Oleme tänulikud, kui kasutad kultuuririkkuse märkamiseks, väärtustamiseks ja hoidmiseks teema-aasta sümboolikat. Selle mugavaks kasutamiseks pakume järgmiseid materjale:

> kultuuririkkuse aasta visuaalse identiteedi käsiraamat

> teema-aasta logo tööfailid

> veebipõhises kujunduskeskkonnas Canva loodud tööfailid, mida saate tasuta täiendada ja seejärel endale salvestada:

> pildikogu, kust leiad sobivad tasuta kasutamiseks mõeldud fotod

Teretulnud on ka viitamine

> teemaviitena – #kultuuririkkus #2024

> Facebooki kontole – @kultuuririkkuseaasta

> veebilehele – kultuuririkkus.ee 

Kui kujunduste loomisel tekib küsimusi, millele jagatud infost vastuseid ei leia, siis palun esita need meile, kirjutades 2024@integratsioon.ee.

Kultuuririkkuse aasta tunnusgraafika lõi ja visuaalse identiteedi käsiraamatu töötas välja Eesti disainiagentuur Kala Ruudus. Vastavad tööd on rahastatud riigihanke korras Euroopa Liidu vahenditest.

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Raamatukogureede A2+ (Paldiski)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, Raamatukogu
  • Aeg: 22.12.2023 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt. Kohtumised toimuvad septembrist kuni detsembrini.

Osalejate arv: 12

Korraldajad: Urve Luht

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/13704?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti on alati olnud koduks erinevatele rahvastele, nii nagu maailm on alati olnud koduks Eesti inimestele. Tänapäeval* elab Eestis 217 rahvusest inimesi, räägitakse 260 emakeelt, ollakse sündinud 175 riigis ja omatakse 151 riigi kodakondsust. Samal ajal elab üle ilma 165 000 – 200 000 eestlast ning Eestist pärit inimest. Seeläbi sündinud kogukondade kultuurilisi omapärasid mitmekesistavad veelgi keeled ja tavad, millega erivajadustega inimesed meie argielu rikastavad.

Erinevate kogukondade ja rahvaste omapärade koosmõjus sünnib Eesti kultuuririkkus. Just sellele Eesti inimesi ühendavale väärtusele pöörasime tähelepanu 2024. Aastal Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aasta raames, mille korraldamine oli usaldatud Integratsiooni Sihtasutusele. Teema-aasta kandis nimetust „kultuuririkkuse aasta” ja selle eesmärk oli väärtustada erinevate kogukondade ja rahvaste omapäradest tulenevat kultuuririkkust ja seeläbi Eestit kui traditsiooniliselt kultuuririkkast ühiskonda. 

Tasub teada:

> Riikide kultuurilise mitmekesisuse edetabelis on Eesti 83. kohal ja kuulub Euroopa riikide esikümnesse. Maailma rahvastiku ülevaates on reastatud 216 riiki elanikkonna rahvusliku koosseisu mitmekesisuse järgi. Euroopa riikidest edestavad Eestit vaid Luksemburg, Šveits, Moldova, Belgia, Liechtenstein, Läti, Bosnia ja Hertsegoviina, Monaco ning Andorra. 

> Sel sajandil kasvas Eestis emakeelena räägitavate keelte arv rohkem kui kaks korda. Kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel rääkisid elanikud 109 emakeelt, siis 23 aastat hiljem peetud rahvaloenduse andmetel juba 260 emakeelt. 

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

 

 

* Statistikaameti andmetel

Ootame Ukrainast tulnuid eesti keele algtaseme kursustele

Pakume taas ajutise kaitse saajatele võimalust alustada eesti keele õppimist. Teatavasti sellise juriidilise staatuse saavad ennekõike inimesed, kes on tulnud Eestisse Ukrainas kestva sõja tõttu. Ajutise kaitse saamisega kaasneb kohustus läbida keelekursus saavutamaks eesti keele oskus tasemel A1 ja staatuse pikendamisel tõendada keelekursuse läbimist vastava tunnistusega. 

Praegu ootame ajutise kaitse saajaid eesti keele kursustele, mis algavad selle aasta detsembris ning tuleva aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Veebis, Tallinnas, Keilas, Narvas, Jõhvis ja Tartus toimuvatel kursustel on õppekohti kokku 3000 täiskasvanule.

Kursused kestavad 100 akadeemilist tundi ehk ligi kolm kuud. Nendel osalemine võimaldab omandada eesti keele oskus tasemel A1, nt saada selgeks eesti tähestiku tähti ja nende hääldamist, kuupäevi ja kellaaegu, igapäevaseks suhtluseks vajalikke lihtsamaid väljendeid rohkem kui 20 erineva teema raames. Kursused on tasuta.

