Dmitri Moskovtsev: Huvi eesti keele vastu on suur

Eesti keelt õpivad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Keeleõpe haridusteel on Haridus- ja Teadusministeeriumi pärusmaa, täiskasvanute keeleõpe on Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutseva Integratsiooni Sihtasutuse korraldada. Selle juhataja Dmitri Moskovtsev rääkis käimasolevast hooajast ja eesolevatest proovikividest.

Milliseid võimalusi  keeleõppijatele pakute? Milliseid prioriteete seejuures seate?   

Pakume traditsioonilisi keelekursusi nii kontaktõppe kui ka veebikursuste vormis. Keelekursused ei pruugi kõigile sobida, seega pakume ka erinevaid keeleõpet toetavaid tegevusi, nagu keelelaagrid, õppereisid, suhtluspraktika, huviringid ja õpitoad. Keelt omandatakse aktiivse ja huvipakkuva tegevuse kaudu, mille raames saab rohkem teada Eesti kultuurist.  
  
Prioriteediks on inimestele tervikliku lõimumisteekonna kujundamine, kus keeleõppel on küll võtmeroll, kuid olulised on ka teised aspektid. Lähiajal on koostöös muuseumidega plaanis rohkem pakkuda ka lihtsas eesti keeles haridusprogramme, ühendades keelepraktikat ning ajaloo- ja kultuuripärandi tundmaõppimist. Järgmistel aastatel pakume eesti keelest erineva emakeega avaliku sektori töötajatele tööjõulähetusprogrammi. Näiteks õpetajad saavad mõne nädala töötada mujal Eestis eestikeelses keskkonnas, tutvudes uute kolleegidega. Sarnased tegevused aitavad leida ühist keelt ja luua kontakte erinevate inimeste vahel.  

Kui palju keeleõppijaid on nüüdseks haaranud Integratsiooni Sihtasutuse pakutavatest võimalustest? Kui palju inimesi veel püüate selle õppeaasta jooksul kaasata?  

Kokku pakume 2023. aastal eesti keele õppe võimalustele ligi 11 800 õppekohta (oktoobri seisuga). Aasta teises pooles õpib eesti keelt erinevate programmide raames ligi 5100 õppijat, kellest 2100 on ukrainlastest ajutise kaitse saajad. Lisaks tavapärasele keelekursusele saab eesti keelt õppida ka läbi eriprogrammide. Suvel harjutas 80 inimest eesti keelt keelekümbluslaagris. Sügisel võimaldame mitmesajal huvilistel osaleda Eesti kultuuriruumi tutvustavatel õppekäikudel ja muudes suhtlusoskuse arengut toetavates tegevustes. Eesti keelt saab õppida, harjutada ja praktiseerida ka keeleklubides ja keelekohvikutes, kus osaleb 320 inimest. Eesti keele majad pakuvad lisaks tasemekursustele veel erikursusi, mille eesmärk aidata keeleõppijal parandada osaoskusi. Erikursused on osutunud väga populaarseks ja on suunatud näiteks hääldusele, grammatika harjutamisele ja Eesti kultuuriõppele. 

Millised võimalused eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks on ennast läbi aegade tõestanud? Ja millised on üha populaarsemad?  

Suur huvi on suhtluskeelekursuste vastu, mille õppekohad täituvad esimeste tundide jooksul peale registreerimise avamist. Populaarsed ja ennast tõestanud on keelelaagrid, erikursused (hääldus-, kirjutamisekursus jt), keeleklubid ja keelekohvikud. Narvas on läbi aegade ennast tõestanud ka eriprojektid, mille eesmärk on luua keeleõppijale keelekeskkond ja pakkuda eestikeelset võrgustikku. Alates aastast 2021 on Narvas toimunud eriprojektid nagu näiteks räpi-ooper Karma, filmiakadeemia ning moe- ja keelekool Moepööre. Projektides osalejad õppisid teatri-, filmi- ja moekunsti eesti keeles ja said tuttavaks erinevate valdkondade tipptegijatega. Mõned osalejad jätkasid peale projektis osalemist õppimist ülikoolides või hakkasid edendama isiklikku äri. 

Integratsiooni Sihtasutus on kujunenud üheks olulisemaks lüliks eesti keele õppes. Milline roll on usaldatud teie meeskonnale?  

