Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus on algatanud ideekorje, millega oodatakse ettepanekuid kultuurilise mitmekesisuse tähistamiseks 2024. aastal. Teema-aasta programmi võib pakkuda nii juba toimivaid tegevusi kui ka täiesti uusi algatusi. Ettepanekuid saab jagada veebivormi või posti teel selle aasta 30. juunini.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on teema-aasta eesmärgiks tuua rohkem esile ning väärtustada kultuurilist rikkust kui igapäevaelu loomulikku osa.

„Viimase rahvaloenduse andmetel elavad Eestis 211 rahvuse esindajad, kes räägivad emakeelena 243 keelt. Oleme kultuuriliselt rikas ühiskond ning seesama mitmekesisus on väärtus, mis meid Eesti rahvaks ühendab. Tuleval aastal soovime pöörata tähelepanu nii Eesti oma unikaalsele kultuuriruumile ja kogukondadele kui ka Eestis elavate eri rahvaste mitmekesisele kultuurile ja traditsioonidele,“ rääkis Eda Silberg.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul annab teema-aasta võimaluse avastada, kuidas kultuuriline mitmekesisus väljendub erinevates eluvaldkondades pärimusest ja loomingust kuni toitude ja suhtluseni.

„Igapäevaelus me tihtilugu isegi ei teadvusta, kui suure kultuurilise rikkusega pidevalt kokku puutume – olgu see muusikas, kinos ja teatris, kunstis, kirjanduses, spordis või hoopis meie toidulaual või inimeste kaudu, kellega kokku puutume. Ja nii nagu kultuuriline mitmekesisus algab igaühest meist, algab ka sellele pühendatud aasta meie oma inimeste ideedest. Seepärast kutsume kõiki eestimaalasi jagama ideid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada,“ selgitas Dmitri Moskovtsev. 

Kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta ideekorje toimub kuni 30. juunini. Oodatud on nii juba toimivad sündmused ja projektid kui ka uued algatused ja ettepanekud, mis sobivad teema-aasta programmi rikastama. Ideid saab esitada veebilehe www.integratsioon.ee/2024 vahendusel ja tavapostiga Integratsiooni Sihtasutuse aadressil (Rävala pst 5, 10145 Tallinn, märksõnaga „2024“). 

Teema-aasta toimkond vaatab läbi kõik 30. juuniks 2023 laekunud ideed ning annab neile tagasisidet hiljemalt augustikuu jooksul.

Täpsemat infot kultuurilise mitmekesisuse aasta ideekorje ja teema-aasta kohta tervikuna saab ideekoosolekul, mis toimub veebis 13. juunil nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Sellel osalemiseks palume registreeruda veebilehe www.integratsioon.ee/2024 vahendusel hiljemalt 12. juunil. Muul ajal saab teema-aasta toimkonnalt täiendavat infot kirjutades aadressil 2024@integratsioon.ee. 

Pühapäeval, 11. juunil toimub Narvas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE moešõu, kus näeb rõivaid ning aksessuaare, mida on loonud taaskasutatud materjalidest Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad koostöös tunnustatud Eesti disaineritega. Moešõu on tasuta ning kohapeale on oodatud kõik huvilised. 

Tänavu märtsis kokku saanud keeleõppijate ja disainerite ees seisis uudne väljakutse: luua unikaalne jätkusuutlik moekollektsioon ning harjutada eesti keelt. 

„Ääretult põnev oli jälgida, mida keeleõppijatest disainerid on loonud vaid kolme kuuga, taaskasutades Uuskasutuskeskusest leitud materjale. Samuti on huvitav jälgida kuidas moekooli mentorid aitavad ja suunavad õpilasi. Olen natukene saanud kollektsioone juba piiluda ja vôin kinnitada, et tulemas on vähemalt paar väga meisterlikku teost,“ lausus üks moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE korraldajaid ning moefestivali Estonian Fashion Festival eestvedajaid foto- ja videograaf Getter Raiend. 

