Tule meie meeskonda andmeanalüütikuks!

analüütik

Kui liitud meiega, siis usaldame Sulle:

  • Integratsiooni Sihtasutuse andmete kogumise ja analüüsi ning andmevarade inventuuri süsteemi kujundamise;
  • organisatsiooni andmemudelite ja töölaudade arendamise ning andmekorje digitaliseerimise;
  • andmekogude analüüsimise ja raportite koostamise, mille toel arendame lõimumisteenuseid;
  • kolleegide nõustamise ja toetamise erinevate uuringute ja analüüside tellimisel ning läbiviimisel.

Ootame Sind kandideerima, kui:

  • oled varasemalt töötanud organisatsioonis, kus teenuseid kujundatakse andmete alusel;
  • tunned andmetöötluse ja analüüsi tehnilisi vahendeid ja lahendusi ning oskad koguda, töödelda ja analüüsida ka suuri andmemahte ning Sul on head teadmised andmekaitsest;
  • hindad koostööd ning oled tööasjade korraldamisel initsiatiivikas, iseseisev ja detailitäpne;
  • Sul on huvi või varasem kokkupuude lõimumisvaldkonnaga Eestis või välismaal;
  • Sul on kõrgharidus andmeanalüüsi, majanduse/statistika või mõnel muul informaatikaga seotud erialal, valdad kõrgtasemel eesti keelt ja saad hakkama ka ingliskeelse suhtlusega.

Omalt poolt pakume:

  • mitmekesist tähendusega tööd, mis toetab lõimumisvaldkonna teenuste arendamist;
  • võimalust olla ise uute lahenduste looja ja elluviija;
  • valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda;
  • professionaalset arengut ja koostööd toetavaid ühiseid tegevusi;
  • kaasaegset töökeskkonda Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega;
  • enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt 17. jaanuaril läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Andmeanalüütik“.

Motivatsioonikirjas kirjelda, kuidas Sinu senised kogemused andmetega töötamisel ja tulemuste tõlgendamisel aitavad kaasa lõimumisteenuste arendamisele ning varasema tööpraktika kõige vastutusrikkamat ja õnnestunumat ülesannet, samuti lisa palgasoov.

Lisainfot saad teenuste valdkonnajuhilt Ann Lind-Liibergilt: tel - 555 11 081, e-post - ann.lind-liiberg@integratsioon.ee.

Uued kaasmaalased hindavad kõrgelt riigi pakutud kohanemisprogrammi

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis aruanne, mis annab hinnangu uussisserändajatele suunatud Settle in Estonia kohanemisprogrammile ning samale sihtrühmale teenuste pakkumiseks loodud võrgustikule. Aastatel 2014-2023 rahastati kohanemisprogrammi läbiviimist ning võrgustiku loomist Euroopa Sotsiaalfondist ja riigi panusena kokku ligi 9,4 miljoni euroga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul tõi hindamine välja olulised pidepunktid edasise töö parendamiseks. „Uussisserändajate hulk Eestis on pidevalt kasvanud ning sellega ka nõudlus kohanemisprogrammi järele. Seepärast on väga oluline muuta programm efektiivsemaks, et saaksime pakkuda rohkematele inimestele just seda, mis toetab nende kiiret ja sujuvat kohanemist Eestis. Olulise panuse uussisserändajate kohanemisse annavad ka vastava valdkonna teenusepakkujad, kes saavad edaspidi nii võrgustiku kogemuse kui ka analüüsi tulemuste najal oma koostööd ning teenuste pakkumist paremini sihistada ja korraldada,“ rääkis ta.

Uuringu tulemuste kohaselt on uussisserändajate teadlikkus Eesti riigi pakutavast kohanemisprogrammist väga hea. Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjana Eestisse saabujale saadetav suunamine on efektiivne ja jätkusuutlik, esmane info kohanemisprogrammi kohta on selge, kuid kriitikat pälvib koolitustele registreerimise keerukus. Ainult veebipõhine registreerimine jätab ebavõrdsesse seisu need inimesed, kelle digioskused on piiratud. Murekohaks on ka erinevate koolituste kättesaadavus. Eriti puudutab see keeleõpet, kus algtasemel keelegrupid täituvad vahel loetud tundidega. Samas on koolitustel osalejate hinnangud kohanemisprogrammile läbivalt positiivsed, kõrgelt hinnatakse koolitajaid, materjale ja koolituste struktuuri ning viidatakse, et koolitused vastavad ootustele.

Uussisserändajatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks loodud tugivõrgustiku analüüs näitas, et eri osapoolte ootused võrgustikupõhisele koostööle on erinevad, samuti vajadused omavahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise järele. Suurimat huvi võrgustiku vastu näitasid üles kohalikud omavalitsused, kes saavad uussisserändajatele teenuste pakkumisel kõige hõlpsamini toetuda üksteise teadmistele ja kogemustele. 

Samuti analüüsiti võrgustiku töö jätkamise otstarbekust ning koondati praktilisi soovitusi kohanemisprogrammi edasiseks arendamiseks. Hindamises välja toodud soovitused puudutavad nii kohanemisprogrammi kui ka tugivõrgustiku töö eesmärkide täpsustamist, samuti tehti praktilisi ettepanekuid, näiteks kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise ümberkorraldamiseks, kohanemisprogrammis osalejate motivatsiooni väljaselgitamiseks ning katkestajate arvu vähendamiseks. 

Hindamist rahastati Euroopa Sotisaalfondist ning selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 

Uuringu raportit saad lugeda täismahus:
https://centar.ee/tehtud-tood/kohanemine

Graafika

 

 

 

Kui Eestist saab kodu

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia eesmärgiks on aidata kaasa Eestisse elama asunud inimeste sisseelamisel kohalikku ellu. Eelmisel suvel töö ja sõjategevuse tõttu Eestisse kolinud ukrainlanna Olena Stoliarova räägib, kuidas tema kohanemisprogrammist kuulis ja kuidas on see aidanud tal Eesti ühiskonda sisse sulanduda.