Meie roll eesti keele õppe vallas hakkas kasvama ja tugevnema viis aastat tagasi, kui avasime jaanuaris 2018 ja seejärel sama aasta oktoobris Tallinnas ja Narvas Eesti keele Maja uksed. Selle loomise ja tegutsemise aluseks on uuenduslik põhimõte: eesti keele oskus on vahend selleks, et erinevad inimesed Eestis saaks üksteisest paremini aru. Seepärast pakume lisaks eesti keele kursustele mitmeid võimalusi ühendada keeleõpet ühiste argipäevaste tegemistega. Kui algul kaasasime ammuseid Eesti püsielanikke, siis nüüd näeb meie õppeklassides ja üritustel üha rohkem uusi Eesti elanikke.  
  
Alates selle aasta kevadest on Kultuuriministeerium usaldanud meile uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi Settle In Estonia elluviimise, mille osaks on eesti keele õpe. Koostöös Siseministeeriumiga hakkame pakkuma kohanemisprogrammi ja kaasavaid tegevusi ka rahvusvahelise kaitse saajatele. See võimaldab kujundada Eestisse tulnud inimestele tervikliku teekonna, alates kohanemisest siinse eluga ja keeleõppega ning lõpetades aktiivse osalemisega Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelus.

Millist eesmärki näete enda meeskonna ees?  

Meie eesmärk on koostöös partneritega välja arendada kaasav ja dünaamiline eesti keele õppe teekond, mis toetab kõiki õppijaid ning aitab kaasa Eesti ühiskonna sidususele. Kõigepealt on oluline pakkuda kvaliteetset ja tõhusat eesti keele õpet, mis vastab õppijate vajadustele ja aitab neil saavutada reaalseid ja praktilisi tulemusi. See hõlmab nii traditsioonilisi õppemeetodeid kui ka uuenduslikke lähenemisi, mis võimaldavad õppijatel kiiremini ja tõhusamalt keelt omandada. Teiseks otsime pidevalt uusi meetodeid ja lahendusi, millega muuta eesti keele omandamine veelgi ligipääsetavamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks. Siinjuures on oluline iseseisva õppe laiendamine, kasutades ka digitaalseid võimalusi. Kolmandaks aitame keeleõppijatel avastada kohalikku kultuuriruumi, muuhulgas leida ka sobivaid ja huvipakkuvaid võimalusi keelepraktikaks. Suureks abiks on siin sajad vabatahtlikud, kes on valmis oma vabal ajal keeleõppijaga eesti keeles elust ja olust suhtlema.  

Mida selle eesmärgi saavutamiseks vajab lähiajal teie meeskond? Kogu valdkond?

Kuna huvi eesti keele õppimise vastu on kasvamas kiiremini kui võimalused seda õpetada, ei saa jätta rääkimata arendustest ega vahenditest. Toon välja kaks uuendust, mis suurt lisaraha ei vaja. Esiteks, meie kõik, kes me oskame eesti keelt, võiksime selles kaunis keeles rääkida ka eesti keele õppijatega. Teiseks, kõik erinevate kultuurisündmuste korraldajad võiks enda tegemistesse avatumalt kaasata teistest kultuuridest pärit Eesti elanikke – niiviisi saame Eestis koos elada suuremas üksteisemõistmises.

 

Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht: Keeleõppekohti korraldatakse vastavalt vajadusele.

„Me kaardistame tasuta nõustamise käigus keeleõppehuviliste vajadused ja lähtuvalt saadud tulemustest korraldame ja pakume vajalikke õppevõimalusi (kursused, keeleõpet toetavad tegevused, õppematerjalid). Nõustamisele palume registreeruda e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta telefonil 800 9999. Iseteenindus on kõigile ööpäevaringselt avatud ja just seal teavitame huvilisi ka õppevõimalustest. Selles veebipõhises portaalis saab iseseisvalt avastada enda jaoks erinevaid eesti keele õppe võimalusi, registreerida ja hoida silma peal oma õpingutel.   Selleks, et õppevõimaluste jälgimine oleks võimalikult lihtne, püüame avaldada infot õppevõimaluste kohta ja avada registreerumist ühel ja samal ajal ning ühes ja samas kohas – neljapäeviti kell 14 iseteeninduses (vt link). Samal ajal dubleerime infot veebilehe kalendris (vt link) ja avaldame ülevaateid sotsiaalmeedias (vt Tallinna eesti keele maja konto ja vt Narva eesti keele maja konto Facebookis). Nõustamise ja iseteeninduse abil soovime tagada parema eesti keele õppe kättesaadavust, aga ka lihtsustada keeleõpet ja tõsta selle kvaliteeti. Nende muudatuste tulemusena pakume eesti keele õppijatele võimalusi keelt õppida ja harjutada nende vajadustest ja keeleoskusest lähtuvalt. “

 

Dmitri Moskovtsev

Dmitri Moskovtsev