Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja käivitab koostöös Matsalu loodusfilmide festivaliga lühidokilabori „Elu minu kõrval“, millega pakub eesti keele õppijaile veel ühe võimaluse ühildada keeleõpet harrastusega – harjutada eesti keelt ja luua lühiloodusfilm parimate loodusfilmitegijate juhendamisel. Huvilised saavad kandideerida lühidokilaborisse sihtasutuse veebilehel kuni 7. aprillini.

Eesti keele maja juhi Anna Farafonova sõnul on tegemist veel ühe keeleõppe arendusega, milleks keelemaja ongi loodud.

„Lühidokilabor toob kokku filmihuvilised eesti keele õppijad ja tunnustatud loodusfilmide tegijad üle Eesti. Kahe kuu jooksul suhtlevad ja tegutsevad nad üheskoos eesmärgiga jäädvustada loodust kui igapäevast kaaslast linnaruumis, kusjuures seda tehakse mobiiltelefoniga. Varasematest sarnastest algatustest teame, et seeläbi kasvab julgus eesti keeles suhelda, laieneb sõnavara ja areneb huvi valdkonna vastu ning võib oodata muidki edulugusid,“ sõnas Anna Farafonova.

Keeleõppijad ja filmitegijad alustavad koostööd aprillis. Nädalavahetuseti Narvas toimuvatel kohtumistel kirjutavad keeleõppijad filmi stsenaariumi, õpivad filmima mobiiltelefoniga ja filmivad väikese meeskonnaga oma lühidokumentaalfilmi. Augustis valib asjatundjatest koosnev žürii valminud filmidest kolm parimat, mida näidatakse septembris Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil. 

Matsalu loodusfilmide festivali tegevjuhi Maris Altmanni sõnul jätkab lühidokilabor senist koostööd. 

„Eesti keele maja on juba neli aastat olnud Ida-Virumaal meie usaldusväärne koostööpartner. Keelemaja õpetajate Julia Viirsalu ja Pille Maffucci uus idee oli niivõrd omapärane ja julge, et andsime sellele kõhklemata omalt poolt rohelise tule,” kinnitas Maris Altmann.

Lühidokilaborist saab tasuta osa võtta 40 keeleõppijat, kes on jõudnud eesti keele õppes keskmise ehk B1 tasemini. 

Osalemiseks saavad huvilised kandideerida 7. aprillini 2024 veebilehel www.integratsioon.ee/luhidokilabor. Sealtsamast leiab ka kogu info, sh ajakava.

🎶🌟 Kultuuririkkuse aasta on suurepärane aeg avastada uut ja mitmekesist muusikat. Kõige enam muusikasoovitusi pakub sotsiaalmeedia, mille algoritmid taastoodavad tuge kuulaja senistele eelistustele. See on ühtpidi turvaline valik, aga teisalt hoiab eemale värskendavad üllatused.

Muusikasoovitusi on jaganud ka prominendid – näiteks Barack Obama on demonstreerinud oma informeeritust uuematest hittidest (President jagab muusikat! USA endine riigipea Barack Obama avaldas oma suvise muusikasoovituse – TV3).

Eesti riigipeadest on oma noorusaegseid muusikaeelistusi tutvustanud Toomas Hendrik Ilves, vt Galerii: President Toomas Hendrik Ilves esitles Sõpruses enda kogumikalbumit | Muusika | ERR. Ühes intervjuus (Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves | Müürileht (muurileht.ee)) on president Ilves maininud, et on proovinud mängida klaverit, saksofoni ja kitarri.

President Alar Karis on aga viiuldajana isegi taskuraha teeninud, mängides ansamblis Rentaablus - Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega | Inimesed | ERR.

Täiendavat lugemist muusikasoovituste kohta:

Hea muusikasoovitus arvestab, kellega koos inimene muusikat kuulab | Tehnika | ERR

1. Mari Kalkun „Stoonia lood“ (2023)

Mari Kalkun on esimene Eesti muusik, kes jõudis oma plaadi väljaandmiseni 1989. aastal Peter Gabrieli poolt asutatud plaadifirmas Real World Records. „Stoonia lood“ on seejuures Mari Kalkuni seitsmes autoriplaat. Samuti pakub talle esinemisvõimalusi mööda maailma liikuv festival WOMAD. Need kaks kaubamärki on mänginud keskset rolli nn maailmamuusika võidukäigus, kus eri päritolu muusikud on saanud globaalse kuulajaskonna sõltumata emakeelest, muusikastiilist, religioonist ja muudest barjääridest. Praegu on Mari Kalkun suisa viie enim esile tõstetud Real World Recordsi artisti seas, vt Artists - Real World Records. See on tähtis tähelepanuavaldus.

