Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistati üle Eesti nii hümni ühislaulmise, öömatkade, aktuste, rongkäikude kui ka rahvapidudega.

Hiiumaal koguneti juba viiendat aastat Reigi pastoraadi ette, et laulda vabariigi aastapäeval üheskoos Eesti hümni. Hiidlaste algatatud ühislaulmisega tuli kaasa nii kodu- kui ka välismaa, kuna hiidlased tegid üleskutse, et hümni lauldaks samal ajal ka mujal. Ühislaulmises kaasalööjaid oli üle kogu Eesti ja lisaks Türgis, Suurbritannias, Rootsis ja Soomes.

Hiidlaste algatus leidis järgijaid ka Narvas, kus raekoja ette kogunes Eesti hümni laulma ligi 200 inimest. Lauljate tuumiku moodustasid Eesti Keele Maja, Eesti Seltsi ja gümnaasiumide laulukoorid, kuid pealtvaatajaid ja kaasalauljaid oli ka linnaelanike seas. Narvas on paarkümmend aastat Eesti sünnipäeva tähistatud päikesetõusul lipu heiskamisega linnuses. Raekoja platsist võib saada koht, kuhu ka järgmisel aastal koos lastega hümni laulma tullakse.

Vabariigi aastapäeva põhisündmused toimusid Saaremaal 23. veebruari õhtul. Kuressaares Thule kojas anti üle Saare maakonna teenete- ja vapimärgid ning kuulutati välja Saaremaa aasta inimene ja aasta tegu. Sellest sündmusest, kus vallaelanikke tervitasid Saaremaa vallavolikogu esimees ja vallavanem, tehti otseülekanne, mida sai jälgida piirkondlikes rahva- ja seltsimajades.

Pärast ülekande lõppu jätkusid Saaremaa eri paikades peod, kus selgusid ka piirkondlike tunnustuste saajad. Kuressaares jätkus riigi sünnipäeva tähistamine 23. veebruaril kultuurikeskuses toimuva tantsuõhtuga.

Saaremaa vallal on läbi aastate olnud traditsioon pidada kõnekoosolekuid ja asetada pärgi Kuressaare Vabadussõja ausamba jalamile. Sama tehakse Kihelkonnal, Valjalas, Mustjalas ja Pühal, kus pidasid kõnesid vaimulik või vallavalitsuse esindaja. 

Saaremaa Vallavalitsuse kultuurinõuniku Maris Kaljuste sõnul on pärast koroonat traditsiooniks saanud valgusfestivalid, etendatakse näidendit „Tõll“ ning seekord oli vallavanema n-ö hübriidvastuvõtt.

„Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistati kõigis Saaremaa piirkondades korraga. Riigi sünnipäeva puhul korraldatavaid üritusi ühendas mõte „Kõik on oodatud!“,“ lausus Kaljuste.

Harjumaal Murastes toimus juba seitsmendat korda Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud öömatk.

Põhja-Pärnumaal tähistati vabariigi sünnipäeva kontsertidega. Pidulik lipu heiskamine koos paraadi ja vallavanema kõnega toimus 24. veebruari hommikul nagu alati Vändras ning lõppes sünnipäevakontsertiga „Laule meist ja meie maast“ Vihtras.

Põhja-Sakala vallas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva traditsiooniliselt pidulike aktuste ja koosviibimistega eelkõige Vabadussõja ausammaste juures. Kõige suurem sündmus toimus 24. veebruaril Vabadussõja ausamba Lembitu juures Suure-Jaanis. Hea traditsiooni kohaselt võtsid sellest osa Suure-Jaani kooli ja Suure-Jaani gümnaasiumi lapsed ja noored. Hea koostöö tulemusena toimub Suure-Jaani koolis ja gümnaasiumis kõnevõistlus, mille võitja esitab oma kõne eelmainitud aktusel vallarahvale. Väiksemad koosviibimised toimusid nii Kõpu kui ka Pilistvere Vabadussõja ausamba juures. Seal tähistati aastapäeva pidulike sõnavõttude ja mälestushetkedega. Juba aastaid on Võhma Vaba Aja Keskuses tähistatud Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku kontserdiga, kus esinevad kohalikud isetegevuslased, samuti toimus pidulik kontsert Suure-Jaani kultuurimajas, kus esinesid Suure-Jaani Muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Peipsi järve ääres peeti pöörane öösööming, kui külalisi võõrustas 40 üheõhturestorani Setomaast Ida-Virumaani.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati Jõelähtme vallas traditsiooniliselt valla suurimas, Loo alevikus, Eesti Vabariigi piduliku kontsertaktusega. Sündmuse raames tunnustati ka möödunud aasta tublimaid saavutusi ja tegusid seitsmes kategoorias ning anti üle valla eritänud. „Sel aastal tunneme uhkust selle üle, et 2024. aasta Harjumaa laulu-tantsupeol osaleb rekordarv meie valla rahvatantsurühmi! Ka Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulikul aktusel esinevad kuus Jõelähtme tantsurühma beebidest seenioriteni, kes esitavad suvise maakonna tantsupeo repertuaari,“ lausus Jõelähtme vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Laura Ruul. „24. veebruari tähistati pidulike sündmustega üle valla: külast külla liikus päikesetõusul lipuheiskamine, sel aastal tegime seda Iru külas.“

