate lõpus. Hakkasin eesti keelt õppima juba lapsena, selle eest olen tänulik oma vanematele, kes panid mu lasteaias eestikeelsesse rühma.
 

Mulle tundub, et on väga oluline osata selle maa keelt, kus sa oled sündinud, kus sa elad ja töötad, sest see aitab edaspidi teadmisi juurde saada, parandab mälu, loob palju uusi suhtlus- ja arenguvõimalusi ning sellest oskusest saab äri ajamisel lisaväärtus.
 

Ägeda kõlaga eesti sõnad: mudilane, pistaatsia, mudima, lohakas, matka, kala, kalaburger, pisike, suka, siiski, sasi, külmovato (selles sõnas saab kokku eestikeelne sõna külm ja vene liide -вато, ’-võitu’).

Tähendusega naisenimed: Alla, Nina, Olga (sarnane sõnaga olgu), Katja (vrd sõnaga katma, see, kes katab), Inna, Anna.
 

Vabal ajal teen sporti, eriti meeldivad mulle talispordialad, muu hulgas iluuisutamine, millega tegelesin professionaalina peaaegu kümme aastat. Olen tihedalt seotud kohaliku meelelahutusäriga, millega olen tegelenud juba enam kui 20 aastat, seetõttu on mul kohalikest artistidest kujunenud välja oma eriline arvamus.
 

Eesti parimad artistid ja bändid on Smilers, Caater (Kalle Kukk), 2 Quick Start, Code One (Koit Toome), Anne Veski, Black Velvet (Sven Lõhmus) ja Jüri Homenja. Samuti Kreisiraadio (ingl Crazy Radio, ’hulluraadio’) – Eesti huumoritrio koosseisuga Hannes Võrno, Peeter Oja ja Tarmo Leinatamm. Mis puutub vene liikumisse Eestis, siis see on nüüdseks küllalt hästi edenenud ja viimasel ajal kuulab üha rohkem ja rohkem eestlasi vene muusikat ja käib vene pidudel.
 

Lapsepõlves meeldis mulle väga lugeda raamatut „Muhv, Kingpool ja Sammalhabe“, see on eesti kirjaniku Eno Raua (1928-1996) menuka laste muinasjutusarja tõlgete traditsiooniline pealkiri. Need lood räägivad kolme väikese tegelase, naksitrallide Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme seiklustest. Eestikeelse väljaande pealkiri on „Naksitrallid“.

 

Teabepäev eesti keele oskajatele, kes soovivad teha vabatahtlikku tööd

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 6. aprillil kell 10:00 teabepäeva Tallinnas (koht on täpsustamisel) neile, kes tahaks kaasa aidata kaasmaalaste eesti keele oskusele.

 

Kui eesti keel on sinu emakeel või kui suhtled vabalt eesti keeles ja oled

• huvitatud keeleliselt toetama kaaslasi
• keeltekooli/kooli või lasteaia õpetaja
• ettevõtte või erinevate organisatsioonide töötaja
• raamatukogutöötaja
• vabatahtlik
• mentor
• coach,

 

siis ootame sind avastama keelekohvikute metoodikat ning osalema ühes näidiskohvikus.

 

Teabepäevale on teretulnud kõik huvilised!  

 

Keelekohvikute metoodikat tutvustavad tunnustatud eesti keele õpetamise asjatundjad ning õppematerjalide loojad Marju Ilves ja Leelo Kingisepp.

 

Juba kaks aastat on sihtasutuse eestvedamisel arendatud keelekohvikute metoodikat, et tõhustada eesti keele õppealast nõustamist. Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema. Kohvikutes on loodud eestikeelne suhtluskeskkond, mis soodustab eesti keele praktikat. Lisaks tutvustatakse kohalkäijatele iseseisva eesti keele õppimise võimalusi, tõstetakse õppija eneseusku ja julgustatakse ületama õppimisega kaasnevaid barjääre.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse ning keelekohvikute kohta saab lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine.

 

Palume end registreerida hiljemalt 30. märtsiks võttes ühendust nõustaja Olga Žukova’ga kirjutades e-posti aadressil olga.zukova@integratsioon.ee

 

Teabepäeva rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused" ja on osalejatele tasuta.
 

Märtsis alustavad uued eesti keele klubid Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Tallinnas

 

Kutsume keeleõppehuvilisi klubidesse oma keeleoskust parandama. Klubides saab jätkata eesti keele õppimist ja avardada oma arusaamist eesti kultuurist, külastada kultuurisündmusi ning kohtuda põnevate isiksustega.

 

Registreerumiseks võta otse ühendust keeleklubide tegevust korraldavate firmadega:

 

• Change Partners OÜ registreerumine aadressil https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html   
• Keelepisik OÜ registreerumine aadressil http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/  
• ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus registreerumine aadressil http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html      
• Mitteldorf OÜ registreerumine aadressil https://klubiuudised.wordpress.com/kontakt/   
• Atlasnet Mittetulundusühing registreerumine aadressil http://www.atlasnet.ee/klubid

 

Klubidesse oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesk- või kõrgtasemel või B2 või C1 tasemel.

 

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Märtsi lõpuni saavad väliseesti noored end laagrisse registreerida

Eesti Vabariigi juubeliaastal kutsume tavapärasest rohkem 13-18aastasi väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse.

2018. aastal on planeeritud viis laagrivahetust:
I vahetus: 25. juuni – 5. juuli Venevere Puhkekülas
II vahetus: 9.-19. juuli Venevere Puhkekülas
III vahetus: 23. juuli – 2. august Venevere Puhkekülas
IV vahetus: 24. juuli – 3. august Sammuli Puhkekülas
V vahetus: 6.-16. august Venevere Puhkeküas

Oma keeleoskust arvesse võttes soovitame noortel valida vahetusi nii, et algajad tuleksid I ja III vahetusse, keskmise keeleoskusega noored peaksid valima II ja IV vahetuse vahel ning keelt valdavad noored valima V vahetuse.

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele ja kultuuri laagrisse registreerida Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/keelelaagrisse-reg2018 kuni 31. märtsini 2018.

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust laagrisse e-posti teel 15. aprilliks 2018.

Eesti keele ja kultuuri laagreid eesti päritolu noortele toetab Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“ ning Riigikantselei EV100 projekti raames.

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonna juht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Marina Fanfora, koordinaator, tel +372 659 9068, e-post: marina.fanfora@integratsioon.ee

 

Otsime juhatajat loodavatele eesti keele majadele Tallinnas ja Narvas

Kuidas sulle meeldiks väljakutse ehitada üles uus Integratsiooni Sihtasutuse üksus? Luua meeskond ja asuda seda juhtima ning luua asutuse avalik kuvand?

Kui tunned, et see oleks just sulle, siis loe lähemalt
- kuulutus Tallinna eesti keele maja juhataja leidmiseks  https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1073
- kuulutus Narva eesti keele maja juhataja leidmiseks https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1074

 

Otsime ruume Narvas

Vajame ligi 600 m2 suurust pinda Narvas, kus hakkaks alates 1. jaanuarist 2019 paiknema Integratsiooni Sihtasutus koos eesti keele majaga.

Ootame pakkumusi hiljemalt 22. märtsiks 2018 kell 15:00.

Konkursi dokumendid leiad siit: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=715

 

Otsime populaarsele koolinoorte keeleõppemeetodile korraldajaid

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas 22. veebruaril välja konkursi, et leida partnereid pereõppe korraldamiseks 2018. aastal. Konkursile on oodatud taotlusi esitama eelkõige mittetulundusühingud ja koolid.

 

Pereõpe on mõeldud koolinoortele, kes soovivad oma eesti keele oskust silmanähtavalt parandada. Selleks kolib eesti keelest erineva emakeelega koolinoor kümneks päevaks eestikeelsesse peresse, kus omaealiste lastega suheldes paraneb keeleoskus justkui märkamatult. 

 

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul peab konkursile esitatavas taotluses sisalduma pereõppeprogramm ja päevakava, eelarve ning projektijuhi elulookirjeldus. „Taotluses tuleb välja tuua, kuidas plaanitakse pereõppes olevate noorte aega sisustada – milliseid külastusi korraldatakse, kellega kohtutakse ning kuidas peaks see kõik aitama kaasa noorte eesti keele omandamisele. Projektijuhi ülesanne on leida ka pereõppes osalevad pered,“ märkis Jana Tondi.
 