Foto: erakogu

Nagu ma aru sain, siis sattusid Eestisse sõja tõttu. Mis sind just siia tõi?

Jah. Sõda Ukrainas toimus samas rajoonis, kus asub ka minu kodu. Otsisin kohta, kus mul ohutu oleks, ja kuna meie kultuur, näiteks kasvõi toit, on teie omaga üsna sarnane, tulingi Eestisse. Muidugi mõjutas minu valikut ka see, et sain siinses Microsoftis töökoha. Seega, kuigi olen Ukrainast sõja eest põgenenu, siis hetkel viibin siin ametlikult töökoha tõttu.

Jõudsid Eestisse möödunud aasta juulis. Kust leidsid infot kohanemisprogrammi kohta?

Ma olen Facebookis selliste gruppide liige, kus harjutatakse eesti keelt. Keegi jagas seal selle kohta infot ja kuna see pakkus mulle huvi, otsustasin osaleda.

Läbisid programmi raames A1-taseme keelekursuse. Saan aru, et oled keeleõpingutega ka edasi läinud. Millise tõuke andis sulle edasiseks keeleõppeks Settle in Estonia?

Mul oli sellest õppest väga palju kasu. Ühtpidi omandasin selgema arusaama teie keelestruktuurist, kuid teisalt julgustas see mind väga palju rääkima, sest seal õpetati palju just igapäevaseid fraase, mida ka kohe kasutama hakkasin. Tegelesin keelega julgemalt edasi ning hiljuti sooritasin B1-keeletaseme eksami. Muidugi on küsitav, kas ma sellisel tasemel ka reaalselt hetkel suhelda oskan, kuid kavatsen kindlasti edasi pusida.

Kuidas sinu jaoks töötas eesti keele õpe ilma baaskeeleta?

Keeleõpe oli tõesti eesti keele baasil, mistõttu oli algus kindlasti keeruline, kuid sain hakkama. Ilmselt aitas mind see, et olin eelnevalt keelega iseseisvalt tegelenud, näiteks osalesin enne kohanemisprogrammi keeleõpet ka keelekohvikutes. Teisalt nägin väga palju neid õppijaid, kelle jaoks oli see väga raske, sest nemad polnud varem eesti keelt kuulnudki. Mõne tunni möödudes said aga ka nemad need raskused ületatud.

Millised teadmisi lisaks keeleõppele sa programmist veel said?

Lisaks keeleõppele saab programmis valida kuue erineva teemamooduli vahel. Mina valisin endale ettevõtlusmooduli ja lisaks õppisin tundma e-teenuseid, kus sain teada, kuidas Eestis oma ettevõttega alustada ning kuidas digiallkirja anda.

Kuidas aitasid need teadmised sul reaalselt ühiskonnas hakkama saada?

Muidugi olid need kõik sellised asjad, mille saab ka välja guugeldada, aga kui olla inimene võõral maal, siis ei pruugi see nii kerge olla. Seega täna võin vast öelda, et kuigi õpitu tundub mulle aasta hiljem igapäevane tegevus, siis tunnistan, et päris iseseisvalt poleks ma selle kõigega nii kiiresti hakkama saanud.

Kuidas kirjeldaksid suhtlust ja koostööd teiste osalejate ning programmi juhendajatega?

Mulle meeldis see, et ma ei tundnud end kordagi üksinda, mis on oluline, kui oled üksi võõrasse riiki sattunud. Programmis osaledes sain endale kohe pisikese tutvusringkonna. Mis puudutab keeleõpet, siis oli näha, et keeleõpetaja oli väga professionaalne. Meie grupis oli koos nii palju erinevaid kultuure ja seega on juba omaette oskus see, et me kõik korraga selle keele algtasemel omandasime.

Kas soovitaksid kohanemisprogrammi ka teistele?

Kindlasti! Nagu ma eelnevalt mainisin, siis aitas see mind uues riigis väga palju. Ma ei räägi siin ainult keelest ja muudest vajalikest oskustest, aga sellisest programmist osa võttes kohtud ka teistega. Usun, et üksinda võõrasse riiki tulles on oluline, et sul tekiks mingi sõpruskond.

Millega sa hetkel tegeled ja kuhu soovid lähima aasta jooksul jõuda?

Hetkel töötan ma Microsoftis arendajana. Kuna minu kindel soov on jääda Eestisse pikemaks, siis soovin keeleõppega kindlasti edasi minna. Kindlasti küsib nii mõnigi, et kas soovin koju naasta, kui sõjategevus läbi saab. Kahjuks pean sellele juba täna eitavalt vastama. Miks? Paraku on kõigel tagajärjed ja ma tunnen, et ei ole see inimene, kes millegagi riskida sooviks.

 

 Britta Saks, Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht

„Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab Eestisse saabunud välismaalastel meie riigis sujuvamalt sisse elada. See koosneb tasuta koolitustest, mis tervikuna annavad ülevaate elukorraldusest Eestis, toetavad igapäevaelu küsimustes ning õpetavad eesti keelt. Samal ajal saavad saabujad luua kontakte, mis aitavad muutustega hakkama saada.

Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda Eestis vähem kui viis aastat elanud välismaalastel. Ennekõike võtavad selle raames pakutavatest koolitustest osa Eestisse tavarände korras (nt õppimiseks, tööle, perega ühinemiseks) jõudnud välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Nad saavad kohanemisprogrammis osaleda kuni viie aasta jooksul Eestisse saabumise hetkest ning see on neile vabatahtlik. Pakutavad koolitused koosnevad kuuest teemamoodulist (baasmoodul, peremoodul, töömoodul, õppimismoodul, teaduse moodul, ettevõtlusmoodul) ning eesti keele kursustest tasemel A1 ja A2. Just see kohanemisprogrammi osa on praegu täielikult Integratsiooni Sihtasutuse hallata.

