Kodakondsuse taotlemiseks on vajalik B1 tase. Pikaajalise elamisloa saamise eelduseks on samuti eesti keele oskus vähemalt B1 tasemel. Selle saavutamine sõltub ennekõike teie praegusest tasemest. Vastavalt sellele tuleb varuda ka aega, sest just aja faktor ongi enamasti kõige kriitilisem.
Tasuta keeleõppe võimalusi pakuvad nii Integratsiooni Sihtasutus kui Töötukassa. Lisaks on võimalik Sihtasutus Innove kaudu hüvitada eesti keele õppekulusid. Õppekulude hüvitamise programm võimaldab igal isikul leida endale meelepärane kursus ning asuda õppima selliselt nagu isikule sobib.
Endale eesmärgipärase keelekursuse valikul küsi nõu Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatelt.
Tutvu kindlasti 6 nõuandega, mis on olulised kursuste valmimisel.
Eesti keele õppe kulud hüvitatakse eraisikule järgmistel juhtudel: Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejad; keeleinspektsiooni nõudmisel eksamile saadetud isikud; isikud, kes ei saa taotleda hüvitist kodakondsus- või keeleseaduse alusel, kuid sooritasid eesti keele A2-, B1-, B2- või C1-taseme eksami positiivsele tulemusele. Loe täiendavalt!
Tutvu ka eesti keele õppimise juhistega.
Keelt saab õppida ka iseseisvalt kasutades selleks veebikursusi Keeleklikk, Keeletee ja Speakly. Elektroonilised kursused võimaldavad kõigil soovijatel õppida eesti keelt tasuta ja piiranguteta.
Keeleklikk.ee annab võimaluse õppida eesti keelt A1 ja A2 taseme saavutamiseks. Keeleklikil on enam kui 55 000 kasutajat Eestis ja välismaal. Keeletee on jätkuks populaarsele e-kursusele Keeleklikk, mis võimaldab eesti keelt õppiba B1 tasemel. Veebikursustel Keeleklikk ja Keeletee saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil.
Veebikursuste kasutamiseks tuleb end registreerida kasutajaks. Kui veebikursuste kasutamisel tekib tõrkeid, siis esmalt ürita vahetada veebibrauserit ning kui see ei lahenda tekkinud olukorda, võta ühendust veebilehe haldajaga. Need kontaktid leiab veebilehelt!
Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskus aitab samuti igal pöördujal leida just talle sobiva eesti keele õppimisvõimaluse. Riigi pakutavate võimaluste nimekiri on küllaltki pikk. Enne eespool nimetatud teenuste kasutamist soovitame:
-
keeleõppes võtab muutusteni jõudmine aega. Keelt ei ole võimalik kiiresti ära õppida. Spetsialistid kinnitavad, et minimaalselt kulub selleks 6–12 kuud, mille kestel tuleb palju vaeva näha.
-
Keeleoskust ei ole võimalik lihtsalt kellelegi üle anda, seepärast ei saada keelt selgeks kursustel ega keelekohvikutes. Tulemusi saavutab üksnes see, kes tegeleb keelega iseseisvalt.
-
kui teil ei ole sõnavara või te ei tunne sõnaühendeid, siis te ei valda keelt – seepärast on oluline õppida sõnu ja sõnaühendeid. Lingvistide hinnangul suudab iga inimene jätta ööpäevas meelde 6–10 sõna ja sõnaühendit.
-
Kogemus näitab, et keelt suudab õppida igaüks, andekus siin arvesse ei lähe. Inimesed õpivad keelt erinevalt, seepärast ongi igaühe keeleõppeprotsess erinev.
-
Ärge kartke eksida, sest vigu tegemata ei ole võimalik keelt ära õppida. Vigane keel õppimisprotsessis on kõneoskuste arendamisel normaalne nähtus.
-
Suhtlemiseks on vaja keelt praktiseerida, seepärast kasuta ka keeleklubide ja keelekohvikus osalemise võimalust.
Iseseisev õppija – edasijõudnud. Praktilisi nõuandeid
-
Vali keeleõppematerjal, nt „Naljaga pooleks“ või muu eestikeelne materjal, mis pakub huvi.
-
Planeeri keeleõppimisajad, kirjuta need kalendrisse (õpi vähemalt kolm korda nädalas).
-
Kirjuta üles olulised ja vajalikud sõnad ja väljendid ning õpi need ära (nt pannes nähtavale kohale, tehes sõnakaardid, lisades need enda nutivahendi sõnade õppimise äppi vms).
-
Loo endale eestikeelne keskkond:
-
kuula eestikeelset muusikat, nt sobivad keele õppimiseks: Jaan Tätte, Mari Pokinen, Eeva Talsi, Liisi Koikson, Ivo Linna, Jäääär, Ott Lepland, Marek Sadam, Anne Veski, „Curly Strings“;
-
kuula eestikeelset raadiot: Vikerraadio, Raadio Elmar, Kuku Raadio;
-
vaata uudiseid: ETV-s saab subtiitritega vaadata poliitikasaadet "Foorum", samuti keskkonnasaadet "Osoon" ning eakatele mõeldud saadet "Prillitoos". Subtiitritega on varustatud ka "Pealtnägija" ja "Õnne 13";
-
vaata järelvaadatavaid eestikeelseid telesaateid: http://etv.err.ee/l/saated;
-
loe netist artikleid/artiklite pealkirju: www.delfi.ee, www.postimees.ee, www.err.ee;
-
loe eestikeelseid foorumeid: http://www.perekool.ee/, http://kodukauniks.postimees.ee/;
-
vaata võõrkeelseid filme eestikeelsete subtiitritega;
-
vaata eesti filme, näiteks:
-
noortefilmid: „Nullpunkt“ (2014), „Päevad, mis ajasid segadusse“ (2016), „Kevade“ (1969);
-
ajaloolised filmid: „Nimed marmortahvlil“ (2002), „1944“ (2015), „Risttuules“ (2014), „Mandariinid“ (2013);
-
komöödiad: „Noor pensionär“ (1972), „Keskea rõõmud“ (1986), „Jan Uuspõld läheb Tartusse“ (2007), „Mehed ei nuta“ (1968), „Siin me oleme“ (1978), „Klassikokkutulek“ (2016);
-
draamad: „Taarka“ (2008), „Elavad pildid“ (2013), „Kõrboja peremees“ (1979), „Üks mu sõber“ (2011) , „Viimne reliikivia“ (1969), „Kirsitubakas“ (2014), „Perekonnavaled“ (2016);
-
loe (laste)kirjandust: näiteks sarjad Aino Pervik „Paula lood“, Martin Widmark „Lasse ja Maia detektiivibüroo“;
-
-
-
edasijõudnutele sobivad niisugused lastekirjanduse autorid: Piret Raud, Markus Saksatamm, Kristiina Kass, Andrus Kivirähk.
-
Kui valitud eestikeelne materjal on liiga raske, loobu ja vali jõukohasem materjal. Ära loobu õppimisest!
-
Tee eestikeelse keskkonna kasutamisest endale harjumus ning märgi keelekeskkonna kasutamise korrad kalendrisse.
-
Leia võimalusi keele suuliseks kasutamiseks (disaini endale iga nädal üks keelekasutusülesanne). Premeeri ennast, kui ületad keelebarjääri ja hakkad rääkima!
-
Leia keegi, kellega koos õppida ja oma keeleõppekogemusi ja -elamusi jagada.
-
Kui oled tallinlane kasuta nt EST-RUS space võimalusi keele praktiseerimiseks, gamekeskus.ee.