Infopäev taotlejatele on 06.03.2018 kell 15.00-16.30 Tallinnas Sihtasutuses, aadressil Lõõtsa 2A, 8 korrus. Infopäevale palume registreeruda hiljemalt 05. märtsiks e-posti aadressil marina.fanfora@integratsioon.ee
 

Konkursi kogueelarve 100 000 eurot, ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt kuni 35 000 eurot.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 22.03.2018. kell 11.00.

 

Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Uuring: rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus toetab oluliselt Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist

Integratsiooni Sihtasutus korraldas uuringu Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõjust nende hoiakutele ning etnilisele ja riigiidentiteedile. Uuringuga koguti ka tagasisidet selle kohta, kui tõhus on kehtiv rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise süsteem.

Uuringusse kaasati rahvusvähemuste kultuuride hoidmisele ja edendamisele suunatud organisatsioonide eestvedajad ja aktiivsed liikmed, nende organisatsioonide tegevustes osalenud inimesed ja need, kes tunnevad aktiivselt huvi rahvusvähemuste kultuuri ja rahvuskultuuri vastu.

Internetipõhise ankeedi abil koguti ligi kolmesaja inimese arvamused, lisaks korraldati kuus põhjalikku fookusrühma arutelu rahvusvähemuste kultuuriseltside liidritega. Kaks arutelu viidi läbi Tallinnas, kaks Ida-Virumaal, üks Tartus ja üks Pärnus.

Uuringu tulemused näitavad, et rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide tegevus annab olulise panuse Eesti ühiskonna kultuurilise lõimumise edendamisele. Uuringus osalejate arvates on oma päritolu kultuuri tundmine kui sild teiste kultuuride avastamiseks ja nende austama õppimiseks.

Rahvusvähemuste kultuuritegevustes aktiivne osalemine:

• aitab kaasa tugeva positiivse etnilise identiteedi tekkimisele – inimesed tunnevad oluliselt vähem ohtu oma keelele ja kultuurile ning tajuvad, et Eestis on kohta erinevatele kultuuridele,
• suurendab huvi eesti kultuuri ja kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuri vastu, mis soodustab Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist,
• soodustab aktiivsemat osalemist Eesti ühiskonnas, kaasaarvatud aktiivsemat valimistel osalemist,
• soodustab suuremat huvi Eesti ja oma elukoha kultuurielus toimuva vastu,
• rahvusvähemuste kultuuritegevustes osalejad väärtustavad kõrgemalt Eesti kodakondsust ja seostavad seda kindlustundega tulevikus.

 

Uuringu elluviimist toetas Kultuuriministeerium.
 

Küsimused ja lisainfo: Marianna Makarova, uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@integratsioon.ee

 

 

 

Narva rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!" kutsub mõnusat muusikat nautima
 

Rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!", mis algab 11. märtsil kell 14.00 Narvas Rahvuste majas (Kreenholmi 25), toob kokku nii lõõtsamängijaid kui ka teisi rahvamuusikuid.

 

Lõõtspill on tänapäeval kõige populaarsem pärimusmuusikainstrument. Siiski ei tule festivalile kokku ainult lõõtspillimängijad, sest festivali eesmärk on pakkuda eripalgelistele Eesti harrastuskollektiividele esinemisvõimalust ühisel peol. Festivali korraldaja Narva Linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogori juhi Alla Matvejeva sõnul on tänavune festival eriline, kuna on Euroopa kultuuripärandi aasta.

Lisainfo: Alla Matvejeva, Narva Linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogor juht, e-post: alla_matvejeva@mail.ru

Astu uude päikeseaastasse 18. märtsil Lillepaviljonis

18. märtsil kell 18.00 kutsub Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan kõiki huvilisi Lillepaviljoni (Pirita tee 26) tähistama üheskoos uue päikseaasta algust ehk Idamaa rahvaste kevadpüha Novruz Bajramõ.

 

• Esinevad aserbaidžaani ja tatari pühapäevakoolide õpilased, kabardiini, tšerkessi, baškiiri ning usbeki kollektiivid ja esinejad.
• Aukülalistena on kutsutud Kasahstani tuntud ooperilauljad Šimkent Urelhan Seilbekova (Шымкент Урәлхан Сейлбекова) ja Erlan Žandarbai (Ерлан Жандарбай).
• Võimalik on külastada näitust ja idamaa laata.

Sissepääs on tasuta.

21. märtsil 2009 kanti Novruz UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse, aastast 2010 kuulutas ÜRO 21. märtsi rahvusvaheliseks novruzi päevaks.

 

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan juhataja, e-post: info@azeri.ee

 

Rakvere teater pakub sünkroontõlkega etendusi 

 

Rakvere teater soetas endale Euroopa sotsiaalfondi toel 40 tahvelarvutit, mille abil pakutakse teatrikülastajatele venekeelset sünkroontõlget. Tõlkesüsteemi tarkvara on loodud koostöös teatritega NO99, Vanemuine ja Von Krahl ning seal ka edukalt rakendatud. 

Hetkel on võimalik tõlkevahendite abil vaadata kahte lavastust: noortele mõeldud "See kõik on tema" ja legendaarset hullumeelset draamat „Lendas üle käopesa”. Tõlge kuvatakse subtiitritena tahvelarvuti ekraanile. 
 

Vene keelde tõlgitud Valgevene kirjaniku Andrei Ivanovi näidend “See kõik on tema” räägib loo ema ja poja vastuolulistest suhetest tänapäeva internetiajastul. Ema mängib veerandsada aastat Rakvere teatris näitlejatööd teinud Tiina Mälberg, kel oli ema roll kanda ka mullu linastunud Eesti mängufilmis “Ema”, mis võitis Austria filmifestivalil parima mängufilmi auhinna.

Teismelist poega mängib noor ja andeks näitleja Imre Õunapuu, kelle mängitud tegelaskuju on ajakirjanikud väga kiitnud ja usutavaks pidanud. Etendust on oodatud vaatama vanemad koos teismelistega alates 14. eluaastast. Tõlkega etendused toimuvad 14. märtsil, 12. aprillil ja 3. mail kell 19  Rakveres teatri väikses majas.

 

Teine etendus, millele teater pakub sünkroontõlget on Ken Kesey kirjutatud ning Dale Wassermani dramatiseeritud “Lendas üle käopesa”. Näidendi tegevus leiab aset 1960. aastatel Ameerika hullumajas. Peategelane Randle McMurphy (mängib Üllar Saaremäe) pole lihtsalt huligaan, kes satub vangla asemel hullumajja. Ta on elumees, kes kukub alati jalgadele. Ootamatult leiab ta enda vastast kindlakäelise õe Ratchedi (Ülle Lichtfeldt), kes valitseb jäigalt suletud psühhiaatriaosakonda.
 

Lavastust “Lendas üle käopesa” saab sünkroontõlkega esimest korda vaadata 15. märtsil. Järgmised tõlkevõimalusega etendused toimuvad 3. aprillil ja 4. mail kell 19 Rakvere Teatri suures saalis.

 

Tõlget soovival vaatajal palume ühendust võtta teatri kassaga kassa@rakvereteater.ee või telefonil 329 5444. Juhul kui keegi tahaks tulla mõnel teisel päeval suurema grupiga, võib teatriga ühendust võtta ja uurida võimalusi ka teisteks päevadeks. Olete oodatud!

Eesti firma teeb kingituse Eestisse tagasipöörduvatele lastega peredele

Eesti Pusle OÜ kingib Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul Eestisse tagasipöörduvale lastega peredele Eesti ajaloo 1000st tükist koosneva pusle. Kingitus ootab neid mitmelapselisi peresid, kes Integratsiooni Sihtasutusest tagasipöördumistoetust taotlevad.

Eesti ajaloo 1000st tükist koosnev pusle annab tervikliku ülevaate Eesti ajaloost alates esimestest taganeva jää kannul siia jõudnud küttidest kuni Eesti Vabariigi sajanda sünnipäevani.