Pakutavate eesti keele kursustel osalemiseks tuleb ajutise kaitse saajatel ennast sobivasse õppegruppi registreerida vastaval veebilehel: registreerimislink. Seejuures on võimalik valida kursust selle ajakava ja toimumiskoha järgi. Registreerimine kestab kuni õppegrupi täitumiseni.

Korraldame tasuta eesti keele õpet ja muid Eestisse elama tulnud kohanemiseks mõeldud koolitusi kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Täpse info meie pakutava kohta leiate meie veebilehelt www.integratsioon.ee/kohanemine.

 

Keeleõpe

Tule meie meeskonda digiteenuste projektijuhiks!

Toetame mitmekesiste tegevuste kaudu sidusa ühiskonna kujunemist: Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestisse töötama või elama tulnud inimeste lõimumist ning Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist.

Meiega ühinedes saad Sa teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus!

Tule meie meeskonda digiteenuste projektijuhiks!

 

Kui liitud meiega, siis usaldame Sulle:

  • Integratsiooni Sihtasutuse poolt pakutavate lõimumisteenuste infotehnoloogilise visiooni loomise ja rakendamise välisvahendite toel;
  • lõimumisvaldkonna infotehnoloogiliste toodete arendusprotsessi koordineerimise ja sellega kaasneva dokumentatsiooni haldamise;
  • infotehnoloogiliste hangete ja tellimuste ettevalmistamise;
  • digiteemadega seotud koostöö kujundamise partnerorganisatsioonidega.

 

Ootame Sind kandideerima, kui:

  • Sul on tooteomaniku kogemus või oled IT projekte juhtinud vähemalt 2 aastat;
  • Sind kõnetab inimeste vajadustest lähtuvate teenuste kujundamine ja uudsete praktikate loomine;
  • oled valmis läbi viima IT-hankeid ja tellimusi, rakendama kaasaegseid tehnoloogiaid ja tööriistu ning Sulle on oluline teenuste kasutusmugavus;
  • oskad seada prioriteete, Sul on kogemus backlogi haldamisega ning valdad agiilset arendusmetoodikat (näiteks Scrum);
  • hindad koostööd ning oled tööasjade korraldamisel initsiatiivikas, iseseisev ja kohusetundlik;
  • kõrgharidus ning valdad kõrgtasemel eesti keelt ja saad hakkama ka inglise keelse suhtlusega.

 

Omalt poolt pakume:

  • võimalust viia lõimumisvaldkonna digiareng uuele tasemele ja teha tähendusega tööd, mis toetab inimeste toimetulekut ja heaolu Eesti ühiskonda lõimumisel;
  • võimalust olla ise uute lahenduste loojaks ja elluviijaks;
  • valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda;
  • ühiseid tegevusi, mis arendavad meid nii inimese kui ka organisatsioonina;
  • kaasaegset töökeskkonda Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega;
  • enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

 

Kas tundsid ennast selles kirjelduses ära ja oled valmis väljakutse vastu võtma? Kui jah, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt 8. jaanuaril 2024 läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Digiteenuste projektijuht“. Motivatsioonikirjas kirjelda oma senist kokkupuudet lõimumisvaldkonnaga ning varasema tööpraktika kõige vastutusrikkamat ja õnnestunumat ülesannet, samuti lisa palgasoov.

 

Lisainfot saad teenuste valdkonnajuhilt Ann Lind-Liibergilt

+372 55511081, ann.lind-liiberg@integratsioon.ee

Antud töökohta rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest.

 

Document

Tule meie meeskonda digiteenuste projektijuhiks!

Kultuuririkkuse aasta oli meie kõigi aasta, sest meid ümbritsevasse kultuurilisse mitmekesisusse annab oma panuse igaüks meist. Oma isikupäraga oleme kõik osad ühest tervikust – Eesti ühiskonnast, mis on aegade jooksul kujunenud põiming erinevatest kultuuridest. Lõimumine ja sidususe hoidmine on aga pidev protsess ning teema-aasta aitab meid ümbritsevat kultuurilist rikkust paremini märgata, rohkem väärtustada ja hoolsamalt hoida. 

Teema-aastal võtsime koos ette kõike, mis aitab kultuuririkkusel eriliselt silma paista. Me avastasime ja jagasime, väärtustasime ja lõime, hoidsime ja rikastasime oma kogukondade ja rahvaste kultuurilist omapära kõige selle kaudu, mis meid ühendab: alates elamustest ja müütidest kuni loomingu ja tulevikuni, nii igapäevaelus ja tähtpäevadel kui ka uuringutes ja üritustel.  