Viljandi Pärimusmuusikafestivali lavadelt suurema publiku ette kasvanud muusikutest esindab Mari Kalkun veidi meditatiivsemat laadi koos Mari Jürjensi ja Tuulikki Bartosikiga. Pärimuskultuuri ja moodsat tehnoloogiat oskab Mari Kalkun mänguliselt kokku segada vajadusel sama veenvalt kui rütmikamat muusikat esitavad Curly Strings ja Trad Attack. Ent meelde jääb ta eeskätt oma ehedusega, kandle saatel võro keeles lauldes. Tema meeldejäävad laulud on otsekui helimaastikud luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest.

2. Oleg Pissarenko „Jalutuskäik iseendaga“ (2022) Oleg Pissarenko - live @ Arvo Pärt Centre@ArvoPartCentre / full concert (youtube.com)

Oleg Pissarenko sai tuntuks kui omanäoline jazzkitarrist, kes aktiivse kontserdikorraldajana pani käima jazziskeene Tartus, seejärel aga tegi sama oma sünnilinnas Narvas. Paar aastat tagasi tegi Oleg uue pöörde, võttes oma põhiinstrumendiks kitarri asemel klaveri. Taas tegi ta seda veenvalt, tema juba kümnes plaat „Jalutuskäik iseendaga“ sobitub oma lihtsa ja loomuliku helikeelega suurepäraselt talle ilmselgelt eeskuju pakkuva Arvo Pärdi muusikamaja atmosfääri. Oleg on siiras ja avatud inimene, kellega suheldes saad alati kaasa mõne tabava mõtte.

3. Rein Rannap – CD „Ajasõlmed“ (2023)

Pianist ja helilooja Rein Rannap on eluaegne nooruk, kes ühtmoodi veenvalt on suutnud end kehtestada nii süva- kui levimuusikas. Ta on üks väheseid eesti muusikuid, keda on nimetatud geniaalseks. Tema 70 aasta juubeliks valminud plaat, järjekorras 12. album, demonstreeris ilmekalt tema loominguhoo raugematut jätku. Suurepärane näide on plaadi üks lustlikumaid lugusid „Kosmoseturisti blogi“ (vt "Kosmoseturisti blogi" - Rein Rannap // Eesti laul 2023 Grand Final // Interval act - YouTube). Kui mõelda Rannapi laia muusikalise haarde peale – ühtaegu hea Bachi interpreet, sümfoonilise ja kammermuusika helilooja, ligi 200 poplaulu autor ja leidlik improvisaator –, saab selgeks, kuivõrd mitmekesine on see kultuur, mida Rein Rannap oma kuulajatele pakub.

4. Brunettes Shoot Blondes - Houston

Ukraina poiste indie-rock-ansambel teeb läänelikku popmuusikat ühtaegu tuttavlikul ja samas uudsel moel. Nad konstrueerivad kontsertklaveri sisse terve arsenali keel- ja löökpille või panevad rea kõrvuti asetatud nutitelefone suhtlema omavahel animeeritud video vahendusel. Leidlikud, professionaalselt ja lustiga tehtud videod on kogunud miljoneid vaatamisi. Nii see bänd kui president Zelenski on pärit Krivoi Rogi linnakesest, aga praegu tegutsevad Kiievis – ja ühtmoodi oskavad veenda oma rahvusvahelist publikut selles, et Ukraina on igati euroopaliku mõtteviisiga kaasaegne riik. Samas jäävad nad keskmisest läänlasest alati julgemaks – no ega ükski saksa bänd ei söandaks omale võtta sellist provokatiivset nime!

5. L E N I N - KUTIMUNI

K-pop Peruust ketšua keeles – selline oleks lühike kokkuvõte muusikast, mida pakub tõusev Ladina-Ameerika popstaar Lenin Tamayo ja mida tähistatakse nüüd sildiga Q-pop. Tema intrigeeriv eesnimi tuletab meelde, et eriti sealse lihtrahva hulgas on vasakpoolsust populariseerivad ikoonid a la Che, Fidel või ka Lenin jätkuvalt moes. Kõrvalepõikena – nõukapärast eesnime Ilich kandsid ju nii kurikuulus Venetsueela terrorist Ramirez kui Peruu luurepealik ja de facto riigijuht Montesinos. Aga kui kokku miksida muistsete inkade keel ja Andide folkloor Lõuna-Korea kommertsliku tümpsu ja esteetikaga, ongi tulemuseks see  kõhetu poiss, kes kunagi pidi koolikiusamist taluma. Tema ema Yolanda Pinares on muide tunnustatud folklaulja ja poja karjäärile kindel tugi.  Tamayo kohta pole veel artiklit ingliskeelses Wikipedias, sest see pole oluline. Loevad ju hoopis üle 4 miljoni jälgija TikTokis, konto Youtube’is ja muu videosisu. Ja kõige olulisem – see noormees ei ole lihtsalt produtsentide toode, vaid teab ise, milliseid valikuid teeb.