Kohanemisprogrammis osalemine on kohustuslik rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajatele. Selle raames pakutavatel koolitustel saavad nad ülevaate Eesti riigi, ühiskonna ning kultuuri kohta ja eesti keele õpet. Koolituste maht on olenevalt inimese staatusest mõnevõrra erineva mahuga.“

 

Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Tasuta erinevatest koolitustest koosnev kohanemisprogramm Settle in Estonia loodi kaheksa aastat tagasi selleks, et toetada Eestisse saabuvaid välismaalasi ning pakkuda neile kompaktsel ja praktilisel viisil teadmisi kohaliku elukorralduse kohta. Seejuures ei ole programm kõigi jaoks ühesugune, vaid annab võimaluse erinevatel alustel Eestisse saabunud inimestele leida just enda jaoks sobiv koolitus. Võõrasse riiki jõudnud inimese jaoks on just eriti algusajal ülioluline mitte jääda infosulgu ega muredega üksi, vaid saada kätte vastused kõige olmelisematele küsimustele mõnusas õhkkonnas ja samas suhelda nendega, kes on temaga sarnases olukorras. Selliseid võimalusi kohanemisprogramm pakubki, aidates seeläbi Eestis kergemini sisse elada ja iseseisvalt toime tulla. Näiteks pererändega Eestisse jõudnud inimese jaoks võib selline tugi olla kriitilise tähtsusega, ja just neid tahame kutsuda veel aktiivsemalt kohanemisprogrammis osalema.

Rohkem infot kohanemisprogrammi kohta leiab: https://integratsioon.ee/kohanemine

 

 

Eestlased üle ilma on meie kultuuririkkus

Integratsiooni Sihtasutuse all tegutseva rahvuskaaslaste valdkonna töötajad seisavad iga päev selle eest, et Eestisse naasvad inimesed kohaneksid sujuvalt ühiskonnaga ning et välisriikides elavad rahvuskaaslased enda sidet Eestiga ei kaotaks. Mida peavad valdkonna eestvedajad peamisteks saavutusteks ja milliseid julgeid samme on kavas ette võtta algaval aastal, räägib Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Marika Sulg.

 

Teie põhitööks on hoida ühendust nii välismaal elavate eestlastega kui ka nendega, kes plaanivad siia tagasi pöörduda. Milliste vahendite abil ja kuidas te seda kõike teostate?

Tagasipöördujad on inimesed, kes on siit kas ise ära läinud ja tagasi tulnud või on nad etnilise päritoluga eestlased, kes pole siin elanud ja soovivad nüüd juurte juurde naasta. Neile inimestele pakume tavaliselt nõustamisteenust. Näiteks aitame neil leida sobilikud keelekursused, aga oluline on ka muu, kasvõi see, kuidas anda digiallkirja või oma last lasteaeda paigutada. See kõik tundub pealtnäha loogiline, aga tegelikult, kui oled kasvõi kümme aastat mujal elanud, ei pruugi see kõik nii lihtne olla.

Meie teine ja oluline ülesanne on hoida sidet nendega, kes on siit pärit, kuid elavad kaugel. Eestist väljaspool elab pea 200 000 eestlast ehk pea iga viies eestlane. Oleme koostöös Välisministeeriumiga avanud neile infovärava Global Estonian, korraldame ühistegevusi veebikeskkonnas üle maailma ja suvisel ajal ootame näiteks Eesti juurtega noori ka meie eesti keele ja kultuuri laagritesse, mis on vahva võimalus noortele, kel puuduvad Eestis kontaktid.

 

Kui nüüd juba noorte teemat puudutasime, siis oluline on vast küsida, kuidas teil just nende kaasamine edeneb?  

Möödunud aastal oli meie fookuseks kontaktide loomine noortega, millele andis hoogu suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupidu. Selle raames korraldasime ühise kohtumise, kus tutvustasime erinevaid võimalusi, kuidas end Eestiga rohkem siduda. Lisaks koostasime neile teejuhi, kust noored saaksid infot läbi teiste noorte kogemuse ja leiaksid teavet erinevate neile suunatud programmide kohta. Ka eelnimetatud laager on üheks viisiks, kuidas me seda teha püüame. Sinna tulevad igal aastal kokku Eesti juurtega noored üle maailma. Möödunud suvel kohtas seal noori näiteks USA-st, Kanadast, Austraaliast, isegi Hawaiilt ja muidugi Euroopast. See on koht, mis pakub Eestist elvatele noortele võimalust omavahel tutvuda, aga ka võimalust tutvuda oma juurtega neil, kel muidu sellist võimalust ei ole. Näiteks ei ela igal ühel siin vanavanemaid, kellele nad saaksid külla sõita, mistõttu pakume neile võimalust meid külastada.

 

Milliseid projekte te noorte jaoks veel teete?

Meie tegeleme rohkem täiskasvanutega, ent koostöös partneritega oleme seotud ka mitmete välisriikides elavatele noortele mõeldud tegevustega. Kindlasti soovin mainida Üleilmakooli, mis pakub aasta läbi võimalust õppida veebi teel eesti keelt ja kirjandust ning ka teisi õppeaineid eesti keeles. Lisaks aitame edastada infot KÜSK-i stipendiumiprogrammi kohta,  mis annab välismaal elavatele Eesti nooretele võimaluse läbida erialane praktika just siin.

 

Juba kolm aastat olete koostöös Välisministeeriumiga vedanud infoväravat Global Estonian, mille eesmärk on olla infokanal meie väliseestlastele. Kuidas teil läheb?

Koostöös Välisministeeriumiga oleme viimased kaks aastat viinud sisse mitmeid uuendusi, täiendanud alalehti ja kirjutanud mitmeid lugusid väliseesti kogukondade tegevustest ja silmapaistvatest eestlastest kõikjal maailmas. Möödunud aastal tegime ka portaali kasutajate analüüsi, et paremini mõista, kuidas järgnevatel aastatel veebilehega edasi liikuda. Analüüs näitas, et mingi koha on see väliseestlaste kogukonnas kindlasti saavutanud, kuid pikk tee on veel ees. Sellise portaali vajadust kinnitas aga 80% vastanutest. Meie siht on ikkagi, et kui kaugel olev eestlane tahab kodumaal toimuva kohta infot saada, siis ta valib teadlikult just selle portaali.

