Vaatasime teema-aasta projektijuhi Eero Raunaga ja teavitusjuhi Alena Stadnikuga tagasi, mis sai kultuuririkkuse aastaga saavutatud ning mis on teema-aasta pärand.
Mida eesmärgiks võtsite ja sellest lähtuvalt tegite?
Meie eesmärk oli jõuda eesti ja teiste rahvuste kogukondadeni, et tuua esile nende kultuuririkkust ning viia neid kokku koostööks. Kutsusime inimesed kokku, andsime neile võimaluse üksteisega tutvuda ja koostööd teha. Uute kontaktide loomisega kasvas toetuspind erinevate kogukondade traditsioonide ja kultuurisündmuste laiemaks tutvustamiseks. Võime liialdamata öelda, et teema-aasta tõi rõõmu tuhandetele inimestele üle Eesti. Eesti on kultuuririkas, iga ilmaga!
Mis olid kõige meeldejäävamad ettevõtmised, mis toimusid kultuuririkkuse aasta jooksul?
Meeldejäävaid hetki oli muidugi palju - teema-aasta sündmuste kalendrisse kogunes lõpuks umbes tuhat erinevat ettevõtmist. Rõõmsaks tegi eelkõige see, et erinevad kogukonnad võtsid järjest sagedamini ise initsiatiivi sündmuste loomiseks. Jõudsime erinevate teema-aasta üritustega kõigisse maakondadesse üle Eesti kolmel korral, koordineeritult ja samal päeval - avamisega mullu jaanuaris, rahvuste päevaga septembris ja avatud kultuuriseltside päevaga oktoobris. Aitasime nende sündmuste sünnile kaasa logistika, turunduse ja rahastusega. Aga eelkõige olid korraldajateks maakondades kohapealsed inimesed ise oma ideede ja energiaga - ning valmisolekuga leida endale uusi koostööpartnereid nii mujalt Eestist kui kodumaakonnast - näiteks vähemusrahvuste kultuuriseltside seast.
Üheskoos lõpetasime aasta suurejoonelise kultuuririkkuse galaga tänavu jaanuaris Viru Keskuses. Varasemast suurema tähelepanu pälvisid juba aastaid toimunud traditsioonilised sündmused nagu näiteks Tallinnas Raekoja platsil toimuv mitmekesise kultuuriprogrammiga Etnolaat, mis on rahvusvähemuste kultuuriseltside ühisüritus. Koostöös Tallinna Kesklinna Valitsusega korraldasime Tallinna Vanalinna Päevadel kultuuririkkuse lava, kus sai kuulda ja näha etniliselt värvikat laulu- ja tantsukultuuri erinevatelt kogukondadelt.
Eestimaa Rahvuste Ühenduse eestvõttel tehti septembris Riigikogule ettepanek tähistada rahvuste päeva lipupäevana. Praegu on see ettepanek arutusel parlamendi põhiseaduskomisjonis. Rahvuste päev on pühendatud nii eesti kui teiste Eestis elavate rahvuste väärtustamisele. Näiteks hõimupäev, mis on juba varem lipupäevaks kuulutatud, puudutab üksnes soome-ugri rahvaid, aga samas on Eestis esindatud rahvuste arv kasvanud.
Koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusega korraldasime 19. oktoobril avatud kultuuriseltside päeva, taas kord maakondades üle Eesti. Partnerid olid ka Eesti Rahvamajade Ühendus ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Selle päevaga tutvustasime laiemalt Eestis tegutsevaid kultuuriseltse, nende tegevust ja rolli ühiskonnas.
Suutlikkus teha süsteemset koostööd ning leida uusi koostööpartnereid ongi teema-aasta jaoks ühtpidi alatine arengukoht ja teisalt võluvits, kuidas saavutada ülimalt killustatud inforuumis enam tähelepanu ja kõnetada võimalikult paljusid sihtgruppe. Kultuuririkkuse aasta suutis kaasata mitmesuguse rahvusliku või religioosse päritoluga kogukondi, aga ka teadlaskonda, puuetega inimesi, erinevaid subkultuure jne. Selle kultuurilise mitmekesisuse keskel ohje hoides saavad järjest uusi pooltoone juurde teadmised väikese Eesti sisemistest rikkustest.
Mille poolest veel on teema-aasta meelde jäänud?
Sõna “kultuuririkkus”, mis on kultuurilise mitmekesisuse sünonüüm, jõudis ka ametlikku eesti keele sõnastikku (sonaveeb.ee). Koostöös Eesti Postiga sündisid kultuuririkkuse aasta postmark ja ümbrik. MTÜ Mondo aitas koostada kultuuririkkuse õpetamiseks metoodikapaketi koolidele, kasutamiseks kõikjal Eestis.
Kuidas on kultuuririkkuse aasta toetanud rahvuskogukondade koostööd?
Läbi kogu aasta julgustasime erinevaid kogukondi üksteist leidma ja uusi koostöösuhteid sõlmima, tutvustasime paljusid seltse üksteisele. Lõpugalal sõlmitigi koostöölepe, mis aitab eesti ja teiste rahvuste kogukondadel käima lükata omavahelist süsteemset koostööd. Leppe osalised on kõigis maakondades esindatud Eesti Rahvakultuuri Keskus ning kaks rahvusvähemuste katusorganisatsiooni - 21 liikmega Eestimaa Rahvuste Ühendus ja 39 seltsi ühendav RRÜL Lüüra.
Mis on olnud suurimad väljakutsed kultuuririkkuse aasta jooksul? Kuidas neid ületati?
Kinnitust sai tõdemus, et sotsiaalmeedia on praegu üheaegselt nii suurim polariseerija kui võimsaim ühendaja. Kindlasti januneb meie ühiskond ka tänapäeval ühendavate narratiivide järele. Vaadates seda, et iga päev toimus keskmiselt ligi kolm sündmust üle Eesti, mis enamasti vabatahtlikult ja meie vahenduseta sidusid ennast kultuuririkkuse aastaga, tundub, et meie levitatud sõnumid leidsid viljaka pinnase ja jäävad loodetavasti koostööd soodustama ka edaspidi.
Millised muudatused tänu kultuuririkkuse aastale toimusid ja millele hakati rohkem tähelepanu pöörama?
Meie ambitsioon oli ühe või teise toreda kavaga sündmuse korraldamisel alati laiem - Eesti kui traditsiooniliselt väga kultuuririkka ühiskonna muutmine sidusamaks. Leidsime palju kaasamõtlejaid. Läbi nende soodustasime uusi ja tihedamaid kontakte erineva kultuuri- ja rändetaustaga kogukondade ja inimeste vahel. Põgus tutvus varasemate võõraste vahel saab nii kasvada vastastikuseks huviks, seejärel ehk ka mõistmiseks, lugupidamiseks ja väärtustamiseks.
Kuidas saame kultuuririkkusele ka edaspidi tähelepanu pöörata?
Jätkuvalt saab külastada www.kultuuririkkus.ee kodulehekülge, kus saab infot ja kontakte eesti emakeelega ja rahvusvähemuste kultuuriseltside kohta. Kõik huvilised saavad tähistada 24. septembril Eestimaa rahvuste päeva ning hoida silma peal, millal toimub avatud kultuuriseltside päev.
Kultuuririkkuse aasta piltides (Raul Mee, Kristi Sits, Andras Kralla, Egert Kamenik)
KOMMENTAAR
Dmitri Moskovtsev, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja
Teema-aasta oli ellu kutsutud selleks, et Eesti kultuuririkkus saaks rohkem tähelepanu ja suureneks eri rahvusest elanike omavahelised kontaktid ja koostöö. Ning see eesmärk sai saavutatud - Eesti inimesed teadvustavad senisest enam, kui kultuuriliselt mitmekesine on meie ühiskond. Eesti on kodu juba 217 erineva rahvuse esindajale ning see on meie rikkus ja väärtus.
Aastat planeerides ja läbi viies püüdsime luua tegevusraamistiku, milles võimalikult paljud partnerid saaks korraldada omavahelisi koostööprojekte. Sellist koostööd oli näha igas Eesti maakonnas, kus toimusid sündmused alates kultuuritraditsioonide tutvumisõhtust kuni teatrietendusteni. Meie jaoks oli oluline ka ühiskondlik diskussoon, heaks näiteks on arvamusfestival ja lõimumiskonverents, kus arutati ka kultuuririkkusega seotud väljakutseid.
Tore on tõdeda, et erinevad kogukonnad on järjest sagedamini võtnud ka ise initsiatiivi, et üheskoos sündmusi korraldada. Kui eraldi tegutsedes jääb sageli takistuseks ressursside piiratus, siis koos on võimalik palju rohkem saavutada. Sellisest koostööst saavad tugevamaks nii Eesti tervikuna kui iga kogukond eraldi. Rõõm oli kuulda ühe meie partneri käest rahulolevat kokkuvõtet: „Aasta läbi olime siin ja seal ning seda koos kõikide teistega - see oli meie aasta!“
Teema-aasta on edukalt lõppenud, kuid me tegutseme edasi üheskoos selle nimel, et iga aasta on Eesti kultuuririkkuse aasta!
Kalle Vister, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor
Mis olid kõige meeldejäävamad hetked või üritused, mis toimusid kultuuririkkuse aasta jooksul?
Esmalt olen väga tänulik oma kolleegidele, kes andsid suure panuse kultuuririkkuse teavitustööl maakondades lüües ise kaasa ürituste korraldamisel ja tugimisel.
Noored on kahtlemata meie ühiskonna tugitala ning kultuuriüritustele olid meeldejäävad ka hariduslikud ja kogukondlikud algatused. Koolides ja noortekeskustes korraldati töötubasid ja vestlusringe, kus arutleti kultuurilise identiteedi, sallivuse ja integratsiooni teemadel. Paljudele noortele avanes võimalus kohtuda eri taustaga inimestega ja saada uusi vaatenurki mitmekultuurilisuse väärtusest.