Pusle on sündinud ennekõike autorite enda suurest huvist Eesti ajaloo ja pärandi vastu, millest kasvas välja soov luua ka teistele huvilistele meelelahutuslik pilguheit kogu Eesti ajajoonele. Nii valmiski Suur Eesti Ajaloo pusle, mis annab ülevaate Eesti ajaloo tähtsamatest sündmustest kunstnik Eero Aleva võrratute illustratsioonide ja harivate vahetekstide kaudu.

Suurest Eesti Ajaloo Puslest leiab uusi teadmisi nii suur kui väike. Noor ajaloohuviline saab sellest hea esmase ülevaate tähtsamatest perioodidest ja sündmustest, millele oma teadmisi ehitada. Eesti ajalooga juba sinasõber olev ema-isa, vanaema-vanaisa saab kogeda äratundmisrõõmu väiksemates, peidetud detailides.

Rohkem infot: http://eestipusle.ee/

 

Integratsiooni Sihtasutus tähistas oma sünnipäeva
Eesti keele messid „Ku-ку!“ said peetud. Kuidas läks?
Narva eesti keele majale on juht leitud
Sa ei tea, kuidas tähistada mitmekesisuse päeva? 
Innovaatiline keeleäpp pakub tasuta eesti keele õpet

Eesti juudi kogukond kutsub rahvusvahelisele konverentsile

Välismaalaste kohanemisprogrammi järgmised koolitused stardivad aprillis ja mais

 

Integratsiooni Sihtasutus tähistas oma sünnipäeva

 

5. aprillil tähistas Integratsiooni Sihtasutus SpaceXi sündmuskeskuses oma 20. aastapäeva. Aastatel 1998-2018 lõimumisvaldkonna eest vastutanud ministrid vahetasid mõtteid kaasahaaravas debatis, mida juhtis “Eestlase käsiraamatu” autor Mihkel Raud. Muusikaliselt lahutasid meelt lauljatar Elina Nechayeva ja ansambel Comodo.
 

Debatis osalenud endised rahvastikuministrid Katrin Saks, Eldar Efendijev ja Paul-Eerik Rummo tõdesid, et hoiakute muutmine võtab kõige enam aega, kuid 20 aasta jooksul on suudetud korda saata päris palju.

Sündmuse kõiki fotosid saab vaadata siit: http://www.meelikyttim.com/Events/Integratsiooni-Sihtasutuse-20-aastap%C3%A4ev/n-HBqtRM/
Vaata aastapäevaks valminud filmi: https://youtu.be/SVlWEP24e5U

Eesti keele messid „Ku-ку!“ said peetud. Kuidas läks?

Läks korda ning Integratsiooni Sihtasutus plaanib eesti keele messe ka edaspidi korraldada.

Messi külastas ühtekokku 1400 inimest:
Narvas 400 inimest
Tallinnas 1000 inimest

Messi töötube külastas ühtekokku 350 inimest
Narvas 150 inimest
Tallinnas 200 inimest

Oma keeleõppevõimalusi pakkusid messidel 13 keeleõppeasutust, lisaks esitleti mitmeid teisi iseseisvalt eesti keele õppimise võimalusi. Eriti edukaks kujunes õppematerjalide müük – koguni nii, et messi ajal tuli müüjail käia laost lisa hankimas.

Tallinna messil läks loosimisele terve keelekursus – Game Clubi innovatiivne mänguline eesti keele suhtluskursus „Juhan“, mis päeva viimasel loosimisel omaniku leidis.

Narva eesti keele majale on juht leitud

Integratsiooni Sihtasutus valis Narva eesti keele maja juhiks Jelena Kordontšuki, kellel on mitmekülgne kogemus projektide vedamisel ning keeleõpetajana nii täiskasvanute õppes kui üldhariduskoolis.

Praegu Narva Keeltelütseumi eesti keele õpetajana töötav Kordontšuk alustab eesti keele maja juhina tööd aprilli keskpaigast.  

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul hakkab Narva eesti keele maja käivitama teotahteline inimene, kes on ennast mitmes piirilinna haridusasutuses näidanud kui edukat eesmärkide saavutajat.

“Kordontšuki senine töökogemus ja suurepärane kohalike olude tundmine annab meile kindlustunnet, et tema juhtimisel saab Narva eesti keele majast piirkonna sõlmpunkt, kus eesti keelest erineva emakeelega inimesed saaksid õppida ja praktiseerida eesti keelt,” märkis Käosaar.

Vastvalitud eesti keele maja juhi peamiseks väljakutseks saab Integratsiooni Sihtasutuse üksuseks oleva eesti keele maja üles ehitamine Narvas, meeskonna loomine ja juhtimine, võrgustiku loomine koos oma valdkonna asjatundjatega ning avaliku kuvandi kujundamine. Narva eesti keele maja avatakse kavakohaselt 2. jaanuaril 2019.

Tallinna eesti keele maja juhti konkursi korras ei leitud ja otsingud juhi leidmiseks jätkuvad. “Otsime inimest, kellel oleks suur kogemus nii haridusjuhtimises kui lõimumise teemades ja tugev inimkesksele juhtimisele orienteeritus,” ütles Käosaar.

 

Sa ei tea, kuidas tähistada mitmekesisuse päeva? 
Kutsu rahvuskultuuriselts külla või sõida Pärnusse ja Haapsallu

Kes esindaks kultuurilist mitmekesisust paremini kui rahvusvähemuste kultuuriseltsid? On ju 25. aprillil asetleidva mitmekesisuse päeva eesmärk märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust.

Päeva väärtuste tutvustamiseks võiksid Integratsiooni Sihtasutuse kaasabil kutsuda oma ettevõttesse või organisatsiooni külla rahvuskultuuriseltsi, kes

• jagab oma rahvusköögi saladusi,
• tutvustab rahvatantsu võtteid,
• õpetab rahvuslikku käsitööd,
• esineb särtsaka kontserdiga,
• viib läbi põneva loengu,
• korraldab huvitava näituse.

Kel soovi kutsuda kultuuriselts külla, soovitame pöörduda partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi poole. Tema kontakti leiate teate allosast.

Rahvuskultuuridega saab tutvust teha ka Pärnus ja Haapsalus, kus mitmekesisuse päeva puhul korraldatakse kolm sündmust:

• 22. aprillil kell 11-15 on Pärnus aadressil Karja 4 Tantsukollektiivi Pärlike avatud uste päev, mille teema on slaavi rahvatants.
• 25. aprillil kell 10-16 korraldab Vene Rahvakultuurikeskus Bereginja Haapsalus aadressil Kastani 7 avatud uste päeva. Üleval on näitus ning toimub kaitsenuku „Jumala silm“ valmistamise töötuba.
• 29. aprillil kell 14 on Pärnus aadressil Rüütli 23 (2. korrus) luuleõhtu, kus esitatakse luulet eri rahvuste emakeeles.
   

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Innovaatiline keeleäpp pakub tasuta eesti keele õpet

Nüüdsest saavad eesti keelest erineva emakeelega inimesed õppida keeleõppeprogrammi Speakly abil eesti keelt tasuta. Speakly võimaldab eesti keelt õppida vene, inglise, saksa ja prantsuse keele baasil.

Speakly keeleõppeprogrammi saab kasutada nii arvutis kui ka telefonis. Programm koosneb kolmest sammust: sõnad, kirjutamine ja rääkimine ning eluliste olukordade harjutamine.

Keeleõppeprogrammis kasutatakse spetsiaalseid mälutehnikaid, et uus info jääks võimalikult hästi meelde – programm saab ise aru, milliseid sõnu peab kasutaja rohkem harjutama ja millal on parim aeg nende kordamiseks. Kiire tulemuse saavutamiseks peaks kasutaja õppima programmi abil vähemalt 15 sõna päevas, mis võtab iga päev keskmiselt 35 minutit.

Speakly on Integratsiooni Sihtasutuse kingitus eesti keelt õppida soovijatele riigi sajanda sünnipäeva puhul. Võimalus õppida programmi abil eesti keelt kehtib ka pärast juubeliaasta lõppu.

 

Kuidas saada ligipääs tasuta eesti keele õppele selle programmi kaudu? Toimi nii:

1. Mine www.speakly.me;

2. Vajuta "Osta kohe";

3. Logi sisse, vali eesti keel, vali mistahes pakett;

4. Sisesta sooduskood EV100, mis nullib tasu;

5. Tee keeletest enda taseme määramiseks;

6. Alusta õpinguid.

Lisainfo: Ott Ojamets, Speakly tegevjuht, tel 51 209 38, e-post: ott@speakly.me 

 

Eesti juudi kogukond kutsub rahvusvahelisele konverentsile

Konverents leiab aset 23. aprillil kell 9:30-17:00 Kultuurikatlas ning see on pühendatud kolmele 2018. aasta tähtpäevale – Eesti Vabariigi 100. aastapäevale, Iisraeli Riigi 70. aastapäevale ja 30 aasta möödumisele juudi elu taastamisest Eestis.

Konverentsil võetakse vaatluse alla juutide ja eestlaste vastastikused suhted minevikus ja tänapäeval. Sada aastat tagasi sündinud Eesti Vabariik andis Eestis elavatele juutidele võimaluse arendada vabalt oma kogukonna elu ja teostada end rahvusvähemusena. Ühtlasi toetas see sionismi arengut Eestis ja Iisraeli repatrieerumise algust, mis lubas Eesti juutidel osaleda taastatud Iisraeli riigi ehitamisel.

Konverentsil esinevad peaminister Jüri Ratas, Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, Iisraeli suursaadik Dov Segev-Steinberg, Eesti pearabi Shmuel Kot jt. Konverentsil on sünkroontõlge (vene, eesti  ja inglise). Registreerimine:  http://www.jewish.ee/konverents2018/#register. Konverentsi rahastab kultuuriministeerium.

 

Lisainfo: Eesti Juudi Kogukond MTÜ, tel: + 372 6623034, e-post: info@jewish.ee

 

Välismaalaste kohanemisprogrammi järgmised koolitused stardivad aprillis ja mais

Martin Tulit, Siseministeerium

 

Aprillis algab Eestisse elama asunud välismaalastele mõeldud kohanemisprogrammi kevadhooaeg ja stardivad uued koolitusgrupid. Uude riiki kolimine ja sealse eluga alustamine on küll põnev teekond, kuid ka paras väljakutse. Et kohanemine oleks võimalikult sujuv, pakub Eesti välismaalastele võimalust osaleda tasuta kohanemisprogrammis.

 

Erineva sisuga koolitustest koosnev programm annab ülevaate põhilistest teemadest, mida Eestisse saabunud välismaalasel kohanemiseks vaja läheb. Näiteks tutvustatakse üldise eluolu, töö ja ettevõtluse, õppimise ja teadusega seotud teemasid ning õpetatakse algtasemel eesti keelt. Samuti jagatakse praktilist nõu, mis on abiks perekonnaga Eestisse elama asumisel. Kokku on kohanemisprogrammis seitse erinevat ühepäevast teemapõhist koolitust ning algtaseme eesti keele õpe, mis kestab üle kahe kuu. Kohanemisprogrammi koolitused toimuvad inglise ja vene keeles ning üldjuhul Tallinnas, Tartus ja Narvas.

 

Kes saavad osaleda?

Kohanemisprogrammi tasuta koolitustele on oodatud osalema kõik välismaalased, kes on Eestis elanud vähem kui 5 aastat ja kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba või kellel on tähtajaline elamisõigus, näiteks nagu Euroopa Liidu kodanikud. 

 

Abiks tööandjale

Suur osa Eestisse saabuvatest välismaalastest tuleb end siia tööalaselt teostama. Välismaalasest spetsialisti Eesti eluga kohanemine nõuab lisapingutusi ka tööandjatelt, kuna mujalt saabunud töötaja ei pruugi olla kursis Eesti töökultuuri, igapäevase eluolu, õiguste ja kohustustega ega oska veel eesti keelt. Seetõttu vajavad tuge nii välisspetsialist kui ka tööandja. Kohanemisprogramm on abiks välisspetsialisti värvanud ettevõtjale, vähendades tema koormust välisspetsialisti kohanemise toetamisel ja ka näiteks keeleõppel. Piisava arvu inimeste puhul on kokkuleppel koolitajaga võimalik korraldada koolitusi ka ettevõtte enda ruumides.

 

Miks koolitustel osaleda?

Kõik kohanemisprogrammi koolitused on tasuta. Koolitused on praktilised ja sisaldavad palju elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ja neid teadmisi igapäevaelus kasutada. Kõik koolitused toimuvad avatud  ja toetavas õpikeskkonnas professionaalsete juhendajate käe all. Lisaks uute teadmiste saamisele on koolitustel osalenutel suurepärane võimaluse luua omale Eestis tutvusvõrgustik ja saada uusi kontakte. Koolitusprogrammi läbiviija on Expat Relocation Estonia. Kohanemisprogrammi rahastavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning Siseministeerium.

 

Kohanemisprogrammi ja koolituaegade kohta loe: www.settleinestonia.ee

 

Südikad maailmaparandajad, kandideerimise lõpuni on jäänud 10 päeva!
Käimasolev hange
Kümmet lõimumist edendavat spordi- ja kultuuriprojekti toetatakse 80 000 euroga
Üle 200 vene noore kolib suvel Võrumaa peredesse
Üle saja väliseesti noore tuleb suvel Viljandimaale keelelaagrisse
Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
Mai teine pool meelitab slaavi kultuuriga
Juuni algul ela kaasa Ukraina kultuurile
Mais alustas tööd uus uuringute valdkonna juht
Anna Farafonova liigub uuele ametikohale
Tasuta tugiteenus haridusasutustele

 
Südikad maailmaparandajad, kandideerimise lõpuni on jäänud 10 päeva!
 

Tuletame meelde, et käimas on personaliotsing Narva ja Tallinna eesti keele majadesse. Otsime eesti keele õpetajaid ja keeleõppeprojektide läbiviijaid, kelle töö algab kavakohaselt tuleva aasta jaanuaris.

Mõlemasse majja asub tööle viis spetsialisti, kes on ühtaegu tugevad nii eesti keele õpetamises A1 ja A2 tasemel kui ka õppe elavaks muutmises ja keeleõpet toetavate praktikate korraldamises. Lisaks võetakse tööle keeleõppe tegevuste läbiviijaid-eestvedajaid, kelle ülesandeks on lõimumist toetvate ühistegevuste korraldamine, koostöövõrgustike loomine, vajadusel ka keelekohvikute läbiviimine ettevõtetes ja kogukonnakeskustes.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul võiks eesti keele majadest saada piirkonna sõlmpunkt, kus eesti keele õpe ja praktiseerimine käib mitmekesiselt, sh mõnusas klubilises vormis. „Otsime inimesi, kellel on tugev motivatsioon valdkonda panustada. Unistame, et eesti keele majadest saavad positiivse atmosfääriga kohad, kuhu inimestel on meeldiv tulla ning kus nad saavad nõu ja tuge eesti keele õppimisel ja ka Eesti ühiskonnas kodusemalt tundmisel.“

Välja valitud inimesed alustavad tööd 2019. aasta alguses. Tööleasumisele eelneb Tartu Ülikooli põhjalik täiendkoolitus.

Sihtasutus ootab huvilisi infopäevale Tallinnas 9. mail kell 13:00-15:00 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor saalis, Suur-Sõjamäe 10a, ruum nr 227, II korrus.

Kandideerimise tähtaeg on 18. mai 2018.

Tutvu töökuulutustega:
- eesti keele õpetajate otsimise kuulutus: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1090
- eestvedajate otsimise kuulutus: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1091

 

Käimasolev hange

Mais avanes riigihange „Eesti keele kursused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele“
 

Riigihanke eesmärk on leida keeleõppekorraldajad eesti keele A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel kursuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vähelõimunud püsielanikele Narvas, Tallinnas ning Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Kursused tuleb ellu viia ajavahemikul 21.08.–21.12.2018. a.