 

Kui te nüüd neile tegevustele tagasi vaatate siis, mis olid võib-olla need peamised tegevused ja teenused, mida te 2023. aastal pakkusite ning mis ennast ka tõestasid?

Sel aastal oleme jätkanud oma osakonna peamiste tegevustega. Eraldi sooviks mainida, et oleme veidi uuendanud tagasipöördujate klubi kogemuskohtumiste formaati, kus on aktiivselt kaasatud ka tagasipöördujate pered ja lapsed. Uuendatud formaadis otsustasime lisada kultuurilise ja meelelahutusliku aspekti, et inimesed tunneks ennast avatumana. Oleme külastanud erinevaid muuseume, loomaaeda, botaanikaaeda ja aasta viimane kohtumine toimus meil kinos filmi vaadates. On näha, et sellised kohtumised on tagasipöördujatele olulised: huvi nende vastu on kõrge ja iga kord on osalejate arv kasvanud. Kohtumistest võtavad osa nii noored, lastega pered, aga leidub ka eakamaid inimesi.   

Üheks oluliseks tegevuseks oli kindlasti ka meie tellitud analüüs portaali Global Estonian kasutamise kohta. Saime sealt väga palju olulist infot, mille pealt portaali edasi arendada. Ma ei saa ka mainimata jätta, et ikka ja jälle on meie töös oluliseks osaks just tagasipöördujate toetuste menetlemine.

 

Mis on teie eesmärgid aastaks 2024?

Jätkata oma tööga nii, et meie rahvuskaaslased tunneksid, et nad on Eesti jaoks olulised. Meie kogukonnad on meie jaoks olulised, mistõttu on oluline toetada nende tegevusi ja nende lugusid jagada ka edaspidi.  Kindlasti saab meie töös suurt tähelepanu algav kultuuririkkuse aasta. Miks? Sest tihtipeale me ehk ei oskagi tunnetada, et meie diasporaa maailmas on meie üks suurimaid kultuuririkkuseid, sest just nemad jagavad ja levitavad meie kultuuri maailma eri otstes. Et see ka nii jääks, tuleb meil seista selle eest, side kodumaaga toimiks. Seega teeme kõik selleks, et seni toimunud projektid toimuks ka edaspidi.

 

 Johanna Kaasik (New York, Ameerika Ühendriigid)

„Kuigi olen terve elu elanud Ameerikas, olen ma eestlane. Minu ema sündis Tartus ja isa on väliseestlane. Ka mu sugulased elavad Eestis. Tahan väga nendega suhelda – nii õpin juba neljandat aastat Üleilmakoolis eesti keelt ja kultuuri. Reisisin pea 7000 km kaugusele, et osaleda väliseesti noorte keele ja kultuuri laagris. Seal kohtusin teiste noortega eri riikidest, harjutasime koos eesti keelt, külastasime erinevaid kohti Eestis ja see oli väga lahe suvi!“

Ronald Pelin (Moskva, Venemaa)

„Pöördusin tagasi Eestisse pärast 12 välismaal elatud aastat. Ma töötasin filmi- ja teatrialal ning kui oleksin varem tagasi tulnud, siis oleksin kindlasti läinud Balti Filmi- ja Meediakooli filmikunstiga seotud eriala õppima. Mul on hea meel, et leidsin Integratsiooni Sihtasutuse teenused. Saan kasulikke soovitusi ning osalen üritustel, kus koos teiste tagasipöördujatega põnevalt aega veedame ja kogemusi vahetame. Ma oleksin juba varem Eestisse tagasi pöördunud, kui oleksin teadnud, kui lihtne see on.“

Liina Viies, Välisministeeriumi Üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna nõunik

 Eesti on üks eriline väikeriik kel on suur ja hajali paiknev väliskogukond. Erinevate andmetel  on  Eesti juurtega inimesi võõrsil hinnanguliselt kuni 200 000, mis on kaunis märkimisväärne number meie rahvaarvu juures. Seetõttu igaüks on oluline. Eks seda võib märgata reisideltki, et ikka tuleb ette hetki, mil tuleb seletada võõral maal kus Eesti asub ning mille poolest me siis erilised oleme.  Kellele on see  puutumatu looduse, kel laulupidude rahva, kel idu-ja ettevõtluse, kel digiriigi, Unesco pärandis oleva vanalinna või saunakultuuri nägu Eesti.  Aga see on meie kõigi moodi maa - väike aga südi. Ja igaüks meist kannab endas Eesti saadiku rolli, kes enam kes vähem, ikka oma soovide ja võimete kohaselt. Ja selle eest olen ma meie inimestele siiralt tänulik. Me kõik koos teeme Eestit suuremaks!

 

Kuidas kaasata eestlaseid üle maailma

Intervjuud: mida tähendab minu jaoks lõimumispreemia?

12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi.

Loe intervjuusid tänavuste võitjatega:

“Aasta sillalooja” Maria Sakarias

„Aasta sõnumikandja“ Raadio 4

„Aasta säde“ Kirill Badikin

„Lõimumise raudvara“ Pavel Ivanov

 

Intervjuud lõimumispreemia saanutega

Lõimumise raudvara 2023: Pavel Ivanov

Tänavusel lõimumispreemiate jagamisel pälvis tiitli Lõimumise raudvara 2023 meediaekspert ning Kuku raadio ja Raadio 4 ajakirjanik Pavel Ivanov. Pavel on Kuku raadios juhtinud ja toimetanud saadet „Kirillitsas Eesti“ pea 15 aastat. Saatest on kujunenud üks väheseid meediaplatvorme, kus kohtuvad omavahel eesti ja vene emakeelega inimesed, lahates ühiskondlikke probleeme muukeelsete elanike vaatenurgast. Lisaks lööb Pavel kaasa töös, mis on suunatud vaenuliku ja väärinfo avastamisele ning ümberlükkamisele Eesti meediaruumis.

