Reedel, 13. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvamaid 2018.-2019. aasta lõimumisvaldkonna arendajad. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Tartu Rahvusvaheline Maja, Raadio 4 saate „Keelekõdi” autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning Logistika Pluss OÜ.

Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on viimase aasta jooksul aidanud kaasa erinevate Eestis esindatud kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele.

Preemiad anti välja neljas kategoorias ning igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti algataja sai 1000 euro suuruse preemia.

Kategoorias „Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele“ pälvis preemia Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing rahvusvahelise Euroopa tatarlaste folkloorifestivali „Sabantuy" läbiviimise eest 16. juunil 2018 Tallinnas. Ürituse külastajate arv küündis hinnanguliselt 10 000ni.

Image

Preemia kategoorias „Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine“ anti üle Tartu Rahvusvahelisele Majale uussisserändajate ja kohaliku kogukonna koostöö arendamise eest, mis hõlmas muuhulgas Eesti ja pagulasnoorte omavahelise võrgustiku loomist ning neile ühiste koolitusprogrammide, kohtumiste ja õpitubade läbiviimist.

Image

Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse raadioprogrammi Raadio 4 saate „Keelekõdi“ autor ja toimetaja Andrei Hussainov pälvis preemia kategoorias „Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meediaprojektide kaudu“. Iganädalane raadiosaade pakkus kuulajatele võimaluse arusaadavas ja põnevas vormis täiendada oma eesti keele oskust. „Keelekõdi“ osutus raadiokuulajate seas väga populaarseks, igat saadet kuulas keskmiselt 20 000 inimest.

Image

Sel aastal anti esmakordselt välja preemia kategoorias „Lõimumist toetavate algatuste elluviimine erasektoris“. Preemia pälvis Logistika Pluss OÜ, kes korraldas oma töötajatele tasuta eesti keele kursused tööajal. Kursuste tulemusena õnnestus märgatavalt parandada töötajate eesti keele oskust ning ettevõte plaanib korraldada sarnaseid kursuseid ka edaspidi.

Image

2018.-2019. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus sel aastal kokku 33 taotlust.

Fotosid lõimumisvaldkonna preemiate üleandmise tseremooniast saab vaadata siin (Fotode autor: Viktor Burkivski).

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta meedia- ja arenduspreemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

14. ja 15. novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline lõimumiskonverents „Ühine keel - lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“, mis toob kokku kogu maailmas tunnustatud eksperdid USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist.

Vaata konverentsi otseülekannet eesti, inglise või vene keeles SIIN.

Konverentsi kava:

14. november

9.00–10.00 Registreerimine, hommikukohv

10.00–10.15 Konverentsi avamine, tervitussõnad kultuuriminister Tõnis Lukaselt ja Integratsiooni Sihtasutuse juhatajalt Irene Käosaarelt

10.15–11.00 Peaesineja Robert Phillipson (Kopenhaageni Ärikool, Taani) „Inglise keel – imeravim või pandeemia“

11.00–12.30 Plenaaristung „Inglise keele domineerimine kui mitmekeelsuse proovikivi“:

• Antonella Sorace (Edinburghi Ülikool, Ühendkuningriik) „Aktiivse mitmekeelsuse säilitamise raskused seoses inglise keele domineerimisega“
• Sanita Lazdiņa (Rēzekne Tehnoloogiaakadeemia, Läti) „Keel kui väärtus – keelelisest eneseväljendusest transkeelsuseni mitmekeelses ühiskonnas“
• Mirjam Laurisaar (Pipedrive, Eesti) „Mitmekeelsus hargmaises ettevõttes Pipedrive’i näitel“

12.30–13.30 Lõuna

13.30–15.00 Plenaaristung „Mitmekeelsus, identiteet ja lõimumine“:

• Nayr Correia Ibrahim (Nordi Ülikool, Norra) „Mitmekeelse identiteedi pööre – mitmekeelsuse arendamine keele suhtes õige mõtteviisi kaudu“
• Sari Pöyhönen (Jyväskylä Ülikool, Soome) „Ametlik kakskeelsus, ükskeelse lõimumise koolitus ja mitmekeelsete inimeste elu – lõimumispoliitika raskused“
• Elin Thordardottir (McGilli Ülikool, Kanada) „Mitmekeelsed noorukid kahes keelekeskkonnas: kokkupuute, praktilisuse, keelepoliitika, identiteedi ja suhtumise mõjud“

15.00–15.30 Kohvipaus

15.30–17.00 Plenaaristung „Mitmekeelsus hariduses – põhimõtted, ohud ja võimalused“:

• Theo Marinis (Konstanzi Ülikool, Saksamaa) „Mitmekeelsete laste keele areng ning haridussüsteemide raskused ja võimalused“
• Kerttu Rozenvalde (Läti Keeleagentuur, Läti) „Mitmekeelne keelekasutus ja ühe keele (one language at a time) ideoloogia: pilguheit kõrgharidusega seotud keeleküsimustele“

15. november

8.30–9.00 Tšehhi Vabariigi haridusministri asetäitja Václav Velčovský „Tšehhi Vabariik – keelehariduse uute proovikivide suunas“

9.00–10.30 Plenaaristung „Lõimumine mitmekeelse hariduse kaudu“:

• Erika Hoff (Florida Atlandi Ülikool, USA) „Kooli minevate laste keeleoskuste olemus, kui nad on pärit vähemuskeelega kodust“
• Monika S. Schmid (Essexi Ülikool, Ühendkuningriik) „Esimese keele kadumine ja professionaalne taaskümblus“
• Claudia Maria Riehl (Müncheni Ludwig-Maximiliani Ülikool, Saksamaa) „Miks mitmekeelne haridus on oluline – hariduskavad ja nende panus lõimumisse“

10.30–11.00 Kohvipaus

11.00–12.30 Õpitoad

• Monika S. Schmid „Esimese keele kadumine ja professionaalne taaskümblus“ (inglise keeles)
• Siseministeerium „Millest mõtled, pereränne?“ (inglise keeles)
• „Transvaal”, Kristina Normani video ja arutelu (eesti/vene keeles)
• Kultuuriministeerium „Lõimuv Eesti 2030“ (eesti keeles)

12.30–14.00 Lõuna

14.00–15.00 Poliitiline debatt mitmekeelsuse teemal Eesti erakondade esindajate vahel. Moderaator – Jüri Nikolajev (ERR)

Kõigi esinejate ja ettekannete sisu kohta saab lisateavet konverentsi kodulehelt.

Konverents toimub inglise keeles sünktoontõlkega eesti ja vene keelde.

Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga. Konverentsi korraldamist toetavad USA saatkond, Soome saatkond, Saksa saatkond, Kanada saatkond, Briti Nõukogu, Tšehhi saatkond ja teised partnerid.

Homme, 14. novembril, algab Tallinnas kahepäevane rahvusvaheline lõimumiskonverents „Ühine keel - lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“, mis toob kokku kogu maailmas tunnustatud eksperdid USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist. Konverentsi ettekanded ja arutelud keskenduvad identiteedi, hariduse ja tööturu teemadele mitmekeelsuse valguses. Konverentsi lõpetab Eesti erakondade esindajate debatt teemal “Mitmekeelne ühiskond: helge tulevik või suurim oht rahvusriigile?”.

Kõik, kes ei ole jõundud konverentsile registreeruda, saavad jälgida otseülekannet originaalkeeles ehk inglise keeles konverentsi veebilehel integrationconference.ee ning eesti, vene ja inglise keeles ERR uudisteportaalides err.ee, rus.err.ee ja news.err.ee.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad rände, kohanemise, lõimumise, keeleõppe, mitmekeelse hariduse, esimese keele kadumise ja muude teemade üle.

Image

Konverentsi avab kultuuriminister Tõnis Lukas. „Eestlased on läbi aegade pidanud oluliseks võõrkeelte valdamist – see on aidanud tegutseda Eestis, kus on läbi ajaloo kohtunud erinevate keelte ja kultuuride mõjud ning aidanud meil hakkama saada välismaal töötades või ka õppides. Seetõttu ei karda me teisi keeli, vaid oleme ühiskonnana avatud. Samas on Eesti Vabariigi riigikeeleks eesti keel ja meie rahva, keele ja kultuuri püsimiseks on ainuvõimalik, et see siin domineerib ja et just eesti keelega peab Eestis igal pool saama asju ajada. Eesti keele õppimiseks loome riigi poolt tingimused ka kõigile siinsetele teistest rahvustest elanikele, et ei oleks kultuurilist segregatsiooni ja kõigil oleks võimalik ühiskonnas võrdselt aktiivsed olla,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Konverentsi peaesineja, Taani Kopenhaageni Ärikooli emeriitprofessor Robert Phillipson, keskendub oma ettekandes inglise keele kui universaalse suhtluskeele levimisega seotud probleemidele. Tema hinnangul toimub inglise keele tähtsuse suurenemine kõikjal Mandri-Euroopas ning paljude Euroopa Liidu asutuste funktsioonides ja tegevustes, mis tugevdab inglise keele ülemvõimu ning tõrjub kõrvale teised, sealhulgas vähemuskeeled. Tema arvates on oluline tagada, et igal liikmesriigil on ametlikult kehtestatud ja rakendatud keelepoliitika, mis suudab säilitada elujõulise tasakaalu rahvus- ja võõrkeelte vahel kõikidel haridustasemetel.

Pipedrive’i värbamismeeskonna juht Mirjam Laurisaar arutleb raskuste ja edusammude üle, mida Pipedrive on kogenud õige tasakaalu leidmisel oma meeskonna mitmekesisuse omaksvõtmisel ja ettevõtte Eesti identiteedi säilitamisel.

Essexi Ülikooli keele- ja lingvistika osakonna juht Monika S. Schmid tutvustab uurimistöö tulemusi, mis keskenduvad esimese keele kadumisele võõrkeelses keskkonnas elamise ja töötamise tõttu. Tema ettekanne käsitleb emakeele oskuse halvenemist ja selle mõjusid sidemetele kodumaaga, suhetele sugulastega ja edaspidisele ametialasele tegevusele.

Edinburghi Ülikooli arengulingvistika professor Antonella Sorace keskendub ettekandes keeleõppe ja erinevate keelte oskuse säilitamise küsimustele. Sorace hinnangul on oluline, et inimene oskaks suhelda mitmes keeles, seejuures ei ole niivõrd tähtis, millistes. Tema sõnul näitavad uuringud, et kakskeelsus võib olenemata keele staatusest, prestiižist ja üleilmsest levikust anda kõikides keeltes lastele ja täiskasvanutele lingvistilisi, kognitiivseid ja sotsiaalseid eeliseid, näiteks paremad metalingvistilised oskused ja kirjaoskuse, hea arusaama teiste inimeste seisukohtadest ning vaimse paindlikkuse keeruliste olukordadega tegelemisel.

Florida Atlandi Ülikooli professor Erika Hoff räägib oma ettekandes sellest, et paljud kooliteed alustavad lapsed on juba varases eas puutunud kodus kokku keelega, mis ei ole nende koduriigi enamuskeel. Nende laste enamuskeele oskus erineb tihti ükskeelsete, enamuskeelsete kodude laste keeleoskusest. Alushariduspoliitika peab tema arvates arvestama tõendusmaterjaliga tegurite kohta, mis mõjutavad vähemuskeelsetest kodudest pärit laste keeleoskuste varajast arengut. Koolide põhimõtted ja tavad peaksid arvestama nende laste kahe keele oskuse olemust koolimineku ajal. Erika Hoff tutvustab ka uurimistöö tulemusi, mis kirjeldavad vähemuskeelsetest kodudest pärit 5-aastaste laste kahe keele oskuse eri mustreid.

Konverentsi lõpetab Eesti erakondade esindajate debatt teemal “Mitmekeelne ühiskond: helge tulevik või suurim oht rahvusriigile?”. Debatti juhib ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev.

Konverentsi detailse kavaga saab tutvuda konverentsi kodulehel. 

Konverents toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.

Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga. Konverentsi korraldamist toetavad Ameerika Ühendriikide suursaatkond, Soome suursaatkond, Saksamaa suursaatkond, Kanada saatkond, Briti Nõukogu, Tšehhi suursaatkond ja teised partnerid.

14.-15. novembril 2019 toimub Tallinnas neljandat korda rahvusvaheline lõimumisalane konverents. Tänavu teemaks on "Ühine keel: lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse”.

Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Suurbritanniast, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Lätist, kes käsitlevad identiteedi, hariduse ning tööturu teemasid kaks- ja mitmekeelsuse valguses.

Registreerumine algab 1. oktoobril. Osalemine on tasuta. Konverentsi töökeel on inglise keel, pakutakse sünkroontõlget eesti ja vene keelde. Mõlemal päeval toimub ettekannete ja arutelupaneelide otseülekanne.

Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus Kultuuriministeeriumi ja partnerorganisatsioonide toel (Briti Nõukogu, Kanada saatkond, Saksamaa saatkond, Soome saatkond jt).

Konverentsi koduleht: integrationconference.ee.

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus põneva e-viktoriini Eesti lähiajaloost.

Vasta küsimustele ja saad teada hulga fakte, mis muudavad Eesti erakordseks. Viktoriin väärtustab ka kodanikualgatust ning aitab pöörata tähelepanu huvitavatele uutele arengutele meie ühiskonnas.

Küsimuste koostajad nägid kõvasti vaeva, et kokku panna huvitav viktoriin. Viiekümne küsimuse hulgast leiab igaüks võimaluse uusi teadmisi omandada.

Möödunud aastal lahendas viktoriini 10 000 inimest. Kas oled üks nende hulgast ning tahad uuesti proovida?

Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 19. november 2018 kell 9.00 kuni 29. november 2018 kell 23.59.

Viktoriin on avatud lahendamiseks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel SIIN

Küsimustik on eesti keeles, 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit.

Tänavu peavad viktoriini lahendajad lisama küsimustele ligi pääsemiseks isikukoodi. Igaüks võib viktoriini lahendada vaid ühe korra.

Viktoriini lahendajad saavad 30. novembril 2018 soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini korraldatakse tänavu 16. korda.

Kui sul tekib lisaküsimusi, võta meiega ühendust: viktoriin@integratsioon.ee

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.