Hange on jagatud osadeks: 1. osa - Narvas elavad vähelõimunud püsielanikud; 2. osa - Tallinnas elavad vähelõimunud püsielanikud; 3. osa - Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas elavad vähelõimunud püsielanikud.

Kokku luuakse hanke raames 1200 õppekohta.

 

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/197300 

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 07. juunil 2018  kell 11.00.  
 

Eesti keele kursusi rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Kümmet lõimumist edendavat spordi- ja kultuuriprojekti toetatakse 80 000 euroga

Integratsiooni Sihtasutus valis ligi 100 projektikonkursile laekunud taotluse hulgast välja kümme projekti, mida toetatakse 80 000 euroga. Valitud projektid loovad soodsa pinnase eri emakeelt kõnelevatele Eesti inimestele omavahel lävimiseks.

Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul on osalemine ühises kaasahaaravas tegevuses üks parimaid eri kultuuritaustaga inimeste lõimumismooduseid. „Koos sporti harrastades ja kultuuriüritustest osa saades tekivad kontaktid eri emakeelt kõnelevate inimeste vahel märksa loomulikumalt kui muidu,“ lausus Tondi.

Allpool on ülevaade toetust saanud projektidest. Ühele projektile taotletav toetus võis maksimaalselt olla 10 000 eurot.
 

• Spordiürituste Korraldamise Klubi Narva Energiajooks 2018 toimub sel aastal kaheksandat korda ning on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks rahvaspordisündmuseks.

 

• Eesti Jalgpalli Liidu projekt „Me kõneleme jalgpalli!“ toob Ida-Virumaa jalgpallifestivalidele kokku 400 tüdrukut, kes Eesti naistreenerite käe all ja naiskoondislastega koos osalevad lõbusates harjutustes ja mängudes.

 

• MTÜ Lasnaidee projekt „Lasnamäe kogukondlik linnaaed“ loob läbi kogukondliku linnaaianduse heanaaberlikke sidemeid. Linnaaia algatus Võru 11 hoovis loob Lasnamäel esimese omalaadse suhtlus- ja kogunemiskoha, kus korraldatakse avalikke seminare, töötube ja talguid.

 

• MTÜ ContempArt Narva Ooperipäevadel tutvustatakse kaasaegset klassikalist muusikat ning saab nautida maailma esietendusi ja noorte loovisikute tööd. Suureks sündmuseks on eesti helilooja Madis Järvi Narvale pühendatud uudisteose esitamine.

 

• OÜ Mägede Hääl korraldab Kohtla-Järvel kahepäevase kogupereürituse, mille kontserdite kava kõrvutab kohalikke artiste nagu Estrada Orchestra, Smoke'N'Smile ja Kaschalot üleriigiliste esinejatega nagu Winny Puhh, Orelipoiss ja Holy Motors, et seeläbi Ida-Viru venekeelseid bände tuua laiema publikuni.
   
• Tallinna Keskraamatukogu korraldab Eesti kirjanike kohtumised "#minaloenagasina?!"/„#ячитаюаты?!“ vene keelt emakeelena kõnelevate õpilastega.

 

• Kistler-Ritso Eesti SA projekt „Kümme kümnendit Eesti ajaloos“ arendab noorte koostööoskust, andes teadmised akadeemilisest kirjutamisest ning näituste kureerimisest.

 

• Motus spordiklubi „EV 100 Narva Jooksusari 2018“ pakub jooksuüritusi hooajaringselt.
   
• SA Eesti Spordi- ja  Olümpiamuuseumi lõimumisprogrammi "Sport ühendab!" abil tutvustatakse Ida-Virumaa noortele spordilugu ja -kultuuri. Haridusprogramme ja töötube uuendatakse, et neid oleks võimalik läbi viia kakskeelsetena ning et need kõnetaks ka eesti keelest erineva emakeelega noori.

 

• Eesti Orienteerumisliidu projekt „Ida-Virumaa venekeelse elanikkonna kaasamine orienteerumiskogukonda“ soovib liita elanikke nii osalejana kui ürituste läbiviijana.

 

Projektide tegevused toetavad arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärki 1 (Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud meetme) 1.2 Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas eesmärkide elluviimist, vt Lõimuv Eesti 2020: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee, tel 659 9069

 

Üle 200 vene noore kolib suvel Võrumaa peredesse

Üle 200 noore Ida-Virumaalt ja Tallinnast õpib eeloleval suvel eesti keelt ja kultuuri tundma nii, et kolib selleks ajutiselt ümber eesti peredesse Võrumaal. Pereõpet korraldab Integratsiooni Sihtasutus.

Pereõpe on hästitoimiv meetod tutvustada Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega 7-18aastastele noortele lähemalt eesti kultuuri ning pakkuda võimalusi keele praktiseerimiseks ja kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.

Projektikonkursil osutus edukaks kolm pakkujat. Nii korraldavad pereõpet tänavu MTÜ Volonta, MTÜ Veeda vaheaeg Võrumaal ja MTÜ Lapsele oma kodu.

Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul annab kümme päeva eestikeelses peres koolinoortele väga hea keelepraktika kõrval ka võimaluse kogeda teistsugust elukorraldust.

„Noortele pannakse kokku põnev programm, nii et jututeemadest ei tule neil kindlasti puudu. Külastatakse kohalikke vaatamisväärsusi, käiakse matkamas, peetakse lõkkeõhtuid ja piknikke, hoolitsetakse koduloomade eest ning mängitakse sportlikke võistlusmänge. Tegevuste valikul arvestatakse lisaks ilmale ka noorte sooviga,“ ütles Tondi.

Pereõppe toimumise ajagraafik ning kontaktid asuvad siin: https://www.integratsioon.ee/2018-eesti-keele-ja-kultuuri-ope-peredes-projektilaagrites-pusilaagrites

Integratsiooni Sihtasutus on toetanud eesti keele ja kultuuri õpet peredes ja laagrites alates 1998. aastast ja sellest on osa saanud ligikaudu 20 000 last ja noort Eestimaa eri paigust.

Eesti keele ja kultuuri õpet peredes toetatab Kultuuriministeerium 85 240 euroga.
 

Eesti keele õpe eesti peredes projektid toetavad arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärk 2 (Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu)  meetme 2.1  „Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks“ elluviimist.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Üle saja väliseesti noore tuleb suvel Viljandimaale eesti keele ja kultuuri laagrisse

Integratsiooni Sihtasutus korraldab väliseesti noortele juunist augustini eesti keele- ja kultuurilaagrid, kus partneri MTÜ HeadEst abiga võõrustatakse viies laagrivahetuses 110 noort.

 

Sel aastal tuleb laagrisse noori 30 riigist - Portugalist, USA-st, Poolast, Norrast, Taanist, Iirimaalt, Saksamaalt, Türgist, Serbiast, Mehhikost, Itaaliast, Maltalt, Belgiast, Hollandist, Rootsist, Soomest, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Austriast, Lätist, Aafrikast, Bahama saartelt, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Kõrgõztanist, Austraaliast, Kanadast ja Hondurasest.

 

Keelelaagrites õpivad 13-18aastased väliseesti noored eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega ja tehakse sporti. Väliseesti noorte kõrval lööb laagris kaasa 40 Eesti tuginoort, kes toetavad võõrsil elavaid eakaaslasi eesti keeles suhtlemisel ja tutvustavad neile noorte tegemisi Eestis.

 

Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul tunnetavad välismaal elavad eesti noored neis laagreis sidet kodumaa ja eesti keelega. „Laagris kogetu motiveerib neid Eesti kohta rohkem teada saama ja ärgitab mõtlema, kuidas oma tulevikku Eestiga siduda,“ märkis Tondi.
 

• I vahetus – 25. juunist – 5. juulini 2018 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee;
• II vahetus – 9. juulist – 19. juulini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee;
• III vahetus – 23. juulist – 2. augustini 2018 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee;
• IV vahetus – 24. juulist – 3. augustini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel. Toimub Sammuli Puhkekülas Viljandimaal   www.sammuli.ee;
• V vahetus – 6. augustist – 16. augustini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt.  Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee.

Kokku registreerus Integratsiooni Sihtasutuse kodulehe kaudu 2018. aastal toimuvatesse suvelaagritesse üle 200 välismaal elava noore.

Väliseesti noorte suvelaagreid korraldab Integratsiooni Sihtasutus alates 2000. aastast.
 

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid toetavad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020“ raames ning Riigikantselei EV100 projektist.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@intergratsioon.ee, tel 6 599 069

 

Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
 

Tänavune viktoriin tuleb ühe küsimustikuga ehk 50 küsimusega eesti keeles. Iga viktoriini lahendanu saab kohe pärast viktoriini lõppu 30. novembril oma e-posti aadressile personaalse lingi viktoriini tulemustega.
 

Kodanikupäevaga samal nädalal toimuv viktoriin on järjekorras kuueteistkümnes. Varasematel aastatel on sihtasutus koostanud mitu erinevat viktoriini küsimustikku, mis suunatud lahendamiseks eri vanuseastme õpilastele. Aastate jooksul lahendas viktoriini edukalt lõpuni ligi 75 000 õpilast. Aastatel 2015–2017 pakkus sihtasutus viktoriini lahendamise võimaluse ka täiskasvanutele – 10 000 isikut panigi oma kodanikuteadmised proovile.
 

Kodanikupäeva viktoriini läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.

 

Mai teine pool meelitab slaavi kultuuriga

Mai teisel poolel peetavad traditsioonilised slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad on kõigi Eestis elavate slaavirahvaste jaoks suur ja tähtis pidu.

Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi kutsub kõiki kultuurihuvilisi inimesi kultuuripäevade sündmustest osa saama, sest Eestis elavad slaavlased on kokku pannud tõeliselt põneva kultuuriprogrammi. Tule kuula, kuidas kõlab slaavi vaimulik, klassikaline ja rahvamuusika ning ela kaasa omanäolistele slaavi tantsudele ja folkloorile.
 

Slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad 2018

KAVA

 

18. mail kell 13 Vene Kultuurikeskuses

X Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevade avamine.

"Vene kirjanduse igaviku kujundid ja sümbolid - vestlus vene kirjakeelest“

Sergei Fjodorov, pedagoogikateaduste kandidaat, Peterburi diplomijärgse pedagoogilise hariduse akadeemia filoloogia osakonna juhataja.
 

18. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses

Vene Kunstnike Ühenduse Eestis näituse avamine
 

18. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Naiskoori Slavjanka kontsert "Ja hinges on kevad"

 

19. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses

Kammerkoori Eleegia ja segakoori Russ kontsert

 

21. mail kell 17 Vene Kultuurikeskuses

Kultuuriajaloo magistri Tatjana Tšervova loeng "Iidse vene kultuuri ja kirjanduse ajaloost"

 

22. mail kell 12 Vene Kultuurikeskuses

Eesti Kunstnike Liidu liikme Sergei Minini loeng "Kirill ja Methodius"

 

23. mail kell 18:30 Aleksander Nevski Katedraalis

Õigeusu vaimulike laulude kontsert, pühendatud Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse mälestusele. Osalevad Tallinna kirikute koorid ja ilmalikud koorid.
 

23. mail kell 17 Vene Kultuurikeskuses

Klassikalise muusika kontsert "Slaavlaste hääled", osalevad Vene Filharmooniaühingu solistid

 

24. mail kell 11 Vene Kultuurikeskuses

Eesti Kunstnike Liidu liikme Valeri Lauri loeng "XVIII-XIX saj. vene maalikunsti kirjandusteostel põhinevad süžeed"
 

24. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Folkloorikontsert "Laulusillad", osalevad Tallinna ja Haapsalu folkloorikollektiivid

 

25. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Vene kultuuri päev "Vene ime", pühendatud kontsertbalalaika 130. aastapäevale

- Film "Kolme pillikeele saladus" (toetab Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis) 

- Teenelise Valgevene harrastuskollektiivi rahvakunstiansambli Rondo (Brest) esinemine
 

26. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Valgevene kultuuri päev, osalevad Valgevene (Minsk, Brest) ja Tallinna folkloori-, teatri- ja instrumentaalmuusika kollektiivid

 

27. mail kell 13 Vene Kultuurikeskuses

Sankt Peterburgi Puškini rajooni Laste Muusikakooli №45 õpilaste klaverikontsert

 

27. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses

Ukraina kultuuri päev, osalevad Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis loomingulised kollektiivid ja solistid

 

Sissepääs tasuta.

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevade peakorraldaja, kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi juhatuse liige, e-post: semjana7@gmail.com

 

Juuni algul ela kaasa Ukraina kultuurile

 

3. juunil 2018 kutsub Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Lindakivi kultuurikeskusesse rahvusvahelise laste ja noorte festivali „Kvitõ Ukrainy“ galakontserdile, mille programm on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

 

Festivalil osalevad koreograafiaansambel Kolor, instrumentaalansambel Meloodia, laste vokaalstuudio UN C ANTO ning pühapäevakoolide õpilased Tallinnast, Valgast, Narvast, Sillamäelt ja Tapalt. Välisesinejana lööb kaasa noorteteater Rezonans Ukrainast. Festivali programmi režissöör on koreograafiaansambli Kolor kunstiline juht Niina Koort.

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis president Vladimir Palamar kutsub kõiki külastama galakontserti, pühapäevakoolide õpilaste käsitöölaata ja kunstinäitust.

 

Uksed on avatud kell 15.00, galakontsert algab kell 15.30. Sissepääs on tasuta. Tere tulemast!
 

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

 

Lisainfo: Ljubov Laur, Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, e-post: ukrainaoae@gmail.com, tel 5668 9607

Tööd alustas uus uuringute valdkonna juht

Alates 7. maist on Integratsiooni Sihtasutuse uus uuringute valdkonna juht Olga Loitšenko.  

Olga on lõpetanud Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppe (2015. aastal). Pärast seda astus ta doktorantuuri, kus jätkab kolmandat aastat õpinguid lingvistika erialal. Olga uurib eesti-vene kakskeelsete keelejuhtide värvisõnavara ja -assotsiatsioone. Praegu tegeleb ta kognitiivse ja psühholingvistikaga ning on seadnud eesmärgiks liikuda ka neurolingvistikasse.

Olga varasem töökogemus on peamiselt turismivaldkonnast – ta töötas kaks aastat giidina Tallinn Traveller Toursis. Uuringuvaldkonnaga on ta kokku puutunud doktorantuuri kaudu, osaledes projektis COST New Speakers in a Multilingual Europe: Opportunities and Challenges koos oma juhendajaga ning algatades projekti „Eesti-vene kakskeelsete sinised ja lillad värvikategooriad eesti ja vene keeles“, mille planeerib lõpuni viia 2019. aasta jaanuaris. Lisaks sellele on ta juhendanud üliõpilaste seminari- ja bakalaureusetöid kakskeelse keelekäsitluse, identiteedi ja keelehoiakute kohta. Suurimaks saavutuseks peab Olga artikli Colour terms in the blue area among Estonian-Russian and Russian-Estonian bilinguals ilmumist kogumikus Progress in Colour Studies. Cognition, language and beyond eeloleval suvel.    

Anna Farafonova liigub uuele ametikohale

Seni Integratsiooni Sihtasutuse Narva kontoris nõustajana töötanud Anna Farafonova võtab alates 14. maist Ljudmilla Peussalt üle koostöötegevuste valdkonnajuhi rolli seoses viimase siirdumisega pikemale puhkusele. 

Antud valdkonnajuhi ülesandeks on koostöötegevuste plaanimine ja elluviimine ning koostöövõrgustiku arendamine.

 

Tasuta tugiteenus haridusasutustele

 

Eesti Pagulasabi pakub heade partneritega koostöös haridustöötajatele üle Eesti tuge rände- ja pagulastaustaga laste ja noorte õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemisel ning mitmekultuurilise ja salliva õpikeskkonna kujundamisel. 
 

Tasuta teenuse eesmärgiks on tõsta haridustöötajate professionaalset enesekindlust rände- ja pagulustaustaga laste ja noorte õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemisel ning mitmekultuurilise ja salliva õpikeskkonna kujundamisel. 
 

