Jaanuaris jätkuvad kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad tasuta kursused
Ida-Virumaa noortele suunatud õppeprogramm keskendus tulevikuvalikute tutvustamisele
Rahvuskultuuriseltside üritused
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood inimestest Eestis

Kodakondsuse eksami ettevalmistuskursused

Jaanuaris jätkuvad kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad tasuta kursused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös MTÜ-ga Kodanikukoolitus viivad ka 2017. aastal läbi tasuta 2-päevaseid kursuseid kodakondsuse eksamiks ettevalmistamiseks. Koolitusi viiakse läbi Tallinnas, Ida-Virumaal ja gruppide täitumisel ka mujal Eestis.

„Kodakondsuse eksami ettevalmistuskursus on mõeldud esmajoones inimesetele, kes valmistuvad kodakondsuse eksamiks. Samuti on koolitus asjakohane neile, kes veel eksamile minekut ei plaani, kuid tahaksid teada, kuidas Eesti õigussüsteem ning seadusandlus töötavad,“ tutvustas koolitusi MTÜ Kodanikukoolitus projektijuht Anu Viltrop.

Kahepäevasel koolitusel õpitakse tundma Eesti Vabariigi põhiseadust, mis määratleb ära meie põhilised õigused ja kohustused. „Väga sageli arvatakse, et seadused on nii keerulised, et need on mõeldud vaid juristidele. Koolituselt saab osaleja julgust ja innustust edaspidi keerukamates olukordades iseseisvalt seadusi uurida ning nendest vastuseid otsida,“ lisas Viltrop.

Koolitus kestab kokku 18 tundi, mis sisaldab 14-tunnist interaktiivset loengute ja arutelude osa, kus selgitatakse muuhulgas ka EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse eksami tehnilist korraldust. Õpitu paremaks kinnistamiseks toimub neljatunnine õppekäik mõnda Eesti riigi ametiasutusse. Enne kodakondsuse eksami sooritamist tehakse koos läbi ka proovitest.

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused toimuvad peaasjalikult nädalavahetustel. Uue aasta esimene koolitus toimub juba 11.-12. jaanuaril Kohtla-Järvel. Kõiki kursustel osaleda soovijaid oodatakse ühendust võtma kursuste korraldajaga MTÜ Kodanikukoolitus telefonil +372 506 9028 või e-posti aadressil koolitus@kodanikukoolitus.eu. Koolituste ja kursuste korraldaja kohta leiab infot kodulehelt http://www.kodanikukoolitus.eu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid korraldab SA Innove. Eksamitele saab registreerida läbi riigiportaali eesti.ee.

EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Anu Viltrop, MTÜ Kodanikukoolitus projektijuht, tel: +372 5665 9118, e-post anu.viltrop@gmail.com Koolitustele registreerumine telefonil +372 506 9028 või e-postiaadressil koolitus@kodanikukoolitus.eu

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

2016. aasta noorteprogrammi kokkuvõte

Ida-Virumaa noortele suunatud õppeprogramm keskendus tulevikuvalikute tutvustamisele

Ida-Virumaa noored osalesid neli kuud väldanud õppeprogrammi tegevustes, kus neil õnnestus külastada erinevaid organisatsioone, õppeasutusi ja tutvuda inspireerivate paikade ning inimestega. Projekti lõpuüritus toimus 20. detsembril Tallinnas.

Narva 6. Kooli 9. klassi õpilase Darja Poljakova jaoks oli projektis kaasalöömise juures kõige huvitavam see, et tutvuda sai Kohtla-Järve Noortekeskuse noortega ja ka noortekeskuse tegevusega. „Kõige enam üllatas mind projekti käigus külastatud kohtadest Tartu Observatoorium Tõraveres, täpsemalt see, et selle koha järgi on nime saanud asteroid „Tõravere”. Usun, et kõige rohkem kasu tulevikuks sain Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tudengite ja lektori läbiviidud programmeerimise sissejuhatavast lühikursusest - meile tutvustati, kuidas likvideerida Windows 10 probleeme,” selgitas Poljakova.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi 10. klassi õpilase Karina Ivantsova arvates sai ta programmi raames palju kasulikku infot just erinevate õppeasutuste kohta. „Mulle meeldis see, et Tartus saime arvutitega tööd teha, mis oli keeruline, kuid põnev, ” tõdes Ivantsova.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) noortele suunatud ühiskondlikku sidusust toetava programmi tegevused viidi ellu 2016. aasta septembrist detsembrini. Programmis osales enam kui 30 noort Narvast ja Kohtla-Järvelt, kes osalesid neljal  õppereisil ning koolitusel.

Septembris toimus seminari vormis õppepäev Narva Noortekeskuses. Noorte tähelepanu tõmbamiseks toimus seminar vestluse ja arutelu vormis, et innustada osalejaid kaasa mõtlema. Koos noortega arutati Ida-Virumaa piirkonna arenguvõimaluste üle – kuidas ja mismoodi saavad noored ise mõjutada ning arendada enda jaoks sobilikku elukeskkonda. Tutvustati ka erinevaid võimalusi (isetegevustes ja projektides osalemist) oma soovide, ideede realiseerimiseks.

Oktoobris sõitsid noored Võrumaale. Külastati Võrumaa Kutsehariduskeskust ja Suure Munamäe vaatetorni. Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimus ekskursioon, kus tutvustati koolis õpetatavaid erialasid ja õppeasutuse õpilased rääkisid külalistele ka oma õppimiskogemusest kutsehariduskeskuses.

Novembrikuu õppereis viis Tartumaale. Külastati Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumi Tõraveres. Eesti Lennuakadeemias tutvustati õppeasutuse erialasid ja ühtlasi said noored proovida lennusimulaatorit – istuda kokpitis kapteni positsioonil ning ise lennukit juhtida.  TÜ arvutiteaduse instituudis toimusid töötoad asjade interneti ehk IoT (Internet of Things) ja arvutigraafika-virtuaalreaalsuse laborites. Lisaks said noored tutvuda Tartu Observatooriumi külastuskeskusega Tõraveres.

Viimane õppereis toimus detsembris, kus osalejad külastasid TTÜ Eesti Mereakadeemiat, kus noored tutvusid kooliga ja said proovida simulaatorit. Lisaks said nad vestelda Mereakadeemia erinevate erialade tudengitega ning proovida meremehesõlme tegemist. Osalejad külastasid ka LIFT99 ruume, mis on iduettevõtete uuteks tööruumideks ja ürituste korraldamiseks. Noortel õnnestus vestelda ka Vladimir Funtikoviga, kes on Creative Mobile asutaja http://creative-mobile.com/.

MISA viib lõimumisalaseid koostöötegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, tel:  659 9840, e-post: natalia.reppo@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside üritused

Rahvusvaheline tekstiilinäitus „Textile Marina“

6. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2017 on Narvas avatud rahvusvaheline tekstiilinäitus „Textile Marina“, mis on pühendatud merele.

Näitus on avatud iga päev Tartu Ülikooli Narva Kolledži (Raekoja plats 2) näituseruumis. Sissepääs on tasuta. Näitusel on võimalik näha Eesti, Läti ja Leedu käsitöömeistrite teoseid. Eestit esindab Club Patchwork Plus.

Juulis toimus näituse avamine Jurmalas, Lätis. Novembrist detsembrini oli võimalik töödega tutvuda Stockholmis, Rootsis. Jaanuaris on näitus Narvas ning veebruaris Sillamäel. Sillamäel on näitus avatud 6.-21. veebruarini Sillamäe huvi- ja noortekeskuses Ulei.

Lisainfo: Natalja Kapajeva, Club Patchwork Plus juhatuse liige, e-post: nkapajeva@mail.ru, tel 5399 3703

Sündmusterikas jaanuarikuu Kundas

Kundas tegutseb juba 15 aastat Slaavi ühing Läte, kes jaanuaris korraldab kaks huvitavat üritust.

7. jaanuaril kell 13.00 on lapsed, noored ja täiskasvanud oodatud jõuluüritusele. Kavas on teatrietendus, laste käsitööde ja joonistuste näitus. Lastele jagatakse tasuta kingitusi ning ürituse lõpus ootab ühine teejoomine.

28. jaanuaril kell 15.00 toimub Tatjana päevale pühendatud poeetiline õhtu. Kohalikud luuletajad loevad oma kirjatöid ja lemmikpoeetide luuletusi. Koor „Zarjanka“ esitab vanu romansse. Üritusele on oodatud kõik, kes kirjutavad luuletusi või armastavad luulet. Õhtu teemaks on lüürika. Meenutatakse ka Tatjana päeva, mis on 25. jaanuaril. Üritus toimub esmakordselt.

Mõlemad üritused toimuvad Slaavi ühingu Läte ruumides, aadressil Mäe 11, Kunda. Eelregistreerimine üritusele ei ole vajalik.

Lisainfo: Tatjana Kotšetkova, Slaavi ühing Läte juhataja, e-post: istoki@hot.ee, tel 5157 655

Haapsalus toimuvad vene traditsiooniliste kaitsenukkude töötoad

Vanasti, siis kui saabusid külmad ja lõppesid sügistööd, tegeles vene rahvas erinevate käsitöödega. Talvel punuti viiskusid, heegeldati mustreid särkidele ja sarafanidele, tehti hobuseraudasid ning parandati põllumajandusinventari. Neiud tegid koos suuri ja väikseid lapinukke – kaitsemiseks ja mängimiseks.

Kaitsenukke hakatakse tegema alates 25. detsembrist, siis valmivad kaitsenukud nagu Koljada, Koza ja Spiridon-Solntsevorot. Kaitsenukk Koljada toob majja rahuolu ja rõõmu, kaitsenukk Koza aitab mitte meelt heita elu rasketel hetkedel, õpetab rõõmus olema ja toob majja lõbusat, kõlavat naeru. Kaitsenukk Spiridon-Solntsevorot aitab elul õiges suunas kulgeda.

Traditsioonilisi lapinukke tehti mitte ainult endale, selleks, et majja tuleks kodusoojust ja see oleks kaitstud, vaid ka kingitusteks lähedastele, sugulastele, sõpradele ning tuttavatele.

Kaitsenukkude meisterdamise töötoad toimuvad jaanuarikuus Haapsalus aadressil Kastani 7.
 

• 02.01.2017 toimus vene traditsioonilise lapinuku Spiridon-Solntsevorot töötuba.
• 08.01.2017 kell 14.00 toimub vene traditsioonilise lapinuku Koljada töötuba.
• 09.01.2017 kell 12.00 toimub vene traditsioonilise lapinuku Koza töötuba.

Lisainfo: Natalja Jampolskaja,  Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 515 0415

Talsipühade tähistamine ja jõulusantide vastuvõtt Haapsalus

Talsipühad on talve rahvuspüha, mis algab õigeusu jõuludest ja kestab peaaegu kaks nädalat kuni 18. jaanuarini. Venemaal korraldatakse talsipühade ajal rahvapidustusi. Vanasti käisid talsipühade ajal jõulusandid kitsega või karuga, kes lõbutsesid, palusid kingitusi ning laulsid laule, samuti soovisid nad pererahvale õnne, tervist ja rikkalikku saaki. Usuti, et see kelle juurde jõulusandid tulevad, on uuel aastal edukas ja jõukas.

Jõulusandilaulud on lühikesed luuletused ja laulujupid. Pererahvas kostitas jõulusante pirukatega, saiakestega, kommidega ja neile anti ka raha.

13. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas, aadressil Kastani 7 teatraalne talsipühade tähistamine, kus iga osaleja saab soovi korral ka ise kaasa lüüa. Üritust viivad läbi Folklooransambel Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskus Bereginja ning vene pühapäevakooli DREVO õpilased.

Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja ning Vene pühapäevakooli DREVO juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 5520 094

Kultuuriselts Pritšudje kutsub jõulukohtumisele

7. jaanuaril peetakse vene õigeusu jõule, pärast seda algavad talsipühad, mis kestavad 18. jaanuarini. See on aasta kõige oodatum ja lõbusam aeg nii lastele kui täiskasvanutelе. Samuti on see ka  pidustuste ja pulmade aeg. Sel ajal on kombeks küpsetada pannkooke ja ennustada ning ringi käivad jõulusandid. Talsipühade ajal soovitakse oma lähedastele ja tuttavatele tervist ning õnne.

Kultuuriselts Pritšudje korraldab traditsioonilisi jõulukohtumisi, kuhu oodatakse osalema kõiki huvilisi. Jõulukohtumisteks on ette valmistatud huvitav programm – laulud, tantsud, humoorikad etteasted. Külla tuleb ka jõuluvana Peipsi äärest. Jõuluvana jagab kingitusi ja kõik laudkonnad valmistavad etteaste - laulavad, tantsivad, loevad luuletusi.

Sel aastal toimub Kultuuriselts Pritšudje jõulukohtumine 15. jaanuaril 2017 kell 13.00 Tallinna Vanalinnas. Kuna kohtade arv on piiratud, palutakse üritusele eelnevalt registreerida. Registreerimisel teatatakse ürituse täpne toimumise koht.

Lisainfo ja registreerimine: Zinaida Palk, Kultuuriselts Pritšudje  juhatuse liige, e-post: palkpaul@hot.ee,  tel 5395 3696

Vene Kooriühing Eestis kutsub kontserdile

28. jaanuaril 2017 kell 14 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5, Tallinn) suures saalis IX Rahvusvaheline Vene Akadeemiliste Kooride Festival “Kristallvõti” 2017.

Esinevad kollektiivid Tallinnast, Viljandist, Kiviõlist, Narvast, Kohtla-Järvelt ja Sankt-Peterburist. Sissepääs kontserdile on tasuta.

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Vene Kooriühing Eestis, e-post: semjana7@gmail.com

Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood inimestest Eestis

Kajastame ka sel aastal oma uudiskirjades Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni IOM Eesti kontori kogutud lugusid erinevatest inimestest, kes Eestis elavad. Kõik need lood kannavad ühtset alapealkirja “I am a migrant”.

Elus tuleb kõvasti vaeva näha ja kui pingutad, siis tulevad ka teised sulle appi – Anatoli lugu

Anatoli, kes on pärit Ukrainast, tuli Eestisse 1978. aastal. „Eesti oli Nõukogude Liidus sisserände mõistes oluline sihtkoht. Sel alal saabus siia palju minusuguseid migrante. Eesti on väga ilus maa. Kuigi Nõukogude Liidus ei saanudki enam rohkem lääne poole liikuda, oli elu Eestis palju rahulikum ja turvalisem, iseäranis muusikute, kunstnike ning kirjanike jaoks. Samuti ei kiusatud siin ka usklikke inimesi taga.

Loomulikult oli Eestisse elama asumine osaliselt ajendatud ka majanduslikest tingimustest. Siin oli elu stabiilsem ja inimesed võisid end kindlalt tunda. Eestis ei olnud tarvis anda üüratuid summasid altkäemaksuks erinevalt Ukrainast, kus see on tavaks juba sajandeid. Eesti inimesed on suutnud jääda heatahtlikeks. Eestigi oli osa Nõukogude Liidust, aga  Eestis käinud inimeste sõnul oli siinne elu mõnevõrra teistsugune.

Oleme erineva kultuuritaustaga inimesed – mina olen pärit näiteks Ukrainast. Kui Nõukogude Liit lagunes, pidi paljud otsustama, kas minna tagasi kodumaale või jääda siia. Suurel osal neist oli siin pere ja töökoht ning nad ei tahtnud lahkuda. Läksin Ukraina kirikupea juurde ning ütlesin talle, et tahan jääda Eestisse ja et siia saaks ehitada Ukraina kiriku. Olin otsustanud, et kui mul õnnestub Eestisse jääda, siis on iseenesestmõistetav, et loon oma laste jaoks võimaluse tundma õppida ukraina kultuuriruumi. Nii et pärast kiriku ehitamist rajati selle lähedale ka kultuurikeskus.

Mu abikaasa on väga hea inimene, kes austab kohalikku eestipärast kultuuri. Tema sõbrad küsisid, et kui kõik normaalsed inimesed ehitavad maja, siis miks sinu abikaasa ehitab kirikut, kuid ta oli mulle suureks toeks ja see polnud talle kerge. Elus tuleb kõvasti vaeva näha: kui sa pingutad, siis on see teiste meelest õige ja igati loomulik ning ka nemad asuvad sinu poolele ja mõned tulevad sulle isegi appi. Kirik avati 1991. aastal.

Me oleme kõik erinevad. Poleks õige, kui ma tahaksin olla eestlane. Olen alati tundnud, et minu jaoks on kõige tähtsam ukraina kultuur. Eestis omandatud haridus aitab mul tutvustada meie kultuuri ja kunsti eestlastele arusaadaval viisil ning seepärast ei ole kohane nimetada mind läbi ja lõhki ukraina kunstnikuks.

On väga oluline õppida ära oma elukohamaa keel. Eesti inimesed kaitsevad oma kultuuri väga hoolsalt. Ka mina oskan eesti keelt ja kuigi ma ei saa öelda, et olen selle täielikult ära õppinud, oskan seda siiski rääkida. Kodus räägime vene, ukraina ja eesti keelt.”

Info eesti keele kursuste ja keele ning kultuuri tundmise klubide kohta
Keelekohvikud pakuvad nippe iseseisvaks keeleõppeks
15. kodanikupäeva viktoriin läbib uuenduskuuri
Käimasolev projektikonkurss
Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

Info eesti keele kursuste ja keele ning kultuuri tundmise klubide kohta

2017. aastal jätkuvad tasuta MISA korraldatavad eesti keele kursused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-tasemel kursuste korraldamist 2017. aastal koostöös viie eesti keele õpet pakkuva organisatsiooniga - OÜ Multilingua Keelekeskus, MTÜ Folkuniversitetet Estonia, OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf  ja Atlasnet Mittetulundusühing. Keeleõppe kursused viiakse läbi Eesti erinevates linnades - Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja  Pärnus.

Koostööpartnerite abiga pakub MISA 2017. aasta jooksul keeleõppes osalemise võimalust kõigile inimestele, kes 2015. aasta suvel MISA-le oma eesti keele õppimise soovist teada andsid. „Järgemööda oleme oma partnerite abiga jõudnud ühendust võtta kõigi inimestega nii keeleoskuse testimise kui kursusel osalemisega seoses. Nendele inimestele, kes 2015. aastal registreerusid eesti keele kursustele, kuid kelle keeleoskus vajab esmatasandi ehk A1-tasemel õpet, hakkame tasuta keeleõppevõimalust pakkuma hiljemalt käesolevast suvest,“ kommenteeris keeleõppe korraldamist MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Riik on 190 inimese A1-tasemel keeleõppeks eraldanud 66 000 eurot.

Eelmise aasta lõpu seisuga on MISA korraldatavatel tasuta eesti keele kursustel osalenud üle 2544 inimese. Keeleõpingud kestavad veel 900 inimesel ja aasta jooksul saavad keeleõppekoha veel 1620 inimest.

Kursustele eelneb osalejate keeleoskuse mõõtmine, mille järgselt saab moodustada tasemete alusel õpperühmad. Keeleoskuse taseme väljaselgitamiseks toimuvale testimisele saadavad kutse keeleõppe korraldajad, kes võtavad uute osalejatega ühendust e-kirja ja telefoni teel MISA poolt edastatud nimekirja alusel. Juhul, kui keegi registreerunutest MISA korraldatavatest eesti keele kursustest loobub või kursuse katkestab, saab antud koha täita vaid keeleõppe järjekorras olev inimene.

„Selleks, et käesoleva aasta suveks saaksid keeleõppes osalemise võimaluse kõik meie eesti keele õppe järjekorras olevad inimesed, ei ole me kahjuks saanud eesti keele õpet pakkuda väljaspool nimekirja olevatele inimestele,“ selgitas Tondi. „Infoks neile, kes meie keeleõppe nimekirjas veel ei ole, et tasuta eesti keele kursuste korraldamine jätkub. Kursustele registreerumine saab olema avalik, millest teavitame avalikkust nii meie kodulehe, uudiskirja kui ka meedia vahendusel,“ lisas Tondi.