Loe rohkem Paveli tema tegevuse kohta allpool olevast intervjuust.

 Lõimumise raudvara 2023: Pavel Ivanov

 

Miks olete otsustanud panustada lõimumisvaldkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Ma pole meelega panustanud! Aastate jooksul tekkis olukord, mil mitte-eestlastest tegijate mõtted muutusid minu jaoks harivaks ja just viimase paari aasta jooksul tekkis ka ühiskondlik vajadus neist aru saada.

Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud/panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

Ma saan tagasisidet, millest ma loen välja, et eesti keelt kõnelev raadiokuulaja võtab teadmiseks, üritab aru saada ja võrrelda oma mõtetega neid asju, millest me saates räägime.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Väärtuste skaala ühtsustamine.

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Meeldiv ja ootamatu tunnustus! Annab julgust olla veelgi avatum ja otsekohene.

Kes olid need inimesed, kes on teid tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Inspiratsioon tuleb pigem elust enesest. Sündmused, asjaolud, kontekstid ja väljaöeldu on see, mis annab ainet mõtete arendamiseks.

Kuidas te täna tehtut ise hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Selle peale peab mõtlema tõsisemalt. Esialgu plaanin jätkata nii nagu praegu on.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi see raske hetk, siis kuidas seda indu säilitada?

Peab olema aus. Ja aus ka selles osas, et kas tasub kõike ka ausalt välja laduda. Igal aususel on oma hind.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?

Ma innustaksin Eesti vene ajakirjandust rohkem tähelepanu pöörama Eesti vene kultuuri-ja ühiskondlikule elule. Ja eestikeelne meedia peaks kaaluma, kas ülalmainitud on Eesti eestikeelse ühiskonna teema või mitte. Kas kultuuririkkus on ühine rikkus?

Aasta säde 2023: Kirill Badikin

Tänavusel lõimumispreemiate jagamisel pälvis tunnustuse Aasta säde 2023  Eesti suurimaks Ukraina põgenike kogukonnaks kujunenud Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ eestvedaja  Kirill Badikin. Kirill lõi grupi saatusliku 2022. aasta märtsis, kui Eestisse hakkasid jõudma sõja eest varju otsinud Ukraina elanikud. Ennekõike kujunes grupp keskkonnaks, kus kohalikud vabatahtlikud igapäevaeluks vajalikke esmatarbeid jagasid. Aja möödudes hakkas Kirill järjepidevalt jagama riigiasutuste ja teiste organisatsioonide infot, mis toetab uute kaasmaalaste kohanemist.

 

Loe rohkem Kirilli ja tema tegevuste kohta allpool olevast intervjuust.

Aasta säde 2023: Kirill Badikin

 

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Olen alates suuremahulisest sõjast Ukrainas võtnud enda südameasjaks pea kogu oma vaba aja toetada Ukrainast Eestisse saabunud põgenikke. Olles vabatahtlikuna toimetanud erinevates organisatsioonides ja kuulates inimeste emotsionaalseid lugusid oli minu jaoks üsna selge, et inimesi, kes põgenesid olude sunnil oma kodust võõrasse riiki, jättes maha lisaks oma varale ka oma lähedased, tuleb igati aktiivselt toetada.

Kuna ma valdan vene keelt ja sõja alguses Tallinna Põgenike keskuses inimesi vastu võttes omasin head ülevaadet nende Eestis viibimisvõimaluste kohta, otsustasin seda omakorda võimendada, et jõuda rohkemate inimesteni kiiremini ja seekaudu aidata neil võõras keskkonnas võimalikult lihtsalt kohaneda. Pean oluliseks, et meie riigis oleks turvaline elada, inimeste heaolu oleks tagatud ja nad tuleksid oma eluga iseseisvalt toime – lähtun samadest põhimõtetest nii oma töös kui vabatahtlikes tegevustes. Seetõttu panustasin põgenike lõimumisse, et inimlikul tasandil oleks põgenikel võõras riigis võimalik hakata oma elu täiesti nullist üles ehitama.

Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud/panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

Lõimumisse olen panustanud mitmeti. Alguses viisin Eesti Pagulasabi kaudu läbi kohanemisteemalisi grupinõustamisi üle Eesti, kohtudes põgenikega ja toetades põgenike lõimumist meie ühiskonda. Paralleelselt administreerisin vabatahtlikku Facebooki gruppi „Ukraina sõbrad Eestis“, kus hakkasin korraldama kohanemist toetavaid live infotunde, mille külalisesinejateks on riigiasutused ja abistavad organisatsioonid. Infotundide käigus saavad põgenikud esitada küsimusi, mis aitavad ka riigiasutustel paremini mõista põgenike muresid ja vajadusel kohandada kohapealset abi andmist. Lisaks pöörduvad põgenikud üle päeva delikaatsete muredega ka otse minu poole ja ma üritan anda nõu või viia nad kokku pädeva asutusega.

Ukrainlased on väga avatud suhtlejad ning tagasisidet saab üsna kiirelt ja vahetult. Paljud põgenikud on saanud headeks tuttavateks ja rõõm on näha, et neil läheb hästi. Nad võtavad aktiivselt osa kohalikest üritustest, õpivad eesti keelt, räägivad kaasa olulistel teemadel ja seekaudu annavad ka oma panuse meie ühiskonda.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Eks massiline sisseränne on meie riigile tõeliseks proovikiviks. Edukat lõimumist pärsib see, et paljud põgenikud võtavad Eestit ajutise elukohana, lootuses lähiajal naasta tagasi oma kodumaale. Kuna täna on selge, et tegemist on kurnamissõjaga, mis võib aastateks kestma jääda, tuleb inimestel kiiresti teadvustada olukorra tõsidust, sest seda kiiremini saavad nad lõimuda uude keskkonda. Siinkohal on oluline leida õige lähenemisviis, et inimesed mõistaksid, mis kasu nad saavad, kui nad õpivad kohalikku keelt ja võtavad aktiivselt osa kohalikust elust. Ei saa mainimata jätta ka seda, et kõige selle juures on oluline toetada põgenike vaimset tervist ja heaolu, kuna see on kõige aluseks.

