Meie meeskond on pühendunud Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele mitmekesiste tegevuste kaudu. Toetame erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist ning Eestisse elama tulnud inimeste kohanemist ja kaasamist. Meiega ühinedes saad sa teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus!

Kui liitud meiega, siis usaldame sulle

• eesti keele õppijatele sobivate keeleõpet toetavate tegevuste ettevalmistamise ja elluviimise;
• tegevustega seotud aruannete ning andmekorje koondamise ja analüüsimise;
• teenuseosutajate juhendamise teenuste elluviimisel;
• teavitustegevuse korraldamise.

Ootame sind kandideerima, kui

• sind kõnetab teenuste kujundamine ja uute praktikate loomine lõimumisvaldkonnas;
• sul on varasem kogemus projektide elluviimisega;
• sulle on tuttav töö dokumentidega, oled vilunud teksti- ja tabeltöötlusprogrammide ning andmebaasidega töötamisel;
• hindad koostööd ning oled tööasjade korraldamisel iseseisev, täpne ja kohusetundlik;
• sul on kõrgharidus, valdad eesti keelt ja saad hakkama suhtlusega vene ning inglise keeles. 

Omalt poolt pakume

• võimalust teha tähendusega tööd ja osaleda lõimumisvaldkonna tulevikuteenuste väljatöötamises;
• olla ise uuenduslike lahenduste loojaks; 
• valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda ja  toredaid ühistegevusi;
• kaasaegset töökeskkonda Tallinnas või Narvas koos kaugtöö võimalusega;
• enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Keeleõpet toetavate tegevuste spetsialist“.  Motivatsioonikirjas kirjelda oma senist kokkupuudet lõimumisvaldkonnaga ning  kuidas saaksid neid kogemusi kasutada  oma uues rollis; samuti lisa palgasoov. Konkurss on avatud kuni sobiva kandidaadi leidmiseni.

Lisainfot saad keeleõpet toetavate tegevuste valdkonnajuhilt Mari Sieberkilt – tel nr 5555 0688, e-post mari.sieberk@integratsioon.ee.

Antud töökohta kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ projektist  „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe”.

Tahsin jõudis koos abikaasaga Eestisse mõned aastad tagasi kui poliitiline pagulane. Täna õpetab ta lastele eesti keeles matemaatikat, õpib ise eestikeelses magistriõppes ja toetab vabatahtlikuna koos abikaasaga eakaid nende argitoimetustes. 

Palun räägi endast lähemalt: kes sa oled ja kuidas Eestisse jõudsid? 

Olen pärit Türgist, elame abikaasaga Laagris 2,5 aastat. Sattusime siia poliitilistel põhjustel. Olen ehitusinsener, aga töötan praegu matemaatikaõpetajana. Kui insener ehitab maja, siis õpetajatöös ehitame inimesi. Abikaasa oli Türgis teoloogiaõpetaja, siin ei ole tal võimalik seda tööd teha. Augustis läheb ta tugiisiku koolitusele. Praegu on kodune. Mul on B2-tasemel eesti keele oskus, juunis lähen C1-taseme eksamile. Abikaasal on B1-tase. 

Lapsi meil pole, aga parimal sõbral on kaks last, kes käivad Laagris lasteaias. Sõber õpib ka eesti keelt. Kodus räägivad nad türgi keeles.  

Milline oli su elu pagulasena Eestis? 

Alguses elasime abikaasaga Eestis pagulaskeskuses Vao külas. Elasime nagu külakodanikud korteris, mitte telklaagris, kuhu mujal maailmas sõjapõgenikke saadetakse. Vahel igatseme Vao küla, seal oli väga hea elu.  

Iga algus on raske. Nullist alustamine on raske. Rahaliselt oli raske. Töötan praegu osakoormusega, järgmisest aastast täiskoormusega.  

Kuidas jõudsid eesti keele õpinguteni? 

Hakkasime pagulaskeskuses eesti keelt õppima. Käisime kursustel kuus kuud rahvaülikoolis kuni B1-tasemeni, see on meid palju aidanud. Seejärel tegime B1-taseme eksami. Kui oskad inglise keelt, siis mõtled: „Kas eesti keelt peaks õppima? Kas on vaja?“ Kindlasti soovitan kõigile, kes on Eestisse elama tulnud või on sõjapõgenik, siis esiteks tuleb keelt õppida. Kui õpid eesti keelt, siis nii tööelus kui ka päriselus kõik läheb paremini. Mu eesti keel polnud ideaalne, aga läksin tööintervjuule. Tööandja ütles, et saad hakkama, usume sinusse. Samuti astusin magistriõppesse Tallinna Ülikoolis, õpin eesti keeles matemaatikaõpetaja magistriõppes. Näen palju vaeva. Aga saan hakkama. Aja jooksul läheb järjest paremini.  

Ma ei unusta kunagi, kui mu abikaasa ütles mulle, et tahan õppida eesti keelt mitte ainult töötamiseks, vaid ka inimestega suhtlemiseks ja kultuuri tundmaõppimiseks. Äkki oled it-mees ja sul pole vaja eesti keelt, aga inimestega suhtlemiseks on seda vaja. 