6. Angelina Jordan

Kui Elvis Presley ja Amy Whitehouse’i hinged saaks kokku ühe noore lauljanna kehas, on tulemuseks umbes midagi sellist nagu on Angelina Jordan (sündinud 2006). Tema kohta öeldakse Norra laulja, sest seal riigis ta sündis ja elas esimesed 12 aastat. Kuid tema isa on rootslane ning ema vanemad on iraanlanna ja jaapanlane. Angelina elab juba aastaid Los Angeleses ning on kahtluseta maailmakodanik. Kui kuulata tema esituses kasvõi ammust Presley lugu „Suspicious MInds“, saab selgeks – selle andeka noore naise tegemisi tasub tähele panna. Tal on sügavust ja sisu.

Eero Raun, Kultuuririkkuse aasta projektijuht 

Eesti Vabaõhumuuseum ja Tartu Ülikooli muuseum pakuvad sel aastal kaks korda kuus lihtsas eesti keeles kultuuririkkuse haridusprogramme, mis on mõeldud vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks.

Haridusprogrammide eesmärgiks on toetada kuulamis- ja lugemisülesannete abil algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate ühistegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Programmi saab registreerida läbi meie iseteeninduse: https://iseteenindus.integratsioon.ee/login

ROHKEM INFOT PAKUTAVATE PROGRAMMIDE KOHTA

Eesti Vabaõhtumuuseumi haridusprogramm „Eestlaste eluolu pärisorjusest taasiseseisvumiseni“

Tänapäeva inimeste elu muudavad lihtsamaks ja huvitavamaks erinevad masinad. Peaaegu iga töö tegemiseks on olemas seade, igavust aitab peletada televiisor, raadio ja arvuti. Milline oli aga eestlaste argipäev 200 aastat tagasi, kui kõik eluks vajaminev tuli luua raske tööga ja elamistingimused olid kasinad? Millesse siis usuti ja millest rõõmu tunti? Millal eluolu paranes ja kuidas see muutis inimeste mõtlemist? Millised muutused tõi kaasa nõukogude võim ja mis juhtus Eesti iseseisvuse taastamise järel? Rännakul Eesti külas saame kõigile neile küsimustele vastused. Võrdleme nähtut ja kuuldut tänapäevaga nii Eestis kui teistes kultuurides ja arutleme, kas ja kuidas tänapäeva inimene vanas külas hakkama saaks.

ASUKOHT:

Eesti Vabaõhumuuseumisse (Vabaõhumuuseumi tee 12) saab tulla bussidega 21 ja 21b. Bussid sõidavad välja Balti jaamast. Kesklinnas on peatused VIRU ja VABADUSE VÄLJAK. Bussist tuleks väljuda peatuses ROCCA AL MARE. Bussipeatus asub kohe muuseumi värava juures. Grupp koguneb muuseumi Peakassa ees ja haridusprogrammi läbiviija Einike Sooväli tuleb grupile sinna vastu. Muuseumist saab kesklinna ja Balti jaama tagasi sõita bussidega 41 ja 41b.

MILLAL:
Kaks korda kuus esmaspäeviti kell 17.30-20.15.
Kuupäevad: 5.02, 12.02, 04.03, 11.03, 8.04, 15.04, 6.05, 13.05, 3.06, 10.06, 1.07, 8.07, 5.08, 12.08, 9.09, 16.09, 7.10, 14.10, 4.11, 11.11, 2.12, 9.12

OSALEJAD:

10-20 inimest

Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis"

Programmis räägitakse hariduse tähtsusest. Esile tuuakse miks on haridus ja teadus olnud Eestis oluline ning kuidas on see kujundanud tänast Eesti ühiskonda ja väärtushinnanguid. Läbi erinevate teemade ja valdkondade, mis ülikooli minevikuga seostuvad, antakse ülevaade, mis on Eesti kultuuri põhiväärtused ja olulisemad teadussaavutused läbi aegade. Tutvustatakse minevikku, mis läbi elulähedaste näidete seotakse tänapäevaga. Osalejatele tehakse ekskursioon, lahendatakse töölehti ja harjutatakse läbi erinevate ülesannete eesti keelt.

ASUKOHT:  
Tartu Ülikooli muuseumis (veebruar-aprill; oktoober- detsember),

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis ja peahoones (veebruar-aprill; oktoober- detsember)
Tartu tähetornis (mais, juunis ja septembris)

Toomemäel ja botaanikaaias (juulis ja augustis)

MILLAL:
Kaks korda kuus: 17.02, 28.02, 16.03, 27.03, 13.04, 24.04, 11.05, 22.05, 08.06, 19.06, 13.07, 31.07, 10.08, 21.08, 07.09, 18.09, 12.10, 30.10, 09.11, 20.11, 07.12, 11.12

• Laupäeviti kell 11.15-13.30
• Kolmapäeviti kell 17.30-19.45

OSALEJAD:

10-20 inimest

*Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.