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Lõimumisvaldkonna preemia saamine oli ootamatu ja tõesti meeldiv on teada, et minu panust märgati. See annab mulle kinnitust, et minu siiras soov hädasolijaid toetada, panustades pea kogu oma vaba aja, pere ja muude tegemiste arvelt, on olnud vajalik ja kasulik. See on inspiratsiooniks jätkuvalt panustada ja ma loodan, et see inspireerib paljusid inimesi märkama abivajajaid ja algatama kogukonna tasandil olulisi projekte, mis toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja heaolu.

Kes olid need inimesed, kes on teid tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Mind isiklikud inspireerisid eelkõige ukrainlased ise, aga abiks ja toeks on olnud minu head kolleegid Sotsiaalkindlustusametis, minu tiim ja muidugi Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ administraatorid. Ma olen siiralt tänulik, et riigiasutused ja abistavad organisatsioonid julgesid mind usaldada ja minuga koos sellises mastaabis sotsiaalmeedia platvormil põgenikele olulist teavet jagada.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Olen saanud väga palju positiivset tagasisidet, kuidas infotunnid ja oluliseks teabeallikaks kujunenud Facebooki grupp on aidanud inimestel luua selgust, paremat kontakti ja tutvusi kohalikega ning seeläbi andnud ka jõudu igapäeva toimetustega hakkama saada. Tänaseks olen läbiviinud 40 infotundi, mida on kokku vaadatud ligi 150 000 korda ning huvi infotundide ja minu poolt vahendatava info vastu on endiselt suur. Plaanin tegevustega jätkata seni, kuni põgenikud seda vajavad – tuleb arvestada, et sõda veel kestab ja põgenikud saabuvad endiselt Eestisse. Plaanin infotundide kaudu veelgi rohkem võimestada inimeste lõimumist meie ühiskonda.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi see raske hetk, siis kuidas seda indu säilitada?

Olen rasketel hetkedel saanud tuge oma sõpradelt ja perelt. Olen hoidnud fookuses eesmärki, miks ma seda teen ja mõelnud kui keeruline on neil, kes olude sunnil pidid oma kodumaalt lahkuma, jättes maha lisaks oma varale ka oma lähedased. Kindlasti on oluline teadvustada oma piire ja tegeleda oma vaimse tervisega. Jätkusuutliku tegevuse vaates peab enesehoid kujunema rutiiniks, mis on võrreldav näiteks suuhügieeniga. Eks see on suhtumise küsimus – kui läheneda sellele teadlikult, siis see kirg ei kao ja tagasilöögid on arendavad.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?

Minu jaoks on kultuuririkkus erinevate rahvuste omapärad, nii keeles, toidus, arhitektuuris, kui ka traditsioonides. Ma arvan, et meie väike Eesti on vägagi kultuuririkas ja meil on palju, mida teistega jagada, alustades rahvatantsude ja -lauludega, kuni unikaalse Võru- ja Setomaa pärandini. Meil on sood, järved, metsad, neli aastaaega ja puhas õhk – see on miskit, mida üha urbaniseeruvas maailmas aina rohkem väärtustatakse. Me oleme väga avatud rahvas, kes suhtleb ja suhestub muu maailmaga ning usun, et mitmekesisus rikastab meid veelgi enam.

 

Aasta sõnumikandja 2023: Raadio 4

Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sõnumikandja tiitli Raadio 4 toimetus. Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud populaarseim venekeelne raadiokanal on olnud läbi aegade pühendunud mitte-eestlastest kuulajate toetamisele Eesti ühiskonnas. Toimetus on igal sammul soodustanud kogukondade omavahelist suhtlemist, mõistmist ja austamist. Kuulajateni on jõudnud nii Eestis elavate rahvusvähemuste saated kui ka kogukondi ühendavad saatesarjad Eestist. Lõimumispreemia vääriliseks peeti erinevaid vaatenurki lahanud saatesarja „Hüvasti, relvad!“.

Loe rohkem Raadio 4 toimetuse kohta alljärgnevast intervjuust.

Aasta sõnumikandja 2023: Raadio 4

 

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Raadio 4 sai tänavu 30-aastaseks. Kõik need aastad olemegi tegelenud lõimumist edendava tegevusega. Oluline on see, et ka teised rahvused, kes elavad Eestis, saavad samasugust informatsiooni kui eestikeelne kuulaja. Meie jaoks on oluline, et meie kuulaja saaks kaasa rääkida, osaleda aruteludes, et ta saaks osa Eesti elust, kultuurist ja ajaloost.

Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud / panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