Mis sulle Eestis meeldib? 

Sattusime Laagrisse. Väga mõnus koht, toredad naabrid, kellega käiakse läbi. Eestis on väga hea elada. Siin on rahulik. Probleemide tekitajaid on väga vähe võrreldes teiste riikidega. Inimesed on keskkonnateadlikud-tundlikud. Olin üllatunud, et isegi väikesed lapsed käivad üksi tänavatel. Eestis on väga puhas keskkond. Mulle meeldib siin väga.  

Milline on su argipäev? 

Õpetan Avatud Koolis eesti keeles eesti lastele matemaatikat. Avatud kool on keelekümbluskool. Ma pole kindel, aga mu arust meie koolis on eesti ja vene lapsi pooleks. Õpetan ainult eesti keeles, ma ei oska vene keelt. Venekeelsete laste eesti keel on palju parem kui minul.  

Tööl oli alguses raske – uus keskkond, uus töö. Meil on väga hea meeskond koolis, nad toetavad mind alati. Ei pea kartma. Kui sa pingutad natukene, et rääkida eesti keelt, siis eesti inimesed kohe rõõmustavad.  

Mul oli nii igav, kui ma ei töötanud. Algusaeg oli nii raske. Käisime abikaasaga ainult kursustel, tänavatel on vähe inimesi Eestis. Pole võimalusi kohtuda ja suhelda. Türgis on kombeks, et kui lähed välja või sõidad bussiga või käid poodides, siis kõik suhtlevad, et kes oled ja kust tuled. Igapäevane suhtlus on aktiivsem, harjutad keelt. Motiveerisin end ise, see on väga oluline. Kui hakkasin tööl käima, siis mu eesti keel arenes ja kõik läks paremaks. Töötamine on väga tähtis, et keelt praktiseerida. 

Kuidas eestlased sinusse suhtuvad? Kas saad kohalikega hästi läbi? 

Ma pole sellega kokku puutunud, et inimesed kardaksid või ei tahaks suhelda. Abikaasa kannab pearätikut, vahel eestlased vaatavad, kes pole varem näinud. Abikaasa ei solvu, kui inimesed vaatavad. Võib-olla peame hoopis meie pingutama, et eestlastega rohkem suhelda? Alguses oli naabritega nii, et ütlesin naabrile tere ja ta vastas: „Tere!“. Küsisin, et kuidas läheb ja ta vastas, et hästi. Mitte midagi rohkemat. Nüüd suhtleme omavahel rohkem. Oleme juba kaks aastat jõulude ajal jaganud naabritega kingitusi. See on hea viis luua sidet. 

Suured riigid – Prantsusmaa, Saksamaa, Türgi ja Venemaa – on väga konservatiivsed oma keele suhtes. Eesti inimesed ei ole nii konservatiivsed. Nad vastavad kohe inglise või vene keeles, mitte eesti keeles. See ei ole hea asi. Eesti inimesi on vähe, on vaja rohkem keelt hoida. 

Mida teed vabal ajal, et eesti keelt praktiseerida? 

Oleme abikaasaga vabatahtlikud MTÜ SaTu Dialoog (https://satu.ee/) juures, korraldame palju üritusi. Näiteks jaanipäeval käime Eesti sõprade juures, tähistame koos. Iseseisvuspäeval samuti. Seda oleme teinud juba kolm aastat. Suhtleme eesti keeles ja see aitab. 

Oleme abikaasaga vabatahtlikud ja suhtleme ka eakatega, käime nendega koos jalutamas. Üks eakas proua käib meil külas, teeme koos süüa.  

Kas oled Eestis kokku puutunud eelarvamustega? 

Olen moslem, ma ei ole kogenud, et eestlastel oleks eelarvamusi. Kui räägid eesti keeles, siis see ei ole oluline, mis su usk on ja kust oled pärit.  

Paljud ütlevad, et eesti keel on raske keel. Eesti keel on natuke sarnane türgi keelele, sõnastik on sarnane. Mul ei olnud nii raske, aga vahel ikka oli natuke. Näiteks kui tuled kursustelt koju ja pead kodutöid tegema ja kuulama midagi, aga pole jaksu. Tuleb optimistlik olla. Keele õppimine võtab aega, vähemalt kaks või kolm aastat. Aga lõpus on kõik hästi. Kui räägin eesti keeles natuke, siis eestlased ütlevad, et räägid nii hästi, see motiveerib. Kui elaksin Prantsusmaal või Saksamaal, siis kindlasti arvaksin, et tuleb õppida kohalikku keelt. Nii ka Eestis. Kui soovin elada Eestis elu lõpuni, siis tuleb kindlasti õppida eesti keelt. Keele õppimine on austus eesti kultuuri vastu. Kui ütled, et ei taha õppida eesti keelt, siis kas sellepärast, et Eesti riik ja rahvus on väikesed, siis see pole õiglane ega õige.  

Mida soovitad teistele uussisserändajatele, kes Eestisse saabuvad? 