Seejärel toimus mälestustseremoonia vabaduse eest võidelnutele Jõelähtme vabadussamba juures, kus koos söödi ka sõdurisuppi. Jõelähtme Rahvamajas, Neeme Rahvamajas ja Kostivere Kultuurimõisas toimusid pidupäevakontserdid kohvilauaga.

Raasiku vallas on traditsiooniliselt aastapäeva tähistatud nii Raasikul kui ka Arukülas. Raasikul tähistati vabariigi sünnipäeva tänupalve ja küünalde süütamisega vabadusvõitlejate ausamba juures Harju-Jaani kirikuaias. Rahvamajas toimusid tervitused ja sõnavõtud vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt, esines Siiri Sisask. Aruküla Rahvamajas anti üle valla aukodaniku tiitel. Eesti Vabariigi aastapäevale pühendati kontsert „Minu Eestimaa“ Urmas Alenderi lauludega, esinesid Margus Vaher ja pianist Tarmo Sillaots, Yoko Alender tutvustas isa loomingut.

Kastre vallas tähistati aastapäeva traditsiooniliselt Eesti Vabariigile pühendatud piduliku kontsertaktusega, kus anti kätte ka eelmise kalendriaasta tunnustuspreemiad aasta teo, aasta sündmuse ja aasta vabakonna kategoorias ning aupreemiad ehk vapimärgid ja noortepreemiad „Tuleviku tähed“. „Lisaks asetati pärjad mälestusmärkidele, mõnes kohas tehti seda suurema eeskavaga, mõnes kohas sümboolsemalt koos Kaitseliiduga,“ märkis  Kastre valla kultuurispetsialist Madli Rohesalu.

Kohila vallas toimus kaks rongkäiku, mis lõppesid Vabadussamba juures. Esimeses marssisid lasteaedade lapsed, teises rongkäigus olid kooliõpilased. Kohila Gümnaasiumi saalis toimus vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt-kontsert.

Kohila vallavalitsuse kultuurinõunik Sigrid Põllu sõnul on Kohila valla traditsioonid olnud aastaid samad. „Hommikul lapsed rongkäikudes ja õhtul kõigile avatud üritus gümnaasiumi saalis, kuna meil ei olegi suuremat saali või keskust, kus kohtuda,“ märkis Põld.

Kuusalu vallas toimus Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus ning Jüri Voidi fotonäituse „Valguses ja varjus“ avamine, mis jääb Kuusalu rahvamajas avatuks 14. aprillini. Valkla kivi juurde ja Kuusalu kalmistule viidi küünlad ja mälestuskimbud. Mõlemas kohas lauldi koos kohaletulnutega hümni ning kõnelesid vallavanem ning Kaitseliidu esindaja. Leesi rahvamajas toimus Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud mälumäng.

Järve vallas toimus vabariigi aastapäeva tähistamine kolmel päeval. 20. veebruaril oli Koeru kultuurimajas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert, millele järgnes Imavere rahvamajas kontsertaktus ning eri kirikutes palvused ja küünalde süütamine.

Raplas on aastaid traditsiooniks, et päev enne vabariigi aastapäeva astuvad laval üles kohalikud kuulsused, kes igapäevaselt laulmisega ei tegele. Nii toimus ka sellel aastal 23. veebruaril „Tähtede gala“. 24. veebruaril päikesetõusul, kell 7.30, heisati Rapla keskväljakul koorilaulu saatel riigilipud. Vallavanem tervitas ja pakkus vallarahvale teed ja sünnipäevakringlit. Kell 12 oli kirikus jumalateenistus, pärast mida asetati pärjad Vabadussõja mälestussamba jalamile. Kodutütred ja Noored Kotkad andsid vande. Lipuheiskamised toimusid ka Juurus, Kaius ja Vahastus. Lipal olid kõik oodatud kontserdile ja Raikkülla peoõhtule.

Eesti keele maja pakub uut võimalust ühildada eesti keele õpe oma lemmikharrastusega. Koostöös Hiiumaa Ametikooli, Narva Kunstiresidentuuri ja Juhani Puukooliga kutsub keelemaja keeleõppijaid Aiahaldjate kevadkooli – looma Narvas unistuste aedu ja samal ajal eesti keelt harjutama. Kevadkoolis osalemiseks tuleb huvilistel kandideerida hiljemalt 9. märtsil.

Aiahaldjate kevadkoolist saab osa võtta 40 eesti keele õppijat. Alates 17. märtsist kuni 25. augustini saab igaüks neist välja töötada ja ellu viia oma unistuste aia projekti. Vajalikke teadmisi jagavad Hiiumaa Ametikooli õpetajad, vahendeid Juhani Puukool. Ideid teostavad keeleõppijad Narva kunstiresidentuuri NART kogukonnaaias. Kõik vajaliku idee elluviimiseks tagab neile Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja.

„Meie uus eriprojekt avab eesti keele õppijaile veel ühe ainulaadse võimaluse ühildada keeleõpe ühistegevusega. Varasemad sarnased ettevõtmised on näidanud, et niiviisi leiavad osalejad lisaks ühisele keelele ja sarnasele harrastusele veel palju ühist. Seekord loovad erinevatest Eesti paikades kokkutulnud üheskoos rohelise linnaruumi, mis aitab ühendada ka inimesi,” ütles Eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Kool avab uksed keeleõppijaile üle Eesti. Osalemiseks piisab huvist aianduse vastu ja soovitatav on eesti keele oskus kesktasemel (vähemalt tasemel B1+). Tunnid toimuvad kaks korda kuus Narva eesti keele majas.

„Loodud aedade ilu hindab asjatundlik žürii, mille koosseisu kuuluvad Hiiumaa Ametikooli õpetajad, Juhani Puukool spetsialistid ja Narva Linnavalitsuse esindaja. Žürii teeb tulemused teatavaks 25. augustil kell 15:00 Narva kunstiresidentuuris toimuval tseremoonial,” ütles projekti eestvedaja ja eesti keele õpetaja Julia Viirsalu.

Projektis osalemiseks tuleb eesti keele õppijal esitada avaldus veebilehel www.integratsioon.ee/aianduskool hiljemalt 9. märtsil. Samal veebilehel on avaldatud kevadkooli tunniplaan ja muu info.

Ühendasime Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja Eesti keele majaks, et jätkata tööd täiskasvanute eesti keele õppe vallas ühtsel juhtimisel.

Aastal 2018 alustasime tööd eesmärgiga pakkuda uuenduslikke võimalusi eesti keele õppeks. Selleks lõime Tallinnas ja Narvas eesti keele maju – meeskondi, kes järjepidevalt juurutavad uusi lähenemisi eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks. Nende töö tulemusena saavad nüüd Tallinna ja Narva, aga ka Paldiski, Kiviõli ja veel mitmete piirkondade elanikud tuge kogu õppeteekonnal – alates nõustamisest ja erikursustest kuni lugemike ja ühistegevusteni.

„Sellest aastast jätkavad erinevates linnades loodud eesti keele majad tööd ühe üksusena seni Narva eesti keele maja eest vedanud Anna Farafonova juhtimisel. Huvi eesti keele õppimise ja harjutamise vastu kasvab järjepidevalt ning koos sellega suureneb vajadus eesti keele maja toe järgi. Uuendus annab võimaluse veel paremini olla toeks keeleõppijatele üle Eesti. Näeme, et näiteks Tallinnas elavad keeleõppijad osalevad üha rohkem Narvas korraldatud tegevustes ja vastupidi,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Eesti keele maja tegutseb neljas omavalitsuses, kuid toetab eesti keele õppimist ja harjutamist üle Eesti. Nõustamisest, eesti keele kursustest ja keeleõpet toetavatest tegevustest võtavad osa nii samas omavalitsuses kui ka teistes piirkondades elavad eesti keele õppijad. Keeleõppesse on partneritena kaasatud erinevad organisatsioonid, kes teinekordki tegutsevad hoopis teistes omavalitsustes. 

„Oleme tegutsenud ja tegutseme edaspidigi eesmärgiga tagada eesti keele õppijaile kogu õppeteekonnal tuge, mis arvestab nende vajadustega. Kuna viimased muutuvad pidevalt nagu võimalusedki, ei saa me seni tehtuga piirduda – tuleb järjepidevalt edasi areneda. Selleks on esmaoluline jätkata koostööd ühtse tervikuna ja ühistel põhimõtetel,“ ütles Eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Eesti keele maja meeskond jätkab tööd Integratsiooni Sihtasutuse peakontoris Narvas ja esindustes Tallinnas, Kiviõlis (Lüganuse vallas) ning Paldiskis (Lääne-Harju vallas). Ülevaate keelemaja pakutavatest võimalustest eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks leiab sihtasutuse veebilehelt: www.integratsioon.ee/eestikeelemaja. 