MISA pakutavate tasuta eesti keele kursuste maht on kokku 120 tundi ja igas keelerühmas osaleb kuni 15 inimest. Õppetöö kestab orienteeruvalt 5 kuud. MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest. Täiendavat infot MISA korraldatavate eesti keele õppe kohta leiab MISA kodulehelt.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid tegutsevad ka 2017. aastal

Käesoleval aastal jätkavad tegutsemist tasuta eesti keele ja kultuuri praktikat pakkuvad klubid. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi kohtumisi aitavad MISA-l korraldada OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ.

„Keele- ja kultuuriklubi on koht, kus saab eesti keele rääkimist ning kuulamist praktiseerida läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriliste tegevuste. Lisaks on see hea võimalus saada keele jätkuvaks harjutamiseks innustust ja ka vajalikku teavet iseseisvaks õppimiseks. Keeleklubi ei ole tund ega kursus, vaid tegu on grupitegevusega, kus saab harjutada igapäevasuhtlust ja leida ka tugivõrgustikku. Lisaks hõlmavad klubide tegevused kultuurisündmuste ja -ürituste külastamist õpitu kinnistamiseks,“ tutvustas klubi kohtumisi MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Eelmise aasta lõpuks avati üle Eesti 30 klubi, mille tegevustest võttis osa 480 klubi liiget. 2017. aastal ja ka järgnevatel aastatel kuni aastani 2020 jätkub klubide töö samas mahus.

Klubi liikmed, sealhulgas eestvedajad, saavad kokku kuue järjestikkuse kuu jooksul, vähemalt üks kord nädalas kuni neli akadeemilist tundi korraga. Kohtumised peavad toimuma vähemalt neli korda kuus, kus vähemalt korra kuus võetakse koos osa ühest kultuurisündmusest või külastatakse mõnda Eesti kultuuriga seotud paika. Kokku toimub vähemalt 24 kohtumist (kokku 96 akadeemilist tundi) ja 6 õppekäiku. Igal klubil on 2 eestvedajat ja kuni 16 liiget erinevatelt elualadelt. Klubi tegevustesse kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed või vähemalt C1-tasemel keeleoskusega inimesi, keda kutsuvad kohtumisele klubi eestvedajad. Iga klubi liige võib klubi kohtumisele endaga kaasa kutsuda kuni 2 külalist.

Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubi on mõeldud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või leida tuge ja innustust eesti keele õppimise jätkamiseks. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid abistada. Klubidesse kutsutakse ja valitakse liikmed ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Lõimumiskoolitused“ raames B2-taseme eesti keele õppesse registreerunute nimekirjast või MISA tellimusel B2-taseme kursuse läbinud inimeste seast.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, E-post jana.tondi@meis.ee

Iseseisev keeleõpe keelekohvikute abiga

Keelekohvikud pakuvad nippe iseseisvaks keeleõppeks

Möödunud aasta sügisel käivitas MISA eesti keele iseseisva õppe nõustamise piloteerimise, et tõhustada eesti keele õppealast nõustamist. Eesti keele iseseisvaks õppimiseks mõeldud  nõustamist pakub MISA elanikele peamiselt keelekohvikutes.

„Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema. Keelekohviku formaat võimaldab eesti keelt omandada ka neil, kel keelekursustel osaleda pole võimalik. Kohvikutes on loodud eestikeelne suhtluskeskkond, mis soodustab eesti keele praktikat. Lisaks tutvustame kohalkäijatele võimalusi iseseisvalt eesti keele õppimiseks, tõstame õppija eneseusku ja julgustame neid ületama õppimisega kaasnevaid barjääre,“ tutvustas keelekohvikute korraldamist MISA nõustaja Olga Žukova.

„2017. aastal korraldab MISA elanikele eesti keele õppimise võimaluste avardamiseks teabepäevi ja eesti keele iseseisva õppe nõustamise metoodikast huvitatuile koolituspäevi, et laiendada metoodika rakendumise võimalusi,“ lisas Žukova.

Teabe- ja koolituspäevad viiakse läbi üle Eesti, osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Teabepäevade toimumise ja registreerimise info edastatakse MISA uudiskirja kaudu ja lisatakse ka MISA kodulehele. MISA uudiskirjaga saab liituda siin.

MISA korraldab keelekohvikute kohtumisi ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames.

Keelekohvikute kohta saab infot nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Kodanikupäeva viktoriin

15. kodanikupäeva viktoriin läbib uuenduskuuri

2017. aasta novembris toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav viktoriin juba 15. korda. Toimunud viktoriinide tagasiside – küsimuste kvaliteedi, õpilaste huvi ja kodanikuõpetajate kaasatuse hindamiseks toimub kodanikupäeva viktoriini seminar-arutelu. Kohale oodatakse arutlema 50 õpilast ja õpetajat üle Eesti.

„Kodanikupäeva viktoriinil on märkimisväärne ajalugu ja seega on ka korraldajatel ning osalejatel arvestatav kogemuslugu rääkida. Selleks, et viktoriin oleks kodanikuhariduses üheks interaktiivseks, päevakajaliseks ja huvitavaks õppevahendiks, oleme kutsunud kokku 50 üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajat ja õpilast, et kuulata nende tagasisidet ning arvamusi, kuidas viktoriini üha paremaks arendada,“ tutvustas ürituse toimumise eesmärki MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht Toivo Sikk.

Kodanikupäeva viktoriini teemaline seminar-arutelu toimub 16. veebruaril 2017 Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn. Seminar-arutelul saab kuulata ettekandeid üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilaselt, õpetajalt, samuti tutvustab viktoriinide sisuloomist kodanikupäeva viktoriini küsimustike põhikoostaja  J. Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse keskuse juhataja ja Loksa Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Sulev Valdmaa.

Ettekannetele järgnevad mõttevahetused ja arutelud kaheksas rühmas, kus käsitletakse  kodanikupäeva viktoriini küsimuste uusi valdkondi, küsimuste varustamist visuaalsete materjalidega. Samuti arutatakse, kuidas suhtuda googedamisse ja kuidas kaasata viktoriinis osalema uusi koole ning neid õpilasi, kes seni aktiivselt osalenud ei ole.

Arulelude põhjal sündinud mõtteid võetakse arvesse käesoleva aasta kodanikupäeva viktoriini kokkupanemisel. Arvult 15. kodanikupäeva viktoriin leiab aset 2017. aasta 20.-29.novembrini.

Kodanikupäeva viktoriini on aastate jooksul edukalt lõpuni lahendanud üle 66 tuhande õpilase. Toimunud viktoriinide ja tulemustega saab tutvuda MISA kodulehel. Viktoriini korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel 659 9850, E-post toivo.sikk@meis.ee

Käimasolev projektikonkurss

Avatud on projektitaotluste konkurss eesti keele ja kultuuri õppimiseks peredes

Projektikonkursi eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega 7-19 aastastele noortele eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ja keelt ning pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega. Projektikonkursi abiga soovib MISA  leida koostööpartnereid, kes organiseeriksid noortele eesti keele ja kultuuri õpet peredes ajavahemikus 01.03.-30.11.2017.

Projektikonkursi kogueelarve on 45 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 20.02.2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad MISA kodulehel.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.  

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, E-post jana.tondi@meis.ee

Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused

Veebruaris toimub viiendat korda vene poeesia festival „Baltika taeva all“

Vene rahvuskultuuriline organisatsioon – Kirjandusklubi Harmoonia korraldab viiendat korda Vene poeesia festivali “Baltika taeva all”. Üritus toimub Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis 11.02.2017 kell 14-17. Sissepääs on tasuta.

Kirjandusklubi Harmooniat esindavad Tatjana Treufeldt, Igor Krainii, Sergei Udod, kes tutvustavad festivalil oma loomingut. Üritusele on oodata külalisesinejaid 14 riigist, muuhulgas Lätis, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Taanist, Norrast, USA-st jne.

Üritusel esinevad konkursi „Baltika taeva all“ võitjad ja nn vaba mikrofoni ajal saavad oma teoseid ette lugeda ka teised luuletajad.

Lisainfo: Zhanna Zaikina, Vene rahvuskultuuriline organisatsioon – Kirjandusklubi Harmoonia juhatuse liige, tel 5536577

Märtsi alguses toimub laulustuudio „Nupukesed" kontsert „Laulame emale“

5. märtsil 2017 kell 16.00 on kõik emad ja vanaemad oodatud Vene Kultuurikeskuse väikesesse saali, kus toimub Laste Lastestuudio „Nupukesed“ kontsert „Laulame emale“.

Laste Laulustuudios „Nupukesed“ käib 70 last vanuses 3 kuni 16 aastat. Laulustuudios õpivad lapsed laulmist, tantsimist, samuti  teisi esinemiskunsti oskuseid.

Kontsert on üles ehitatud kui etendus, kus kõik laulustuudio nn nupukesed laulavad ja tantsivad üheskoos samaaegselt.

Lastele ja kooliõpilastele on sissepääs kontserdile tasuta. Täiskasvanud saavad osta piletid Vene Kultuurikeskuse kassast tund enne kontserdi algust. Pileti hind on 2 eurot täiskasvanutele ja  1 euro maksab pilet tudengitele ning pensionäridele.

Laste Laulustuudio „Nupukesed“ tegevusega on võimalik lähemalt tutvuda kodulehe aadressil www.knopochki.ee.

Lisainfo: Marina Krants, Laste Laulustuudio „Nupukesed“ juht, e-post martinsonmarina@mail.ru, tel: 5698 8787.

Maardus toimub harrastusteatrifestival „Minu teater – Minu kapriis“

10.-12.03.2017 toimub Maardus juba üheksandat korda rahvusvaheline harrastusteatrifestival „Minu teater – minu kapriis“.

Lasteetendused toimuvad 10.03.2017 kell 9.00 Vaba Aja Keskuses, aadressil Keemikute 12B.

Igas vanuses teatrihuvilised on oodatud etendustele 11. ja 12. märtsil algusega kell 11.00 Maardu Kultuuri- ja infokeskusesse (Karjääri 4). Etendusele on sissepääs on tasuta.

Festivali eesmärk on anda noortele lavastajatele võimalus näidata oma teatrikirge. Oluline on, et festivali esinejad järgiksid nn „avatud teatri“ mõistet, mille eesmärgiks on vaatajate aktiivne osalus. Peale iga etendust toimub näitlejate, lavastajate ja vaatajate vahel arutelu, kus sõbralikus festivali atmosfääris jagatakse nähtu ja kogetu kohta arvamusi ning muljed.

Kuna festival on olnud edukas, siis on korraldajad otsustanud traditsiooniga jätkata. Festivali korraldajad on MTÜ Art Arena, MTÜ Teater-stuudio Veer & Špaga ning Teater „WIN“.

Lisainfo: Eseniya Antropova, MTÜ Teater-stuudio Veer & Špaga juhataja, tel. 58122942, e-post esenia.antropova@mail.ru

Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht,  tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

„Keeleoskus on väga oluline” – Xiangwei lugu

Xiangwei on pärit ühest Hiina suurimast linnast, mille elanike arv on 8 miljonit. Tänaseks on ta Eestis elanud juba 22 aastat. „Hiinas elades ei teadnud ma Eestist midagi ja olin Eestist õige vähe kuulnud. Minu jaoks ei olnud kolmel Balti riigil suurt vahet  – ma teadsin, et kõik asuvad Venemaa läheduses ja on endised Nõukogude Liidu riigid.

Olin Hiinas üliõpilasena väga aktiivne ja mulle ei meeldinud, et ühiskonda nii tugevalt kontrolliti. Osalesin Pekingi demonstratsioonil, aga kahjuks Hiinasse vabadust ei saabunud, lagunes aga Nõukogude Liit.

Lääne filosoofia oli ülikoolis väga populaarne. Saabusin Eestisse 1994. aastal, töötasin Hiina ettevõttes tõlkijana (õppisin ülikoolis vene keelt). Tulin Eestisse, sest siin on vabamajandus ja palju võimalusi isiklikuks arenguks.

Eesti on elamiseks hea riik. Eestlased on rahulikud inimesed. Siin elatud 22 aasta jooksul ei ole mul olnud ühtki tõsist konflikti. Kohalikud räägivad minuga inglise keeles, aga keel on siiski väga oluline. Kui eesti keelest aru ei saa, ei ole võimalik mõista, mis ühiskonnas ja poliitikas toimub.

Eesti keele õppimiseks otsisin erinevaid õppimisvõimalusi ja käisin ka keelekursustel, kuid sellest ei piisanud. Minu arvates on kõige parem keele õppimise meetod lugemine. Külastasin raamatukogusid ja laenutasin pakse inglise-eesti sõnaraamatuid. Mõne aja pärast hakkasin ka grammatikast aru saama, nt kuidas lauseid koostada, see teadmine aitas mind väga. Seejärel hakkasin televiisorit vaatama. Sellele, kes keelt ei oska, ei ole televisioon lihtsalt meelelahutus, vaid õppimisviis.

Osalesin ka eestikeelsel raamatupidamiskursusel, mille lõpus tuli mul sooritada eksam, mida aga ei olnud võimalik ilma eesti keelest aru saamata teha. Siis kohtusin täiskasvanute gümnaasiumi eestvedajatega ja otsustasin sinna õppima asuda. Gümnaasiumi direktor ei suutnud uskuda, et kõrgharidusega inimene soovib uuesti koolipinki istuda. Nii ma õppisingi ühe aasta ja lõpetasin eesti keeles 12. klassi. Otsisin tasuta keeleõppevõimalust ja leidsingi.

Minu abikaasa on eestlane, kellega kohtusime Concordia ülikoolis, kus me mõlemad õppisime. Ütlen oma lastele alati, et nad on eestlased, sest elavad siin. Oma emaga räägivad nad eesti keeles. Hiina keelt oskavad nad vähe, sest nad ei kasuta seda ja neil pole motivatsiooni õppida. Kuna mina olen palju tööl, siis pole mul aega nendega hiina keeles rääkida ega seda neile õpetada. Oleme koos käinud Hiinas, kus nad tutvusid kultuuriga ja külastasid sugulasi, nii et side Hiinaga on neil ikkagi olemas.”

Kus tasuta õppida ja harjutada eesti keelt sel kevadel?
Ootame väliseesti noori kandideerima suvelaagrisse
Info toetusesaajate kohta
Õpetajaid koolitatakse läbi viima meediaõppe valikkursust
„Balti noodid“ ja Uue Päikese Aasta algus
Moldova ja Ukraina maalikunstnike näitused ootavad külastajaid
Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord?
Mida arvavad lõimumise väljakutsetest rahvusvahelised eksperdid?

Kus tasuta õppida ja harjutada eesti keelt sel kevadel? 
Teabetunnis saad teada

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvõttel korraldatakse märtsikuus  Eesti linnades tasuta eesti keele õppe võimalusi tutvustavad teabepäevad.

Teabetunnid toimuvad algusega kell 18.00.

14. märts       VALGAS,   Valga Kultuuri-ja huvialakeskus (Kesk tn 1)

15. märts       TARTUS,   Tartu Aleksandr Puškini kool (Uus 54)

21. märts       PÄRNUS,   Pärnu Raekoja saal (Nikolai 3)

28. märts       TALLINNAS,   Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Pallasti 54)

KAVA

18:00 Tervitus Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed

18:05 MISA: Eesti keele õppe: kursused, nõustamine, keeleklubid ja keelekohvikud

18:20 Töötukassa: eesti keele õppe võimalused ja tingimused

18:35 SA Innove: keeleõppe kulude hüvitamine

18:50 Küsimused-vastused

19:00 Ürituse lõpp

Lisainfot teabetunni kohta saab küsida ning oma tulekust teada anda MISA nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 800 9999.

Teabetunnid toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.1.06.16 „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ raames.

Kutsume kohvikusse eesti keelt harjutama

Just! Nimelt eesti keele kohvikusse, mis on mõeldud eesti keelest erineva emakeelega elanikele eesti keele õppeks ja praktikaks.

Keelekohvikud on ennast tõestanud kui hästitoimiv võimalus ületada hirmu eesti keeles rääkimise ees, täiendada sõnavara ja saada keelepraktikat.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid – enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti arsti ning ametniku vastuvõtul käimine jne.

Perioodil 2017-2018 pakume võimalust osaleda inimestel keelekohvikutes üle Eesti, et toetada nende eesti keele õppimise püüdlusi.

Keelekohvikutesse saab registreeruda: http://www.meis.ee/keelekohvik.

Registreerumisel tuleb täita lühike ankeet, kus palume kirjeldada ka oma seniseid eesti keele õppe kogemusi. Teave on oluline vestlusringide moodustamiseks ning rühmade komplekteerimiseks. Üks kohviku rühm kohtub 25 korda. Ühe kohtumise kestus on 1,5 tundi. Rühma suurus on maksimaalselt 16 inimest.

Eesti keele õppimise võimaluste ning ka keelekohvikute formaadi tutvustamiseks korraldab MISA regionaalseid teabetunde. Vaata toimumiskohti ja ajakava siit: http://www.meis.ee/eesti-keele-oppe-noustamine.

Huvi Eesti kammermuusika vastu tärkas ... keeleklubis

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi liikmed kogevad erinevaid tahke eesti kultuurist, millega nad varem pole kokku puutunud.

Tartu ühe klubi eestvedajate Aita Karo ja Sirje Priksi sõnul mõjus näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdi külastamine nii, et klubi liikmed hiljem ka iseseisvalt nende kontserte külastasid ja tuttavaidki kaasa kutsusid.

„Poole aasta jooksul tutvusime eri õppekäikude ajal Eesti muusika, kunsti, käsitöö, teatri ning ajalooga. Klubi liikmed hakkasid järjest julgemalt eesti keeles suhtlema ning lõid uusi tutvusi. Klubis osalesid ka vabatahtlikud külalised, kes soovisid täiendada oma keeleoskust. Meeldivaks täienduseks klubi programmile olid oma tööst ja elust rääkinud külalised - ettevõtjad ja kultuuritegelased,“ märgivad Aita ja Sirje.

Tartu klubi liikmete tagasisidest selgus, et klubist puudutakse üliharva ja et kaks klubi liiget sooritasid klubi tegevuse ajal riikliku eesti keele B2 tasemel eksami. Üks osaleja aga teatas, et alles pärast osalemist keeleklubis tunneb ta ennast integreerituna.

Sel talvel on hoo sisse saanud 24 klubi, millest kolm on Sillamäel, seitse Kohtla-Järvel, kolm Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, üks Jõhvis, viis Narvas ja viis klubi Tallinnas. Märtsi alguses alustavad kohtumisi veel viis klubi, nendest kaks Narvas, kaks Tallinnas ning üks Jõhvis.

Keeleklubid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või saada üle keelebarjäärist ning leida tuge ja innustust keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus. Klubidesse kutsutakse ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ raames B2-taseme keeleõppesse registreerunud või MISA keelekursuse lõpetanud inimeste seast.

Klubikohtumisi korraldab MISA koostöös OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ-ga. Tutvuge klubide blogipäevikutega: keeleklubiblog.wordpress.com, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

Just praegu õpib 1320 inimest eesti keelt tasuta

MISA on edastanud keeleõpet korraldatavatele organisatsioonidele kõigi nende inimeste andmed, kes 2015. aasta suvel oma eesti keele õppimise soovist teada andsid. Keeleõpet korraldavad firmad on inimestega järgemööda ühendust võtnud nii keeleoskuse testimise aja kui ka võimaliku kursuse alguse kavandamisega seoses.

Märtsikuu alguse seisuga osaleb eesti keele õppes 1320 inimest, nendest lõviosa 885 inimest Tallinnas, 390 Ida-Virumaal, 30 Tartus ja 15 inimest Pärnus.

Tallinnas õpitakse eesti keelt 59 õpperühmas, millest A2 tasemel 9, B1 tasemel 24 ja B2 tasemel 26 rühmas.

