Eesti Armeenia Rahvusühing

Eesti Armeenia Rahvusühing MTÜ on asutatud 19. mail 1998. aastal ning on katusorganisatsiooniks 7-le rahvusvähemuste ühendusele ja kultuuriseltsile. Organisatsiooni eesmärgiks on ühendada armeenlasi üle Eesti, edendades sõbralikke sidemeid kahe rahvuse vahel. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1666 armeenlast, mis moodustab ˃0,1% kogu elanikkonnast.

EARÜ katuse all on järgmised ühingud: Tallinna Armeenia Rahvusselts (pühapäevakool), Armeenia Kultuuri- ja Spordiselts Nairi, Eesti Armeenia Rahvusselts Kilikia, Etnilise Muusika Ansambel Atlas, Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas, Armeenia Kultuuriselts Jerevan ja Armeenia-Eesti Kultuuri Selts (armeesti.ee).

Armeenia rahvuskultuuri peamisteks edendajateks Eestis on Tallinna Armeenia Rahvusseltsi Pühapäevakool ning Tallinna Armeenia Apostlik kirik. Need asutused tagavad nooremale põlvkonnale ja seega kogu armeenia kogukonnale kultuurilise, sotsiaalse ja vaimse hariduse, aidates sellega kaasa Eesti ühiskonda lõimumisele. Pühapäevakoolis omandavad õpilased iidse Armeenia ajalugu, keelt ja kultuuri. Õppetöö toimub kaasaegsete õppemeetoditega: õpetlikud video- ja helimaterjalid, visuaalsed abivahendid, spetsiaalsed vahendid käsitöö ja tarbekunsti tundide läbiviimiseks. Nii pühapäevakooli õpilased kui ka kõik kogukonnaliikmed osalevad aktiivselt kõigis ühingute poolt korraldatavates ettevõtmistes, sh kirjandusõhtutel ja seminaridel, konverentsidel, kontsertidel ja näitustel, dokumentaal- ja ajaloofilmide linastustel, rahva- ja spordimängudel. Kooliprogramm tagab kultuuripärandi säilimise maailmas väärtuste globaliseerumise arengu kontekstis.

EARÜ on ainulaadne ka selle poolest, et on tihedalt seotud armeenia kogukonna kirikueluga, kus traditsiooniliselt toimuvad igal aastal kõik viis peamist kirikupüha. Neid tähistab rahvas pidulike üritustega, millest eredamad on jõulupühad ja Vardavar. Üritused toimuvad aastaringselt: jaanuaris jõulupidu, veebruaris emakeelepäev ja rahvuspüha Trndez, suvel noortelaager ja Vardavar, mais ja septembris Armeenia Vabariigi iseseisvuspäev jne.

EARÜ aitab kaasa Eesti ühiskonna sidustamisele, tugevdades kogukonna sidemeid Eestiga. Samuti tehakse kohalikele lugejatele kättesaadavaks armeenia kirjanduslikku pärandit, näiteks tõlgiti hiljuti (EARÜ toel) eesti keelde tuntud armeenia kirjaniku Tumanyani muinasjuttude raamat.

EARÜ ja Eesti armeenlaste kogukond väärtustavad eriti tihedat ja toetavat koostööd Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ning kõikide teiste Eestis tegutsevate kultuuriorganisatsioonidega, mis on suunatud Eesti riigi üldisele heaolule ja kogu ühiskonna õitsengule

 

KeraamESTika - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2
  • Koht: Narva eesti keele maja Vabaduse 6, Kiviõli Kunstide Kool
  • Aeg: 18.04.2024 kell 17:15 - 19:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KeraamESTika ringi ootame keraamikahuvilisi keeleõppijaid, et vabas õhkkonnas ja pingevabalt eesti keeles suhelda ning julgustada osalejaid eesti keeles rääkima. Oodatud on ka eesti emakeelega keraamikahuvilised, et toetada keeleõppijaid.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14189?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

KeraamESTika

  • Suhtlustase: A2
  • Koht: Narva eesti keele maja Vabaduse 6, Kiviõli Kunstide Kool
  • Aeg: 11.04.2024 kell 17:15 - 19:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KeraamESTika ringi ootame keraamikahuvilisi keeleõppijaid, et vabas õhkkonnas ja pingevabalt eesti keeles suhelda ning julgustada osalejaid eesti keeles rääkima. Oodatud on ka eesti emakeelega keraamikahuvilised, et toetada keeleõppijaid.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14188?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

