Meie Keelesõbra programmis osalenud MTÜ juhatuse liige Darja Rovba ja tema mentor, kommunikatsiooniekspert Maria Leis, jagasid meiega oma muljeid kevadel toimunud koostööst.
Mille poolest oli programmis osalemine kasulik? Mis innustas kaasa tegema?
Darja: Minu arvates on kõige tõhusam viis mis tahes keele õppimiseks ennekõike suuline keelepraktika. Seda mulle see programm ka pakkus. Me kõik õppisime koolis grammatikat, sõnade õiget kasutamist ja lauseehitust. See on kahtlemata oluline, kuid ma arvan, et alustama peaks natuke teisest kohast. Mäletan, et kui ma kunagi Šotimaale kolisin ja seal viis aastat veetsin, märkisid emakeelekõnelejad sageli, et ma räägin nii korrektselt. Alguses tundus see üllatav, aga siis sain aru, et igapäevaelus selliseid grammatiliselt täiuslikke vorme ei kasutata ja seetõttu paistan suheldes välja nagu „äsja saabunud tüdruk“. Seega on minu arvates efektiivsem alustada keeleõpet just lihtsast kõnekeelest ja kui see baastase on omandatud, alustada grammatikaga. Kõige tähtsam on saada üle häbelikkusest ja hirmust rääkimise ees. Pole vahet, kui palju vigu sa teed. Mida sagedamini keelt kuulata ja kasutada, seda kiiremini areneb keeletaju ning inimene hakkab intuitiivselt valima õigeid sõnu ja konstruktsioone. Minu jaoks oli kõige olulisem selline suhtluse formaat, kus saan eesti keelt emakeelena kõneleva inimesega elavalt suhelda. Ma tunnen, et olen muutunud eesti keele kasutamisel julgemaks ning sõnade valikul ja eneseväljenduses kasutan inglise keelt vähem.
Keelesõber: Darja Rovba
Maria: Ma olen Eesti riigi patrioot ja pole midagi ilusamat, kui anda natukene oma ajast selleks, et kasvõi üks inimene Eestis räägiks meie riigikeelt veelgi paremini. Programmis kaasa tegemiseks innustas mind mitu olulist asja. Esiteks seostub keel mulle riigi ja iseenda identiteediga, keel on osa minust, pean seda väga oluliseks ja austan seda. Samuti usun, et keel on üks osa minust, mille abil ma ennast väljendan. Seega ma proovin ka ise korrektselt kirjutada ja rääkida, võõrkeelseid väljendeid vältida ning ka oma töös korrektset eesti keelt kasutada. Teiseks on minu jaoks oluline, et ka teised inimesed minu ümber ilusat eesti keelt räägiksid. Vahet pole, mis rahvusest inimesega on tegemist. Kolmandaks oli minu jaoks oluline, et ma sain selle programmi kaudu anda oma panuse laiemalt eesti keele säilimisse. Eesti keelt oskab 2022. aasta rahvaloenduse andmetel 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%. Ma väga loodan, et minu panus kasvatas just seda emakeele osa.
Mentor: Maria Leis
Mis kõige rohkem meeldis ja mis osutus suurimaks katsumuseks?
Darja: Mulle meeldis programmi formaat ja paindlikkus. Maria ja mina võisime valida endale sobiva aja, vajaduse korral kohtumisi ümber planeerida, kohtuda kas neti teel või kohvikus (viimane variant ei ole veel õnnestunud, aga see on endiselt üks võimalus!). Mul on mentoriga väga vedanud, sest iga vestlus kujunes erinevaks, huvitavaks. Me arutasime erinevaid filosoofilisi ja eksistentsiaalseid teemasid, mis olid meie jaoks sel hetkel olulised ja panid meid mõtlema. Või siis vahetasime lihtsalt muljeid möödunud nädalast. Maria on suurepärane vestluskaaslane. Ma ei oskagi tegelikult ühtegi katsumust nimetada. Ma ei tundnud vestlustes mingit pinget; vastupidi, tundsin huvi, olin tänulik ja inspireeritud.
Maria: Positiivne oli see, et juba esimesel vestlusel sain aru, et tegemist on nö minu inimesega. Meil on Darjaga palju ühiseid huvisid, ta mõistab nalja, tal on väga lai sõnavara ja ta kasutab enda väljendamiseks hästi huvitavaid lausekonstruktsioone. Ma saan temaga kõigest rääkida. Ka on ta minu maailmapilti mitmel moel avardanud – oleme rääkinud rahvustevahelistest suhetest, muukeelsete elust Eestis jne. Mulle leiti programmis tõesti väga tore ja väga meeldiv keeleõppija. Keerukaid olukordi pole meil minu meelest olnud. Esimene vestlus oli võib-olla selline, kus me mõlemad otsisime teemasid, millest rääkida, ja nö kompasime teineteist.
Kui tihti ja mil moel vestlusi pidasite?
Darja: Vestlused toimusid meil enamasti kord nädalas. Oli ka erandeid, kus mõni tund jäi ära, kuid selle me tegime võimalusel järele. Olen Mariale väga tänulik tema avatuse, paindlikkuse, aja, valmisoleku ja soovi eest jätkata vestlusi ka pärast ametlikku tähtaja lõppu. Võib julgesti öelda, et need vestlused on juba saanud osaks minu iganädalasest ajakavast.
Miks võiksid programmis osaleda ka teised keeleõppijad?
Darja: Programmis tasub osaleda, kuna see on hea kogemus ja võimalus oma oskusi täiendada ja väärtusi leida. Kui vaadata sügavamalt, siis see programm ei tähenda ainult eesti keele praktiseerimist, vaid ka kultuurivahetust, üksteisemõistmist, piiride nihutamist (kui neid on), nii sisemiselt kui ka väliselt. Me elame paljuski konventsioonide maailmas (looduses ei ole riigipiire, rebasel ei ole vaja ID-kaarti, et Läti piiri ületada, vihma sajab võrdselt nii inseneri, ärimehe kui ka pirukamüüja peale), ja mul on hea meel, et sellised programmid nagu Keelesõbra programm aitavad meil konventsioonidest välja tulla ja meie ühiskonda üksteisele lähemale tuua.
Miks tasub programmis mentorina osaleda ka teistel eesti keele rääkijatel?
Maria: Programmis mentorina osalemiseks on minu meelest mitu põhjust. Esiteks, kui hästi läheb, võid sa tuttavaks saada väga toreda inimesega, ja kui veelgi paremini läheb, võid sa saada omale uue sõbra, keda on 40. aastates inimesel juba päris keeruline leida. :) Teiseks võimaldab see programm rikastada ühiskonda väga väikese omapoolse panusega – andes oma vabast ajast nädalas vaid ühe tunni. Kolmandaks on minu puhul ikkagi see eesti keele aspekt. Ma saan selle programmi kaudu eesti keelt veelgi rohkem kõlama panna, innustades oma keelesõpra eesti keelt rääkima. Viimane ning kõige olulisem on see, et ma päriselt ka saan inimest aidata, minu tegevuse tulemus on kõrvaga kuulda ja silmaga näha – minu keelesõber on muutunud kohtumine kohtumise järel eesti keelt rääkides palju enesekindlamaks ja tema sõnavara palju sisukamaks. See on hästi oluline ja annab väga-väga hea tunde. Kindlasti on meie hulgas palju sotsiaalselt tundliku närviga inimesi, kellele selline algatus, ühiskonnale tagasi anda, tooks rõõmu südamesse.
Kas ja kuidas omavahelisi vestlusi jätkate ning kas kavatsete uuel hooajal programmis osaleda?
Darja: Jah, mina tahan kindlasti ka uuel hooajal programmis osaleda! Jagasin uudist selle kohta ka oma sõpradega ja ka nemad on huvitatud.
Maria: Mina läksin programmi kõrgete ootustega ja isegi uudishimuga. Hooaeg meil läbi ei ole, sest me jätkame iganädalasi kohtumisi. Kindlasti osalen programmis ka uuel hooajal.
KEELESÕBRA PROGRAMM
Programmi tutvustuse ja selles osalemise tingimusi leiate siit: https://integratsioon.ee/keelesober.
Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.