Elukoht
Esmalt tuleb registreerida oma elukoht rahvastikuregistris. Suurt osa avalikest teenustest osutab kohalik omavalitsus ning teenuste osutamise aluseks on isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel. Elukoha registreerimiseks võite pöörduda ka otse kohaliku omavalitsuse poole. Loe lisaks!
Elukoha valikutes on inimesed Eestis vabad. Igaüks võib valida endale meelepärase piirkonna ja sobilike tingimustega eluruumi. Samuti on Eestis igaühel vabadus oma eluruume müüa ja rendile anda. Paljud kasutavad nendeks toiminguteks küll maaklerite abi, kuid see pole kohustuslik. Kui isik tunneb end elukoha leidmise toimingutes ebakindlalt (nt regulatsioonide vähene teadlikkus, eesti keele mittevaldamine), siis tasub alati kasutada professionaalse maakleri abi. Teavet vabadest eluruumidest leiate nii kinnisvara üldportaalidest:
http://kv.ee/
https://city24.ee/
https://www.kinnisvara24.ee/
Maaklerite leidmiseks ja/või nende tausta kontrollimiseks tasub külastada Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja veebilehte ning seal asuvat maaklerite registrit.
Arstiabi
Isikud, kelle elukoht ei ole Eestisse registreeritud (s.t nad pole Eesti alalised elanikud), saavad Eestis arstiabi saamiseks pöörduda erakorralise meditsiini osakondadesse või eraõiguslike perearstiteenuse pakkuvajate poole (nt http://www.qvalitas.ee/et/, http://www.sinuarst.ee/). Tasulisi perearstiteenuseid pakuvad ka perearstikeskused.
Igal ravikindlustatud Eesti elanikul on õigus valida endale perearst. Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Ravikindlustuse hankimise kohta leiab teavet nii Haigekassa kodulehel kui eraõiguslike kindlustusseltside lehtedelt. Kui isik soovib Eestis ravikindlustust, kuid tema eest ei maksta Eestis sotsiaalkindlustus maksu, siis on võimalik ravikindlsutust hankida sõlmides vabatahtlikku ravikindlustuse lepingu.
Kergemate probleemide korral saab ööpäev läbi küsida perearsti nõuandeliinilt numbritel 1220 või (+372) 634 6630 nii eesti kui ka vene keeles professionaalset meditsiinilist nõu. Täpsemat teavet arstiabi võimaluste kohta loe siit.
Abielu ja pere
Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Eestis ei saa abielluda inimesed, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed. Eestis sõlmitakse abielu sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abiellumiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid avalduse. Mõjuval põhjusel võidakse tähtaega lühendada. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abielu ja teiste pere teemaliste valdkondade kohta leiab rohkem infot Eesti.ee portaalist.
Eestimaa rikkuseks on lapsed. Iga laps on kingitus Eestile. Laste ja perede toetuseks maksab Eesti riik mitmeid hüvitisi.
Samuti toetab Eesti riik puudega ja töövõimetusega isikuid, mille kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Juhiluba ja auto registreerimine
Eestisse saabujad saavad endaga kaasa tuua oma isikliku sõiduvahendi, kuid see tuleb ümber registreerida hiljemalt 12 kuu jooksul eeldusel, et sõidukil on kehtiv ülevaatus ja liikluskindlsutus. Selleks tuleb pöörduda Maanteeametisse sõiduvahendi Eestisse ringi registreerimiseks. Täpsemat teavet nii nõuete kui kontaktide kohta leiab Maanteeameti kodulehelt.
Isikud, kelle juhiluba on väljastatud välisriigis, peaksid samuti tutvuma nõuetega Maanteeameti kodulehel, et säilitada juhtimisõigus ning vajadusel õigeaegselt juhiluba uuendada.
Euroopa Liidu mudeli kohast juhiluba ei pea enne selle tähtaja aegumist välja vahetama. Küll aga tuleb kolmandatest riikidest kodanikel jälgida, et kas nende juhiluba Eestis kehtib ning millistel tingimustel neid Eestis välja vahetatakse. Loe täpsemalt!
Liiklusõnnetuste korral käitumise kohta leiab teavet Eesti.ee portaalist.
Ostud ja teenused
Tarbija õiguste ja kaitse eest vastutab Tarbijakaitseamet. Ameti põhiülesanne on kaitsta tarbijate (sh Eestis ajutiselt viibivate isikute) seaduslikke õigusi ja esindada nende huve. Tarbija õiguste ja kohustuste kohta leiab teavet. Nõuandetelefon 620 1707 on kõige kiirem ja lihtsam viis oma küsimustele vastuseid saada. Helistada saab tööpäeviti kella 10.00–15.00. Elektrooniliselt saab oma küsimuse või vihje esitada ka ameti teeninduskeskkonna kaudu.
Selleks, et aidata Eestisse saabuvatel välismaalastel võimalikult kiirelt ning mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud esmased teadmised ja oskused pakub Eesti riik võimalust osaleda kohanemisprogrammis. Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda kõikidel Eestis vähem kui viis aastat elanud:
1) välismaalastel, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
2) Euroopa Liidu kodanikel, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
3) Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmetel, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