Ida-Virumaal õpib Eesti keelt 390 inimest 26 õpperühmas. Narvas on kaks A2 tasemel  õpperühma, seitse B1 tasemel õpperühma ning kuus B2 tasemel õpperühmas. Sillamäel on õppetöö korraldatud nii A2 kui ka B1 tasemel - mõlemat üks rühm, B2 tasemel korraldatakse keeleõpet kahes rühmas.  Kohtla-Järvel on B2 tasemel kaks õpperühma, millest üks Ahtme linnaosas. Jõhvis õpetatakse eesti keelt B2 tasemel kolmes rühmas ning A2 tasemel ühes rühmas, samuti ka B1 tasemel ühes rühmas.

Tartus õpib eesti keelt B1 tasemel ja B2 tasemel üks rühm.

Pärnus on üks rühm B2 tasemel.  

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursusi kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Täiendavat infot MISA korraldatavate eesti keele õppe kohta leiab MISA kodulehelt.

Ootame väliseesti noori kandideerima suvelaagrisse

Alates 2000. aastast korraldab MISA välismaal elavatele Eesti päritolu noortele suviseid eesti keele ja kultuuri laagreid. Nii on see ka tänavu.

Laagrid leiavad aset kolmes vahetuses juunist kuni augustini. „Keelelaagrites saavad 13-18-aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavatele noored õppida eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õppida paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Laagrite vältel toimuvad erinevad ühistegevused, ekskursioonid, sportlikud ettevõtmised ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega,” selgitas keeleosakonna nõunik Andero Adamson Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Esimene laagrivahetus on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või kelle eesti keele teadmised on vähesed. Esimene laagrivahetus algab 27. juunil ja kestab 7. juulini.

Teine laagrivahetus, mis algab 18. juulil ja kestab 28. juulini, on mõeldud neile noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel.

Kolmas laagrivahetus on suunatud noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt ning laager toimub 1. - 11. augustini.

Laagrivahetused viiakse 2017.a läbi Eestimaa looduskaunis kohas Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal.

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele- ja kultuurilaagrisse registreerida MISA kodulehel. NB! Noorte laagrisse registreerimine toimub 4. aprillini 2017.aastal MISA veebilehe kaudu aadressil SIIN.

“Meile esitatud taotluste hulgast teeb MISA valiku, lähtudes noore eesti keele oskusest, motivatsioonist, vanusest, asukohamaast, väljaspool Eestit elamise ajast, laagris eelnevalt viibitud kordade arvust ja sõidukulude suurusest,” kommenteeris MISA juhataja Dmitri Burnašev.

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel  13. aprilliks 2017.

Eesti päritolu noortele võimaldatakse keele- ja kultuurilaagreid „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ raames. Laagri läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Info toetusesaajate kohta

Märtsis selguvad Eesti keele ja kultuuri pereõppe toetuse saajad

MISA toetab alates 1998. aastast eesti keele ja kultuuri õpet peredes, millest on tänaseks osa saanud ligi 20 000 last ja noort Eestimaa eri paigust.

Konkursi raames toetatakse sihtrühmale eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes ajavahemikus 1. märtsist kuni 30. novembrini 2017.

Pereõppe eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ja keelt. Samuti soovime pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.

Tänavusele projektikonkursile kulub 45 000 eurot. Konkursi tulemused avalikustatakse ning pereõppe korraldajate kontaktid leiate MISA kodulehelt.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Selgusid konkursi "Lõimumise edendamine sporditegevuste kaudu" toetuse saajad

MISA toetab konkursi kaudu spordi valdkonda kuuluvaid ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas.

Projektikonkursile laekus 42 taotlust, millest hindamiskomisjon valis välja ning tegi ettepaneku toetada kuue projekti elluviimist:

- MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi projekt „Narva Energiajooks 2017“,

- Eesti jalgapalli Liidu projekt „Jalgpall ühendab!“,

- Spordiklubi Airpark MTÜ projekt „Lõimumine parimate valikute nimel elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu“,

- Eesti Kergejõustikuliidu projekt „Rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlused“,

- Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse projekt „Treenerite tasemekoolituse õpiku tõlkimine vene keelde“ ning

- MTÜ Ethical Links projekt „Üheskoos spordis: uus-sisserändajate ja eestlaste ühisüritused“.

Konkursi eelarve on 40 000 eurot ning seda rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Õpetajaid koolitatakse läbi viima meediaõppe valikkursust

16.-17. märtsil 2017 tutvustatakse Tallinnas Meriton Old Town Garden Hotellis gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste õpetajatele meediaõpetuse valikkursuse algtaseme ainekava.

Koolituse läbiviija Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Maarja Lõhmuse sõnul tuleb vaatluse alla meediaõpetuse valikkursuse läbiviimiseks vajalik teemafookus ning ajakirjandustöö keerulisemate küsimuste tajumise ja nende üle arutlemise oskus. “Arutame koos, kuidas õpetaja saab omandada meediaprofessionaali vaate ajakirjandusele ja meediale,” kommenteeris Lõhmus.

Koolituse korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), kes alustas eesti- ja venekeelsetele gümnaasiumi- ning kutsekoolide õpilastele meediaõpetuse valikkursuse ainekava loomist möödunud aastal. Ainekava eesmärk on õpetada noortele meediasõnumi loomist ja teadlikku infotarbimist.

Praeguseks on ainekava piloteeritud ja testitud noortele korraldatud 8-päevase seminari käigus, samuti on ainekavale andnud oma esmase tagasiside SA Innove.

Meediaõpetuse ainekava valmimist ning koolituse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis.

Info ja koolitusele registreerumine: Liilika Raudhein, MISA analüütik, tel 6599 841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee 

 

„Balti noodid“ – põhjus tulla Lindakivi kontserdisaali

12. märtsil algusega kell 11.00 kutsub Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra (RRÜL) Lindakivi kontserdisaali laste loomingu festivalile „Balti noodid“.

RRÜL Lüüra juhi Ilona Uzlova sõnul on festivali eesmärk toetada laste loomingut. „Tahame anda eelkooliealistele ja kooliealistele lastele võimaluse enda väljendamiseks vokaali, koreograafia ja kujutava kunsti kaudu. Samuti soovime tutvustada Balti riikide kultuuri ja ajalugu.“

Festival leiab aset kolmes kategoorias:

- vokaal: mereteemalised laulud,

- koreograafia: mereteemalised kompositsioonid,

- kunstikonkurss: joonistused, mis kujutavad Eesti loodust ja Läänemerd.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Ilona Uzlova, RRÜL LÜÜRA juht, tel. 5808 1044, e-post: info@lyra.ee

Tule tähistama Uue Päikese Aasta algust

Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan kutsub tähistama Novruz Bairamit ehk Uue Päikese Aasta algust.

Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan juhi Nijazi Gadžijevi sõnul on Novruz Bairam kõige tähtsam püha nende kultuuris. „Sel aastal viime idamaa rahvaste festivali läbi  laiaulatuslikumalt ning kolmes eri asukohas. Kaasame ka teisi idamaa rahvaid -  usbekke, baškiire, tatarlasi, tšerkesse, kabardiine, lezgiine ja türklasi. ÜRO kuulutas 21. märtsi rahvusvaheliseks Novruz Bairami päevaks.“ - kommenteeris Gadžijev.

19.03.2017 kell 17:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Lindakivi Kultuurikeskuses.

20.03.2017 kell 19:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Kodulinna Majas.

29.03.2017 kell 19:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Kaja Kultuurikeskuses.

Ürituse avavad Aserbaidžaani ja Türgi suursaadikud. Kontserdil esinevad ühel laval idamaa ja eesti kollektiivid ning räägitakse Novruz Bairamist. „Külalisi kostitame aserbaidžaani maiustustega ning avatud on ka näitus Aserbaidžaanist,“ täiendas Nijazi Gadžijev.

Kõik üritused on huvilistele tasuta.

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan juht, e-post: info@azeri.ee, tel 5019 694.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevust rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024.

Moldova tippkunstniku näitus Eesti Rahvusraamatukogus

13.-19. märtsini 2017 on Eesti Rahvusraamatukogus võimalik külastada Moldova tuntuma tänapäeva kunstniku Tudor Zbârnea näitust „Igavene maailmaruum“.

Tudor Zbârnea on Moldova ja Rumeenia Kunstnike Liidu liige.  2002. aastast ta on Kunsti Rahvusmuuseumi direktor Kišinjevis. Ta on osalenud enam kui 200 näitusel Belgias, Saksamaal, Hollandis, Itaalias, Küprosel, Leedus, Moldovas, Venemaal. Rumeenias, Soomes ja Prantsusmaal.  Tema tööd asuvad paljudes maailma muuseumides.

Näitus on pühendatud Eesti ja Moldova diplomaatiliste suhete 25. aastapäevale. Näitust korraldab Moldova saatkond koostöös Eesti Kultuuriministeeriumi ja Moldova Kunsti Rahvusmuuseumiga.

Näitus on avatud Eesti Rahvusraamatukogu lahtioleku ajal. Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Moldova Vabariigi Suursaatkond, tel 642 0203, e-post: tallinn@mfa.md

Tallinnas on avatud tuntud Ukraina maalikunstnike näitus

Märtsi lõpuni on Tallinnas Õpetajate Majas avatud Ukraina maalikunstnike Dmytro Dobrovolsky ja Nina Dobrovolska näitus.

Ukraina Kunstnike Liidu liikme Dmytro Dobrovolsky esimene näitus oli Kiievis 1994. aastal. Kunstnik korraldas näitused Ukrainas, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, Ameerikas ja Eestis. Ta on saanud mitmeid diplomeid ja tunnistusi rahvusvahelistelt ning riiklikelt näitustelt ja festivalidelt. Tema maalid on mitmetes era- ja muuseumikogudes nt, Suurbritannia kuningliku pere kollektsioonis.

Nina Dobrovolska on maalikunstnik ja arvutigraafik. Ta õpib 3 aastat Tallinna Kunstiakadeemias arvutigraafikat, kuid maalimisega ta tegeleb juba kümme aastat. Ta õpetab maalimist Lasnamäe Gümnaasiumis.

Näitus on avatud E-R kl 9-17.30, L-P ja muudel aegadel kui maja on sündmuste tõttu avatud. Info tel 615 5160. Sissepääs on tasuta.

Rohkem infot kunstnike kohta leiab www.ddobrovolsky.com.

Lisainfo: Dmytro Dobrovolsky, e-post: ddart@bk.ru, tel 5606 5530

Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord? Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord

Sellele küsimusele annab vastuse hiljutine MISA tellitud analüüs.

Viimase 15 aasta jooksul Eestis läbi viidud tööturu uuringuid analüüsis Balti Uuringute Instituut, eesmärgiga kaardistada tegurid, mis mõjutavad Eesti tööturu keelelist ja rahvuslikku segregeeritust.

Loe pressiteadet: http://www.meis.ee/uudised?news_id=991.

Tutvu metaanalüüsiga:
http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/Eesti_tooturu_rahvuslik_ja_keeleline_jaotus.pdf.

Mida arvavad lõimumise väljakutsetest rahvusvahelised eksperdid?

Saate teada näiteks nii, kui klikite lehele http://misakonverents.ee/materials/, et järelkuulata ja –vaadata MISA rahvusvahelisel konverentsil “Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas” üles astunud rahvusvaheliste ekspertide ettekandeid.

Olemas nii videod kui ka presentatsioonide slaidid: http://misakonverents.ee/materials/. 

Mida on uut Integratsiooni Sihtasutuses?
Vaata, kes sel aastal kodanikupäeva viktoriini küsimusi välja mõtlevad
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid kutsuvad aprillis avatud uste päevadele
Uus võimalus inimesele, kes hetkel ei tööta
Tuntud rahvuskultuuride festivalid saavad toetust
Oodatakse lugusid rändekogemusega inimestelt

Mida on uut Integratsiooni Sihtasutuses?

Alates 15. märtsist kannab senine Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed nime Integratsiooni Sihtasutus.

Uus nimi väljendab selgemalt, millega sihtasutus täna tegeleb - Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamisega. Migratsioonivaldkonna tegevuste osakaal on tänaseks märkimisväärselt vähenenud.

Ühtlasi on sihtasutus uuenemas ka sisuliselt, muutudes järjest enam lõimumisalaseks kompetentsikeskuseks, mis algatab ja toetab Eesti ühiskonna lõimumisele suunatud tegevusi.

Sihtasutus viib aina enam ellu reaalseid tegevusi (nt keelekohvikuid, rahvusvaheline konverents) ja programme, toetudes oma kogemusele ja ekspertiisile. SA kaasab varasemast enam vabatahtlikke ja ettevõtjaid ning rahvusvahelist lõimumisalast kompetentsi, samuti jagab Eesti vastavat kogemust rahvusvaheliselt. Uuringutega kogub sihtasutus regulaarselt andmeid, et neid oma tegevuste planeerimisel aluseks võtta, ühtlasi arendab koostöösuhteid teadusasutustega. Senisest enam paneb sihtasutus rõhku eestikeelse elanikkonna kaasamisele.

Kutsume kandideerima juhatuse liikme ametikohale

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi juhataja leidmiseks, kuna leping praeguse juhatajaga lõpeb 30. juunil 2017.

Ootame kandidaatide sooviavaldusi kuni 14. aprilli kella 17:00ni. Sihtasutuse nõukogu plaanib valiku ära teha mai teisel poolel.

Vaata töökuulutust SIIT.

Otsime oma meeskonda koostöötegevuste valdkonnajuhti

Kutsume kandideerima inimesi, kes näevad enda jaoks väljakutset erineva keelelis-kultuurilise taustaga inimestele mõeldud koostöötegevuste korraldamises.

Vaata töökuulutust SIIT.

Uued töötajad

Alates 3. aprillist asus Integratsiooni Sihtasutuse rakenduskeskusesse tööle kaks uut koordinaatorit – Sigre Rõuk ja Teele Raja.

Sigre Rõuk on lõpetanud Tallinna Ülikooli klassiõpetaja (bakalaureusekraad) ja kasvatusteaduse (magistrikraad) erialal. Ta on töötanud projektide ja välissuhete valdkonnas Tallinna Haridusametis viis aastat, koordineerides nii haridusameti kui rahvusvahelisi projekte alates EL struktuurifondidest kuni spetsiifiliste välisriikide fondideni ning korraldades seminare, õppeviisite jms nii koolide-lasteaedade töötajatele kui välisriikide haridustöötajatele. Viimane töökoht oli Sigrel Põhja-Tallinna Valitsuses linnamajanduse osakonna peaspetsialistina, kus ta osales muu hulgas erinevate Tallinna linna heakorra- ja renoveerimisprojektide hindamiskomisjonides ning korraldas munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide üürilepingute sõlmimisega seotud toiminguid. Töö käigus puutus Sigre kokku erinevate ühiskonnakihtide esindajate ja eesti keelest erineva emakeelega püsielanikega ning usub, et nimetatud kogemus tuleb kasuks ka tema uues ametis.

Teele Raja on lõpetanud Tartu Ülikooli, kus peaerialana õppis riigiteaduseid ja kõrvalerialana majandusteadust. Omandatud akadeemilisi teadmisi on ta täiendanud praktiliste oskuste ja kogemustega avalikus sektoris nüüdseks juba üle kuue aasta. Viimased aastad on ta töötanud riigihangete alal ja seda nii Justiitsministeeriumis kui ka Riigi Tugiteenuste Keskuses.

Alates 1. veebruarist töötab kommunikatsioonijuhina Agnes Aaslaid

Agnes Aaslaid on kõrgharidusega kommunikatsioonispetsialist, kellel on üle kümne aasta pikkune kogemustepagas. Ta on töötanud kommunikatsioonijuhina Sillamäel asuvas Molycorp Silmetis, olnud Briti-Eesti kaubanduskoja tegevjuht ja keskkonnaministeeriumi pressiesindaja. Ta on kaasa löönud ka mitmetes ambitsioonikates projektides – nt aidanud läbi viia Let's Do It World aktsiooni ülemaailmse ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 raames Rio de Janeiros ja olnud Arengufondi talendifoorumi peakorraldaja.

Vaata, kes sel aastal kodanikupäeva viktoriini küsimusi välja mõtlevad

Peamiseks üldhariduskoolide 7. –12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilaste kodanikupäeva viktoriinide küsimustike koostajaks ja õpilaste koostatud üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriinide küsimustike koordineerijaks on olnud Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Alates 2017. aastast koostavad aga tervelt kahe kodanikupäeva viktoriini – üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi (30 küsimust-alates 2013. aastast) ja 7. – 9. klassi õpilastele suunatud viktoriini (50 küsimust-alates 2017. aastast) – küsimused õpilased ise.

Üldhariduskooli 7.-9. klasside kodanikupäeva viktoriini osas on tegu uue viktoriiniga, mis viiakse esimest korda läbi sel sügisel.

Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuhi Toivo Sikki sõnul tuli ettepanek korraldada eraldi viktoriin üldhariduskoolide 7.-9. klasside õpilastele õpilastelt endilt. „Idee viktoriiniküsimuste koostamises kaasa lüüa käisid välja õppurid ise. Nüüd ongi meil koos kaks neljaliikmelist lõpuklasside õpilaste meeskonda, kes viktoriinide küsimusi välja mõtlema hakkavad. Kõik meeskondade liikmed on vähemalt kahel korral varasemalt seda viktoriini ka ise lahendanud.“

Eraldi küsimustik tuleb veel üldhariduskooli 10. – 12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilaste kodanikupäeva viktoriiniks.

Kodanikupäeva viktoriinid on aktiivsed ehk õpilased saavad viktoriiniküsimusi lahendada ajavahemikul 20.–30. novembrini 2017 ning 1. detsembrist on tulemused kõigile Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel nähtavad ja oma nime all viktoriinis osalejatele ka nende poolt antud vastused küsimuste lõikes vaadeldavad.

25. septembrist – 13. oktoobrini saavad üldhariduskooli 7. –12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilased osaleda kodanikuteemalisel esseekonkursil. Esseede teema kuulutatakse välja 25. septembril Integratsiooni Sihtasutuse koduleheküljel.

Lisainfo: Toivo Sikk, Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, toivo.sikk@integratsioon.ee

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid* kutsuvad aprillis avatud uste päevadele

Armeenia pühapäevakool ootab külalisi 8. aprillil

Armeenia pühapäevakoolist Maštots kuulsid paljud Eesti elanikud esmakordselt, kui kooli juures tegutsev ansambel „Dvin“ tuli võitjaks ETV telešõus „Perepidu“. Esimest korda viimase 35 aasta jooksul kõlasid ETVs armeeniakeelsed laulud. Lapsed laulsid väga hästi ka eesti keeles.

8. aprillil kell 12.30 aadressil Rävala 8 ootab Armeenia pühapäevakooli Maštots külalisi avatud uste päevale. Tunni teema on kevad ja emadepäev.

Tule avatud uste päevale, et  
- tutvuda armeenia keelega,
- teha koos õpilastega käsitöökaarte,
- õppida armeenia rahvatantsu elemente,
- nautida õpilaste kontserti,
- proovida armeenia maiustusi.

Huvilistel palume registreerida e-posti aadressil mastotsh@gmail.com  

Lisainfo: Džanna Šahbazjan, Armeenia pühapäevakooli Maštots juht, e-post: mastotsh@gmail.com

Ukraina pühapäevakool Tallinna vanalinna südames kutsub külla 22. aprillil

Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakool Kloostrikunstide Kool LABORA ootab oma unikaalsesse kompleksi vanalinna südames (Laboratooriumi 22) külla 22. aprillil kell 10:30.

Üritusel saab
- tutvuda ukraina kultuuriga,
- kuulata ukraina keelt,
- teha ja hiljem ka maitsta vareenikuid,
- külastada õpilaste tööruume ja puidust hobuste näitust.

Tegemist on unikaalse kompleksiga Vanalinna südames, mida tasub külastada.