Valminud rõivaid ja aksessuaare näeb Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri toimuval avalikul moešõul. Selle käigus selgub, kes keeleõppijatest pälvib oma loominguga tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon“ ning saab 1000 eurot edasiseks moealaseks tegevuseks. 

„Ma ise olen pärit Kohtla-Järvelt. Sain keskhariduse Jõhvi Kutsehariduskeskuses rõivaste õmblemise erialal. Alles siis kolisin Tallinna õppima moedisaineriks. Sel ajal polnud selliseid lahedaid projekte, mis võimaldaksid loomingulistel inimestel erinevas vanuses avaneda, näidata oma loovust, saada õpetust moeekspertidelt, nõu mentorilt ja samal ajal õppida eesti keelt. Seega olen äärmiselt rõõmus, et sellised projektid hakkasid ilmnema minu kodukandis, ja olen väga õnnelik, et olen sellest väikesest osast osa,” sõnas žürii esinaine stilist Svetlana Agureeva.

Lisaks moe- ja keelekoolis MOEPÖÖRE loodud kollektsioonidele näeb moešõu laval ka teiste Eesti jätkusuutliku moe disainerite töid: Studio KÄT, Anu Sirkas, LUSTE ja GALLERYxRED ISLAND. Esmakordselt näitavad Narvas oma lõputöid ka Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiili- ja nahaosakonna tudengid.

Moešõu MOEPÖÖRE toimub Narvas Astri keskuses pühapäeval, 11. juunil kell 16–18. Kõik huvilised saavad seda vaadata tasuta. 

Olulisemad faktid moe- ja keelekoolist MOEPÖÖRE:

• Tõi kokku 40 eesti keele õppijat Ida-Virumaalt ja Tallinnast, kes töötasid 12 meeskonnas.
• Algatajateks on Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja moefestival Estonian Fashion Festival.
• Kogu tegevus koolis toimus eesti keeles ja oli toetatud Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu poolt.
• Mentoriteks olid Eesti disainerid, kes edukad jätkusuutlikus disainis: Ivo Nikkolo peadisainer Margot Vaaderpass, moeateljee KÄT asutaja Kätlin Kikkas, äsja maailma esimest e-kaubanduse pakendiringluse süsteemi TANGO EESTI käivitanud Liis Tiisvelt ning kudumeid loov Anu Sirkas.
• Vajalikke kogemusi jagasid õpilastele töötubades tunnustatud asjatundjad: Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Diana Tuulik, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar, moeportaali asutaja Aljona Eesmaa, moefotograaf Getter Raiend.
• Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskuse kogutud esemetest, Ivo Nikkolo laojääkidest ning kauplustest Abakhan.
• Parima moekollektsiooni valib žürii, mille koosseisu kuuluvad: Svetlana Agureeva, Juko-Mart Kõlar, Lembe Lahtmaa, Anna Farafonova, Getter Raiend ja Aljona Eesmaa. 

Videod ja fotod: ülevaade valminud kollektsioonidest ja osalejate tegemistest ning meeskonnad, mentorid ja modellid viimasel töisel kohtumisel Narvas 28. mail 2023, link vaatamiseks: https://photos.app.goo.gl/vDdzt1JevvKYjNom8.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab Narvas taas suure üheslaulmise, kutsudes kõiki 20. augustil kell 17 Laulupiknikule, et veeta üheskoos mõnusalt aega kontserti kuulates ja ise kaasa lauldes-tantsides.  

Laulupikniku korraldab Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Sarnaselt 2021. aastal toimunud Kooslaulmispeole on üheslaulmise eesmärgiks tuua kokku Ida-Virumaa inimesed, näidata Narva kultuuri rikkust ja õppida koos lauldes eesti keelt ning niimoodi Eesti taasiseseisvumispäeva tähistada.  

Peo peaesinejaks on Narva eesti keele maja tandemkoor, kus laulavad koos nii eesti kui ka vene emakeelega inimesed, ja nende sõpruskoor Paldiski segakoor. Lisaks astuvad lavale Ida-Virumaalt ja mujalt pärit koorid, lauljad ja ansamblid ning õhtu lõpus ka üllatusesineja.   