KeraamESTika

  • Suhtlustase: A2
  • Koht: Narva eesti keele maja Vabaduse 6, Kiviõli Kunstide Kool
  • Aeg: 04.04.2024 kell 17:15 - 19:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KeraamESTika ringi ootame keraamikahuvilisi keeleõppijaid, et vabas õhkkonnas ja pingevabalt eesti keeles suhelda ning julgustada osalejaid eesti keeles rääkima. Oodatud on ka eesti emakeelega keraamikahuvilised, et toetada keeleõppijaid.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14187?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keeleõppe pühapäev Paldiskis

  • Suhtlustase: B1+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, 3.korrus
  • Aeg: 14.04.2024 kell 15:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Kõik tegevused viiakse läbi eesti keeles. Ürituse eesmärk on viia osalejatega läbi mängulisi aktiivseid tegevusi ja arendada selle käigus eesti keele oskust. Harjutame koos eesti keele kuulamist, rääkimist, omandame uusi sõnu ning julgustame õppijaid senisest rohkem keelt praktiseerima.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14247?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

KeraamESTika - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2
  • Koht: Narva eesti keele maja Vabaduse 6, Kiviõli Kunstide Kool
  • Aeg: 28.03.2024 kell 17:15 - 19:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KeraamESTika ringi ootame keraamikahuvilisi keeleõppijaid, et vabas õhkkonnas ja pingevabalt eesti keeles suhelda ning julgustada osalejaid eesti keeles rääkima. Oodatud on ka eesti emakeelega keraamikahuvilised, et toetada keeleõppijaid.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14186?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Lauamängud. DIXITi ja SABATEURi õhtud A2+ (Jõhvi)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus, Pargi 40
  • Aeg: 21.05.2024 kell 18:30 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Need kaks lauamängu osutusid väga populaarseks 2023. aasta sügisel. Korraldame meeleoluka
lauamängude õhtu, kus saab mängida huvitavaid lauamänge, ja vabas õhkkonnas suhelda üksteisega
eesti keeles. Lauamängude õhtu toimub korda kuus. Ürituse kestvus ca 1,5 tundi.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14169?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Uus Eesti kino A2+ (Narva)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 27.03.2024 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Uus Eesti kino on igakuine filmiõhtute sari, kus fookuses on eesti filmi kõige värskemad pärlid.
Filmiõhtute eesmärk on tutvustada kaasaegset eesti filmi ning arendada kuulamis-, lugemis-, ja arutlemisoskust. Filmile eelneb ja järgneb vabas vormis vestlus, kus osalejad saavad oma mõtteid jagada. Samuti arutatakse eelnevalt koos läbi filmis esinevad keerulisemad (sh kõnekeelsed) väljendid ning avatakse filmi tagamaad. Igaks korraks on ette valmistatud ka info- või tööleht.
27. märtsil näitame filmi "Kaka, kevad ja teised"
Andrus Kivirähki raamatute “Kaka ja kevad”, "Karneval ja kartulisalat" ja „Tont ja Facebook“ ainetel valminud täispikas animafilmis astuvad üles Kivirähki lugudest tuntud tegelased kaka, frikadellid, isa sokid, musikaalne sitikas ning paljud teised vähem ja rohkem kummalised tegelinskid. Animeeritud tegelastega kõrvu teeb filmis näitlejadebüüdi juttude autor Andrus Kivirähk.

Heatujufilm pakub emotsioone, põnevust, mõtlemisainet ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele ning võimaluse põigata helgelt sürreaalsesse ja põnevasse maailma.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14250?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti keele maja käivitab keele harjutamiseks lühidokilabori

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja käivitab koostöös Matsalu loodusfilmide festivaliga lühidokilabori „Elu minu kõrval“, millega pakub eesti keele õppijaile veel ühe võimaluse ühildada keeleõpet harrastusega – harjutada eesti keelt ja luua lühiloodusfilm parimate loodusfilmitegijate juhendamisel. Huvilised saavad kandideerida lühidokilaborisse sihtasutuse veebilehel kuni 7. aprillini.

Eesti keele maja juhi Anna Farafonova sõnul on tegemist veel ühe keeleõppe arendusega, milleks keelemaja ongi loodud.

„Lühidokilabor toob kokku filmihuvilised eesti keele õppijad ja tunnustatud loodusfilmide tegijad üle Eesti. Kahe kuu jooksul suhtlevad ja tegutsevad nad üheskoos eesmärgiga jäädvustada loodust kui igapäevast kaaslast linnaruumis, kusjuures seda tehakse mobiiltelefoniga. Varasematest sarnastest algatustest teame, et seeläbi kasvab julgus eesti keeles suhelda, laieneb sõnavara ja areneb huvi valdkonna vastu ning võib oodata muidki edulugusid,“ sõnas Anna Farafonova.