Kõik need hetked ja sündmused muutsid kultuuririkkuse aasta tähenduslikuks, tuues inimesi kokku ja avardades arusaamist kultuurilisest mitmekesisusest Eestis. Kindlasti rahvakultuuride edendajate poolt sõlmitud koostööleping edasiste tegevuste järjepidevuse kandmiseks.
Märgilise tähtsusega on ühisettepaneku sisu, mille andsime Riigikogu aseesimehele Toomas Kivimäele, et Eestis tuleks 24. september, Eestimaa rahvuste päev, nimetada lipupäevaks. Ootame kõik, et Riigikogu selle ka heaks kiidaks.
Milline on kultuuririkkuse aasta mõju Eesti tulevikule?
Kultuuririkkus on kahtlemata ühiskondlik rikkus. See toob esile mitmekesise kultuuripärandi, mis annab võimaluse tutvuda erinevate traditsioonidega. Kui inimesed mõistavad paremini nii omaenda kui teiste kultuuride eripära, võib see aidata kaasa sallivama ja ühtehoidvama ühiskonna kujunemisele. Samuti võib kultuuririkkuse esiletõstmine anda hoogu loovmajandusele ja turismisektorile. See omakorda elavdab majandust, toetab väikeettevõtteid ja loob uusi võimalusi kultuuri edendamiseks laiemas kontekstis. Seega kultuuririkkus soodustab ühtsust, teadlikkust ja majanduslikku kasvu, muutes Eesti kultuuriliselt rikkamaks ja mitmekesisemaks.
Mis on olnud suurimad väljakutsed kultuuririkkuse aasta jooksul?
On selge, et inimesed on kõik erinevad ning nägime oma töös, et paljude jaoks tekitab kultuuririkkus hirmu – kardetaks, et ohtu Eestimaa rahvuslikku identiteedi või traditsiooniliste väärtuste kadumist. Seega ühiskondlikud hoiakud ja suhtumine kultuurilisse mitmekesisusse, on väga erinevad.
Praktilisel tasandil oli raskusi kultuurisündmuste rahastamisel. Kultuuriürituste ja algatuste korraldamine nõuab märkimisväärseid vahendeid, mistõttu on tulnud korraldajatel teha keerulisi valikuid, milliseid sündmusi saab korraldada, milliseid kahjuks mitte. Kogukonnad on näidanud üles kokkuhoidu ja armastatud tegevuste läbiviimiseks ollakse väga leidlikud.
Väljakutsed on olnud osa suuremast protsessist, kus kultuuririkkuse aasta eesmärk pole olnud vaid mitmekesisuse tähistamine, vaid ka ühiskondliku dialoogi ja arusaamise edendamine.
Natalia Ermakovi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse president
Kõige jäävamad hetked olid seotud ettepanekuga, et tähistada Eestimaa rahvuste päeva lipupäevana. Igaüks meist on Eesti riik ja üheskoos anname endast parima, et au sees oleksid nii Eesti kui ka teiste rahvuste kultuurid. Mul on äärmiselt hea meel, et allkirjastasime koostöölepingu Eesti Rahvakultuuri Keskusega ja jätkame koostööd ka edaspidi. Kultuuririkkuse aasta mõjutas meid kõiki, me veelkord tuletasime meelde nii endale kui ka teistele, et oleme üks väärikas osa ühiskonnas, kes panustab ühiskonda ja riiki. Muidugi oli ka väljakutseid, pidime leidma aega teiste kuulamiseks, arusaamiseks ja eluväärtuste mõistmiseks. Lisaks oli väga oluline toetada teineteist ja et kogukonnad räägiksid kultuuririkkusest mitte ainult oma kogukondade sees, vaid ka koolides, poliitikas, avalikult jne.
Ilona Uzlova, Lüüra juht
Mis olid kõige meeldejäävamad hetked või üritused, mis toimusid kultuuririkkuse aasta jooksul?
Dialoogipäevad, kohtumised ja arutelud, mis aitasid tuua esile vähemusrahvuste rolli Eesti ühiskonnas ning edendasid mõistmist ja vastastikust austust.
Milline on kultuuririkkuse aasta mõju Eesti tulevikule?
Avatud ja mitmekesine Eesti – aasta jooksul kasvanud teadlikkus erinevatest kultuuridest loob tugevama vundamendi sallivusele ja üksteise mõistmisele.
Mis on olnud suurimad väljakutsed kultuuririkkuse aasta jooksul?
Kuigi edusamme on tehtud, vajab eri rahvusgruppide ja eestikeelse elanikkonna vaheline dialoog jätkuvat arendamist. Loodame, et see algatus ei jää ühekordseks sündmuseks, vaid loob tugeva aluse edasisteks arenguteks!
