Galerii: Õpilaste teadustööd pälvisid kultuuririkkuse aasta eripreemia

Õpilaste teadustööd pälvisid kultuuririkkuse aasta eripreemia

Äsja toimunud Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil tunnustas Integratsiooni Sihtasutus eripreemiaga Lümanda Põhikooli õpilase Maarja-Rebeca Luhtaru ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilase Merili Päikese uurimusi kultuuririkkuse vallas. Kokku esitasid õpilased üle Eesti 12 teadustööd, mis käsitlevad Eesti kultuurilist mitmekesisust.

Tänavust kultuuririkkuse aastat eestvedav Integratsiooni Sihtasutus peab oluliseks, et Eesti kultuuriline mitmekesisus pälvib ka noorte tähelepanu. “Eesti kogukondade sarnasustes ja erinevustes sünnib meie ühine kultuuririkkus. Festivalile teise vooru valitud 12 uurimistööd on tugev kinnitus sellele. Noored näevad seoseid ning peavad oluliseks uurida kultuurilist mitmekesisust, et säilitada meie kultuuririkkust, mis jääb meie riigiga kestma,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

12 töö hulgas oli uurimusi eestikeelsele haridusele üleminekust, Ukraina sõjapõgenike kohanemisest Eesti koolisüsteemis ja ühiskonnas, muinaspõhja usundist, Kihnu käiste tikandist, rannarootslaste ajaloost, Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumisest, taimede ja loomade nimetustest saarte murdes, Seto kultuuri elujõust  tänapäeval, vastuvõtu menüüdest kui riigi visiitkaardist ja nende muutumisest ning märtsiküüditamisest läbi vanavanemate silmade. 

Põhikooli teadustöödest pälvis kultuuririkkuse aasta eripreemia Lümanda Põhikooli 8. klassi õpilane Maarja-Rebeca Luhtaru uurimistööga Saarte murdes taimede ja loomade nimetuste tundmine”. Töö autori sõnul kõige suurem üllatus uurimistööd tehes oli see, et inimesed teadsid taimede ja loomade nimetusi saarte murdes mitte ainult Saaremaal, vaid ka mandril. “Inimesed väga väärtustavad ja hoiavad oma keelt ning kultuuri. Aina rohkem käiakse välismaal ja õpitakse uusi keeli, oma emakeel kaob ära. Pean oluliseks, et sellest räägitakse laiemalt, et keel jääks püsima,” nentis Luhtaru. Maarja-Rebeca Luhtaru pälvis ka õpilaste teadustööde riikliku preemia kolmanda koha. 

Gümnaasiumiastme eripreemia võitja oli Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Merili Päike tööga „Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval“. Kuigi olen Setomaalt  pärit, ei teadnud ma sellest kultuurist palju. Sain oma teadmisi tänu uurimistööle suurendada,” tõdes ta. Kultuuririkkus on väga oluline, see annab meie ühiskonnale lisaväärtuse. Uurimistöö näitas, et seto kultuur on elujõuline. Hea üllatusena tuli see, et noored on hakanud rohkem väärtustama seto kultuuri, näiteks on hakatud seto pilli mängima ning kultuuri õppima ning sellesse panustama.” Merili Päike pälvis lisaks Eesti Keele Instituudi ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu preemiad.

Eripreemia saajad

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust

Pildid ETAG: https://photos.app.goo.gl/77kbmSP29w1uGzGy7

Video auhinnagalalt: https://www.youtube.com/watch?v=nZ620yAN2bY

Kultuuririkkuse aasta komisjon hindas 12 tööd, mille seast valis eripreemiate saajad põhikoolis ja gümnaasiumis:

  1. Kihnu käiste tikand”, Epp Karjam, Kihnu Kooli 9. klass 
  2. Hetki rannarootslaste ajaloost aastate 1822, 1922 ja 2022 paiku perekond Rohbergi loo taustal”, Otto Arro, Loo Keskkooli 9. klass
  3. Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumine”, Kirsi Meriste, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8. klass
  4. Saarte murdes taimede ja loomade nimetuste tundmine”, Maarja-Rebeca Luhtaru, Lümanda Põhikooli 8. klass
  5. Erinevused eesti ja soome keele akustilises foneetikas”, Miia Malm, Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klass
  6. Keelekümblusprojekti koostamine ja läbiviimine: aardejaht A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” ainetel”, Aleksandra Morgunenko, Ehte Humanitaargümnaasiumi 12. klass
  7. Muinaspõhja usundi regionaalsete erinevuste määramise võimalused”, Karoliine Nõmmik, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 12. klass
  8. Ukraina sõjapõgenike kohanemine Eesti koolisüsteemis ja ühiskonnas”, Olena Predko, Rocca al Mare Kooli 12. klass  
  9. Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval”, Merili Päike, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass  
  10. Eestikeelsele haridusele üleminek –- mõju, väljakutsed ja lahendamist vajavad aspektid Tallinna ja Narva ajalooõpetajate näitel”, Kärt Rentel, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass
  11.  Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel”, Maret Hallik, 12. klass Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass 
  12.  Märtsiküüditamine läbi vanavanemate silmade”, Ott Kahar, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klass