Keeleõppijad ja filmitegijad alustavad koostööd aprillis. Nädalavahetuseti Narvas toimuvatel kohtumistel kirjutavad keeleõppijad filmi stsenaariumi, õpivad filmima mobiiltelefoniga ja filmivad väikese meeskonnaga oma lühidokumentaalfilmi. Augustis valib asjatundjatest koosnev žürii valminud filmidest kolm parimat, mida näidatakse septembris Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil. 

Matsalu loodusfilmide festivali tegevjuhi Maris Altmanni sõnul jätkab lühidokilabor senist koostööd. 

„Eesti keele maja on juba neli aastat olnud Ida-Virumaal meie usaldusväärne koostööpartner. Keelemaja õpetajate Julia Viirsalu ja Pille Maffucci uus idee oli niivõrd omapärane ja julge, et andsime sellele kõhklemata omalt poolt rohelise tule,” kinnitas Maris Altmann.

Lühidokilaborist saab tasuta osa võtta 40 keeleõppijat, kes on jõudnud eesti keele õppes keskmise ehk B1 tasemini. 

Osalemiseks saavad huvilised kandideerida 7. aprillini 2024 veebilehel www.integratsioon.ee/luhidokilabor. Sealtsamast leiab ka kogu info, sh ajakava.

luhidokilabor

Kultuuririkkuse aasta muusikasoovitused

🎶🌟 Kultuuririkkuse aasta on suurepärane aeg avastada uut ja mitmekesist muusikat. Kõige enam muusikasoovitusi pakub sotsiaalmeedia, mille algoritmid taastoodavad tuge kuulaja senistele eelistustele. See on ühtpidi turvaline valik, aga teisalt hoiab eemale värskendavad üllatused.

Muusikasoovitusi on jaganud ka prominendid – näiteks Barack Obama on demonstreerinud oma informeeritust uuematest hittidest (President jagab muusikat! USA endine riigipea Barack Obama avaldas oma suvise muusikasoovituse – TV3).

Eesti riigipeadest on oma noorusaegseid muusikaeelistusi tutvustanud Toomas Hendrik Ilves, vt Galerii: President Toomas Hendrik Ilves esitles Sõpruses enda kogumikalbumit | Muusika | ERR. Ühes intervjuus (Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves | Müürileht (muurileht.ee)) on president Ilves maininud, et on proovinud mängida klaverit, saksofoni ja kitarri.

President Alar Karis on aga viiuldajana isegi taskuraha teeninud, mängides ansamblis Rentaablus - Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega | Inimesed | ERR.

Täiendavat lugemist muusikasoovituste kohta:

Hea muusikasoovitus arvestab, kellega koos inimene muusikat kuulab | Tehnika | ERR

1. Mari Kalkun „Stoonia lood“ (2023)

Mari Kalkun on esimene Eesti muusik, kes jõudis oma plaadi väljaandmiseni 1989. aastal Peter Gabrieli poolt asutatud plaadifirmas Real World Records. „Stoonia lood“ on seejuures Mari Kalkuni seitsmes autoriplaat. Samuti pakub talle esinemisvõimalusi mööda maailma liikuv festival WOMAD. Need kaks kaubamärki on mänginud keskset rolli nn maailmamuusika võidukäigus, kus eri päritolu muusikud on saanud globaalse kuulajaskonna sõltumata emakeelest, muusikastiilist, religioonist ja muudest barjääridest. Praegu on Mari Kalkun suisa viie enim esile tõstetud Real World Recordsi artisti seas, vt Artists - Real World Records. See on tähtis tähelepanuavaldus.

Viljandi Pärimusmuusikafestivali lavadelt suurema publiku ette kasvanud muusikutest esindab Mari Kalkun veidi meditatiivsemat laadi koos Mari Jürjensi ja Tuulikki Bartosikiga. Pärimuskultuuri ja moodsat tehnoloogiat oskab Mari Kalkun mänguliselt kokku segada vajadusel sama veenvalt kui rütmikamat muusikat esitavad Curly Strings ja Trad Attack. Ent meelde jääb ta eeskätt oma ehedusega, kandle saatel võro keeles lauldes. Tema meeldejäävad laulud on otsekui helimaastikud luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest.

2. Oleg Pissarenko „Jalutuskäik iseendaga“ (2022) Oleg Pissarenko - live @ Arvo Pärt Centre@ArvoPartCentre / full concert (youtube.com)

Oleg Pissarenko sai tuntuks kui omanäoline jazzkitarrist, kes aktiivse kontserdikorraldajana pani käima jazziskeene Tartus, seejärel aga tegi sama oma sünnilinnas Narvas. Paar aastat tagasi tegi Oleg uue pöörde, võttes oma põhiinstrumendiks kitarri asemel klaveri. Taas tegi ta seda veenvalt, tema juba kümnes plaat „Jalutuskäik iseendaga“ sobitub oma lihtsa ja loomuliku helikeelega suurepäraselt talle ilmselgelt eeskuju pakkuva Arvo Pärdi muusikamaja atmosfääri. Oleg on siiras ja avatud inimene, kellega suheldes saad alati kaasa mõne tabava mõtte.

3. Rein Rannap – CD „Ajasõlmed“ (2023)

Pianist ja helilooja Rein Rannap on eluaegne nooruk, kes ühtmoodi veenvalt on suutnud end kehtestada nii süva- kui levimuusikas. Ta on üks väheseid eesti muusikuid, keda on nimetatud geniaalseks. Tema 70 aasta juubeliks valminud plaat, järjekorras 12. album, demonstreeris ilmekalt tema loominguhoo raugematut jätku. Suurepärane näide on plaadi üks lustlikumaid lugusid „Kosmoseturisti blogi“ (vt "Kosmoseturisti blogi" - Rein Rannap // Eesti laul 2023 Grand Final // Interval act - YouTube). Kui mõelda Rannapi laia muusikalise haarde peale – ühtaegu hea Bachi interpreet, sümfoonilise ja kammermuusika helilooja, ligi 200 poplaulu autor ja leidlik improvisaator –, saab selgeks, kuivõrd mitmekesine on see kultuur, mida Rein Rannap oma kuulajatele pakub.

4. Brunettes Shoot Blondes - Houston

Ukraina poiste indie-rock-ansambel teeb läänelikku popmuusikat ühtaegu tuttavlikul ja samas uudsel moel. Nad konstrueerivad kontsertklaveri sisse terve arsenali keel- ja löökpille või panevad rea kõrvuti asetatud nutitelefone suhtlema omavahel animeeritud video vahendusel. Leidlikud, professionaalselt ja lustiga tehtud videod on kogunud miljoneid vaatamisi. Nii see bänd kui president Zelenski on pärit Krivoi Rogi linnakesest, aga praegu tegutsevad Kiievis – ja ühtmoodi oskavad veenda oma rahvusvahelist publikut selles, et Ukraina on igati euroopaliku mõtteviisiga kaasaegne riik. Samas jäävad nad keskmisest läänlasest alati julgemaks – no ega ükski saksa bänd ei söandaks omale võtta sellist provokatiivset nime!

5. L E N I N - KUTIMUNI

K-pop Peruust ketšua keeles – selline oleks lühike kokkuvõte muusikast, mida pakub tõusev Ladina-Ameerika popstaar Lenin Tamayo ja mida tähistatakse nüüd sildiga Q-pop. Tema intrigeeriv eesnimi tuletab meelde, et eriti sealse lihtrahva hulgas on vasakpoolsust populariseerivad ikoonid a la Che, Fidel või ka Lenin jätkuvalt moes. Kõrvalepõikena – nõukapärast eesnime Ilich kandsid ju nii kurikuulus Venetsueela terrorist Ramirez kui Peruu luurepealik ja de facto riigijuht Montesinos. Aga kui kokku miksida muistsete inkade keel ja Andide folkloor Lõuna-Korea kommertsliku tümpsu ja esteetikaga, ongi tulemuseks see  kõhetu poiss, kes kunagi pidi koolikiusamist taluma. Tema ema Yolanda Pinares on muide tunnustatud folklaulja ja poja karjäärile kindel tugi.  Tamayo kohta pole veel artiklit ingliskeelses Wikipedias, sest see pole oluline. Loevad ju hoopis üle 4 miljoni jälgija TikTokis, konto Youtube’is ja muu videosisu. Ja kõige olulisem – see noormees ei ole lihtsalt produtsentide toode, vaid teab ise, milliseid valikuid teeb.

6. Angelina Jordan

Kui Elvis Presley ja Amy Whitehouse’i hinged saaks kokku ühe noore lauljanna kehas, on tulemuseks umbes midagi sellist nagu on Angelina Jordan (sündinud 2006). Tema kohta öeldakse Norra laulja, sest seal riigis ta sündis ja elas esimesed 12 aastat. Kuid tema isa on rootslane ning ema vanemad on iraanlanna ja jaapanlane. Angelina elab juba aastaid Los Angeleses ning on kahtluseta maailmakodanik. Kui kuulata tema esituses kasvõi ammust Presley lugu „Suspicious MInds“, saab selgeks – selle andeka noore naise tegemisi tasub tähele panna. Tal on sügavust ja sisu.

Eero Raun, Kultuuririkkuse aasta projektijuht