Huvilistel palume registreerida e-posti aadressil labora.tallinn@gmail.com

Lisainfo: Anatoli Ljutjuk, Kloostrikunstide Kool LABORA juhataja, e-post: labora.tallinn@gmail.com

Tutvume korea kultuuriga 23. aprillil

Korea pühapäevakooli õpilased õpivad korea keelt ja Korea iidset ajalugu, tutvuvad joonistamis- ja kalligraafia tehnikatega, kuna on tähtis, et lapsed oskaksid hieroglüüfe õigesti kirjutada. Õppetööd mitmekesistab korea keeles muusika kuulamine ja laulude õppimine, korea muinasjuttude lavastamine nukuteatris. Õpitakse tantsuliigutusi, tutvutakse kostüümide ja ornamentidega ning rahvusköögiga. Kuna Eesti ja Korea iidsete linnuste arhitektuuris on palju ühist, korraldatakse temaatilisi ekskursioone. Pühapäevakooli õpilased käisid Helsingis Korea Vabariigi suursaadiku vastuvõtul. Seal esitasid nad õpitud tantse ja laule. Laste esitus meeldis Korea Vabariigi suursaadikule nii väga, et ta kinkis pühapäevakoolile mitu rahvakostüümi, trummi ja lehvikut.

Korea pühapäevakoolis aadressil Kaera 21 on avatud uste päev 23. aprillil kell 15.00.

See on võimalus
- kuulata korea keelt,
- saada teadmisi Korea kultuurist,
- õppida valmistama korea porgandisalati,
- proovida lisaks korea porgandisalatile ka rahvuslikke maiustusi.

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee, tel: 6599 024

Puškini Instituudi vene keele kool ootab külastajaid 30. aprillil

Puškini Instituudi vene keele koolis õpivad noored vene keelt ja kirjandust ning tegelevad kõne arendamisega. Külastatakse Vene Teatri etendusi ja venelastega seotud ajaloolisi paiku - Kadriorgu, Pühtitsa Uspenski Naiskloostrit Kuremäel ning osaletakse vene rahvanukkude valmistamise töötubades.

Avatud uste päev on 30. aprillil 2017 kell 11.30 aadressil Maneeži 7-4. Osalemisest palume teatada 21. aprilliks e-posti aadressile info@pushkin.ee.

Avatud uste päeva teemaks on vene muinasjutud ja folkloor. Toimub ka rahvamänguasja kevadelinnu valmistamise töötuba. Külalisi kostitakse pirukatega ja teega.

Lisainfo: Anetta Keviš, Puškini Instituudi projektijuht, e-post: info@pushkin.ee, tel. 55 631 362

* Järeltulevate põlvkondade harimine on tähtis rahvusvähemuste pühapäevakoolide ülesanne. Nädalavahetustel toimuvates pühapäevakooli tundides õpetatakse lastele ja noortele nende esivanemate keelt, kultuuri ning kombestikku. Pühapäevakool aitab säilitada rahvuslikke traditsioone ning tänapäevases maailmas ununevaid käsitööoskusi.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastatakse Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Uus võimalus inimesele, kes hetkel ei tööta

Tänavu veebruaris käivitas Integratsiooni Sihtasutus pilootprogrammi TEMP ehk töötute elanike mentorprogrammi, kus saab kaasa lüüa nii mentori kui ka osalejana.

Eesmärk on toetada töötuid Eesti elanikke, kelle vähene eesti keele oskus, piiratud kontaktivõrgustik ja muud tingimused on tööturul takistuseks. Mentorprogramm annab võimaluse suhelda inimestega väljaspoolt oma tavapärast ringkonda. Nii on võimalus näha asju hoopis uues perspektiivis ning saada positiivne tõuge elus positiivsete muudatuste tegemiseks.

Loe programmi kohta lähemalt http://www.meis.ee/uudised?news_id=1002

Tuntud rahvuskultuuride festivalid saavad toetust

Integratsiooni Sihtasutus toetab tänavu rahvusvähemuste kultuuriühingute projekte ühtekokku 90500 euroga. Toetust saab 23 projekti.

Traditsioonilistest festivalidest saavad toetust „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Tallinnas toimuv ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival "Kvitõ Ukrainy", - rahvusvaheline slaavi kultuuri festival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo. Toetatakse ka XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva nim vene romansi esitajate konkursi läbiviimist ja Eesti vene kooride 80. aastapäevale pühendatud juubelipidu Narvas.

Ühtekokku laekus 66 projektitaotlust. Lisaks suurtele festivalidele saavad rahastust ka mitmed teised üritused. Näiteks, Eesti ingerisoomlaste laste keele ja kultuuri suvelaager Ida-Virumaal, Folklooriansambli Žurba 25. aastapäevale pühendatud CD väljaandmine ja juubelikontsertide sari Narvas, Kohtla-Järvel, Oisus ja Kärdlas, Eesti vene vanausuliste matusekommetest raamatu „Belaja Lestovka“ väljaandmine.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul on projektikonkursi eesmärk aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilimisele ja tutvustamisele Eestis. „Rahvuskultuuriseltsid rikastavad meie kultuurimaastikku erinevate rahvuste muusika, tantsude, käsitöö, kunsti ja kirjasõnaga,“ kommenteeris Kristina Pirgop.

Käesolev konkurss toetab valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ elluviimist, mis panustab Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusesse ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlikku toimimisse ning arendamisse. Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee      

Oodatakse lugusid rändekogemusega inimestelt

Hea rändekogemusega inimene!

Oled Sa eestlane välismaal või välismaalane Eestis, väljarännanu laps või lapselaps, ise väljarännanu või tagasipöördunu, hiljuti kodumaalt lahkunu või aastakümneid võõrsil elanu, pikemalt või vaid ajutiselt teises riigis elav, kindlalt ühes kohas olija või mitme riigi vahel pendeldaja, täiskasvanu või noor – see teade on just Sinule!

Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel. Valmiv vahend saab üheltpoolt kajastama põhjuseid miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad ning teisalt seda, kuidas rändekogemusega inimesed ja/või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad.

Kas tuleksid meile palun appi? Soovime väga kuulda Sinu isiklikku lugu Su enda rännaku(te)st või sellest, kuidas Sinu esivanemate ränne on Sind mõjutanud. Püüa leida oma kirjutisele üks kindel teemafookus. Valiku tegemisel mõtle sellele, mis võiks Sinu loo lugejat kõige enam huvitada ja kaasa haarata? Proovi järele kuidas on olla kirjanik ja lisa oma loole juurde mahlakaid detaile!

- Äkki Sul on rääkida mingist Sinu jaoks olulisest sündmusest, mis Sind mõjutas kodumaalt lahkuma?
- Või Sul on jutustada tore lugu seoses sellega, kuidas sa uue kodumaa välja valisid või kuidas sa just sinna sattusid?
- Ehk hoopis on Sul jagada mõnda pajatust seoses sellega, kuidas oled end uuel kodumaal tundnud? Mis seal on olnud kummaliselt teistmoodi kui kodus? Millest sa võõrsil elades puudust tunned?
- Võib-olla tahaksid panna sõnadesse selle tunde, kuidas on elada teises riigis, kui Sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on enamusest erinev?
- Või sooviksid rääkida sellest, miks sa oled otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda või hoopis vastupidi, miks sa kas kahetsed tehtud valikut või vähemalt kaalud tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis sind otsuse tegemisel takistab?
Samuti on väga oodatud lood, kus autor püüab korraga ühendada mitut eri teemat. Kuid seejuures on oluline, et need teemad oleksid omavahel tugevas seoses ning annaksid koos edasi mingi kindla sõnumi.

Soovime, et paneksid oma loo kirja kas eesti, inglise või vene keeles ca 15-20 lausega ning saadaksid selle 17. aprilliks aadressile ingi@pagulasabi.ee.

Meile laekunud rändelugudest valime välja 10 parimat. Hea sulega inimese abil kirjutame tekstid hästi loetavaks, mistõttu lõplike lugude puhul võib esineda kirjanduslikke ilustusi! Koostöös suurepärase lasteraamatute illustraatori Marja-Liisa Platsiga valmivad iga loo juurde neid toetavad illustratsioonid. Sügiseks 2017 saab projekti lõpptulemus olema veebis vabalt kättesaadav. Lisaks saab ligi 200 Eesti kooli endale tasuta A2-suuruses plakatikomplektid, mille toel käsitleda rändetemaatikat koolitunnis või korraldada näitus koolikoridoris.

Lisaküsimuste korral palun võtta julgelt ühendust projektijuhi Ingi Mihkelsooga meili teel ingi@pagulasabi.ee või helistades +372 525 8702.

Projekti viivad läbi Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning seda rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Käimasolevad projektikonkursid
Kutsed rahvuskultuuriseltside üritustele 
Eesti keele õppe ja praktika võimalustest

Käimasolevad projektikonkursid

Toetame lõimumist edendavaid kultuuriprojekte

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja projektikonkursi 2017. aastal toimuvate kultuuritegevuste toetamiseks. Konkursile oodatakse esitama projekte, mis haaravad kaasa erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimesi.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul on oodatud projektid, mis pööravad tähelepanu Ida-Virumaale ja Harjumaale ning panevad rõhku suuremale koostööle Eesti eri rahvusrühmade vahel. Samuti on teretulnud projektid, mis võimaldavad mitte-eesti emakeelega inimestel osa saada eesti kultuurist.

„Võimaluste loomine koos tegutsemiseks aitab kõige paremini lõimumisele kaasa. Kultuurisündmusi külastades ja töötubades osaledes hakkavad eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesed rohkem üksteisega lävima,“ kommenteeris Jana Tondi.

Projektikonkursi raames toetatakse festivale ja näitusi, aga ka muid erineva kultuuritaustaga inimeste koostööd soodustavaid tegevusi. Konkursile esitamiseks sobib ka kaasaegse Eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimine ja trükkimine ning sellega seonduvate kirjandusürituste korraldamine.

Eelmisel aastal toetas Integratsiooni Sihtasutus selle projektikonkursi tulemusena Rahvusooper Estonia festivali „Narva täis muusikat!', kultuurilise mitmekesisuse ja võrdsete võimaluste programmi festivali Tallinn Music Week raames ja projekti „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ üritusi Tallinnas, Maardus, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus.

Konkursi eelarve on 30 000 eurot. Ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt 10 000 eurot.

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=691 

Taotluste esitamise tähtaeg on 29. mai 2017.

Infopäev taotlejatele on 17. mail kell 13.00 Tallinnas Integratsiooni Sihtasutuses (Lõõtsa 2A, 8 korrus). Infopäevale palume registreeruda aadressil sigre.rouk@integratsioon.ee 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Toetame meediahariduse edendamist koolides

Kutsume üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi esitama projektitaotlusi meediahariduse edendamiseks.

Projektikonkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida või ise meediasisu luua.

Toetame intervjuude, uudiste, reportaažide, lühifilmide jms tegemist professionaalsete juhendajate käe all, õpilaste õppekäike meediaasutustesse ning teabeseminaride läbiviimist.

Projektikonkursi kogueelarve on 15 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 5. juuni 2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=692 

Ootame taotlejaid infopäevale 16. mail 2017 kell 15.00-16.30 Tallinnas Sihtasutuses (Lõõtsa 2A, 8. korrus).

Projektikonkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. 

Lisainfo ja infopäevale registreerumine: Liilika Raudhein, analüütik, tel +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee 
 

Kutsed rahvuskultuuriseltside üritustele

Riigikogus on avatud Eesti vene kunstniku Ivan Sokolovi näitus  

3. mail avati Toompea lossis juba teine MTÜ Vene Muuseumi kunstikollektsioonil põhinev näitus, mis seekord keskendub Ivan Sokolovi loomingule.

Vene Muuseumi juhatuse liikme Irina Budriku sõnul kajastavad Ivan Sokolovi maalid igapäevaelu võlu ning on sügavalt rahustavad. „Ivan Sokolov ei keskendunud mitte sotsiaalsetele probleemidele, vaid üritas näha hetke ning anda edasi selles peituvat meeleolu. Just seetõttu võime temast rääkida kui impressionistist,“ selgitas Irina Budrik.

Irina usub, et eestivene kultuuri Riigikokku toomine kannab endas ühtlasi ka sõnumit, et Eestis leidub koht kõigile, kes on valinud selle riigi oma koduks.

Ivan Sokolov õppis maalimist Kristjan Raua käe all, hiljem aga osales näitustel võrdväärselt selliste suurkujudega nagu Johann Köler, August Weizenberg ning Ants Laikmaa. Vaatamata sellele on paljude Eesti vene kunstnike looming väga tagasihoidlikult esindatud muuseumide kollektsioonides. „Tänu MTÜ Vene Muuseumi tegevusele nii kunsti kogumises kui näituste korraldamises, on olukord hakanud lõpuks muutuma,“ täpsustas Irina Budrik.

Näitus on Toompea lossis üleval kuni 26. maini. Näitust finantseeritakse kultuuriministeeriumi rahastatava Rahvusvähemuste Kultuuriühingute projektikonkursi kaudu.

Eesti-Vene Kultuuri Koda kutsub poeetilisele kontserdile "Severjanin"

13. mail kell 19.00 ootab Eesti-Vene Kultuuri Koda kõiki huvilisi kontserdile „Severjanin“. Esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Venemaa teeneline näitleja Evklid Kürdzidis, Anastassia Tsubina, Dmitri Kosjakov ja Eduard Tee. Kontserdi külaliseks on eesti kirjanik Jaan Kaplinski.

Kõlavad Rahmaninovi, Petrovi, Krepka, Ekleri, Pokrase, Ignatovi ja teiste autorite luuletused, romansid ja muusika. Kontserdikülastajaid ootavad ka näitus ja toredad üllatused.

Kontserti rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Piletid on võimalik osta Piletilevist https://shop.piletilevi.ee/public/?concert=199027&design=piletilevi&lang=rus¢er=7#view=ticketsselect või korraldaja käest 511 3075.

Lisainfo: Marina Tee, MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda juht, e-post: marina.tee@mail.ru, tel: 511 3075.

Narvas valmistatakse kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

20.-21. maini tähistatakse Narvas esimese üle-eestilise vene kooride ja orkestrite kohtumise 80. aastapäeva.

1937. aastal peeti Narvas eesti laulupeo eeskujul vene laulupidu, kus osales massiliselt koorilauljaid ja pillimehi. 80 aasta möödumist sellest sündmusest tähistatakse üritustega, mis algavad Narvas ning jätkuvad Tallinnas ja teistes Eesti linnades.

- 20. mail kell 12 esineb Narva kultuurikeskuses Geneva laste sümfooniaorkester Irina Kosova juhendamisel. Noorte muusikute esituses kõlavad vene ja välismaa heliloojate klassikalised teosed. Enne kontserti autasustatakse laste viktoriini „Vene laulupidude ajalugu Eesti Vabariigis“ võitjaid.

- 21. mail kell 14 alustab Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku juurest liikumist suure galakontserdi osalejate pidulik rongkäik. Galakontserdil kultuurikeskuses Geneva astuvad üles koorid, vokaal- ja instrumentaalansamblid ning tantsukollektiivid Narvast, Tallinnast, Kiviõlist, Sillamäelt ja teistest Eesti paikadest ning Venemaalt. Lisaks esitlevad eredat ja mitmekesist programmi Narva rahvusvähemuste kultuuriseltsid. Peo lõpetab tuntud Venemaa rahvuspillide orkester Metelitsa.

Nimetatud üritusi rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursist, mida finantseerib Kultuuriministeerium.

Kõikide kontserdite külastamine on tasuta!

Lisainfo: Alla Matvejeva, MTÜ Rahvuslike valgustuslike ja kultuursete organisatsioonide keskuse juht ja Narva ürituste korraldaja, e-post: alla_matvejeva@mail.ru, tel: 5560 8676

Mai lõpus kuuleb Tallinnas ja Kohtla-Järvel romansse

26. - 29. maini peetakse Tallinnas XVIII Rahvusvaheline Isabella Jurjeva nimeline vene romansi konkurss. Osavõtjad on Eestist, Vene Föderatsioonist, Lätist, Ukrainast ja Norrast.

- 26. mail kell 18:00 avatakse konkurss Tallinna Raekojas. Kontserdil astuvad üles eelmiste aastate laureaadid ja žüriiliikmed.
- 27. ja 28. mail algusega kell 12:00 leiavad aset konkursi I ja II voor Kanutiaia Noorte majas (Aia 12).
- 29. mail kell 18:00 on Mustpeade Majas konkursi galakontsert, kus osalevad värsked laureaadid.

30. mail kell 18:00 on traditsiooniline heategevuskontsert Kohtla-Järve kultuurikeskuses, kus esinevad konkursist osavõtjad ja žüriiliikmed.

Konkurssi rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Kutse suurele slaavirahvaste peole

Ootame kõiki huvilisi 19. maist kuni 25. maini Vene Kultuurikeskusesse (Mere pst. 5) Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevadele. Eestis elavate slaavi rahvaste jaoks suurt ja tähtsat pidu on Eestis peetud ligi 30 aastat.

24. mai on pühakute Meffodi ja Kirilli päev. Kõikjal maailmas, kus slaavlased elavad, tähistavad nad Slaavi kultuuri ja kirjakeele päeva kui kõikide slaavlaste ühinemise päeva. Tänavu saab slaavi kiri 1154-aastaseks. Programmis on sarnaselt varasematele aastatele ukraina, vene ja valgevene kultuuripäevad.

KAVA

19. mail kell 16.00 on Vene kultuurikeskuses ukraina kultuuripäev. Kontserdil esinevad Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis kollektiivid. 

20. mail kell 17.00 on Vene Kultuurikeskuses valgevene kultuuripäev. Tähistatakse Valgevene kultuuriühingu Ljos tähistab 20. aastapäeva. Kontserdil esinevad valgevene kultuuriühing Ljos ja kollektiivid Valgevene Vabariigist.

21. mail kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuses vokaalmuusikaõhtu „Slaavlaste hääled“. Esinevad Vene Filharmoonia Ühingu solistid.

22. mail kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuses vene kultuuri päev. Esineb Riiklik Vene Rahvаpillide orkester „Metelitsa“ (Sankt-Peterburg, Venemaa).

23. mail kell 18.00 on Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirikus (Loopealse puiestee 8) õigeusu vaimulikke laulude kontsert. Esinevad Tallinna kiriku ja ilmalikud koorid.

24.mail kell 11.00 toimub Vladimir Ignatovi loeng-kontsert „Vene luule 19. sajandi heliloojate romanssides“.

25. mail kell 17.00 toimub Tatjana Tšervova loeng „M.N. Haruzin, Rüütli hinge ülluse valgustaja“.

KÕIKIDELE ÜRITUSTELE ON SISSEPÄÄS TASUTA.

Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad toimuvad Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Tallinna Kultuuriameti ja Vene Kultuurikeskuse toetusel.

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, „Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad 2017“ projekti koordinaator, tel: 5836 363.

Huvitud slaavi kultuurist? Tule laulu- ja tantsupeole ’Slaavi pärg’

19.-28. maini leiab aset XV Rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg 2017“, mis on pühendatud 1937. aastal Narvas toimunud esimese üleriigilise vene laulupeo 80. aastapäevale ja 110 aasta möödumisele esimestest Sergei Djagilevi poolt Pariisis korraldatud „Vene hooaegadest“.

Pidu avatakse Narvas, kus linnaväljakutel toimuvad arvukad üritused. Pidu lõpeb suurejoonelise ja värvika galakontserdiga, mis peetakse Tallinnas Tondiraba hallis. Ainulaadse stsenaariumiga galakontserdil osaleb ligi 80 kollektiivi Eestist, Soomest, Lätist, Venemaalt ja Valgevenest - ühtekokku enam kui 2000 inimest.

Peo eesmärgiks on vene ja slaavi koorilaulu, instrumentaal- ja vokaalmuusika ning tantsukunsti populariseerimine ja arendamine ning peol sündiva ühistunde kaudu Eestis elavate slaavlaste kultuurilise eneseteadvuse tõstmine.

Juubelipeo korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis ning seda toetavad Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Kultuuriamet, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Hasartmängumaksu nõukogu ja kohalikud omavalitsused.