Loetelu meie tegevustest: eesti keele tunnid („Naljaga pooleks“, „Rääkimine on kuld“, „Keelekõdi“ jne), oleme õppevahenditena venekeelsetele koolidele välja andnud meie saadete põhjal valminud raamatuid, CD-plaate ja DVD-sid, näiteks „Eesti Rahvakalender“ (Jüri Kuuskemaa saadete põhjal), „Vana Tooma Lood“ (autor Jüri Nikiforov), ajaloosari „Hüvasti, 20. sajand!“ (autor Hardo Aasmäe). Kõik need 30 aastat oleme teinud saateid ka Eestis elavatele vähemusgruppidele (ukrainlased, valgevenelased, juudid, grusiinid, armeenlased, tatarlased jne). Viimase viie aasta jooksul on valminud meil igal aastal saatesarju Eesti ajaloost, kultuurist ja pärandist. Toon esile neist mõned: „Eesti taldrikul“ oli suvesari, milles tutvustasime Eestimaad läbi kulinaaria, „Якоря не бросать!“ saatesari Eesti mereajaloost ja meie kuulsatest laevadest, saatesari Eesti majakatest „Иди на свет“, sari arhitektuuripärlitest „Застывшая музыка“ (Arvo Pärdi Keskus, ERM, Fotografiska, Kommunismiohvrite Memoriaal Maarjamäel, Haapsalu loss, Thule Koda Saaremaal, Narva Kolledž, Põhjala tehas jne), Jelena Skulskaja kirjandussaade „Литературный диксиленд“ Eesti lastekirjandusest. Tänavu oli eetris kolm uut saatesarja „Hüvasti, relvad!“, meie sõjaajalugu läbi 11 sõjamuuseumi Eesti erinevais paigus, „Арт-альбом“ – saatesari Eesti kunstnikega, kus nad läbi oma loomingu räägivad oma nägemusest ja maailmatunnetusest.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Venekeelses inforuumis, k.a sotsiaalmeedias, leviv info on tihtipeale suunatud desinformeerimisele ja negatiivsete hoiakute loomisele. See mõjutab negatiivselt Eesti ühiskonda, ka meie kaitsevõimet ja lõimumisprotsessi tõhusust.  

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Iga tunnustus tõstab saba, annab enesetunde, et teed õiget asja, ja annab uut jõudu edasi minna.

Kes olid need inimesed, kes on teid kas tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Kogu Raadio 4 kollektiiv ja loomulikult meie lojaalne raadiokuulaja.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Oleme kindlasti väga omanäolised ja tagasiside kuulajatega on tõendanud, et ka meie kuulaja on meie pakutavaga väga rahul. Juba suvel on taas plaanis uus võimas kultuuriprojekt, aga see on praegu väljatöötamisel.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi see raske hetk, siis kuidas seda indu edasi hoida?

Kui midagi äpardub või ei kuku nii välja nagu oled lootnud, siis kindlasti ei tohi käega lüüa, vaid ikka uuesti proovida.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub? 

Üks osa sellest ongi see maa, kus me elame, ja selle maa kultuur ja pärand. Teine osa on kõikide Eestis elavate rahvuste kultuuri mitmekesisus ja samas kõigi meie sarnasus – ja koos me saamegi meie elu ühisosa ehk kultuuririkkuse.

 

 

Aasta sillalooja 2023: Maria Sakarias

Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sillalooja tiitli Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias. Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada Ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega.

Loe rohkem Maria ja tema tegevuste kohta allpool asuvast intervjuust.

 

Aasta sillalooja 2023: Maria Sakarias

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Mondo jaoks oli Eestisse elama asunud Ukraina haridustöötajate toetamine väga loogiline samm. Töötame Ukrainas alates 2014. aastast ja oleme panustanud suuresti just haridus- ja psühhosotsiaalsetesse tegevustesse ning demokraatia arengusse. Ka praegu jätkub kõigele vaatamata meie koostöö meie koolivõrgustikuga Ukrainas – alates 2022. aasta veebruarist oleme korraldanud digipädevuste, vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koolitusi enam kui 4000 õpetajale ja koolipsühholoogile seitsmes Ukraina oblastis. Seega on meie meeskonnal kogemus Ukraina õpetajate koolitamisel ja arusaam Ukraina ja Eesti haridusvaldkondade erinevustest. Samuti on ka paljud maailmahariduslikud õppematerjalid tõlgitud ukraina või vene keelde.

Nägime 2022. aasta kevadel, et Eestis ei pööratud piisavalt tähelepanu Ukraina haridustöötajate toetamisele, kuigi neil on kanda väga oluline roll Ukraina õpilaste toetamisel meie koolides ja pikemas perspektiivis ka potentsiaal töötada õpetajana Eesti koolis. Täna on Mondo Ukraina Akadeemia (MUA) ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid, pakkudes neile koolitusi ja tuge. Aktiivselt on koolitusprogrammis osalenud üle 50 õpetaja, aga infovälja vaates toob meie tegevus kokku üle 200 Ukraina haridustöötaja.

 Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud / panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

MUA loodi 2022. aasta suvel ning selle tegevused kestavad edasi ka uuel õppeaastal. Ukraina hariduskeskkond erineb oluliselt Eesti omast – seega käsitlevad MUA koolitused teemasid, mis on õpetajatele paljuski uued. Umbes kord kuus toimuvatel koolitustel õpitakse aktiivõppe meetodeid, maailmahariduse ja projektõppe meetodeid, Eesti haridussüsteemi ning interaktiivseid ja digitaalseid õpetamise meetodeid. Keskendutakse koostööle õppijate ja õpetajate vahel ning koostööle Eesti haridustöötajatega. Mitmed MUA võrgustiku liikmed on motiveeritud õpetajad, kes oskavad aina paremini ka eesti keelt.

Olen olnud kaasas, et tagada meile rahastus, luua meeskond ja kujundada programm. Täna toob võrgustiku kokku endiselt Mondo, aga sisulist poolt veavad eest Ukraina õpetajad.

Tunneme, et meie tegevus läheb korda, kui kuuleme, millist mõju on programm Ukraina õpetajatele avaldanud. Nad on avameelselt jaganud, et tunnevad end tänu sellele Eestis vastuvõetult, leidsid (professionaalse) kogukonna ning hindavad tegevusi, mis muudavad nende tegutsemise Eesti haridusmaastikul tähenduslikuks – kõik see toetab pikas perspektiivis nende kohanemist Eesti ühiskonnas.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Eelkõige keeleõpe – üleminek eestikeelsele haridusele on vajalik ja teretulnud, aga kindlasti kujutab see Ukraina haridustöötajate jaoks väga suurt väljakutset. Paljud neist on valmis Eestisse jääma ja sooviksid koolis töötada, aga keeleõppe edukus on individuaalne ja C1-taseme saavutamine nõuab aega ja aktiivset praktikat. See on eriti keeruline, kui inimene elab piirkonnas, kus igapäevane keelepraktika on piiratud. Kuna keelenõuete täitmine ja erialase töö leidmine võib nende jaoks olla keeruline, peavad nad tegutsema valdkonnas, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile – see mõjub negatiivselt nende enesekindlusele, vaimsele tervisele ja võib põhjustada ka majanduslikku ebastabiilsust.