Teenust saavad tellida kõik Eesti haridusasutused – koolid, lasteaiad või noorsootööasutused. Pakutakse tuge nii haridusjuhtidele, õpetajatele kui tugitöötajatele.
 

Võimalik on saada tuge ühekordselt (näiteks, õpetajatele koolituspäeva korraldamine või õpilastele maailmaharidusliku töötoa läbiviimine) kui ka leppida kokku pikaajalises tegevusplaanis.
 

Nõustamistegevuse vorm lepitakse kokku iga vastava haridusasutusega eraldi, lähtuvalt selle individuaalsetest vajadustest. Haridusasutuse toetamine võib toimuda nii otsekohtumiste (nt nõustamisvisiidid ja koolitused) kui ka vahendatud kohtumiste (nt kirjavahetus, telefoni või Skype kõne) vormis.
 

Teenuse sisu lähtub haridusasutuste individuaalsetest vajadustest. Laias laastus on teenusel kaks suunda:
1. Konsultatsioonid ja koolitused haridusasutuste juhtkonna, õpetajate ja tugitöötajate sihtgrupile.
2. Teadlikkust tõstvad ja silmaringi avardavad tegevused nii haridusasutustes õppivatele lastele ja noortele kui nende vanematele.
 

Teenust osutatakse Eesti Pagulasabi projekti “Mobiilsete nõustamisgruppide käivitamine haridusasutustes põgenikutaustaga laste õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemiseks” raames, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. 
 

Rohkem infot teenuse sisu kohta leiab siit: http://www.pagulasabi.ee/tugiteenus-haridusasutustele

 

Tööandja, kasuta võimalust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks!
Otsime eesti keele kursuste läbiviijaid
Kes tutvustaks Eesti kultuuriruumi siin elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele?
Otsime uudseid lahendusi, mis soodustavad eesti keele kasutamist loomulikus suhtluskeskkonnas
Esimesed pereõppevahetused Võrumaal on toimunud
Meediahariduse projektid elavdasid 200 õpilase ajakirjandushuvi
Ilmus raamat „Meie, mustlased“
Ingerisoomlased kutsuvad laulu- ja tantsupeole
Nädalavahetusel on Läti kultuuripäevad Eestis

 

Tööandja, kasuta võimalust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks!
 

Alates 1. juunist 2018 saavad tööandjad taotleda töötukassast koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks*. Häid valikuid eesti keele õppeks on kõigile, kuid nende hulgast sobivaima variandi leidmine ei pruugi olla lihtne ülesanne. Kutsuge appi Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, et leida teie töötajate vajadustele enim sobivad keeleõppelahendused.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad analüüsivad teie töötajate ootusi eesti keele õppele. Tänapäeval on õppimisvõimalusi sedavõrd palju, et keskendudes iga õppija vajadustele ning võimalustele on võimalik vältida keskpäraseid ja poolikuid lahendusi. Nii tööandja kui ka töötaja huvi on siseneda keeleõppesse eesmärgistatult ja õppida tõhusaimal viisil.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse kohta saate lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine või võttes ühendust infotelefonil 800 9999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee

 

Vastavalt tööandja soovile pakub Integratsiooni Sihtasutus ka:

• töötajatele kohanemis- ja lõimumisalast teavitust ning nõustamist tööandja ruumides;
• pärast töötajate keeleõppe käivitamist tuge metoodikate rakendamisel; lisaks juhendavad, kuidas toetada töötajate iseseisva keeleõppe alustamist ja jätkamist;
• võimalust osaleda mitmeetapilisel koolitusel keelekohvikute metoodika rakendamiseks ja samuti mentorlust.

 

Tööandjale pakutava toe elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused".

* Koolituse maht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust.

Toetuse saamiseks peab ettevõte taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud.

 

Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, siis koolitajaga ise sobiv õppekava koostada. 

 

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu ning palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.

 

Täpsemad tingimused koolitustoetuse taotlemiseks leiate töötukassa kodulehelt https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/koolitustoetus-tooandjatele

 

Koolitustoetuse taotlemise avalduse saate esitada enda jaoks sobival viisil e-töötukassas, e-postile koolitustoetus@tootukassa.ee, posti teel või töötukassa esinduses kohapeal.

 

Otsime eesti keele kursuste läbiviijaid

Avatud on riigihange Eesti keele kursuste korraldamiseks vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.

Riigihanke eesmärk on sõlmida neli hankelepingut eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel kursuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajavahemikul 21.08.2018–21.12.2018 vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Hanke raames luuakse 608 õppekohta.

Riigihange on jaotatud osadeks järgmiselt: Ida-Virumaa (osa 1) ja Tallinn ja/või muu Eesti (osa 2).
 

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/197605.

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 14. juunil 2018 kell 11.00.   

Kursusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ alategevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ kaudu.
 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Kes tutvustaks Eesti kultuuriruumi siin elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele?

Juunis avanes riigihange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“.

Riigihanke eesmärk on sõlmida kuni neli hankelepingut Eesti kultuuriruumi tutvustavate tegevuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajavahemikul 01.08.2018–31.10.2019 Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Riigihanke raames saavad kultuurimooduli tegevustes osaleda tuhat inimest.

 

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris. Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 2. juulil 2018  kell 11.00.  

 

Tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfondi projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Otsime uudseid lahendusi, mis soodustavad eesti keele kasutamist loomulikus suhtluskeskkonnas

 

Kutsume MTÜsid, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja eraettevõtteid osalema projektikonkursil eelarvega 300 000 eurot. Konkursi eesmärk on luua võimalusi, tehnoloogiaid ja võtteid eesti keele kasutamiseks mitteformaalses suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keelt madalamatel tasemetel kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus.
 

Ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt 30 000 eurot.
 

Taotluse esitamise tähtaeg on 21. juuni.

Narvas toimub infotund 11. juunil kell 11:00-12:30 sihtasutuse nõustamiskeskuses (Kerese 3, II korrus). Infopäevale palume registreeruda e-posti aadressil martin.eber@integratsioon.ee

 

Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium

Lähem info konkursi kohta: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=724

 

 

Esimesed pereõppevahetused Võrumaal on toimunud
 

Pereõppe esimeses (1.-10. maini), teises (13.-22. maini) ja kolmandas vahetuses (24. maist 2. juunini) Võrumaal osales kokku 30 õpilast, sh Narva Keeltelütseumist 23, Narva Pähklimäe Gümnaasiumist 1, Narva Kesklinna Gümnaasiumist 3 ja Sillamäe Kannuka Koolist üks õpilane.

Veeda Vaheaeg Võrumaal projekti osalejate muljed on positiivsed – pereõpe on hea võimalus eesti keeles suhelda ja kuulda eesti keelt pidevalt enda ümber. Ilmad on ka olnud ilusad ning sestap käisid noored pärast tunde aega veetmas Tamula rannas ja promenaadil. Võrumaa pered vastuvõtjatena on samuti rahul: "Lapsed on toredad ja kõik läks kenasti.“
 

Elizaveta Tsõganova jagab enim kiidusõnu Võru gümnaasiumi headele õpetajatele ja sõbralikele klassikaaslastele. Ka Allan Ivanov mainib esimese asjana abivalmis Võru gümnaasiumi õpilasi. Lisaks kiidavad noored häid elutingimusi, huvitavaid ekskursioone ja maitsvat toitu. Nendega ühineb Anastassia Ivanova, kes samuti jagab häid sõnu Võru gümnaasiumi koolilõuna kohta.

Pereõppe läbiviimisega tegeleva MTÜ Volonta projektijuhi Maivi Liiskmanni sõnul ongi parimaks reklaamiks osalenud noorte positiivsed kommentaarid. „Need innustavad ka teisi klassikaaslasi tulema kümneks päevaks Võrumaale eesti keelt praktiseerima ja osa saama ühistest ettevõtmistest.“

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul pingutavad korraldajad tõsiselt, et eesti keele ja kultuuri õpe eesti peredes õnnestuks. „Esmatähtis on noorte ja nende vanemate rahulolu toimuva pereõppe suhtes, aga vähemtähtsad ei ole ka kultuuriprogrammi valik, vaba aja veetmise võimalused ja loomulikult söök.“

 

Integratsiooni Sihtasutus toetab käesoleval suvel ühtekokku 204 noore osalemist pereõppes.