Uussisserändajatele soovitan kindlasti leida põhjuseid, et välja minna, et sattuda keelekeskkonda, mitte ainult kodus olla. Näiteks, kui sul on hobid… või koer või kass, mine välja ja suhtle teiste lemmikloomaomanikega, siis saad harjutada eesti keelt. Sa võid käia muuseumides, keelekohvikutes. Mulle ei meeldi lihtsalt kodus olla, et õppida keelt ainult arvutist või raamatust. Mu autos on alati eesti raadio peal, see on hea viis keelt õppida. Ei pea kartma vigade tegemist. Kindlasti on raske ilma vigadeta rääkida, aga oluline on suhelda ja sidemeid luua. Koolis ka õpilased parandavad mind, see on hea võimalus õppida. 

INFOKS:

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest. 

SOTSIAALMEEDIA:

Sama infot saate lugeda ja jagada ka sotsiaalmeedias: link.

Hea Ukrainast tulja, kellel on ajutise kaitse staatus!

Ootame sind tasuta eesti keelt õppima A1, A2 või B1-tasemel. Kursustele registreerumine on avatud riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel https://www.settleinestone.ee.    

Eesti keele oskus aitab sul Eestis tööd leida või õpinguid jätkata, eestlastega lähemalt suhelda ja uusi sõpru leida, eesti kultuuri avastada ning teatris, muuseumides ja kontsertidel aega veeta ja üles leida võimalusi, millest sa unistadagi pole osanud.

Kas eesti keele õppimiseks peab sõitma Tallinna või saab keelt õppida ka veebikursustel?

Eesti keelt saab õppida nii Tallinnas kui ka mujal Eestis, enamik keelekursusi toimub aga veebis. Praegu on avatud palju erinevaid gruppe nii hommikuste, päevastel kui ka õhtustel aegadel, mille hulgast on võimalik valida endale sobivaim.

Kui kaua kursused kestavad?

Keskmiselt kestab algajate eesti keele kursus tasemele A1 4 kuud, edasijõudnute kursused aga mõnevõrra kauem – A2-taseme saavutamiseks kulub 6 kuud ja B1-tasemele jõuab keeleõppija 8 kuuga. 

Mida on vaja registreerumiseks?

Keelekursusele registreerimiseks on vaja luua veebilehel www.settleinestonia.ee personaalne konto või logida sisse oma varem loodud kontole. Oma isiklikul kontol näed sulle avatud kursusi, kursuste ajakava, lisainfot ning saad end sobivale kursusele registreeruda.  

Kui Te ei näe A2 või B1 kursusi, siis palun vaadake üle meie andmeid Teie läbitud kursuste kohta oma isiklikul lehel. Kui selgub, et meie andmebaasis pole kõiki Teie läbitud kursusi kirjas, siis palun saatke meile sertifikaat info@settleinestonia.ee.  

Kes peavad esitama sertifikaati?  

Kõik, kes on läbinud A1 ja/või A2-tasemel keelekursuse mujal kui Settle in Estonia programmis (näiteks ülikoolis, Töötukassas või mõnes järgnevatest keelekoolidest https://bit.ly/keeleamet ) peavad saatma meile oma sertifikaadi info@settleinestonia.ee, mille lisame Settle in Estonia süsteemi. Kui läbitud kursuste info on süsteemis, siis inimene näeb A2 või B1-taseme kursusi ning saab registreeruda. 

Kelle poole küsimustega pöörduda?

Täiendavad küsimused saada palun info@settleinestonia.ee. 

Kui sa ei leia kohe sobivat kursust või on meelepärane kursus täitunud, siis külasta veebilehte mõne aja pärast uuesti logides taas sisse oma isiklikule kontole www.settleinestonia.ee, kuna avame uusi gruppe regulaarselt. 

Tule kindlasti eesti keelt õppima! 

Kuni 10. juunini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Regionaalminister Piret Hartman kutsub organisatsioone osalema taotlusvoorus ning pakkuma kultuuri- ja spordisündmusi, mis ühest küljest mitmekesistavad ja tugevdavad kultuuriruumi, kuid teisalt muudavad piirkonna turistidele atraktiivsemaks. „Iga Ida-Virumaal toimuva sündmuse korraldamine pakub tuge kohalikule ettevõtlusele ja eriti tänuväärsed on üritused, kus meelelahutust jätkub mitmeks päevaks või mille toimumine leiab aset väljaspool tavapärast suvist külastushooaega. Seekordne vooru maht on suurem kui eelmisel aastal ning kasvanud on ka maksimaalne toetus ühe projekti kohta,“ lisas ta.  

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal kuni 14. maini 2025, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega. 

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 400 000 eurot. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi arvates toob toetus kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. „Juba viiendat aastat toimuva taotlusvooru tulemustest näeme, et see avaldab soovitud mõju. Esiteks, toovad üritused kokku inimesi kogu Eestist. Teiseks, annavad need kohalikele ettevõtjatele ja kogukondadele täiendava tõuke arenguks,“ ütles ta. 

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast. Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 350 000 eurot. 

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 10. juunil 2024. 

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 28. mail kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee. 

Sama info sihtasutuse Facebooki kontol: link.