Kutse rahvusvahelise laste ja noorte festivali "Kvitõ Ukrainy" galakontserdile

03. juunil kell 13.00 on kõik huvilised oodatud Mustapeade Majja (Pikk 26, Tallinn), et osa saada rahvusvahelise laste ja noorte festivali „Kvitõ Ukrainy“ galakontserdist.

„Kvitõ Ukrainy“ on iga-aastane traditsiooniline festival, mis annab võimaluse Eestis elavale ukraina kogukonnale säilitada oma kultuuri ja rahvapärandit ning tutvustada seda Eesti ühiskonnale.

Festivalist võtavad osa ukraina kollektiivid Eestist, Ukrainast ja Poolast. Festivali korraldab Ukraina Noorsoo Liit Eestis.

Kontserti rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Vladimir Palamar, Ukraina Noorsoo Liit Eestis juht, e-post: ukrainaoae@gmail.com

Eesti keele õppe ja praktika võimalustest

Tule ja proovi TASUTA, mida keelekohvikus tehakse
Laupäeval, 6. mail Narvas

12.30 – 14.00     Narva Noorte Meremeeste klubis (I korrus)
15.00 – 16.30     Narva Keskraamatukogus
                           Narva Nõustamiskeskuses (Kerese keskuse III korrusel, kab. 308)
17.00 – 18.30     TÜ Narva Kolledžis (keldrikorruse galeriisaalis)

NB! Vajalik on eelregistreerimine telefonil 8009999!  Anna endast märku, ootame sind.

Õppisid koolis või kursustel eesti keelt, kuid selle praktiseerimise võimalusi napib? Tule Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavasse keelekohvikusse. Oled algaja või edasijõudnud, vahet pole – kõik on oodatud! 6. mail on suurepärane võimalus teha esmatutvust keelekohviku formaadiga.

Mida keelekohvik endast kujutab? Toome välja viis olulist fakti.  
1. Keelekohvikus ei õpita grammatikat
Keelekohvikud ei ole keelekursused. Need on võimalus päevarutiinist välja murda ning harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi. Keeleoskus paraneb ja tõenäosus leida uusi toredaid tuttavaid on suur.
2. Igaüks saab rääkida
Lõpuks ometi on võimalik keskenduda rääkimisele ja kõnest arusaamise oskusele. Samuti kasvatada endas julgust ja enesekindlust eesti keeles suhelda.
3. Räägime kogu aeg
Keelekohvikus me ei kirjuta, ei tee harjutusi ega loe tekste. Kogu tähelepanu on rääkimisel ja ainult rääkimisel.
4. Vead on lubatud
Keegi ei pea põdema selle pärast, et ta keeleoskus pole perfektne. See on ju nii armas, kui vene emakeelega inimene räägib eesti keeles. Keda morjendavad need väikesed vead?
5. Räägime inimesele huvitavatel teemadel
Ei ole saladus, et meile kõigile meeldib rääkida iseendast, reisimisest, hobidest, tööst ja perest. Just neil teemadel keelekohvikutes kõneletaksegi. 

6. mai keelekohvikuid tutvustava ürituse Narvas korraldab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa päeva ja üle-eestilise talgupäeva Teeme ära raames.

Keelekohvikute metoodika on välja töötatud ning 6. mai üritused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames.

Kutsume liituma keelekohvikutega üle Eesti

Integratsiooni Sihtasutus pakub perioodil 2017 – 2018 võimalust osaleda keelekohvikutes üle Eesti, et toetada elanike iseseisvaid eesti keele õppimise püüdlusi.

Mais alustavad esimesed rühmad Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.

Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad
- eesti keeles rääkida,
- täiendada sõnavara,
- harjutada iseseisvat õpet ning
- koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda.

Üks kohviku rühm kohtub 25 korda, ühe kohtumise kestus on 1,5 tundi ning rühma suurus on maksimaalselt 16 inimest.

Kohvikutesse registreerimise ja täiendava teabe soovi korral võtke meiega ühendust kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999.

Käsitlevateks teemadeks on enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine jne.

Keelekohviku eestvedajate juhendamisel ning nõustamisel luuakse eesti keele keskkond (kuulamine ja rääkimine), tutvutakse võimalustega harjutada eesti keeles rääkimist, tõstetakse õppija enesehinnangut ning kujundatakse oskused eesti keele õppeks iseseisvalt.

Keelekohvikud viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.1.06.16 „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ raames.

Kus saab tasuta õppida ja harjutada õppida eesti keelt?
Teabetunnid Ahtmes, Maardus ja Rakveres

Paljudele Eesti elanikele valmistavad muret keelenõuded ametikohtadel ning kust leida võimalusi keeleõppeks ja praktikaks.

Integratsiooni Sihtasutus jätkab mais teabetundide korraldamisega, et tutvustada nii keelekohvikutes osalemise kui teisi eesti keele õppimise võimalusi koostöös Eesti Töötukassa ja SA Innove spetsialistidega.

Teabetunnil antakse ülevaade eesti keele õppimise ja harjutamise võimalustest. Samuti nõustatakse kasutama keeleõppe vahendeid ja –materjale, toetatakse nõuannetega iseseisvalt keeleõppe alustamiseks ja jätkamiseks.

Teabetunnid algavad kõikjal kell 18.00
9. mai                   TALLINNAS, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (E. Vilde tee 64)
10. mai                 AHTMES, Ahtme haruraamatukogu (Ridaküla 4, Kohtla-Järve)
16. mai                 MAARDUS, Vaba Aja Keskus (Keemikute 12b)
18. mai                 RAKVERES, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu (Lai 7)

Lisainfot teabetunni kohta saab küsida ning oma tulekust teada anda Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 800 9999.

Samuti leiab infot ka sihtasutuse kodulehelt: http://www.integratsioon.ee/eesti-keele-oppe-noustamine

 

 

Viis põhjust, mis nurjavad eduka keeleõppe
Märgi kaks kuupäeva kalendrisse
Rakvere Teater pakub nüüd tõlkega etendusi
Rahvuskultuuriseltside üritused

Kuidas olla keeleõppes edukas?

Viis olulist viga, mida tehakse eesti keele õppimisel

Eelhäälestus, millega keelt õppima või praktiseerima asud, mõjutab eduka tulemuse saavutamist rohkem kui sa arvatagi oskad. Tihti juhtub, et pingutatakse kuude kaupa, kuid keeleoskus kuidagi ei taha paraneda. Loetleme allpool viis põhjust, mis nurjavad eduka keeleõppe.

1. Eesmärk puudub
Enne eesti keele õppematerjalide või kursuse valimist tuleb õppijal endal läbi mõelda
- miks eesti keelt soovitakse õppida?
- mida ja kui kiiresti soovitakse saavutada?

Kas eesti keelt asutakse õppima taseme saavutamiseks, eksami sooritamiseks, tahetakse parandada kõnekeelt või soovitakse lihtsalt meelde tuletada reeglistikku? Sellest sõltuvad ka keeleõppe lahendused.

2. Vähene teadlikkus eesti keele õppe eri võimalustest
Eesti keelt on võimalik õppida väga mitmel moel, keelekursused pole enam ammu ainus võimalus. Võimalik on korraldada ka individuaalõpet või õppida hoopiski iseseisvalt. Lisaks sellele on võimalik osaleda tugitegevustes nagu keeleklubi ja -kohvik. Keeleklubi eesmärk on toetada olemasoleva eesti keele taseme säilimist pärast keelekursusi. Keelekohviku eesmärk on aga nõustada ja toetada eesti keele iseseisvalt õppijaid.

3. Keeleõppele kulub aega
Iga keele õppimiseks kulub aega. Isegi kui keelt asutakse õppima intensiivselt, kulub keeletaseme saavutamiseks kuid. On tüüpiline, et keeleõpet alustatakse entusiastlikult, kuid kuu või paari möödudes motivatsioon raugeb ning koos sellega kaob usk õnnestumisse. Seepärast on oluline teadvustada, et keeletaseme paranemine ei sünni üle öö. Paari nädalaga ei õnnestu suuri muutusi keeletasemes saavutada ka kõige eesrindlikematel õppijatel.

4. Õppimisele on vaja pühenduda
Kui sa oled otsustanud eesti keele õppega tegeleda, siis tuleb oma elu selliselt korraldada, et sul oleks vähemalt kolm korda nädalas aega asjaga tegeleda. Näiteks keeleklikk.ee keskkonnas ja eestikeelsete saadete vaatamise-kuulamise, tekstide lugemise või eesti keeles vestlemisega. Oluline on, et sa püüaksid ka iga nädal kasvõi mõned read eesti keeles kirjutada.

5. Tarbijalik nõudlikkus
Nii nagu me ei lepi riknenud toidu või katkise jalanõu ostmisega, ei tohiks me leppida ka sobimatu keeleõpetaja, õppevahendite või –korraldusega. Tekkinud probleemid tuleb koheselt läbi rääkida ning leida õppijakesksed lahendused. Pole vahet, kas sa õpid enda, riigi või Euroopa Sotsiaalfondi vahendite eest, nõudlikkus kvaliteedi osas peaks olema sama. Probleemide lahendamiseks tuleks pöörduda selle isiku poole, kelle võimuses on muudatused.

NB! Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad aitavad elanikel seade eesti keele õppe eesmärke ning leida neile sobilikke lahendusi.

Nõustajatega saab ühendust võtta kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999.

Märgi kalendrisse

Kodanikupäeva viktoriin on 20.-30. novembrini

Kodanikupäeva viktoriin on aastaid ärgitanud Eesti koolinoori süvenema sellesse, mida tähendab olla Eesti kodanik ning mis muudab meie riigi erakordseks.

- Millise koha maailma riikide hulgas on Eesti hõivanud sellega, kui mitmesse riiki saab Eesti passiga viisavabalt reisida?
- Mitu inimest läbib Narva piiripunkti aastas?
- Mis otstarbel on loodud Kaitseliidu küberkaitse üksus?
Need on vaid paar näidet küsimustest, millele koolinoor on pidanud viktoriini lahendades õige vastusevariandi leidma. 

Kodanikupäeva viktoriine hakkas Integratsiooni Sihtasutus korraldama 2003.aastal ja tänaseks on viktoriine lahendanud ligi 84 000 noort. Kokku on ette valmistatud 905 küsimust ning neist ükski pole kordunud.

Tänavu lisandub eraldi viktoriin üldhariduskooli 7.-9. klassid õpilastele

20. – 30. novembrini 2017 leiavad aset järgmised viktoriinid:
- üldhariduskooli 5. ja 6. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustikud nii eesti kui ka vene keeles, küsimustikus 30 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- üldhariduskooli 7. – 9. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustik eesti keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- üldhariduskooli 10. – 12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustik eesti keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- 26. – 30.novembrini 2017 on kodanikupäeva viktoriin vastamiseks kõigile soovijatele (küsimustikud eesti, vene ja inglise keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit).

Kutsun kõiki osalema kodanikupäeva viktoriinides!

Toivo Sikk, Integratsiooni Sihtasutuse arenduskeskuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, e-post: toivo.sikk@integratsioon.ee, tel 659 9850

Rahvusvaheline konverents on 16.-17. novembrini

16.-17. novembrini on Tallinnas rahvusvaheline konverents “Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll”, mille korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti kultuuriministeeriumi ja Euroopa integratsioonivõrgustikuga.

Konverents toob kokku võtmetähtsusega eksperdid, poliitikakujundajad ja riigiametnikud, kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja lõimumisega tegelevad spetsialistid ning Euroopa integratsioonivõrgustiku liikmed, kes esindavad EL liikmesriikide valitsusi. Koos samaaegse Eesti EL eesistumisega muutub Tallinn nähtavaks platvormiks, et tõstatada Euroopa Liidu tasandil olulisi teemasid.

Konverents otsib vastuseid küsimusele, kuidas tagada ühtekuuluvus, rahu ja stabiilsus tänapäeva kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas. Suurenenud ränne koos majanduslangusega on käivitanud ksenofoobia tõusu paljudes Euroopa riikides, mõjutades nii hoiakuid sisserändajate suhtes kui ka suhteid olemasolevate kultuuriliste rühmade ja sisserändaja taustaga inimeste vahel.

Konverents keskendub lõimumise poliitikale ja selle meetmetele ning parimatele praktikatele. Konkreetsemalt käsitletakse järgmisi teemasid:   
- mitmekesisus populaarkultuuris kui instrument ühtsustunde loomisel – kuidas leida tasakaal kultuurilise identiteedi säilitamise ja mitmekesisuse toetamise vahel? Millist rolli mängib kultuuripoliitika?
- kultuurilise teadlikkuse käsitlemine formaalses ja mitteformaalses hariduses;
- kuidas luua kultuurilist mitmekesisust toetav keskkond era- ja avalikus sektori organisatsioonides?
- meedia roll kultuuridevahelise dialoogi raamistiku kujundamisel – rände ja lõimumise kommunikeerimine, meedia vastutus;
- mis rolli mängib kodanikuühiskond sotsiaalse ühtekuuluvustunde kujundamisel?

Konverents on kõigile osalejatele tasuta, ootame osalema ligi 200 külalist Eestist ja välismaalt. Töökeeleks on inglise keel, paneelarutelude ajal on tagatud sünkroontõlge ka eesti ja vene keelde.

Konverents jätkab vastamist küsimustele, mis tõstatati 2016. aasta sügisel toimunud konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“. Tookord olid esinejate seas prof. John Berry Queensi ülikoolist, prof. Uduak Archibong MBE Bradfordi ülikoolist, prof. Dr. Haci-Halil Uslucan Saksa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste Eksperdinõukogust ja mitmed teised auväärsed kõnelejad Eestist ja välismaalt. Eelmise konverentsi materjalidega (videod, ettekanded) saate tutvuda: www.misakonverents.ee/materials 

Küsimused ja lisainfo: Marianna Makarova, Integratsiooni Sihtasutuse uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@integratsioon.ee, tel 659 9853  

Rakvere Teater pakub nüüd tõlkega etendusi

Rakvere Teater pakub sel kevadel esimese tõlkega etenduse venekeelsele elanikonnale

19. mail oli Rakvere Teatris võimalik vaadata esimest korda etendust venekeelse tõlkega. Selleks valis teater välja lavastuse "See kõik on tema", mille teksti autor on Valgevenest pärit noor näitekirjanik Andrei Ivanov. 

Edaspidi püüab Rakvere Teater tõlkida võimalikult suurt osa repertuaarist.

Tõlkeseadmed  soetas teater  koostöös   Integratsiooni Sihtasutusega, rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi  projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused"  ning selle alategevusest "Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine". Tõlget soovivale vaatajale  laenutatakse nutiseade, kuhu  kuvatakse subtiitrid.

Rahvuskultuuriseltside üritused

Laulu- ja tantsupeole võib minna juba juuni alguses

Jah, sest 3.-4. juunini peetakse Tartus ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu „See maa“. 

Ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Eestis toimub järjepidevalt juba 27. korda. Seekord on peokohaks Tartu ning kohtumise teeb pidulikumaks ka käesoleval aastal tähistatav Soome Vabariigi 100. iseseisvusaasta. Ingerisoome on osa soome kultuuriruumist ja samas kujunenud mitmesaja aasta vältel Venemaa koosseisus (Peterburi piirkonnas), saades sealt mõjutusi.

Kontserdile Raadi pargis eelneb soomekeelne jumalateenistus Peetri kirikus ja 3. juunil sportlikud mängud ning suur aiapidu Ingeri maja õuel, kus esinevad ingerisoome ja soome folkloorirühmad. Üritused on tasuta ja avatud kõigile uudistajatele.

KAVA:

3. juuni
13:00     Saapaheite võistlus M. Härma gümnaasiumi spordiplatsil (Tõnissoni 3)
18:00     Ingeri maja aiapidu (Veski 35)

4. juuni
13:00     Jumalateenistus Tartu Peetri kirikus (Narva 104)
14:00     Rongkäik Raadi parki
15:00     Peo algus
              Osalevad ingerisoomlaste laulu- ja tantsurühmad Eestist, Soomest ja Venemaalt,
              Estraadiraadio ansambel koos Alen Veziko ja Lembit Saarsaluga.

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: www.inkeri.ee 

Mis toimub 11. juunil? Jaanipäeva eelpidu

Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis kutsub 11. juunil algusega kell 14:00 Eesti Vabaõhumuuseumi Seto tallu jaanipäeva eelpeole.

Oma jaanipäeva pärimust näitavad ja jagavad folklooriansambel „Garataka”,  Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis folklooriansambel „Reevele” ja Eestimaa lätlaste koor ,,Põhjahääled”.

Tule perega ja tutvu oma lõunanaabritega. Kavas on laulda jaanilaule, teha jaaniaja tegevusi ja maitsta õlut. Līgo!

Sissepääs vabaõhumuuseumi piletiga.

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Laura Šmideberga, MTÜ Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis juhatuse liige, tel: 54 511 595, e-post: laura.shmideberga@gmail.com 

Kutse avastama rannarootsi kultuuripärandit

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus korraldab 15. juulil Rootsi päeva, mis on eestirootslaste kogukonna traditsiooniline suvesündmus.

Seekord leiab ettevõtmine aset Padise kloostri varemetes, kuna Padise piirkond koos ranniku ja Pakri saartega on sajandeid olnud rannarootslastega asustatud.

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus kutsub kõiki osa saama rannarootslaste kultuuripärandist ja eestirootslaste kogukonna rõõmsast ühesolemisest.

Ettevõtmist rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

KAVA

9.00 Buss väljub Padisele Vabaduse väljakult
10.00-10.15 Avamine, tervituskõned
10.15-10.45 Ringkäik Padise kloostris Heli Nurgeri juhendamisel
10.50-11.50 Kontsert kloostrikirikus
10.30-13.30 Rootsi turg ja käsitöölaat
12.00-12.20 Pakri tantsude tutvustus
12.20-13.00 Pakrilased pajatavad Pakri saarte ajaloost
13.00-13.50 Viis tantsurühma endistelt eestirootsi aladelt esitavad valiku rahvatantse
14.00 Buss väljub Padiselt Vilivalla kalmistule
15.30 Buss sõidab tagasi Tallinna

Isikliku transpordiga võib sõita Padise mõisa, Puuna või Pedase keskusesse või audiogiidi abiga tutvuda Risti kirikuga Harju-Ristil või sõita Pakri saartele.

Kell 16.00 väljub kummipaat Arabella Kurkse sadamast Väike-Pakrile.

Registreerumine bussi (Tln-Padise-Vilivalla-Tln) või paadireisile (Väike-Pakrile) telefonidel + 372 644 1921 või + 372 53495368 või e-posti aadressil jana@eestirootslane.ee  

Lisainfo: Jana Stahl, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutuse juhatuse liige, tel: 534 95368, e-post: jana@eestirootslane.ee

 

 

 

 

Multikultuurne Pärnu ootab avastamist
Ei julge suhelda eesti keeles? Mine kursustele!
Mis liidab eri emakeelega inimesi? Jalgpallifestival, ekstreemsport ja energiajooks
Kuidas panna eri rahvusest inimesed omavahel suhtlema?
Ka suvel võib õppida ja harjutada eesti keelt
Anname üle 800 000 euro kultuuriklubide korraldamiseks
Kes korraldaks eesti keele kursusi Ida-Virumaa õpetajatele?
Uus töötaja Integratsiooni Sihtasutuses

Kohtumispaik Pärnu. Kohtumisaeg: 12. august

Pärnu suvise tõmbenumbri Augustiunetuse kavva lisab eksootilist särtsu rahvusvähemuste suvefestival Multikultuurne Pärnu.

Festivali peakorraldaja on Venemaalt Baikali lähistelt pärit Galina Ivanova, kes aastaid tagasi seadis ennast koos oma perega sisse Pärnus. Galina võttis 17 aastat tagasi festivali korraldamise ette eeskätt selle mõttega, et pakkuda kultuuriseltsidele avaliku esinemise võimalust.

„Mõtlesin, et seltsidel on huvitavad kavad ette valmistatud, kuid esinemisvõimalusi napib. Suvel on aga Pärnu linn puhkajaid täis ja nad otsivad kogu aeg uusi elamusi. Nii see mõte tekkiski,“ selgitab Galina, kuidas festival alguse sai. 