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Olen väga liigutatud ja tänulik. Minu ja Mondo Maailmakooli jaoks tähendab preemia tunnustust meie pingutuste eest Ukraina haridustöötajate toetamisel – see annab jõudu ja kinnitust, et nende panus selles valdkonnas on oluline ning aitab kaasa lõimumisele ja vastastikusele mõistmisele.

Eestis õpib koolides ja lasteaedades ligi 8500 Ukraina sõjapõgenikust õpilase. Nende laste haridustee ei tohi katkeda, ent nii suures mahus põgenike lisandumine Eesti haridusasutustesse on suur väljakutse siinsetele õpetajatele. Ukraina haridustöötajatel on siin oluline roll, et aidata õppijatel uues keskkonnas kohaneda ja tähenduslikult õppida. Õpetajakoolituste kaudu jõuavad õpilasteni paremini Eesti koolides kasutatavad meetodid, näiteks aktiivõpe, ning samuti on neil klassi- ja koolikaaslastega lihtsam ühiseid väärtusi leida. MUA raames on toimunud ka õpilastele kunstiteraapia jm tunnid, ÜRO matked ning nad on olnud kaasatud Mondo noortekonkurssides. Soovime ka edaspidi pakkuda neile võimalikult tähenduslikku ja toetavat programmi.

Kes olid need inimesed, kes on teid kas tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Oleme tänulikud Heateo Haridusfondile, mille raames saime käivitada programmi esimese hooaja, ja ÜRO Pagulasameti UNHCRile ja USA saatkonnale, kelle toel saime tegevusi jätkata. Kõige rohkem on meid aidanud ja mind isiklikult inspireerinud Ukrainast pärit õpetaja Hanna, kes töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis Ukraina laste õpetajana. MUA-sse panustab ta kogukonna koordinaatorina ja aitab kujundada tegevusi, mis oleksid Ukraina õpetajatele kõige väärtuslikumad.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Teekond ei ole lihtne, aga kindlasti tahame jätkata ja pakkuda tegevusi, et Ukrainast sõja tõttu Eestisse pagenud ekspertidel oleks võimalus oma valdkonnas Eestis kohaneda ja oma tugevusi siin tööle panna. Loodame, et sellest võidavad nii väiksemad ukrainlased, haridustöötajad ise, aga ka haridussüsteem ja Eesti tervikuna.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi raske, siis kuidas seda indu edasi hoida?

Rasketel hetkedel soovitan säilitada paindlikkust, õppida ebaõnnestumistest, olla tiimi jaoks olemas ja luua teadlikult positiivseid hetki. Mondo Ukraina Akadeemia kogemusest lähtuvalt on oluline kohaneda ja leida alternatiivseid lahendusi – proovime kujundada programmi jooksvalt vastavalt õpetajate vajadustele, mis tähendab pidevat kuulamist ning teadlikku märkamist. Väljakutsetes näeme võimalusi õppimiseks ja kasvamiseks ning realistlikud eesmärgid aitavad motivatsiooni hoida.

Kõige tähtsam on positiivne suhtumine ja julge pealehakkamine. Proovime võimalikult palju praktiseerida tunnustavat avastamist – see tähendab, et lahendame väljakutseid, aga samas tunneme tänulikkust ja tähistame kõike seda, mis on juba hästi.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?

Kultuuririkkus on minu jaoks mitmekesisus, mis tuleneb erinevatest kultuurilistest elementidest, traditsioonidest, keeltest ja väljendusviisidest, mis meie ühiskonda rikastavad. Eesti puhul väljendub kultuuririkkus mitmekesisel moel – see hõlmab näiteks meie rikkalikku kultuuripärandit, keelelist mitmekesisust, kunsti, muusikat, toidukultuuri ja palju muud.

Kõige olulisemana väljendub kultuuririkkus erinevate kogukondade ja rahvuste koostoimimises ja -tegutsemises, kus erinevad inimesed panustavad oma perspektiivide ja traditsioonidega ühiskonna rikastamisse. Näen, et Eesti kultuuririkkust võikski mõtestada mitmekesise ja avatud ühiskonnana, kus erinevused on väärtustatud ning kultuuriline mitmekesisus on rikkus, mitte takistus.

 

Lõimumise meediapilk

Jagame erinevaid lugemis-, kuulamis- ja vaatamissoovitusi, mille on välja valinud avaldatud artiklitest, saadetest ja uuringutest meie enda töötajad. Täname juba ette, kui annad meile edaspidi märku enda tähelepanekutest, et saaksime neid teistega jagada. Soovitused võid saata press@integratsioon.ee.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate lugemissoovitused jaanuaris:

Sisserände suurendamisel tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe kättesaadavusele Loe rohkem (https://www.err.ee/1609190722/sisserande-suurendamisel-tuleb-tahelepanu-poorata-keeleoppe-kattesaadavusele)

Ministeerium ei anna eestikeelsele õppele üleminekuks ajapikendust “ Loe edasi (https://www.err.ee/1609203253/ministeerium-ei-anna-eestikeelsele-oppele-uleminekuks-ajapikendust)

Huvi tagasipöördujate võrgustiku aastalõpu koosviibimise vastu oli suur “ Loe rohkem (https://globalestonian.com/et/news/huvi-tagasipoordujate-vorgustiku-aastalopu-koosviibimise-vastu-oli-suur)

Intervjuu Riia Eesti kooli õpetaja Aiva Plaučaga“ Loe edasi (https://globalestonian.com/et/news/intervjuu-riia-eesti-kooli-opetaja-aiva-plaucaga)

Aruanne “Inimõigused Eestis 2024 “ Loe edasi (https://humanrights.ee/2023/12/varske-aruanne-inimoiguste-olukord-eestis-on-paranenud)