Kultuuririkkuse aastal toetasime Eesti erinevate kultuuride laiemat tundmaõppimist, väärtustamist ja hoidmist ning hoogustada Eesti erinevate kogukondade ja rahvaste omavahelist koostööd. 

Tuleb kasuks:

> Kultuuririkkast Eestit aitavad osa võtta sündmused, mida leiad kalendrist.

> Koostegutsemise rõõmu pakuvad ideed, millest saad siin kinni haarata.

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Palju õnne, lõimumispreemia laureaadid!

Täna, 12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid. Avaliku konkursi tulemusena pälvisid tunnustuse lõimumise arendamise eest Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias, meediaekspert Pavel Ivanov, Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikin ja Raadio 4 toimetus. 

Kultuuriminister Heidy Purga arvates on lõimumispreemia väärtuslik traditsioon. „Meie kõigi ühine Eesti riik on erinevate kultuuride, keelte ja traditsioonide poolest rikas kodupaik. Läbi lõimumise suudame luua sidusama ühiskonna, milles igaüks saab panustada ja osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ sõnas Heidy Purga laureaatide tunnustamisel.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on lõimumise valdkonnas olulised nii järjekindel tegutsemine kui ka uued algatused. „Nii laureaatidel kui ka kandidaatidel on väärtuslikke kogemusi ja innustavaid lugusid, millest õppides saame jätkata ühist tööd sidusama ühiskonna nimel veelgi paremini,“ ütles Dmitri Moskovtsev preemia üleandmisel.

Iga lõimumispreemia pälvinu saab lisaks autasule ja tunnistusele 1000 euro suuruse preemia. Tänavu tunnustasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiaga 24. korda. Kõik Eesti elanikud ja organisatsioonid saavad taas esitada lõimumispreemia kandidaate tuleva aasta augustis ja septembris. 

LÕIMUMISPREEMIA LAUREAADID 

Aasta sillalooja – Maria Sakarias, Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja  

Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega. Võrgustikus kasvatakse haridusvaldkonna ühiseks pereks. 

 

Aasta sõnumikandja – Raadio 4 toimetus 

Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud populaarseim venekeelne raadiokanal Raadio 4 on läbi aegade olnud pühendunud mitte-eestlastest kuulajate toetamisele Eesti ühiskonnas. Toimetus on igal sammul soodustanud kogukondade omavahelist suhtlemist, mõistmist ja austamist. Kuulajateni on jõudnud nii Eestis elavate rahvusvähemuste saated kui ka kogukondi ühendavad saatesarjad Eestist. Lõimumispreemia vääriliseks peeti erinevaid vaatenurki lahanud saatesarja „Hüvasti, relvad!“. 

 

Aasta säde – Kirill Badikin, Eesti suurimaks Ukraina põgenike kogukonnaks kujunenud Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ eestvedaja 

Kirill lõi grupi saatusliku 2022. aasta märtsi päevil, kui Eestisse hakkasid jõudma sõja eest varju otsinud Ukraina elanikud. Ennekõike kujunes grupp keskkohaks, kus kohalikud vabatahtlikud igapäevaeluks vajalikke esmatarbeid aktiivselt jagasid. Aja möödudes hakkas Kirill järjepidevalt jagama riigiasutuste ja teiste organisatsioonide infot, mis toetab uute kaasmaalaste kohanemist. 

 

Lõimumise raudvara – Pavel Ivanov, meediaekspert ning Kuku raadio ja Raadio 4 ajakirjanik 

Pavel on Kuku raadios juhtinud ja toimetanud saadet „Kirillitsas Eesti“ pea 15 aastat. Saatest on kujunenud üks väheseid meediaplatvorme, kus kohtuvad omavahel eesti ja vene emakeelega inimesed, lahates ühiskondlikke probleeme muukeelsete elanike vaatenurgast.

 

Pildigalerii: lõimumispreemia laureaatidest ja preemia üleandmise tseremooniast (Aron Urb): https://photos.app.goo.gl/yrBSRqFtPutCj3Cq8.

Kultuuririkkuse aasta toimkonna eestvedajaks on Integratsiooni Sihtasutus. Saad teema-aasta toimkonnaga ühendust kirjutades aadressile 2024@integratsioon.ee.

Ettevalmistusi kultuuririkkuse aastaks ja selle raames toimuvat korraldab projektijuht Eero Raun. Temaga saad ühendust helistades +372 5551 1242 või kirjutades eero.raun@integratsioon.ee.

Kommunikatsiooni puudutavates küsimustes võta ühendust kultuuririkkuse aasta teavitusjuht Alena Stadnikuga, helistades +372 5816 2318 või kirjutades alena.stadnik@integratsioon.ee.

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele