Kui Nina Paragoso kuus aastat tagasi Filipiinide pealinnast Manilast Tallinna lendas, oli tal plaanis vaid mõne kuu pikkune töölähetus. Kuid lühiajalisest tööreisist kauges ja lumises riigis, mida enamik filipiinlasi ei suudaks kaardiltki leida, sai ootamatult uus peatükk tema elus. Täna kutsub Nina Eestit oma koduks ning jagab siinseid avastusi oma TikToki kontol.
Enne Eestisse kolimist töötas Nina kiire tempoga Manila idufirmade maailmas PR- ja kommunikatsioonispetsialistina. Ta võttis vastu ametikõrgenduse, mis tõi kaasa töö ettevõtte peakontoris Eestis. „Mul ei olnud tol ajal Filipiinidel midagi suurt käsil, nii et mõtlesin: proovime siis kolida riiki, mille kohta teadsin tol hetkel üksnes seda, et see on küllaltki depressiivne, sest siin on väga külm, inimesed on ebasõbralikud ja toit on kehv,“ naerab ta. Algne plaan oli jääda vaid pooleks aastaks.
Ometi leidis Nina siit elu, mida ta polnud osanud ette kujutada – uue karjääri Eesti ühes suurimas tehnoloogiaettevõttes Bolt, hubase kodu Rakveres koos oma eestlasest elukaaslase ja kass Lokiga, hulgaliselt uusi mälestusi ning rõõmu eesti keele õppimisest.
Talvine tere tulemast
Et Nina kolis Eestisse jaanuaris, oli saabumine Tallinnasse justkui sisenemine teise maailma. „Lumi ulatus põlvini, temperatuur oli miinuses,“ meenutab ta. „Pidin hankima endale uued ilmale vastavad riided, et siin üldse olla saaksin.“
Päikeselisest ja kiire elutempoga Manilast tulles oli siinne ilm kehale ja vaimule tõeline šokk. „Olin küll varem lund näinud, kuid polnud kunagi elanud riigis, kus on miinuskraadid. See mõjus alguses ehmatavalt, aga samas tekitas põnevust, sest tegu oli täiesti uue kogemusega.“
Tollal oli Eestist keeruline leida autentseid Aasia söögikohti – see oli midagi, millega Nina polnud arvestanud. Küll aga andis see tõuke teha tutvust Eesti toiduga. Nüüdseks on ta järele proovinud kohalike mitmed lapsepõlvelemmikud, nende seas ka näiteks makaronid hakkliha ja ketšupiga, tunnistab ta naerdes. Kui aga tuli igatsus koduste maitsete järele, leidis ta Aasia toidupoode, kust sai vajalikud koostisosad, ja proovis roogi ise valmistada.
Nüüdseks on olukord muutunud. „Olen leidnud mitmeid väga häid restorane, mis pakuvad Aasia toitu,“ ütleb ta. Üks lemmikuid on hiljutine avastus Nora’s Kitchen, hubane Filipiini köögiga restoran Tallinna vanalinnas. „See on väga autentne – seal on kokkadeks filipiinlastest emad, kes on siia kolinud oma eestlastest abikaasade tõttu. Seal on väga kodused toidud.“
Eesti elu embuses
Aja jooksul on Nina hakanud rõõmu tundma väikestest asjadest, mis muudavad igapäevaelu Eestis eriliseks. „Võimalus igale poole jalgsi minna on kindlasti üks neist igapäevastest asjadest, mis tundub kohalikele niivõrd tavaline, aga mis minu jaoks on ootamatu ja mida olen armastama hakanud. Kui ei soovi jalutada, saab minna bussi või trammiga või võtta tõukeratta. Ja Tallinna elanikele on ühistransport tasuta.“
Samuti on ta õppinud hindama Eesti elu rahu ja vaikust. „Kui elad Filipiinidel, kus on nii palju õhusaastet, oskad tõeliselt hinnata seda, et Eestis on igal pool värske õhk.“ Manila pideva suminaga võrreldes tundusid Eesti linnad rahulikud ja avarad. Tänavad olid vaiksed ja inimesi liikus vähe – see jäi Ninale kohe silma. Ta meenutab koroonapandeemia ajal levinud nalja: „Kui kahe meetri distantsi reegel ära kaotati, tundsid eestlased kergendust – nad said lõpuks oma tavapärase kolmemeetrise distantsi juurde tagasi minna.“
Kuigi ta oli kuulnud, et eestlased on pigem kinnised, on Nina õppinud hindama nende ehedust. „Filipiinidel on inimesed väga sõbralikud. Võid tänaval kõigile tere öelda, nad naeratavad vastu või hakkavad sinuga juttu rääkima. Siin ei ole see kombeks. Kui tänaval kellelegi naeratad, arvatakse, et oled pisut veider. Aga samas olen õppinud hindama, et eestlane teeb small talk’i vaid siis, kui teda tõesti sinu vastus huvitab – ta võtab aega, et sinuga päriselt vestelda.“
Väikesed rõõmud keele õppimisest
Kuigi Nina tunnistab, et alguses oli ta eesti keele õppimise osas skeptiline, on see osutunud palju nauditavamaks, kui ta oleks osanud arvata. „Alguses, kui olin just Tallinnasse elama asunud, mõtlesin: ah, mul ei olegi mõtet eesti keelt õppima hakata, see on ju keeruline ja ma kavatsen jääda vaid mõneks kuuks. Pealinnas saab niikuinii inglise keelega hakkama.“
Pärast A1-taseme kursusega liitumist muutus aga tema suhtumine kiiresti. „Tegelikult oli väga lõbus uusi sõnu õppida. Mul oli väga hea õpetaja, kes tegi tunnid toredaks. Ja nüüd, kui elan Rakveres, kus inglise keele oskus pole nii enesestmõistetav, on eesti keelt natuke rohkem vaja. Ma ei arva, et eesti keel oleks nii keerukas, nagu arvatakse – tähtis on lihtsalt sellele pühenduda ja leida aega harjutamiseks.“
Ka igapäevane eestikeelne keskkond on õppimiseks indu juurde andnud – Ninat üllatab sageli, kui paljust ta tegelikult aru saab. Eriti naudib ta väikeseid igapäevahetki, kus saab keelt kasutada, näiteks toidupoes. „Ütlen, et maksan kaardiga või et ma ei soovi kilekotti, ja teenindajad rõõmustavad selle üle ning on isegi küsinud, kui kaua olen eesti keelt õppinud.“
Lühiajalisest peatuspaigast püsivaks koduks
Kuigi elu Eestis pidi Nina jaoks olema ajutine, näeb ta nüüd oma tulevikku kindlalt siin.
Austus ja armastus Eesti vastu süvenes veelgi, kui ta suundus Ukraina-Venemaa sõja alguses koos oma elukaaslasega Eestist Portugali pikale autoreisile. „Tahtsime kolida sõjast veidi kaugemale ja ühtlasi kogeda midagi uut meie mõlema jaoks. Aga sealne bürokraatia, jeerum küll… Kõigi dokumentide hankimine lihtsalt selleks, et üürilepingut saada, oli õudusunenägu.“ Nad külastasid palju kauneid paiku Leedust Saksamaani, kuid mõistsid lõpuks, kui hea neil Eestis oli. „Miski ei ületa mugavust, mida oleme Eestis kõigi nende aastate jooksul tundnud. Kui tagasi tulime, olime veendunud, et Eesti on parim.“
Neile, kes kaaluvad Eestisse kolimist, on Ninal lihtne, kuid oluline soovitus: „Ära võrdle ega eelda, et elu või asjad, mis sul kodumaal olid, on siin täpselt samamoodi.“ Ta usub, et kohanemine algab just avatud meelest. „Inimesed on siin täiesti teistsugused, aga mitte halvas mõttes, vaid see on lihtsalt teistmoodi. Pead olema avatud meelega ja kõige uuega samm-sammult kaasa minema.“
Selle asemel, et keskenduda sellele, mis on kodusega võrreldes teisiti või võõras, julgustab ta uusi tulijaid kohalikku kultuuri tundma õppima. „Kõik ei pruugi Eestis olla täiuslik, aga siin on oma kultuur, mida tuleb hinnata ja mitte suhtuda sellesse ükskõikselt,“ on ta veendunud.
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.