Üheslaulmise repertuaari valis Narva eesti keele maja loovtiim sellise, et laulud oleks lihtsalt kaasa lauldavad ja paljuski juba tuttavad. Terve kontserdi jooksul saavad peokülalised kaasa laulda, sest laulude sõnad on näha suurelt ekraanilt. Laulud kõlavad eesti, vene, ukraina ja vadja keeles.

Laulupiknik toimub Joaorus linnuse nõlval. Lastele püstitatakse batuudiplats ning võimalus on sõita paadiga ja rentida jalgrattaid. Kohapealt saab osta ka tänavatoitu.   

Tulijatel tasub kaasa võtta kõik piknikuks vajalik: alates toitudest kuni piknikutekini. Selga on soovitav panna ilmale vastavad riided, vihma korral vihmakeep. 

Sissepääs avatakse kell 16.30, kontsert algab kell 17 ja kestab kella 20ni. Osaleda saab tasuta.  

Juba neljandat aastat pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppijatele võimaluse harjutada kolme kuu jooksul suhtluskeelt vesteldes vabatahtlikega, kes valdavad eesti keelt emakeele tasemel. Tänavu osales Keelesõbra programmis 1216 keelesõpra: 618 õppijat ja 598 mentorit. 

„Sedavõrd pingeterohkel ajal, kus me täna elame, on erakordselt tänuväärt võtta vabast tahtest – eesti keele mentorina – aega kuulamiseks ja kaasamõtlemiseks. Ja samuti on suur samm usaldada end mentori juhendamise all vestlema keelt harjutades. Tunnistada täiskasvanud inimesena, et ma pole piisavalt hea – kasvõi keeleoskuses, nõuab julgust ning eneseületamistki,” ütles Keelesõbra programmi vedaja ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat.  

“Ma ei karda kasutada suuri sõnu: tänu selles programmis osalejatele saab maailm paremaks ning arusaadavamaks paigaks! Julgedes näidata oma elu ja olu julgustame selleks ka partnerit. Mida paremini üksteisest aru saame, seda lihtsamalt leiame ka lahendusi. Selleks on vajalikud kohtumised. Keelesõbra programmi eelis on see, et meid toob kokku ühine soov – kohtuda eesti keeles ja eesti keelega,“ lisas Ave Landrat. 

Tänavu osales Keelesõbra programmis 618 eesti keele õppijat, kes ühinesid sellega avaliku registreerimise alusel. Eesti keelt aitasid neil harjutada 598 mentorit, kes osalesid programmis vabatahtlikena. Mentorid aitasid keeleõppijatel suhtluskeelt harjutada, vesteldes nendega vähemalt korra nädalas telefonitsi või e-kanalite kaudu erinevatel elulistel teemadel.  

Selleks, et keelesõbrad kokku saaksid ja nende suhtlus sujuks, koordineeris programmis toimuvat kuueliikmeline meeskond. Nad aitasid igapäevaselt leida personaalseid lahendusi, arvestades ka enda varasemat kogemust mentorina ja oma põhitööd jätkates. 

„Täname mentoreid hea tahte ja pühendumuse eest, tunnustame õppijate avatust ja meelekindlust ning hindame kõrgelt meeskonna tegusust. Nende toel on saanud võimalikuks olulised edusammud lõimumise vallas: üha rohkem inimesi leiavad ühise keele ja seda vabatahtlikel alustel. Anname parima, et järgmisel hooajal saaks sellest võimalusest osa veelgi rohkem inimesi,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele eriolukorra tõttu ära jäänud suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste asemele võimalusi jätkata keele praktiseerimist e-kanalites. Nelja aasta jooksul on programmist osa võtnud kokku 3 728 keelesõpra. 

Ülevaatega Keelesõbra programmi neljandast hooajast saab tutvuda sellel lingil.