Aastate jooksul on kohalike seltside kõrval hakanud üles astuma ka mujalt pärit esinejaid. Galina mainib, et osalejate hulgas on näiteks Leedu ukrainlased, Läti burjaadid, usbekid ja kasahhid, Tallinna poolakad ja Narva tšuvašid.

Galina püüab omalt poolt teha külalisesinejatele nende Pärnu külastuse võimalikult mõnusaks. Majutamiskohana läheb loosi koguni ta enda suvila. Viimasesse mahtuvat tervelt 20 külalist. „Kõik on festivalist ja suvisest Pärnust nii vaimustuses ning soovivad, et neid aasta pärast jälle kutsuksime,“ nendib Galina õnnelikult.

 

Ei julge suhelda eesti keeles? Mine kursustele!

Just, sest möödunud kahe aasta jooksul tasuta eesti keele õppes osalenute hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et kursustel osalemisega tõusis 80% vastanutest julgus suhelda eesti keeles.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud tasuta eesti keele kursusi on alates 2015. aastast edukalt läbinud üle kolme tuhande inimese. Kursuste raames toimub põhjalik küsitlus tagasiside saamiseks ning selleks, et paremini mõista osalejate vajadusi ja motivatsiooni keeleõppes osaleda. Küsitlusele vastas üle tuhande kursustel käinu, kellest suurem osa elab Tallinnas ja Harjumaal ning kolmandik Ida-Virumaal.

Keeleõppes osalejate tagasiside alusel otsustades on kursustel osalemine avaldanud kõige suuremat mõju nende huvile eesti keele õppimise vastu – 90% vastajate arvates on see veelgi rohkem tõusnud. Tähtsuselt järgmistena tõi küsitlus välja, et:

• 80% julgeb nüüd rohkem suhelda eesti keeles,
• 70% on hakanud sagedamini kasutama eesti keelt igapäevasuhtluses.
• 60% vastanutest leiab, et tänu kursustele on neil lihtsam jälgida eestikeelseid uudiseid televisioonis ja raadios või lugeda neid ajalehtedest.

Sama kinnitavad ka tasemetestide tulemused – 97% osalejate keeleoskus paranes kursusel osalemise tulemusena.

Parem keeleoskus = parem töökoht?

Uurides osalejailt, mis ajendas neid kursustele tulema, selgus, et üheks olulisemaks motivaatoriks oli lootus saada parem töökoht. 26% küsitluses osalejatest usub, et viimase aasta jooksul oli neil olnud probleeme töö leidmisel just keeleoskuse tõttu ning 52% on selliseid raskusi kogenud varem. Need tulemused on kooskõlas hiljutiste Eesti tööturu rahvusliku ja keelelise jaotuse analüüsidega, mis näitavad eesti keele oskust kui ühte olulisemat faktorit, mis mõjutab võimalusi tööturul, kuigi mõju suurus võib oluliselt sõltuda tegevusvaldkonnast ja piirkonnast.

Olulisteks ajenditeks eesti keele õppimiseks on ka soov suhelda eestlastest kolleegidega ja kuuluda eestikeelsetesse erialavõrgustikesse. Vähetähtis pole ka soov olla paremini informeeritud viimastest arengutest Eestis. Huvitaval kombel on keeleõppeuuringu osalejate meediatarbimine erinev võrreldes hiljuti valminud integratsiooni monitooringu (IM) osalejate omaga. Kui IM respondentide seas on kõige populaarsemateks meediakanaliteks Venemaa telekanalid ja PBK, millele järgneb ERR-i venekeelne Aktuaalne kaamera, siis keeleõppijate jaoks on kõige olulisemateks infoallikateks Eesti venekeelsed meediakanalid (veebiportaalid aga ka Aktuaalne kaamera), Venemaal toodetud meediakanalid ja PBK on aga teisel kohal.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. 2017. aasta lõpuks on kursustest kokku osa võtnud ligi viis tuhat inimest. Tasuta keeleõppe pakkumine jätkub selle projekti raames kuni 2020. aastani.

Lisainfo keeleõppijate seas läbiviidud uuringu kohta:
Marianna Makarova, Uuringute valdkonnajuht marianna.makarova@integratsioon.ee

Lisainfo keeleõppes osalemise võimaluste kohta:
Jana Tondi, Keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht jana.tondi@integratsioon.ee

 

Mis liidab eri emakeelega inimesi? Jalgpallifestival, ekstreemsport ja energiajooks

Toetame tänavu kuut spordiprojekti, mis aitavad parandada ühiskondlikku sidusust. Ühtekokku laekus projektikonkursile 42 taotlust. Konkursi rahastaja on kultuuriministeerium.

Loe, millised on need projektid, mis Integratsiooni Sihtasutuse abiga 2017. aastal teoks saavad.

• 10. juunil seitsmendat korda toimunud MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi "Narva Energiajooks 2017" andis Eesti inimestele rohkem põhjust tulla Ida-Virumaale. Tänu sellele sulanduvad Ida-Virumaa inimesed paremini Eesti kultuuriruumi ja siin toimuvasse.
   
• Eesti Jalgpalli Liidu projekt "Jalgpall ühendab!" kaasab sadu noori Kiviõlist, Sillamäelt, Paldiskist, Kohtla-Järvelt, Narvast ja Jõhvist, nende hulgas vene keelt emakeelena kõnelevaid Ida-Virumaal elavaid 5-14aastaseid tüdrukuid. Liit kutsub esmakordselt Ida-Virumaal toimuvatele jalgpallifestivalidele ligi 200 tüdrukut, kes Eesti naistreenerite käe all osalevad huvitavates harjutustes ning mängudes.
   
• Spordiklubi Airpark MTÜ projekt "Lõimumine parimate valikute nimel" elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu paneb eri keelt kõnelevad ja erineva kultuuritaustaga noored liikuma ja omavahel suhtlema. Nad koolitavad ka Ida- ja Lääne–Virumaa, Kagu-Eesti ja saarte juhendajaid, et laiendada elamusspordialadega tegelemist geograafiliselt ning korraldavad elamusspordi päevakuid ekstreemspordihallis Spot of Tallinn.
  Spordialadest on kaasatud sportvõimlemine, akrobaatika, gümnastika, rulluisutamine, tänavatants ja suusatamine, samuti jalgrattasport, BMX freestyle, BMX kross, rulasport, tõukerattasõit, uisutamine, longboarding, tricking, parkuur, freestyle suusatamine ja lumelauasõit.
   
• Eesti Kergejõustikuliidu rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlustel 8.-14. maini osalesid sajad 7-12aastased Tallinna, Ida-Virumaa, Valga ja Haapsalu vene ning eesti koolide spordihuvilised lapsed.
  Võisteldakse alati ja ainult võistkondlikult ning tähtis on iga võistkonnaliikme panus. Võistkonnad moodustatakse "järjest loe!" meetodil kohapeal. Lapsed õpivad koostööd tegema mitte ainult oma klassi- või treeningukaaslaste, vaid ka teiste poiste-tüdrukutega.

   

• Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus tõlgib treenerite tasemekoolituse õpiku vene keelde. Aaastatel 2013-2014 töötasid Tallinna ja Tartu Ülikooli tippspetsialistid ja valdkondlikud eksperdid põhjalikult ümber treenerite tasemekoolituse üldainete õpiku. Õpiku vene keelde tõlkimine ühtlustab eesti ja venekeelse treenerite tasemekoolituse sisu. Sisult samased kahes keeles õppematerjalid loovad eelduse mõlemasuunaliseks keeleõppeks ja mahuka erialaterminoloogia omandamiseks.
   
• MTÜ Ethical Links korraldab Tartus uussisserändajate ja eestlaste ühisüritusi. Erineva kultuuritaustaga inimesed tulevad kokku jalgpallimängudele ja muudele vabaajaüritustele. Neile tutvustatakse ka Tartu sportimisvõimalusi ning julgustatakse sportima Tartu spordiklubides kõrvuti kohalike elanikega.
  Tartus elas 2015. aastal 4536 inimest, kellel on muu kui Eesti kodakondsus. Tartusse tuleb aastas hinnanguliselt umbes tuhat uut välismaalast ning tendents on püsivalt tõusujoonel.

Kuidas panna eri rahvusest inimesed omavahel suhtlema? Kultuurisündmuste ja töötubade abil

Integratsiooni Sihtasutus valis välja üheksa lõimumist edendavat kultuuriprojekti, mida rahastatakse ühtekokku 48 000 euroga. Tegemist on andekate projektidega, mis loovad suurepärase võimaluse eri emakeelt kõnelevatel Eesti inimestel omavahel lävida.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul ei ole paremat lõimumismoodust kui praktilised kontaktid eri kultuuritaustaga inimeste vahel. „Kultuurisündmusi külastades ja töötubades osaledes lävivad eri emakeelt kõnelevad inimesed üksteisega rohkem,“ lausus Jana Tondi.

Allpool on ülevaade toetust saavatest projektidest.

• OÜ ÕM Festivali muusika- ja kinofestival “Mägede Hääl” on ühepäevane festival Eesti Kaevandusmuuseumis kolme lava, allmaakino ja eklektilise kavaga: alates räpist kuni tehno  ja Ida-Viru teemalise dokumentaalfilmikavani välja. Esinevad Tommy Cash, Röövel Ööbik, St. Cheatersburg, Gorõ Lana, Dead Furies ja Holy Motors ning mitmed teised artistid Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Kino Sõprusega koostöös loodud allmaakino toob publiku ette "Eldoraado" (1971), "Poissmees ja Volga" (2014) ja "Tuhamäed" (2017), millele festival on ühtlasi ka esilinastuseks.
   
• Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projekt “Tulekud ja minekud kultuuris” on muuseumide, sh ERMi külastamise ja loengute ning aruteludega pikitud haridusliku sisuga projekt, milles osaleb kakssada noort idavirumaalast eri koolidest.
   
• Muusikute täiendõppekeskuse projekt “Muusikasillad” kaasab sadu noori eri Tallinna ja Ida-Virumaa koolidest. Projekti raames korraldatakse neli töötuba ja detsembris pannakse projektile punkt osalenud koolide ühiskontsertiga.
   
• Vene õppekeelega Narva 6. kool korraldab koos eesti õppekeelega Kambja kooliga ühise tantsufestivali „Tantsukeel ühendab“. Festivali raames korraldatakse ühistantsimise õpitubasid ning külla tuleb teater Vanemuine haridusprogrammiga „Tants läbi aegade“, kus tutvustatakse eesti balleti ajalugu ja õpitakse tantsusamme. Vanemuise Tantsu- ja balletikooli õpilased esitavad katkendeid Pjotr Tšaikovski ballettidest ja Vanemuise tantsulavastustest.
   
• Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ projekt „Teaduse võlud“ toob teadusteatri AHHAA lastelaagritesse noorte juurde.
   
• MTÜ Allika Küla projekt “Mängime pilli koos” korraldab noortele akordioni meistriklassi ja kontserdid.
   
• MTÜ Eesti Semiootika Seltsi projekt „Mina mäletan“ toob kokku vene- ja eestikeelse kooli noored, kes arutlevad Leelo Tungla teose "Seltsimees laps" sisu üle. Arutelus löövad koos õpilastega kaasa ka ajaloolased, ajakirjanikud, filmitegijad ja semiootikud.
   
• MTÜ Rajamuusika projekt “Festival IDeeJazz’17 @ Narva” viib jazzmuusika Ida-Virumaa eri paikadesse.
   
• Nutigeen OÜ projekt “Robootika perepäev "Laps robootikaõpetaja rollis”"  on kakskeelne robootikaüritus.

Ühtekokku laekus projektikonkursile 28 taotlust. Ühele projektile taotletav toetus võis maksimaalselt olla 10 000 eurot.

Lisainfo:
Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: +372 659 9069,
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Ka suvel võib õppida ja harjutada eesti keelt

Jagame infot suvel toimuvate keeleklubide ja –kursuste kohta.

Juulikuus tegutseb üle Eesti kokku 23 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, millest
- Ida-Virumaal 15 (Kohtla-Järvel 2, Ahtmes 2, Jõhvis 1, Sillamäel 1, Narvas 9)
- Tallinnas 8.

Klubide liikmed on valitud Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2015. a keeleõppesse registreerunute nimekirjast ja/või Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel B2-taseme koolituse läbinud inimeste seast.

Kõik, kes soovivad edaspidi eesti keele ja kultuuri tundmise klubidega liituda, palun jälgige reklaami. Uued klubid alustavad aasta lõpukuudel ning siis avaneb taas võimalus nendes klubides kaasa lüüa.

Augustis algavad ja jätkuvad eesti keele kursused 525 tallinlasele, 225 ida-virumaalasele (sh 75 narvakale) ja 15 tartlasele. Kokku on 51 rühmas 765 õppekohta. Kursustel osalevad inimesed, kes registreerisid end eesti keele õppesse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel 2015. aastal.

Keelelist ja kultuurilist kümblust ning eesti keele kursusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ toetusel.

 

Anname üle 800 000 euro kultuuriklubide korraldamiseks

Ootame kuni 17. augustini pakkumusi eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviimiseks üle Eesti.

Nimetatud klubid on mõeldud Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele, sh uussisserändajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad osata seda paremini või tunda ennast eesti keelt kõneledes kindlamalt. Klubis kaasalöömine aitab tundma õppida Eesti kultuuri eripära, ületada keele õppimise raskusi ning leida tuge ja innustust.

Hanke abiga soovib sihtasutus  leida partnerid, kellega klubide tegevus ellu viia ajavahemikus 01.10.2017–30.11.2019.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/188128

Hanke eeldatav kogumaksumus on 840 535,00 eurot ilma käibemaksuta.

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 17. augustil 2017 kell 11.00. 

Klubid korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevuse 5.2 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ alategevuse 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ raames.

Kes korraldaks eesti keele kursusi Ida-Virumaa õpetajatele?

Avatud on hange eesti keele kursuste korraldamiseks Ida-Virumaa õpetajatele.

Riigihanke eesmärk on välja töötada ja ellu viia eesti keele kursused Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajatele, et parandada nende keeleoskust ja aidata valmistuda eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks ning sooritada B2 ja C1 tasemel keeleoskuse eksam.

Koolituste läbiviimist rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Hanke eeldatav kogumaksumus on 100 000,00 eurot ilma käibemaksuta. Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/187973

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 12. juulil 2017 kell 11.00.  

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@integratsioon.ee 

Juunis alustas tööd uus koostöötegevuste valdkonnajuht

Alates 12. juunist töötab Integratsiooni Sihtasutuses uus koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa, kelle ülesandeks on koostöötegevuste plaanimine ja elluviimine ning koostöövõrgustiku arendamine.

Ljudmila on lõpetanud Tartu Ülikooli Narva Kolledži humanitaarainete erialal ning õpib praegu Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppes ärijuhtimist. Alates 2003. aastast kuni sihtasutusse tööleasumiseni töötas ta Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kus on tegelenud nii õppekorralduse planeerimise kui ka turundusega ja projektitööga, viimased neli aastat on aga tema tähelepanu fookuses olnud täienduskoolituste valdkonna arendamine.

 

 

Irene Käosaar: „Tahan viia sihtasutuse inimestele lähemale“

Kas Eestist ära minna on tõesti lihtsam kui tagasi tulla?

Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja

Tahad arvamust avaldada? Tule Arvamusfestivalile

Kutsume Pärnusse konverentsile
Väliseesti noored lihvivad eesti keelt Viljandimaal, Ida Virumaa noored Võrumaal

 

Irene Käosaar: „Tahan viia sihtasutuse inimestele lähemale“

Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu valis uueks juhiks Irene Käosaare, kes kuni augusti lõpuni on ametis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajana. Agnes Aaslaid kohtus Irenega, et aimu saada, milliste mõtetega ta uuele töökohale asub.

Nõukogu sõlmib Teiega lepingu kolme aasta peale. Mis peaks 2020. aasta suveks kindlasti olema ära tehtud, et võiksite oma tööga rahule jääda?
Nõukogu ootab minult suuri muutusi ja raamist välja mõtlemist. Loodan, et sihtasutus on kolme aasta pärast natuke rohkem nähtav ja inimestele lähemal, samuti senisest enam ühiskonna kujundaja ja arvamusliider. Loomulikult peavad ka hanked ja projektikonkursid jätkuma, kuid tahaksin vähendada hangetega seotud bürokraatlikkust - et inimesed saaksid rohkem keskenduda sisule ja partneritega suhtlemisele ning vähem paberitele ja aruannetele. Ühtlasi on mulle antud ülesandeks sihtasutus Narva kolida ning seal toimiv meeskond luua. Tempo järgmise kolme aasta jooksul on tõenäoliselt meeletu.

1. september on Teie esimene tööpäev sihtasutuses. Millest kavatsete alustada?
Esimeste kuude jooksul plaanin suhelda nii kõigi sihtasutuse töötajate kui ka erinevate võrgustike ja sihtrühmade esindajatega. Tahan saada selget pilti hetkeseisust ja koguda mõtteid, kuhu edasi liikuda. 

Mis on Teie hinnangul praegu sihtasutuse juures kõige positiivsem, millega võiks jätkata samas vaimus?
Minu arvates on siin tööl missioonitundega inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Nõustamisteenus on hästi omaks võetud, töö rahvusvähemuste kultuuriseltsidega läheb kenasti, hästi oluline on meediahariduse projektid. Positiivset on kindlasti palju rohkem, kuid ma pole veel kõikidesse asjadesse jõudnud süüvida.

Viimase 20 aastaga on ühiskonnas toimunud täiesti silmnähtavad muutused ja sihtasutus on selles oma rolli mänginud. Ma pole sugugi nõus väitega, et integratsiooniprotsess on läbi kukkunud. Ega see protsess saagi olla kiire, sest sõltub paljudest asjadest ühiskonnas.

Töötasite siin ka aastatel 1999-2007. Mis on tollest ajast kõige enam meeles?
Tookord me reaalselt uskusime, et suudame ühiskonda muuta. Seda õhkkonda, mis tookord oli, tahaksin tagasi tuua. Usun, et hea õhkkonna loomise ja inimeste motiveerimisega on võimalik imesid teha. Kui töötaja tunneb ennast tähtsa ja vajalikuna, siis ta on õnnelikum, julgem ja loomingulisem. 

Reisite päris palju. Millisesse maailmanurka reisimist kõige enam naudite?
Mul teeb alati südame soojaks, kui käin sellistes riikides nagu Kasahstan, Kirgiisia, Moldova ja Ukraina. Viimati käisin Ukrainas Zaporižžjas, et koolitada sealsete ülikoolide inimesi. Olen vaimustunud sellest, kui väga nad tahavad Eestilt õppida. Kõrvalt vaadates on Eestil ikka päris hästi läinud.

 

Kas Eestist ära minna on tõesti lihtsam kui tagasi tulla?

Eestisse tagasi pöördujad räägivad, et kui ära minna oli siit lihtne, siis tagasi tulla palju keerulisem. Vahel valdavat neid koguni tunne, et nad polegi tagasi oodatud. Kinnitan, et Eesti riik ootab kõiki tagasi ja pakub ka oma abi.

Integratsiooni Sihtasutus nõustab tagasipöördujaid ning jagab tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks toetust (https://www.integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus). 

Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusega või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

• on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis;
• vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.

Alla 30-aastane noor, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei pea olema võõrsil elanud 10 aastat.

Teinekord võib tagasipöördumine kujuneda raskemaks kui laia maailma rändamine. Kodumaale tagasi pöördudes tuleb uuesti tööd otsida, eluase sisse seada, võib-olla lastele lasteaia- ja koolikoht taotleda ja perearst leida. Need toimingud võivad sujuda hõlpsasti, kuid võivad osutuda ka väga keeruliseks. Kõigi nende toimingute juures kehtivad omad reeglid ja tähtajad. Probleemid tekivadki siis, kui olulised asjad on õigel ajal tegemata jäänud ning vajaduse tekkides pole võimalik eestimaalastele ette nähtud teenuseid tarbida.