Kommunikatsioonispetsialist, tule toetama uute Eesti elanike kohanemist!

Meie meeskond on pühendunud Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele mitmekesiste tegevuste kaudu. Toetame eri rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist ning Eestisse elama tulnud inimeste kohanemist ja kaasamist. 

Sulle kui kohanemise valdkonna kommunikatsioonispetsialistile  

usaldame

• Eestisse elama tulnud inimeste teavitamise kohanemisvõimalustest ühismeedia ning massimeedia vahendusel;
• teavitamiseks vajalike materjalide ja tegevuste ajakohastamise;
• muid ülesandeid, mis aitavad korraldada teavitustööd kohanemise vallas.

tuleb kasuks

• kogemus eri rahvustest inimeste teavitamisel ja vastava teavitustöö korraldamisel; 
• oskus leida paindlikke lahendusi koostöös erinevate osapooltega;
• laitmatu eesti keele oskus ning heal tasemel inglise ja vene keele oskus.

tagame

• mitmekesise ja tähendusliku töö innustavas meeskonnas; 
• enesearengu, tervise ja pere väärtustamise;
• kaasaegse töökeskkonna Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega. 

Tegemist on ajutise ametikohaga. Ootame meiega liituma esimesel võimalusel, et teha koostööd selle aasta lõpuni. 

Meie meeskonnaga liitumiseks saada hiljemalt 10. märtsil CV-Online, CV-Keskus või Töötukassa veebiportaalides või aadressile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Kommunikatsioonispetsialist“

• motivatsioonikirja, milles põhjendad soovi meie meeskonnaga liituda ja kirjeldad oma eelnevat töökogemust sarnases vallas;
• CV, milles täpsustad enda ootusi töötasu ja muude töötingimuste osas.

 
Täiendavatele küsimustele vastab kommunikatsioonijuht Katja Sepp – tel 53074951, e-post katja.sepp@integratsioon.ee.

Täna said Eesti sünnipäevakaardile kirja esimesed õnnesoovid. Käesolevale kultuuririkkuse aastale kohaselt neid kirjutasid president Alar Karise ja Sirje Karise järel erinevate eesti ning rahvusvähemuste kogukondade esindajad.

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul pani presidendi kantselei alanud nädalaks presidendilossi esisele lipuplatsile üles suure sünnipäevakaardi, kuhu kõik Eesti elanikud saavad kirjutada häid soove meie riigile.

Esimesed sünnipäeva õnnitlused kirjutas president Alar Karis abikaasa Sirjega ning seejärel oli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilaste ja Eestis elavate rahvaste esindajate kord. Ukraina, läti, ersa, mari, tatari, mokša, tšuvaši, lesgiini, burjaadi, kasahhi, korea ja maroko kogukonna esindajad, kes tegutsevad Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu „Lüüra” koosseisus, kirjutasid sünnipäevakaardile oma emakeeles „Palju õnne, Eesti!”. Oma soovid kirjutasid kaardile ka eesti kogukonna esindajad Eesti Rahvakultuuri Keskusest. Kogukondadega ühinesid Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

„Eesti on kodu 216 erinevale rahvale. Meie riigi tähtpäevade ühine tähistamine on hea võimalus meid kõiki kokku tuua. Ootame kõiki eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvaste kogukondi õnnitlema meie riiki oma murrakutes ja emakeeltes kultuuririkkuse aasta Facebooki kontol – soovime meie riigile üheskoos head,” ütles kultuuririkkuse aastat korraldava Integratsiooni Sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev.

Kultuuririkkuse aasta on pühendatud Eestis elavate kogukondade kultuuride rikkusele. Kalendrist www.kultuuririkkus.ee leiab sündmusi, mis aitavad meid ühendavat kultuuririkkust märgata, väärustada ja hoida. Sündmuste seas on terve hulk võimalusi üheskoos pidada Eesti sünnipäeva, alates presidendi avatud sünnipäevakaardist kuni ühise hümni laulmiseni.

Pildid (Raul Mee): https://photos.app.goo.gl/Zk7rKnUg6mDTNLBv5. Piltidel on Eesti, ukraina, läti, ersa, mari, tatari, mokša, tšuvaši, lesgiini, burjaadi, kasahhi, korea ja maroko kogukonna esindajad Eesti Rahvakultuuri Keskusest, Eestimaa Rahvuste Ühendusest ja Rahvuskultuuride Ühenduste Liidust „Lüüra”, Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse alal Eda Silberg, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, kultuuririkkuse aasta projektijuht Eero Raun ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased.