Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tartu Ülikooli muuseum Lossi 25
  • Aeg: 16.03.2024 kell 11:15 - 13:30
  • Formaat: Haridusprogramm

Haridusprogramm: „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis“ A2+

Sisututvustus: Tehakse ekskursioon Tartu Ülikooli muuseumis (Lossi 25, Tartu). Räägitakse hariduse tähtsusest. Esile tuuakse miks on haridus ja teadus olnud Eestis oluline ning kuidas kujundanud tänast Eesti ühiskonda ja väärtushinnanguid. Tutvustatakse minevikku, mis läbi elulähedaste näidete seotakse tänapäevaga. Osalejad saavad lahendada töölehti ja harjutada läbi erinevate ülesannete eesti keelt.

Lisainfo: tiiu.kreegipuu@ut.ee, tel 52 96113

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiga tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14143?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Aitäh! Liitusid kultuuririkkuse aasta infokirjaga!  

Kultuuririkkuse aasta toimkond

Riigihange: „Väliseesti noorte keelelaager ” (viitenumber 276281)

Riigihanke eesmärk:

leida keelelaagri korraldaja 2024. aastaks.

2024. aastal toimub 3 laagrivahetust (saabumine esmaspäeva õhtul, lahkumine esmaspäeva hommikul) ajavahemikel:

  • I vahetus  01.- 08. juuli 2024 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad;
  • II vahetus 15.- 22. juuli 2024 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel;
  • III vahetus  29. juuli - 5. august 2024 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel.

 

Rahastamisallikas:

Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu eraldatud riigieelarvelised vahendid, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 kinnitatud Sidusa Eesti 2030 arengukava ning selle raames Üleilmse eestluse tegevuskava 2022–2025, mille üks eesmärkidest on edendada ja säilitada Eesti identiteeti välismaal ja hoida sidet välismaal elava eestlaskonnaga, sealhulgas korraldada väljaspool Eestit elavatele eesti noortele keelelaagreid Eestis.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7032692/general-info

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 21.märtsil 2024 kell 14.00.

Taotlusvoor „Eesti väliskogukondade väljaannete toetamine 2024“

Toetuse andmise eesmärk toetada Eesti väliskogukondade perioodiliste väljaannete toimetuste jätkusuutlikkust rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel, Eestiga ühtekuuluvustunde tugevdamisel ning eesti keele  ja kultuuri hoidmisel ja edendamisel.

Taotlusvooru rahastab Välisministeerium ja viib läbi Integratsiooni Sihtasutus.

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:

1) tegusad väljaannete toimetused;

2) jätkusuutlikkus rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel;

3) tugevam ühtekuuluvustunne Eestiga;

4) tulemuslikkus eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja arendamisel.

Nõuded taotlejale

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (vajadusel kontrollitakse ja fikseeritakse riigiabi või vähese tähtsusega abi kriteeriumitele vastavus) või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

Taotlusvooru eelarve on 45 000 eurot. Ühele projektile antav toetus on maksimaalselt  7000 eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg oli 08.04.2024 kell 23:59 (Eesti aja järgi)

Digitaalselt allkirjastatud taotlus (või allkirjastatud ja skannitud) koos lisadega esitatakse elektrooniliselt aadressil taotlus@integratsioon.ee  märgusõnaga „Taotlusvoor väliskogukondade väljaanded“.

Taotlusvooru saab iga taotleja esitada ühe taotluse.

Taotlusvooru alusdokumendiks on „Eesti väliskogukondade väljaannete toetamise tingimused ja kord“ juhend.

Taotlusvooru ellu viimise aluseks on Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 ning selle raames ka üleilmse eestluse 2022-2025 tegevuskava

Lisad:

Lisa 1 taotlusvooru juhend

Taotlusvorm

 

Taotlusvooru „Eesti väliskogukondade väljaannete toetamine 2024“ toetust said:

 

Taotleja nimi

Projekti nimi

Toetuse summa

1

Portlandi Eesti Selts

projekt „Portlandi Sõnumid väljaandmise jätkamine“

1000,00

2

Rootsi-Eestlaste Liit projekt „Ajakiri "Rahvuslik Kontakt"

6500,00

3 Eesti Elu/Tartu College projekt „Eesti Elu lugejaskonna suurendamine“ 6500,00
4 Tuglas-seura ry projekt „Eesti-Soome kultuurilehe Elo eestikeelse sisu arendamine“ 6000,00
5 AiSBL Eesti Selts Belgias projekt „Belgia eestlaste kogukonnalehe arendamine“ 2955,00
6 Šveitsi Eesti Selts projekt „Šveitsi Eesti Seltsi ajalehe Mägi ja Meri V väljaanne 2024“ 3000,00
7 Die Blaue Brücke e.V. projekt „Väljaanne loovale eesti noorele Euroopas: eestikeelne kunstiajakiri välis- ja kodueesti noortelt välis-ja kodueesti noortele“ 4000,00
8 The Nordic Press Estonian-American Publisher, Inc. projekt „Ajalehe "Vaba Eesti Sõna" sisu uuendamine“ 5500,00
9 MTÜ Baltic Heritage Network projekt „Uudiskirja "Baltic Heritage Network newsletter" väljaandmine ja portaali balther.net täiendamine“ 3000,00
10 Estonian Cultural Foundation in Australia projekt „Austraalia Eesti meediaprojekt“ 4000,00
11 Virolaisyhdistysten Verkosto Suomessa ry projekt „Perioodilise veebiportaali arendamine Soomes 2024“ 2545,00
       
    Kokku 45 000.00

Lisainfo:

Kaire Cocker
rahvuskaaslaste nõustamisteenuste valdkonnajuht
   +372 5364 4172
   kaire.cocker@integratsioon.ee

Raili Pihlamägi
koordinaator
   +372 6599 066
   raili.pihlamagi@integratsioon.ee

Kuidas tähistati Eestis vabariigi aastapäeva?

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistati üle Eesti nii hümni ühislaulmise, öömatkade, aktuste, rongkäikude kui ka rahvapidudega.

Hiiumaal koguneti juba viiendat aastat Reigi pastoraadi ette, et laulda vabariigi aastapäeval üheskoos Eesti hümni. Hiidlaste algatatud ühislaulmisega tuli kaasa nii kodu- kui ka välismaa, kuna hiidlased tegid üleskutse, et hümni lauldaks samal ajal ka mujal. Ühislaulmises kaasalööjaid oli üle kogu Eesti ja lisaks Türgis, Suurbritannias, Rootsis ja Soomes.

Hiidlaste algatus leidis järgijaid ka Narvas, kus raekoja ette kogunes Eesti hümni laulma ligi 200 inimest. Lauljate tuumiku moodustasid Eesti Keele Maja, Eesti Seltsi ja gümnaasiumide laulukoorid, kuid pealtvaatajaid ja kaasalauljaid oli ka linnaelanike seas. Narvas on paarkümmend aastat Eesti sünnipäeva tähistatud päikesetõusul lipu heiskamisega linnuses. Raekoja platsist võib saada koht, kuhu ka järgmisel aastal koos lastega hümni laulma tullakse.

Vabariigi aastapäeva põhisündmused toimusid Saaremaal 23. veebruari õhtul. Kuressaares Thule kojas anti üle Saare maakonna teenete- ja vapimärgid ning kuulutati välja Saaremaa aasta inimene ja aasta tegu. Sellest sündmusest, kus vallaelanikke tervitasid Saaremaa vallavolikogu esimees ja vallavanem, tehti otseülekanne, mida sai jälgida piirkondlikes rahva- ja seltsimajades.

Pärast ülekande lõppu jätkusid Saaremaa eri paikades peod, kus selgusid ka piirkondlike tunnustuste saajad. Kuressaares jätkus riigi sünnipäeva tähistamine 23. veebruaril kultuurikeskuses toimuva tantsuõhtuga.

Saaremaa vallal on läbi aastate olnud traditsioon pidada kõnekoosolekuid ja asetada pärgi Kuressaare Vabadussõja ausamba jalamile. Sama tehakse Kihelkonnal, Valjalas, Mustjalas ja Pühal, kus pidasid kõnesid vaimulik või vallavalitsuse esindaja. 

Saaremaa Vallavalitsuse kultuurinõuniku Maris Kaljuste sõnul on pärast koroonat traditsiooniks saanud valgusfestivalid, etendatakse näidendit „Tõll“ ning seekord oli vallavanema n-ö hübriidvastuvõtt.

„Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistati kõigis Saaremaa piirkondades korraga. Riigi sünnipäeva puhul korraldatavaid üritusi ühendas mõte „Kõik on oodatud!“,“ lausus Kaljuste.

Harjumaal Murastes toimus juba seitsmendat korda Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud öömatk.

Põhja-Pärnumaal tähistati vabariigi sünnipäeva kontsertidega. Pidulik lipu heiskamine koos paraadi ja vallavanema kõnega toimus 24. veebruari hommikul nagu alati Vändras ning lõppes sünnipäevakontsertiga „Laule meist ja meie maast“ Vihtras.

Põhja-Sakala vallas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva traditsiooniliselt pidulike aktuste ja koosviibimistega eelkõige Vabadussõja ausammaste juures. Kõige suurem sündmus toimus 24. veebruaril Vabadussõja ausamba Lembitu juures Suure-Jaanis. Hea traditsiooni kohaselt võtsid sellest osa Suure-Jaani kooli ja Suure-Jaani gümnaasiumi lapsed ja noored. Hea koostöö tulemusena toimub Suure-Jaani koolis ja gümnaasiumis kõnevõistlus, mille võitja esitab oma kõne eelmainitud aktusel vallarahvale. Väiksemad koosviibimised toimusid nii Kõpu kui ka Pilistvere Vabadussõja ausamba juures. Seal tähistati aastapäeva pidulike sõnavõttude ja mälestushetkedega. Juba aastaid on Võhma Vaba Aja Keskuses tähistatud Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku kontserdiga, kus esinevad kohalikud isetegevuslased, samuti toimus pidulik kontsert Suure-Jaani kultuurimajas, kus esinesid Suure-Jaani Muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Peipsi järve ääres peeti pöörane öösööming, kui külalisi võõrustas 40 üheõhturestorani Setomaast Ida-Virumaani.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati Jõelähtme vallas traditsiooniliselt valla suurimas, Loo alevikus, Eesti Vabariigi piduliku kontsertaktusega. Sündmuse raames tunnustati ka möödunud aasta tublimaid saavutusi ja tegusid seitsmes kategoorias ning anti üle valla eritänud. „Sel aastal tunneme uhkust selle üle, et 2024. aasta Harjumaa laulu-tantsupeol osaleb rekordarv meie valla rahvatantsurühmi! Ka Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulikul aktusel esinevad kuus Jõelähtme tantsurühma beebidest seenioriteni, kes esitavad suvise maakonna tantsupeo repertuaari,“ lausus Jõelähtme vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Laura Ruul. „24. veebruari tähistati pidulike sündmustega üle valla: külast külla liikus päikesetõusul lipuheiskamine, sel aastal tegime seda Iru külas.“

Seejärel toimus mälestustseremoonia vabaduse eest võidelnutele Jõelähtme vabadussamba juures, kus koos söödi ka sõdurisuppi. Jõelähtme Rahvamajas, Neeme Rahvamajas ja Kostivere Kultuurimõisas toimusid pidupäevakontserdid kohvilauaga.

Raasiku vallas on traditsiooniliselt aastapäeva tähistatud nii Raasikul kui ka Arukülas. Raasikul tähistati vabariigi sünnipäeva tänupalve ja küünalde süütamisega vabadusvõitlejate ausamba juures Harju-Jaani kirikuaias. Rahvamajas toimusid tervitused ja sõnavõtud vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt, esines Siiri Sisask. Aruküla Rahvamajas anti üle valla aukodaniku tiitel. Eesti Vabariigi aastapäevale pühendati kontsert „Minu Eestimaa“ Urmas Alenderi lauludega, esinesid Margus Vaher ja pianist Tarmo Sillaots, Yoko Alender tutvustas isa loomingut.

Kastre vallas tähistati aastapäeva traditsiooniliselt Eesti Vabariigile pühendatud piduliku kontsertaktusega, kus anti kätte ka eelmise kalendriaasta tunnustuspreemiad aasta teo, aasta sündmuse ja aasta vabakonna kategoorias ning aupreemiad ehk vapimärgid ja noortepreemiad „Tuleviku tähed“. „Lisaks asetati pärjad mälestusmärkidele, mõnes kohas tehti seda suurema eeskavaga, mõnes kohas sümboolsemalt koos Kaitseliiduga,“ märkis  Kastre valla kultuurispetsialist Madli Rohesalu.

Kohila vallas toimus kaks rongkäiku, mis lõppesid Vabadussamba juures. Esimeses marssisid lasteaedade lapsed, teises rongkäigus olid kooliõpilased. Kohila Gümnaasiumi saalis toimus vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt-kontsert.

Kohila vallavalitsuse kultuurinõunik Sigrid Põllu sõnul on Kohila valla traditsioonid olnud aastaid samad. „Hommikul lapsed rongkäikudes ja õhtul kõigile avatud üritus gümnaasiumi saalis, kuna meil ei olegi suuremat saali või keskust, kus kohtuda,“ märkis Põld.

Kuusalu vallas toimus Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus ning Jüri Voidi fotonäituse „Valguses ja varjus“ avamine, mis jääb Kuusalu rahvamajas avatuks 14. aprillini. Valkla kivi juurde ja Kuusalu kalmistule viidi küünlad ja mälestuskimbud. Mõlemas kohas lauldi koos kohaletulnutega hümni ning kõnelesid vallavanem ning Kaitseliidu esindaja. Leesi rahvamajas toimus Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud mälumäng.

Järve vallas toimus vabariigi aastapäeva tähistamine kolmel päeval. 20. veebruaril oli Koeru kultuurimajas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert, millele järgnes Imavere rahvamajas kontsertaktus ning eri kirikutes palvused ja küünalde süütamine.

Raplas on aastaid traditsiooniks, et päev enne vabariigi aastapäeva astuvad laval üles kohalikud kuulsused, kes igapäevaselt laulmisega ei tegele. Nii toimus ka sellel aastal 23. veebruaril „Tähtede gala“. 24. veebruaril päikesetõusul, kell 7.30, heisati Rapla keskväljakul koorilaulu saatel riigilipud. Vallavanem tervitas ja pakkus vallarahvale teed ja sünnipäevakringlit. Kell 12 oli kirikus jumalateenistus, pärast mida asetati pärjad Vabadussõja mälestussamba jalamile. Kodutütred ja Noored Kotkad andsid vande. Lipuheiskamised toimusid ka Juurus, Kaius ja Vahastus. Lipal olid kõik oodatud kontserdile ja Raikkülla peoõhtule.

 

 

 

Laulukolmapäev A2+ (Narva)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 20.03.2024 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Saame kord kuus kolmapäeviti kokku, et eesti keelt läbi laulmise harjutada!
Igal lauluõhtul saab olema oma teema. Neil õhtutel tutvume erinevate eesti heli- ja laululoojate loominguga ning lauljatega, mängime erinevaid mänge ning muidugi laulame nii vanemaid kui uuemaid laule.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14133?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Mokalaat B2+

  • Suhtlustase: B2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Zoom
  • Aeg: 11.03.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust.
Seda on võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette ühe teema, mille kohta nad teevad ettekande. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14132?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Ootame keeleõppijaid Aiahaldjate kevadkooli

Eesti keele maja pakub uut võimalust ühildada eesti keele õpe oma lemmikharrastusega. Koostöös Hiiumaa Ametikooli, Narva Kunstiresidentuuri ja Juhani Puukooliga kutsub keelemaja keeleõppijaid Aiahaldjate kevadkooli – looma Narvas unistuste aedu ja samal ajal eesti keelt harjutama. Kevadkoolis osalemiseks tuleb huvilistel kandideerida hiljemalt 9. märtsil.

Aiahaldjate kevadkoolist saab osa võtta 40 eesti keele õppijat. Alates 17. märtsist kuni 25. augustini saab igaüks neist välja töötada ja ellu viia oma unistuste aia projekti. Vajalikke teadmisi jagavad Hiiumaa Ametikooli õpetajad, vahendeid Juhani Puukool. Ideid teostavad keeleõppijad Narva kunstiresidentuuri NART kogukonnaaias. Kõik vajaliku idee elluviimiseks tagab neile Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja.

„Meie uus eriprojekt avab eesti keele õppijaile veel ühe ainulaadse võimaluse ühildada keeleõpe ühistegevusega. Varasemad sarnased ettevõtmised on näidanud, et niiviisi leiavad osalejad lisaks ühisele keelele ja sarnasele harrastusele veel palju ühist. Seekord loovad erinevatest Eesti paikades kokkutulnud üheskoos rohelise linnaruumi, mis aitab ühendada ka inimesi,” ütles Eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Kool avab uksed keeleõppijaile üle Eesti. Osalemiseks piisab huvist aianduse vastu ja soovitatav on eesti keele oskus kesktasemel (vähemalt tasemel B1+). Tunnid toimuvad kaks korda kuus Narva eesti keele majas.

„Loodud aedade ilu hindab asjatundlik žürii, mille koosseisu kuuluvad Hiiumaa Ametikooli õpetajad, Juhani Puukool spetsialistid ja Narva Linnavalitsuse esindaja. Žürii teeb tulemused teatavaks 25. augustil kell 15:00 Narva kunstiresidentuuris toimuval tseremoonial,” ütles projekti eestvedaja ja eesti keele õpetaja Julia Viirsalu.

Projektis osalemiseks tuleb eesti keele õppijal esitada avaldus veebilehel www.integratsioon.ee/aianduskool hiljemalt 9. märtsil. Samal veebilehel on avaldatud kevadkooli tunniplaan ja muu info.

https://www.integratsioon.ee/ootame-keeleoppijaid-aiahaldjate-kevadkooli

Narva ja Tallinna eesti keele majad jätkavad Eesti keele majana

Ühendasime Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja Eesti keele majaks, et jätkata tööd täiskasvanute eesti keele õppe vallas ühtsel juhtimisel.

Aastal 2018 alustasime tööd eesmärgiga pakkuda uuenduslikke võimalusi eesti keele õppeks. Selleks lõime Tallinnas ja Narvas eesti keele maju – meeskondi, kes järjepidevalt juurutavad uusi lähenemisi eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks. Nende töö tulemusena saavad nüüd Tallinna ja Narva, aga ka Paldiski, Kiviõli ja veel mitmete piirkondade elanikud tuge kogu õppeteekonnal – alates nõustamisest ja erikursustest kuni lugemike ja ühistegevusteni.

„Sellest aastast jätkavad erinevates linnades loodud eesti keele majad tööd ühe üksusena seni Narva eesti keele maja eest vedanud Anna Farafonova juhtimisel. Huvi eesti keele õppimise ja harjutamise vastu kasvab järjepidevalt ning koos sellega suureneb vajadus eesti keele maja toe järgi. Uuendus annab võimaluse veel paremini olla toeks keeleõppijatele üle Eesti. Näeme, et näiteks Tallinnas elavad keeleõppijad osalevad üha rohkem Narvas korraldatud tegevustes ja vastupidi,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Eesti keele maja tegutseb neljas omavalitsuses, kuid toetab eesti keele õppimist ja harjutamist üle Eesti. Nõustamisest, eesti keele kursustest ja keeleõpet toetavatest tegevustest võtavad osa nii samas omavalitsuses kui ka teistes piirkondades elavad eesti keele õppijad. Keeleõppesse on partneritena kaasatud erinevad organisatsioonid, kes teinekordki tegutsevad hoopis teistes omavalitsustes. 

„Oleme tegutsenud ja tegutseme edaspidigi eesmärgiga tagada eesti keele õppijaile kogu õppeteekonnal tuge, mis arvestab nende vajadustega. Kuna viimased muutuvad pidevalt nagu võimalusedki, ei saa me seni tehtuga piirduda – tuleb järjepidevalt edasi areneda. Selleks on esmaoluline jätkata koostööd ühtse tervikuna ja ühistel põhimõtetel,“ ütles Eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Eesti keele maja meeskond jätkab tööd Integratsiooni Sihtasutuse peakontoris Narvas ja esindustes Tallinnas, Kiviõlis (Lüganuse vallas) ning Paldiskis (Lääne-Harju vallas). Ülevaate keelemaja pakutavatest võimalustest eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks leiab sihtasutuse veebilehelt: www.integratsioon.ee/eestikeelemaja

Eesti keele maja