Kust saavad probleemid alguse?

Peamine põhjus, millest enamik takistusi algab, on elukoha registreerimata jätmine rahvastikuregistris. Teenuste osutamise esimeseks tingimuseks on isiku elukoha registreerimine. Seepärast tuleb kontrollida ja vajadusel täpsustada, kas rahvastikuregistri andmetel elab inimene Eestis ja selles kohalikus omavalitsuses, kus ta teenuseid (lastehoid, kool, ühistransport jne) soovib tarbida.

Teiseks oluliseks murekohaks on ravikindlustus ja perearstiteenused. Ka siin on oluline rahvastikuregistri kanne, kuid veelgi olulisem on meeles pidada, et perearsti nimistusse kandmine võtab aega ja sellega tuleb kohe tagasipöördumise järgselt tegeleda, mitte siis, kui tervisega ootamatult midagi juhtub.

Õnnelikud on need pered, kellele saavad igapäevastes toimingutes toeks olla teised pereliikmed või sõbrad. Nõustajana olen märganud, et just sotsiaalse võrgustiku olemasolu mõjutab tagasipöördumist kõige enam. Tagasipöördumine võib kaasa tuua mitmeid sekeldusi ja enamasti tundubki see kõik keerulisem kui kodumaalt lahkudes. Kui välja rännatakse peamiselt üksiku inimesena nö seljakott seljas, siis tagasi pöördutakse juba pereinimesena ning inimesed ei ole oma valikutes enam nii vabad. Meelepärase lasteaia- ja koolikoha leidmine ei pruugi alati kiiresti laheneda. See omakorda seab tingimused töökoha valikule ja igapäevasele logistikale. Kui tagasipöörujaks on üksikvanem, on valikud veelgi keerulisemad. Samuti tuleb ka maakohtadesse tagasipöördujatel töö leidmiseks rohkem pingutada või suisa teise maakonda tööle käima hakata. Tuleb teha kompromisse, millega pole arvestatud.

Kätlin Kõverik, Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja
E-post: katlin.koverik@integratsioon.ee

 

Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja

Juulis lõppenud riigihanke tulemusena tunnistati edukaks OÜ Algus, kes on ka kahel varasemal aastal Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursusi korraldanud.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul oli eesmärk leida entusiastlik koolitaja, kes õpetaks 200le Ida-Virumaa õpetajale eesti keelt. „Koolitaja ülesandeks on motiveerida õpetajaid ka valmistuma riiklikuks tasemeeksamiks, mis on kõigile kursustel osalejatele kohustuslik,“ selgitas Tondi.

Ida-Virumaa koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajate eesti keele koolitused hakkavad toimuma Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Keelekursuste pikkus on 200 akadeemilist tundi, mida on võrreldes varasemaga rohkem. Kahel eelmisel aastal koosnesid kursused 160 akadeemilisest tunnist.

Koolitused algavad septembrist ja lõpevad 2018. aasta maikuus. Kõik keeleõppes osalejad peavad sooritama kursuse lõpus B2- või C1-tasemel riikliku tasemeeksami.

Eelmisel aastal pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele kursust 210 Ida-Virumaa õpetajale, kellest lõpuni käis 194. Riiklikel tasemeeksamitel käis 155 inimest ning neist sooritas eksami positiivselt 28 õpetajat.

OÜ Algus tegevjuhi Diana Luptova sõnul näitasid tasemeeksamid, et paljudel jäi sooritamisest vaid mõni üksik punkt puudu. „Eesmärk on ju ikkagi see, et Ida-Virumaa õpetajad julgeksid eesti keeles suhelda, võiks osaleda üle-eestilistel konverentsidel ega tunneksid ennast kõrvalejäetuna. Ega keeletaseme tõstmine käigi üleöö – see on ikka pikem protsess,“ selgitas kursuste korraldaja.

Ida-Virumaa õpetajate keeleõppe tasemekoolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest 120 000 euroga.
 

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht
E-post: jana.tondi@integratsioon.ee 

Tahad arvamust avaldada? Tule Arvamusfestivalile

Kultuuriministeerium kutsub kuulama ja kaasa mõtlema Arvamusfestivali aruteluseminarile kultuuriliselt mitmekesise töökoha ning selle mõju üle Eesti ühiskonnale. Arvamusfestival toimub Paides 11.-12. augustil.

Arutelu leiab aset 12. augustil kell 11:30-13:00 haridusalal inglise keeles. 

Diversity in the Estonian workplace and society: the good, the bad and the ugly – Loe lähemalt: https://www.arvamusfestival.ee/stage/diversity-estonian-workplace-society-good-bad-ugly/?url=/kava/  
FB: https://www.facebook.com/events/122660035017648/

 
Arutelu juht on Austria Suursaatkonna konsul ja asejuht Cornelia Godfrey, sõna võtab Dennis Ulrik Kristensen lõngavärvimisvabrikus AS Sindi Lanka.

 

Kutsume Pärnusse konverentsile

Integratsiooni Sihtasutus kutsub konverentsile Mitmekultuurilisus – oht, võimalus, väärtus?, mis toimub 19. septembril 2017 Strand SPA ja Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare pst 35, Pärnu).

Konverentsi ettekandjad loovad pilti meie omakultuurilisest taustast ja selle muutumisest aegade jooksul ning välismõjudest erinevatel ajaperioodidel.

Sõna saavad Marju Kõivupuu, Valdur Mikita, Katri Raik, Urmas Vaino ja paljud teised.

Ootame osalema kohalike omavalitsuste juhte, sotsiaalvaldkonna töötajaid, haridustöötajaid (nii juhte kui õpetajaid), kultuurivaldkonna töötajaid, tervisedendajaid, tugiisikuid, noorsootöötajaid, kogukonnatöö esindajaid.

Konverentsile registreerimise tähtaeg on 10. august 2017 või kuni kohtade täitumiseni. Registreeruda saab konverentsile siin (https://survey.ut.ee/index.php/863227?lang=et).

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverents on eestikeelne.

Konverentsi koostööpartner on Tartu Ülikool. Üritust toetab Pärnu Maavalitsus ja rahastab Kultuuriministeerium.

Konverentsi kava: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1026
Registreerumisvorm: https://survey.ut.ee/index.php/863227?lang=et

 

 

Väliseesti noored lihvivad eesti keelt Viljandimaal, Ida Virumaa noored Võrumaal

Kui soovid oma eesti keele oskust parandada, sõida kas Viljandi- või Võrumaale. Mõlemad maakonnad on ennast tõestanud suurepärase eesti keele õppe keskkonnana.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav väliseesti noorte kultuuri- ja keelelaager tõi Venevere puhkekülla kolme vahetuse peale kokku 66 noort 24 riigist. Praegu on käsil kolmas laagrivahetus noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.

Ida-Virumaa noored praktiseerivad aga eesti keelt pereõppe vormis Võrumaal. Esimesed vahetused olid juunis-juulis, augustis pered puhkavad ja sügisel jätkavad uue hooga. Septembris-oktoobris toimuvates vahetustes peab noor käima päevasel ajal koolis ja õhtusel ajal huviringis. Pereõppe üks vahetus kestab kümme päeva, mil õpilased on majutatud peredesse ning mil korraldatakse mitu ühisüritust.

Enamus õpilastest on Narva Keeltelütseumist, mille direktor Nadežda Tšerkašina on tulihingeline pereõppe pooldaja. Tema sõnul paraneb õpilaste keeleoskus selle tulemusena silmanähtavalt. Lisaks on noori Kohtla-Järve Kesklinna Põhikoolist, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumist ja mujalt. Kokku osaleb 120 noort.

Pereõppe läbiviimisega tegeleva MTÜ Volonta projektijuhi Maivi Liiskmanni sõnul sulanduvad noored omavahel kiiresti ja on huvitatud üksteise tegemistest.

Teise pereõpet korraldava MTÜ Veeda vaheaeg Võrumaal projektijuhi Pille Kulbergi sõnul on noored esimesel päeval küll veidike ehmunud olekuga, kuid juba teisel päeval hakkab jää sulama. Paljud noortest osalevad aga juba mitmendat korda. „Olen pereõppega olnud seotud alates 1998. aastast, kuid ühtegi halvasti käituvat noort mulle ei meenu. Noortele selline keeleõppe vorm meeldib ning pered on valitud selliselt, et üks pereliikmetest oleks õpetaja. Selle projekti puhul tulevad pedagoogilised oskused kasuks.“

Eesti päritolu noortele võimaldatakse keele- ja kultuurilaagreid „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ raames. Laagri läbiviimist toetavad kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, 
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Rahvuste päev 2017 - kuhu minna, mida teha?
Uuendusmeelseid lõimijaid oodatakse preemiat taotlema
Eri rahvusest inimesed, mis on teie lemmikpaik Eestis?
Mida mõtled Eesti Vabariigist, noor inimene?
Kuidas olla juutuuber, toota telesarja ja muud meediaoskused, mida asutakse üheksas koolis õppima
President leiab, et iga Eestis elav rahvus tundku enda üle uhkust
Otsitakse koolitajat rahvusvahelise kaitse saajatele
 

Etnolaadale Raekoja platsil oodatakse eelkõige turiste

23.-24. septembril kell 10-18 korraldab Eesti Rahvuste Ühendus Raekoja platsil etnolaada ja kontserdi. Selle üritusega tähistatakse Eesti rahvusvähemuste päeva, mis on Eesti Rahvuste Ühenduse juhi Timur Seifulleni sõnul nende liikmete jaoks aasta oodatuim sündmus.

Kontserdil astuvad üles laulukollektiivid ühendusse kuuluvatest seltsidest, etnolaadalt on võimalik osta rahvustoite ja –jooke ning käsitööesemeid.

Raekoja plats on valitud toimumiskohaks põhjusel, et sinna satub rohkesti turiste. „Meie üritus kajastab vähemuste võimalusi ja elu Eestis ning on seetõttu eelkõige väliskülalistele suunatud. Meie oma inimesed ju teavad, et vähemusrahvad saavad siin hästi hakkama,“ räägib Timur.

Esinejaid kontserdil ja müüjaid lettide taga on igas vanuses. „Nooremaid inimesi on seal ka kindlasti. Meie rõõm on välistudengid,“ lausub Timur elavalt.  

Loomulikult pannakse laada ja kontserdi jaoks selga oma rahvariided. Timur räägib, et kõrvaltvaataja ei pruugi aimatagi, millise vaevaga on rahvariidekomplektid sündinud. Ta toob näiteks Mordva seltsi inimesed, kellel puudusid rahvariiete juurde käivad ehted. „Ega ei jäänudki muud üle kui et tuli ehted ise valmistada. Palusime professionaalse ehtekunstniku Kärt Summataveti Mordva inimesi juhendama ning ehted said tehtud,“ annab Timur aimu sellest, milline ettevõtlik rahvas rahvusvähemuste esindajad on.

 

• Eesti rahvuste päev on 24. septembril tähistatav tähtpäev, mis meenutab Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal.
• Eestimaa Rahvuste Ühendus asutati selleks, et vähemusrahvused saaksid ühiselt toetada Eesti taasiseseisvumisprotsessi.
• Pärast Eesti taasiseseisvumist sai ühenduse eesmärgiks esindada Eesti vähemusrahvuste huve ning säilitada, arendada ja tutvustada nende kultuuri.

 

Jõhvi Kontserdimaja täitub rahvusvähemuste kultuuriga

24. septembril tähistatakse Jõhvi Kontserdimajas rahvuste päeva XIV vähemusrahvuste kultuurifestivaliga „Rahvuskultuuride loomepada“, kus osalevad Ida-Virumaal tegutsevad erinevate rahvuste ühendused.

 

Kavas:
11.30 Festivali avamine
11.30-18.00 Näitused, ekspositsioonid, meistriklassid, laste loomingu näitus „Minu imeline Ida-Virumaa“, näitus „Ukraina läbi laste silmade“, MTÜ Türkiispärl autorinukkude ja tekstiilist mänguasjade näitus
12.00-14.30 Konverents „Traditsioonide järjepidevuse tagab põlvkondadevaheline side“  
12.30 Laste loomingu konkursi "Minu imeline Ida-Virumaa“ parimate autasustamine 
13.00-14.00 Kirjanduslikud kohtumised 
14.30-15.30 Esinevad „Lõõtsavägilased“
16.00 Galakontsert rahvuskultuuriseltside kollektiividelt ja külaliskollektiivilt Poolast - ukraina rahvatantsurühmalt "Czeremosz"
17.45 Festivali lõpetamine

Festivali korraldavad Ida-Viru maavanema juures tegutsev rahvuskultuuride ümarlaud ja Jõhvi vallavalitsus. Toetavad Integratsiooni Sihtasutus, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Ida-Virumaa Integratsioonikeskus. Olete kõik oodatud!

 

Eesti rahvuste päevad 2017 Vene Kultuurikeskuses

13. septembril kl 18 on väikeses saalis kunstnik Bato Dugarzhapovi (Venemaa) meistriklass. Sissepääs eelregistreerimisega, tel 5836 3613, Tatjana Semenjuk. 16. septembril avatakse Bato Dugarzhapovi (Venemaa) personaalnäitus Keila-Joa lossis.

 

19. septembril kl 17.15 on konverentsisaalis Tatjana Tšervova tasuta loeng “Tallinna Meremeeste Kodu ajaloost”. Loeng on vene keeles. 

 

21. septembril kl 11 on konverentsisaalis Valeri Lauri tasuta loeng “Eesti vähemusrahvuste esindajate kunst”. Loeng on vene keeles.
 

22.  septembril kl 18 on suures saalis pidulik rahvuskollektiivide kontsert  “Ühe taeva all”, kus osalevad  Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA loomingulised kollektiivid. Sissepääs tasuta.

 

23. septembril kl 14 on suures saalis kontsert „Vene laul mu hinges“, kus osalevad rahvalaulukoor Sudaruški (Tallinn), vene laulukoor Rodnõje napevõ (Tallinn), rahvalauluansambel Ljubava (Tallinn), rahvamuusikaansambel Zlatõje gorõ (Tallinn), vene lauluansambel Retšenka (Kohtla-Järve), Vene laulukoor Zorenka (Kohtla-Järve), Vene laulukoor Nadežda (Narva). Sissepääs tasuta.

 

23. septembril kl 18 on väikeses saalis klassikalise muusika kontsert „Me elame siin“, kus esinevad Vene Filharmooniaühingu solistid: Karina Amirhanjan (sopran), Natalja Burova (sopran), Aleksandr Nekrassov (bariton), Roman Tšervinko (bariton), Vladimir Skamnitski (viiul), Aleksandr Paškov (klaver, Sankt-Peterburg). Kavas on Vene, Ukraina, Ungari, Rumeenia ja Eesti heliloojate klassikalised vokaal- ja instrumentaalteosed. Sissepääs tasuta.

 

28. septembril kl 19 on väikeses saalis luuletaja, filmirežissööri ja ajakirjaniku Andrei Tantsõrevi loominguõhtu.

Sissepääs tasuta.

 

 

Kuidas tähistab Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit (RRÜL) Lüüra rahvuste päeva?

7. septembril avatakse Vene Kultuurikeskuses (Mere pst. 5, Tallinn) vene tarbekunsti näitus „Rõõmu allikas“. Näitust korraldab MTÜ Töökoda-huviklubi Stiil (juht Marina Datskovskaja). Näitus on avatud kuni 30. septembrini. Sissepääs on tasuta.
 

Näitusel on väljas
- kaitsenukud,
- traditsiooniline tikand,
- ehted kividest ja pärlitest,
- punutud loitsud Jumala Silm,
- iidsed slaavi puidust sümbolid. 
              

8. septembril kell 18.00 avatakse Vene Kultuurikeskuses Sergei Lim´i (keda peetakse eestimaiseks Aivazovskiks) näitus „Meri meie ümber“. Näitus on avatud kuni 8. oktoobrini. Sissepääs on tasuta.

 

9. septembril algusega kell 10.00 toimuvad Tallinnas Kotka staadionil (Linnu tee 15) rahvusvähemuste kultuuri- ja spordiühingu korraldatavad avatud meistrivõistlused jalgpallis rahvusvähemuste meeskondade vahel. Spordipidu kaunistavad oma esinemisega laste tantsukollektiivid slaavi kultuuriühing Akrida, ansambel Lezginka, folklooritantsuansambel Ariran, vene ansambel Daleko Li Do Tallinna. Turniiri raames toimub minijalgpalliturniir. Korraldajad kutsuvad kõiki jalgpallist huvitatud vähemusrahvuste esindajaid looma oma meeskondi ja turniiril osalema.
Lisainfo: turniiri koordinaator Imedi Kekeishvili, tel 51 58 020

18. septembril kell 10.00-12.00 on lastehommik Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40, Tallinn). Kavas on lesgiini tantsu töötuba ja rahvusriiete näitus. Lezgini ansamblit Lezginka juhib Rameliya Ulubayova.

19. septembril kell 17.30-19.30 on muusikalis-poeetiline õhtu Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40, Tallinn). Esineb ansambel JU-VEGA. Sissepääs on tasuta.

 

17. septembril kell 12.00-14.00 korraldab RRÜL Lüüra laat-festivali „Kuldne sügis“ ja lahtiste uste päeva aadressil Kaera 21, Tallinn. Juba üheksandat aastat avab „Kuldne sügis“ uksed kõigile huvilistele, kes soovivad tutvuda eri rahvuste traditsioonidega. Neid on aga RRÜL Lüüras üle 30: venelased, valgevenelased, ukrainlased, grusiinid, tatarlased, armeenlased, kabardiinid, burjaadid, lesgiinid, moldaavlased, tšuvašid, korealased, kasahhid, usbekid ja paljud teised. Kavas on kontsert, rahvusköökide festival, rahvusmängud, näitusmüük, loomelaat, konkursid ja loomingulised töötoad lastele. Sissepääs peole on tasuta.

22. septembril kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuse suures saalis pidulik rahvuskollektiivide kontsert „Ühe taeva all“. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja RRÜL LÜÜRA liikmed. Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Larisa Ivaniševa, tel 58 053 258, e-post: info@lyra.ee

 

Lapsi oodatakse Aserbaidžaani päevale Miiamilla muuseumisse

Laupäeval 23. septembril kell 15.00 toimub Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla (L. Koidula 21C) MTÜ Aserbaidžaani pühapäevakooli Orhan eestvõttel Aserbaidžaani päev. Kavas on rahvatantsud, meisterdamine, tehakse näomaalinguid ning maitsta saab baklavad ehk õhulist pähklikooki.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: MTÜ Aserbaidžaani pühapäevakool Orhan juht Sanam Aliyeva, e-post: sanam.aliyeva@gmail.com, tel: 559 569 50

 

Veel rahvuste päeva üritusi

Haapsalus
22.-24. septembrini korraldavad Folklooransambel Bõliina ja Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja avatud uste päeva aadressil Kastani 7, Haapsalu. Kavas: ekskursioonid muuseumis „Vene tare“; töötoad, rahvusmängud, folkloorprogramm ning tutvumine vene köögiga.

Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 55 20 094

Tallinnas
30. septembril on temaatiline loeng „Traditsiooniline vene kaltsunukk“ ja töötuba Tallinna Keskraamatukogu Sääse filiaalis.
Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 55 20 094

Pärnus
25.-30. septembrini tutvustatakse MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ruumides aadressil Rüütli 23, Pärnu rahvusvähemuste kultuure. Tutvuda saab vene, valgevene, ukraina muusikaga, kirjandusega, rahvussümbolitega, rahvusköögi eripäraga. 1.-10. oktoobrini leiab aset rahvusnukkude näitus.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, e-post: raduga_parnu@mail.ru, tel 5800 8847

 

Uuendusmeelseid lõimijaid oodatakse preemiat taotlema

Integratsiooni Sihtasutus soovib tunnustada lõimumisvaldkonna arenduspreemiatega neid era- ja juriidilisi isikuid, kes on 2016. ja 2017. aastal kaasanud eri rahvustest inimesi innovaatiliselt koostöötegevustesse. Arenduspreemiate fond on 3000 eurot.

Lõimumist käsitletakse kui teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis panustab ühiskonna arengusse, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning toetavad demokraatlikke väärtusi.

Arenduspreemiad antakse välja kolmes kategoorias:

• Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
• Koostöö soodustamine eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanike vahel eesmärgiga tihendada kogukondade vahelisi kontakte. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
• Lõimumist toetava arvamuse kujundamine meediaprojektide või arvamusliidrite algatuste kaudu. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.

Sel aastal antakse esmakordselt välja ka Balti riikide integratsiooni auhind, et tunnustada projekti või tegevust, mis mõjutas lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna. Sellele auhinnale saavad kandideerida ka Läti ja Leedu parimad lõimumisvaldkonna projektid – neid  esitavad Läti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Leedu Vabariigi valitsuse juures asuv rahvusvähemuste amet. Balti riikide integratsiooni auhind on mitterahaline.

Hindamisse kaasatakse seekord rahvusvahelised eksperdid, kes osalevad 16.-17.11.2017 Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvahelisel lõimumiskonverentsil.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. september 2017. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel alajaotuses ’Konkursid’.

Integratsiooni Sihtasutus annab lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid välja alates aastast 1999 ja meediapreemiaid aastast 2009. Lõimumisvaldkonna arenduspreemiate väljaandmist rahastatakse kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: 
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@integratsioon.ee
 

 

Eri rahvusest inimesed, mis on teie lemmikpaik Eestis?

Septembris jõuab teleekraanidele Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi loodud kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustab üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis.

Saatejuhtide tee viib Lasnamäele ja Laulasmaale, Vasknarva ning Võrtsjärve äärde, Paidesse ja Osmussaarele, pakkudes huvitavat kõrvalpilku pealtnäha tuttavatele kohtadele.

Sotsiaalmeedias kutsuvad sarja tegijad igast rahvusest inimesi jagama oma lemmikpaiku Eestis, mille abil loodetakse vabariigi sajandaks sünnipäevaks soovitada külastamiseks sadat ilusat paika.

Kaasa löövad Nikolai Bentsler, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Žilenko, Tatjana Kosmõnina, Sergei Furmanjuk, Sergo Vares ning mitmeid üllatuskülalisi. Sarja tootsid Kinoteater, U8 ja produtsent Maria Kljukina.
 

ETV eetris on “Meie Eestid” 4. septembrist ja ETV+ kanalil 8. septembrist.
 

Valminud on Facebooki leht: https://www.facebook.com/meieestid/ ja veebileht: http://meieeestid.ee/
 

Meie Eestid vaatajamäng kutsub vaatajaid üles jagama oma Facebooki või Instagrami kontol pilti või videot oma lemmikpaigast Eestis, kirjutama (või rääkima) paari sõnaga, miks just see koht on tähenduslik, lisada juurde hashtag: #meieeestid. Parimate piltide ja lugude vahel lähevad loosi auhinnad (vt https://www.facebook.com/pg/meieestid/posts/ või http://meieeestid.ee/
 

Valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfondi lõimumist toetavate tegevuste raames Integratsiooni Sihtasutus.

 

Mida mõtled Eesti Vabariigist, noor inimene?

Integratsiooni Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav kodanikupäevale pühendatud esseekonkurss pakub koolinoortele põhjust mõtiskleda Eesti Vabariigi üle ning oma mõtted ka huviärataval moel kirja panna.

Esseekonkurss avaneb 25. septembril ning kirjutisi ootame e-posti aadressile essee@integratsioon.ee kuni 13. oktoobrini. Osalema oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi.

Teemad on järgmised:
- Mida ja miks tahaksin kinkida Eestile 100. sünnipäevaks?
- Millist ÄPPI kasutaksin Eesti Vabariigi arendajana tulevikus.

Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuhi Toivo Siku sõnul on esseekonkursi eesmärk väärtustada Eesti riiki ja selle ajalugu ning iga üksikisiku rolli Eesti ühiskonna arendamisel.

„Samuti soovime konkursiga julgustada õpilasi kaasa rääkima Eesti Vabariigi arenguga seonduvatel teemadel ning tunnustada õppurite soovi panustada Eesti ühiskonda,“ märkis Sikk.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab kodanikuteemalist esseekonkurssi 2011. aastast alates. Varem on olnud teemadeks „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ (2011), „Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?“ (2012), „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ (2013), „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“ (2014), „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“ (2015), „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“ (2016).

 

Kuidas olla juutuuber, toota telesarja ja muud meediaoskused, mida asutakse üheksas koolis õppima
 

Sügisel käivitub Eesti koolides üheksa meediahariduse projekti, mis said toetust kevadisel projektikonkursil “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes”. Toetatavate projektide kogumaht on ligi 20 000 eurot. Ühtekokku laekus 12 taotlust.
 

• Sillamäe Gümnaasiumi noored õpivad projekti “Valikuvõimalus” raames tekstianalüüsi põhivõtteid - kuidas eristada usaldusväärset infot küsitavast ning tunda meediatekstis ära põhilised mõjutusvõtted. Praktilises osas teevad Sillamäe õpilased noorsooteemalisi intervjuusid ning reportaaže Kadrina Keskkoolis, Võru Gümnaasiumis ja Narva Keeltelütseumis.
   
• Tallinna Kunstigümnaasium algatas õpilaste koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga, et tutvuda telesaadete loomise protsessiga ning läbida produtseerimise, filmimise ja monteerimise teemalised töötoad, kus noored saavad praktilisi oskusi kooli TV tegemiseks.
   
• Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi projekti “Vaatan uudise sisse! Vaatan uudise taha!” üks eesmärk on suurendada Ida-Virumaa noorte teadlikkust propaganda mõjutusvahenditest ning meediast kui produktsioonisüsteemist. Eesmärgi saavutamiseks on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut koostanud õppeprogrammi. Kursuse lõpptulemusena valmib osalejate loodud kohalikku elu kajastav uudistesaate simulatsioon.
   
• Toetust said ka kahe kutseõppeasutuse projektid: Tallinna Ehituskooli õpilased korraldavad oktoobris meediapäeva, kus õpivad internetis oleva info kriitilist hindamist ja eetilist kasutamist; Järvamaa Kutsehariduskeskuse ürituste sarja raames praktiseerivad õpilased professionaalsete juhendajate käe all uudiste ja artiklite kirjutamist ning tutvuvad juutuuberiks olemise ja telesarja osa produtseerimise üksikasjadega.
   
• Haabersti Vene Gümnaasiumi ning Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased külastavad stuudioid, et tutvuda režii ja kaameratöö põhialuste ning raadio- ja teleuudiste tootmisega.
   
• Pirita Majandusgümnaasiumis korraldatakse meediakonverents "Orienteerumine meediaruumis - kohustus või vabadus?".
   
• Mittetulundusühing VVS Media grupp pakub eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele Tallinna gümnasistidele videotreeningud ning uudiste ja reportaažide tegemist, et õpetada neile teabe ja pildikeele lahtimõtestamise oskust.

Konkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida ja ise meediasisu luua.
 

Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium riigieelarvest. 

Lisainfo: Liilika Raudhein, analüütik, tel 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee

 

President leiab, et iga Eestis elav rahvus tundku enda üle uhkust

18. augustil eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide kohtumisel Eesti Rahva Muuseumis ütles Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, et Eestis on igaühel vaja olla uhke oma rahvuse ja kultuuri üle.

„Mul on hea meel, et te olete täna tulnud arutama seda, kuidas kõik koos saavad kujundada Eesti mustrit 21. sajandil. Ja mina toetan teid selles, et selles Eesti mustris oleks hästi palju värve. Hästi palju kirevust, hästi palju keelelist paljusust ja loomulikult kultuurilist paljusust,“ lausus president kohtumise tervitussõnavõtus.

Kohtumisele oli kokku tulnud 110 inimest 40 organisatsioonist. Esindatud olid vene, valgevene, ukraina, armeenia, aseri, tatari, ingerisoome, mordva, baškiiri, kabardiini, eesti ja teised rahvused. Sõlmiti kultuuritutvusi ning arutleti selle üle, kuidas senisest enam panustada Eesti riigi arengusse.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juhi Kristina Pirgopi sõnul pole nii mastaapset eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide kohtumist Eestis seni toimunudki.

„Huvi sellise kohtumise vastu on tuntud korduvalt, sestap otsustasimegi üheskoos kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga asja ära teha. Miks peaks iga katusorganisatsioon hoidma omaette, kui kohtumised teistest kultuuridest inimestega võiks olla suurepäraseks kasvulavaks uutele ideedele ja ettevõtmistele,“ lausus Pirgop.

Presidendi kõne tekst: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29/index.html
Presidendi kõne video: https://youtu.be/BPI19UKLiE0
Ürituse fotogalerii: https://goo.gl/photos/6BCAgk4mafrXzY9T6

Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juht, tel 51 941 147, kristina.pirgop@integratsioon.ee 

 

Otsitakse koolitajat rahvusvahelise kaitse saajatele

Siseministeerium otsib partnerit, kes pakuks rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi koolitusi. Samuti on partneri ülesanne seniseid koolitusi täiendada ja koolitusmaterjale uuendada.

Koolitusmaterjalid on varasemast mahukamad seoses koolitustele täiendavate teemade lisamisega. Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärgiks on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga.

Tegevused viiakse ellu 2018. - 2019. aastal, selle aja jooksul koolitatakse vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse saajat. Taotlusvooru kogueelarve on 200 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.

Taotluste esitamise tähtaeg on 27. september 2017 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil www.amif.ee

Lisainfo:
Silva Viilup, siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik, tel 612 5180, e-post: silva.viilup@siseministeerium.ee

 

 

 

 

Kutsume rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile
Kutse Eesti esimesele lõimumise häkatonile
Lapsed kutsusid Eesti presidenti Narva külla
Toetame meediahariduse edendamist koolides
Ooperi "Carmen" kontsertversioon etendub Mustpeade Majas
Meie Narva esindus vahetas asukohta
Tasuta eesti keele õppega seotud statistilisi näitajaid

Kutsume rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile

 

“Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll”

 

16. ja 17. novembril 2017 Tallinnas

Nordic Hotel Forum, Viru väljak 3

Kahepäevane konverents toob kokku lõimumise valdkonna rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud eksperdid, poliitikakujundajad, teadlased ning visionäärid Eestist ja üle Euroopa ja maailma, kes käsitlevad paneelarutelude ja praktiliste töötubade raames lõimumise võtmeküsimusi, pakuvad lahendusi ning jagavad parimaid praktikaid.
 

Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Kanadast, Suurbritanniast, Venemaalt, Ukrainast, Norrast, Belgiast, Taanist, Itaaliast, Soomest ja Eestist, kes arutlevad kultuuri, meedia, haridussüsteemi ja kodanikuühiskonna rolli üle kultuuriliselt mitmekesise ühiskonna lõimituse toetamisel. Toimuvad interaktiivsed arutelupaneelid ja praktilised töötoad.

Külalisesinejate seas on:

Rob Berkeley MBE – (Suurbritannia) ühest maailma mõjukamast meediakontsernist BBC, kus ta vastutab kuulajaskonna kaasamise eest.

Professor Milton Bennett (USA/Itaalia) – rahvusvaheliselt palju rakendust leidnud kultuuridevaheliste suhete arengut selgitava mudeli Developmental Model of Intercultural Sensitivity (DMIS) autor

Bob Deen, OSCE rahvusvähemuste kõrgema voliniku vanemnõunik ja valdkonnajuht.

Professor Zsuzsa Csergő – maailma ühe juhtiva rahvussuhteid käsitleva akadeemilise assotsiatsiooni Association for the Study of Nationalities (ASN) president, Kanada Queensi Ülikooli poliitikauuringute osakonna juhataja.

Dr. Peeter Mehisto, Londoni Ülikool – kakskeelse hariduse ekspert, kes on palju panustanud keelekümblusprogrammi rakendamisse Eestis.

Dr. Marco Martinello – Belgia riikliku teadusuuringute Sihtasutuse (FNRS) juht, etniliste suhete uurimiskeskuse (Centre d’Etudes de l’Ethnicité et des Migrations CEDEM) direktor.

Tutvu programmi ja esinejatega siin
 

Konverentsil osalemine on tasuta eelregistreerumisega, töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde. Toimub ka otseülekanne www.integrationconference.ee

 

Kutse Eesti esimesele lõimumise häkatonile

Lõimumise häkaton leiab esmakordselt Eestis aset 24.-25. novembril Tallinnas. Häkatoni eesmärgiks on otsida uudseid ja põnevaid lahendusi sidusama ühiskonna loomiseks.

Mis on lõimumise häkaton?
See on kahepäevane põnev ja innovaatiline loovate ideede maraton. Loe lähemalt www.integratsioon.ee/hakaton

Keda ootame osalema?
Ootame osalema kõiki neid, kes arvavad, et Eesti ühiskond peaks olema sidus - ehk kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi - ning kellel on tahtmist ja pealehakkamist tulla välja oma ideedega ning need ka ellu viia.
 

Kust saab täpsemat infot?

Infopäeval 19. oktoobril kell 16:00-18:00 Kopli restoranis (Kopli 25, Tallinn), kus häkatoni korraldajad räägivad lõimumisvaldkonna kõige olulisematest väljakutsetest, arengutest ning vastavad tekkinud küsimustele.
NB! REGISTREERU INFOPÄEVALE SIIN: https://www.integratsioon.ee/hakatoni-infopaev   
 

Häkatoni korraldab
Integratsiooni Sihtasutus koostöös kultuuriministeeriumiga.

Lisainfo: Olga Sõtnik, kultuuriministeeriumi peaspetsialist, tel: 51 20 962, e-post: olga.sotnik@kul.ee

 

Lapsed kutsusid presidenti Narva külla

2. oktoobril kohtus Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Võrus Narva Keeltelütseumi õpilastega, kes on sukeldunud eestikeelsesse keskkonda Võrumaa peredes.

President tuli külla käsitöötuppa, kus lapsed meisterdasid šokolaadiümbriseid ja kaarte. Kõige kaunimad meisterdused kinkisid lapsed kohtumise lõpus presidendile, kutsudes teda ühtlasi Narva külla.

Sel aastal osaleb pereõppes 120 Ida-Virumaa õpilast. Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel, et pereõppesse kui väga tõhusasse keeleõppevormi võiks kaasata veelgi rohkem õpilasi. Samuti kutsus ta Integratsiooni Sihtasutust üles nuputama, kuidas pärast koju tagasi naasmist suunata nende laste ’värsket õhinat’ edasi.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul on pereõpe üks parimaid keeleõppevorme just seetõttu, et peres olles tekivad sõbrad pikaks ajaks. „Eesti ja vene emakeelega lapsed hakkavad omavahel suhtlema ning Võrumaale tullakse külla veel teist ja kolmandatki korda,“ lausus Käosaar.

Nii palju kui käsitöötegemine võimaldas, vastasid lapsed ka presidendi küsimustele. Lapsed küsisid omakorda presidendilt selle kohta, mis oli tema lemmikõppeaine koolis. Selgus, et bioloogia. „Mulle meeldis maid avastada – bioloogiat õppides sai palju ringi reisida,“ vastas Kersti Kaljulaid.

Koos kaheksa Narva Keeltelütseumi noorega olid kohal ka nende tugiõpilased Osula Põhikoolist ja Võru Kesklinna Koolist.

 

Toetame meediahariduse edendamist koolides

Integratsiooni Sihtasutus kutsub üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi esitama projektitaotlusi meediahariduse edendamiseks.

Projektikonkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida või ise meediasisu luua.

Toetame intervjuude, uudiste, reportaažide, lühifilmide jms tegemist professionaalsete juhendajate käe all, õpilaste õppekäike meediaasutustesse ning teabeseminaride läbiviimist.

Projektikonkursi kogueelarve on 13 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 6. november 2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid leiate sihtasutuse kodulehel: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=704

Projektikonkurssi rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo:
Liilika Raudhein, Integratsiooni Sihtasutuse analüütik, tel 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee

Ooperi "Carmen" kontsertversioon etendub Mustpeade Majas

 

Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon kutsub 14. oktoobril kell 19.00  Mustpeade Majja (Pikk 26, Tallinn) nautima ooperi "Carmen" kontsertversiooni Euroopa noorte talentide esituses.

"Euroopa noored talendid" on Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni projekt, mille eesmärk on toetada andekaid noori lauljaid ja tutvustada Euroopa klassikalist vokaalmuusikat.

Tänavu kaheksandat korda toimuva projekti raames teeb Eesti Muusikaakadeemia orkester koostööd noorte rahvusvaheliselt tunnustatud lauljatega, kes on esinenud suurtel ooperilavadel Zürichis, Münchenis, Prantsusmaal, Moskvas ja Minskis.
 

Tule kohtu Mustpeade Majas prantsuse helilooja Georges Bizet’ ooperi peakangelastega: hispaanlanna Carmeniga metsosopran Dara Savinova esitluses, sõdur Josega ungari tenori Gula Rab’i esituses, matadoor Escamillot’ga eesti baritoni Atlan Karpi esituses. Kaasa teevad poola kontsertmeister Oleksandr Yankevych ja Tallinna flamencostuudio Claudia Ševtšenko juhendamisel. Süžee viib teid lõõmavate kirgede keskele Hispaania patuste ja pühakute linna Sevillasse.
 

Piletid on müügil Piletilevis.

 

Lisainfo: Niina Savinova, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni president, tel 513 4280

  

Meie Narva esindus vahetas asukohta

Anname teada, et meie Narva esindus asub jätkuvalt samal aadressil: Kerese Keskus, Kerese 3, Narva.

Septembris kolis esindus aga korruse võrra allapoole, asudes nüüdsest Kerese Keskuse 2. korrusel (mitte 3. korrusel nagu varem).

 

Tasuta eesti keele õppega seotud statistilisi näitajaid
 

Oktoobris 2017 algasid kursused 572 inimesele üle Eesti

1.      Tallinnas - 286 õppekohta

2.      Narvas - 118 õppekohta

3.      Tartus - 16 õppekohta

4.      Pärnus - 16 õppekohta

5.      Kohtla-Järve linnaosas Ahtmes - 46 õppekohta

6.      Jõhvis - 45 õppekohta

7.      Sillamäel - 45 õppekohta

 

2017. a novembris alustab eesti keele õpet 56 Narva taksojuhti

 

2017. a septembrist õpib eesti keelt 200 õpetajat:

1.      Narvas 114 õpetajat

2.      Sillamäel 28 õpetajat

3.      Jõhvis 28 õpetajat

4.      Kohtla-Järvel 14 õpetajat

5.      Ahtme linnaosas 14 õpetajat

 

2018. a avab sihtasutus uued eesti keele õppekohad 588 inimesele

·         Üle Eesti A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele kursustel õppekohad - 224 inimest

·         A1 tasemel kursus Narvas - 160 inimesele

·         A1 tasemel kursus Tallinnas - 160 inimesele

·         A1 tasemel kursus Narva taksojuhtidele - 44 inimesele

 

+ 30 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi üle Eesti, kus saab osaleda vähemalt 480 inimest. Klubis praktiseeritakse eesti keelt B2 ja C1 tasemel.

2015. a septembrist kuni 2017. a septembrini
on A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele kursustel osalenud 4864 inimest

1.      Tallinnas 3154 (sh Harjumaa valdade elanikud, näiteks Maardust 154 inimest)

2.      Sillamäel 175

3.      Jõhvis 122 (sh Toila)

4.      Kohtla-Järvel, Ahtmes 434 (sh Kohtla, Lüganuse, Kohtla-Nõmme, Aseri vald ning Kiviõli)

5.      Narvas 831 (sh Vaivara, Illuka ja Mäetaguse vald ning Narva-Jõesuu)

6.      Pärnus 29 (sh Paikuse, Sindi, Sauga vald)

7.      Tartus 80 (sh Tartu, Ülenurme vald)

 

+ Eesti keele kursused Ida-Virumaa õpetajatele Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtmes

2015. a - 235 õpetajat

2016. a - 210 õpetajat