 

Meediahariduse projektid elavdasid 200 õpilase ajakirjandushuvi

 

Kuidas sättida valgust foto ja video tegemiseks? Mida on vaja sütitava stsenaariumi kirjutamiseks? Kuidas kasutada kujundusprogramme? Neid ja teisi meediaoskusi omandas jaanuarist maini ligi 200 üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilast.
 

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektis osalenud 19 õppurit said praktilisi oskusi montaažitehnika ning korporatiivse video loomise eripärade kohta. Kõige huvitavamaks pidasid osalejad tööd valgusega ja stsenaariumi kirjutamist. Projekti raames tehti koostööd Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.

 

• MTÜ Lasnamäe Huvikooli projektis osales noori ühtekokku 15 Tallinna gümnaasiumist eesmärgiga muuta sotsiaalmeedia kasutamine teadlikumaks ning analüüsida erinevaid infoallikaid. Õpiti tegema kvaliteetseid fotosid mobiiltelefoni abil ning omandati praktilisi oskusi, kuidas neid töödelda ning valminud fotodest näitus kokku panna.

 

• Tapa Gümnaasiumi projekt “Pärielu koolimeedias" suunas õpilasi ühiskonnas aktiivselt ja vastutustundlikult kaasa rääkima. Eelnevalt said õpilased süvendatud ettekujutuse telesaate valmimise tehnilisest protsessist ning ka sisulisest ajakirjanduslikust poolest, millele aitasid kaasa õppekäigud ERRi ja konsultatsioonid professionaalsete meediatöötajatega. Projekti tulemusena anti 20 õpilase osalusel kooli FB lehel otse-eetrisse telesaade.

 

• Valga Gümnaasiumi 20 meediast huvitunud noort õppisid valmistama reklaamplakatit kujundusprogrammide abil. Külastati ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti ning erinevaid meediatoimetusi.
   
• MTÜ VVS Media Grupi projektis osales 30 eesti ja vene emakeelega õpilast Tallinna koolidest, et omandada oskus üles leida olulist infot, seda kriitiliselt hinnata ning saada pädevus meedia vahendusel avalikesse aruteludesse sekkuda. Teoreetiliste loengute kõrval osalesid koolinoored ka praktilistes video- ja loovtundides, filmisid ja koostasid telesaate tekste ja intervjuusid.

 

• Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased õppisid Arvo Iho juhendamisel, kuidas saada laia silmaringiga inimeseks. Selleks on vaja olla avatud erinevatele meediaallikatele - tasub vaadata dokumentaalfilme ja maailma tuntumate meediaasutuste saateid. 30 õpilase osalusel valmisid videoklipid sotsiaalsetest probleemidest (koolikiusamisest, raha ja töö väärtusest, telefonisõltuvusest jne).

 

• MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa korraldas fotonäituse waldorfkooli igapäevaelu kohta, tähistamaks waldorfhariduse 100. sünniaastapäeva. Näituse ettevalmistamine hõlmas õpilaste koolitamist (milline on hea foto, mida pildistamisel silmas pidada, kuidas fotosid järeltöödelda) ja näituse kommunikatsiooni korraldamist. Noored õppisid tundma eri meediakanaleid ja žanre, mille kaudu oma projektist rääkida.

 

• Tallinna Teeninduskooli 22 õppurit osalesid meedialaagris, et arendada kirjalikku eneseväljandusoskust. Osalejad omandasid uudise, arvamuse ja intervjuu loomise baasoskused, mida rakendati Teko meistrivõistlusi käsitlevate tekstide kirjutamisel. Toimusid ka pildilise uudisloome töötoad.
   

Meediahariduse projekte rahastas haridus- ja teadusministeerium ühtekokku 17000 euro ulatuses.

Projektide läbiv eesmärk oli teadvustada, kuivõrd mitmekesine võib meediatöö olla ning saada ülevaade ajakirjandustoimetuste keskkondadest ja karjäärivõimalustest meedias. Projektides osalenud noored oskavad nüüd paremini mõtestada uudiste väärtust ja asjaolu, et ühel infol saab olla mitmeid erinevaid tähendusi.
 

 

Ilmus raamat „Meie, mustlased“

29. mail esitleti dokumentaalfoto raamatut “Meie, mustlased” (We, the Roma), mille autoriks on fotokunstnik Annika Haas ja Eesti romade kogukonna lapsed üle vabariigi.

 

Eesti on koduks pea 200 eri rahvusele, nelja sajandi vältel on eestlaste seas elanud ka romad ehk rahvakeeli mustlased. Stereotüübid ja negatiivsed arvamused romade kohta on laialt levinud, kuid kas on õiglane kritiseerida, kui sügavam teadmine või vaade selle rahvakillu kohta tegelikult puudub.

 

Haas on tegelenud Eesti romade eluolu jäädvustamisega ligi 10 aastat. Fotograaf jagas mustlaslastele üle Eesti välja pisikesed pildimasinad ning kahe aasta jooksul jäädvustasid nad kõike seda, millest nende elu koosneb ja mis on neile tähtis. Fotoprojektis osalesid kogukonna noorema põlvkonna esindajad Valgast, Tartust, Varstust, Maardust, Kohilast, Tapalt, Kallastelt ja Paldiskist.

Lisaks laste ja Haasi fotodele moodustab raamatus omaette osa ka ühe mustlasperekonna isiklike fotode arhiiv 1960.-1990. aastaist, andes raamatule juurde väärtusliku visuaalantropoloogilise nüansi. Raamat on kakskeelne – eesti ja inglise.

 

Raamatu sünnile on kaasa aidanud paljud inimesed ja organisatsioonid, sh Integratsiooni Sihtasutus.

 

Ingerisoomlased kutsuvad laulu- ja tantsupeole

Eesti Ingerisoomlaste Liit korraldab laulu- ja tantsupeo, mis leiab aset 16. juunil kell 13:30 Iisaku lauluplatsil.
 

Eestis elavate ingerisoomlaste laulu-ja tantsupidude traditsioon sai alguse 1991. aastal Elvas. Sellest ajast on peetud 27 laulupidu erinevates Eesti linnades. Seekordne pidu on Iisakus, et tutvustada Ida-Virumaa elanikele Ingerisoomlaste rahvuskultuuri. Kokku tuleb ligi 400 esinejat: ingerisoomlased ja isurid Eestist, Soomest ja Venemaalt ning peost võtavad osa ka kohalikud eesti folkloorirühmad Alutaguse vallast.

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Maire Petrova, Eesti Ingerisoomlaste Liidu juhatuse esinaine, tel +372 526 0394, e-post: maire2008@gmail.com

 

Nädalavahetusel on Läti kultuuripäevad Eestis

9.-10. juunini toimuvad Tallinnas Läti 100. juubeliaastat tähistavad Läti kultuuripäevad Eestis „Läti 100“. 

 

9. juunil Maarjamäe lossi pargis (Pirita tee 56)

• Avaürituseks on mängufilmi „Vanaisa, kes on arvutist ohtlikum“ esilinastus Eestis. Lätis pälvis film viimase viie aasta kõige vaadatuma perefilmi tiitli.
• Folkloorigruppide, tantsutruppide ja teiste esinejate kontserdid.
• Kogu päeva vältel on võimalik külastada Läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaata.
• Kaasaegse Läti disaini toovad endaga pood M50 ja teised.
• Kogu päeva vältel tegutsevad käsitöötoad.  
• Jahutust pakkuvad Valmiermuiža õlu ja tõeline Läti kodujäätis „Gogelmogelsilt“.  
• Traditsioonilisi läti toite valmistab Läti kuulus koduperenaine Ilze Briede.  
• Maitsta saab tõelist läti leiba, pirukaid ja jaanijuustu.

10. juunil Meistrite Hoovis (Vene 6)

• Läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaat ja kontserdid.

Kavaga tutvumiseks külasta https://www.facebook.com/lkpeL100/

 

Lisainfo: Laura Šmideberga, Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis, e-post: laura.shmideberga@gmail.com, tel +372 545 11595