Uwanma: äge tiktokker, kes levitab positiivsust ja populariseerib eesti keelt

Tiktokker Uwanma Odefa saabus Tallinnasse COVID-19 pandeemia kõrghetkel 2021. aasta septembris. Ta õppis kiiresti, et juhuslike inimeste tervitamine tänaval ei ole eestlaste seas levinud ja et eestlased armastavad suhelda ekraani taga olles.

Kes sa oled ja kuidas sa Eestisse sattusid?

Olen pärit Nigeeriast. Mulle meeldib reisida. Reisin igal aastal, mõnikord isegi kaks korda aastas. Mõnikord sõidan Euroopasse, kui talvel on külm. Nigeeria on minu jaoks liiga kuum. Reisimine on minu arvates parim viis õppida.

Teadsin alati, et ühel hetkel tahan elada ja töötada mõnes teises riigis, eelistatult Euroopas. Siis tuli COVID-19 ja tundus, et maailmalõpp on lähedal. Mõtlesin, et mul on ju selline ilus unistus ja ma ei ole astunud ühtegi sammu selle teostamiseks. Hakkasin siis tegutsema ja tõsiselt otsima riiki, kuhu minna.

Ma ei tahtnud minna riiki, mis oleks liiga kärarikas, ülipopulaarne turistide seas või trügiks liigselt maailmapoliitikasse, ei tahtnud kogu seda draamat. Ma tahtsin minna riiki, millel oleksid minu jaoks tähtsad väärtused. Väikesesse riiki. (Nigeerias elab vähemalt 222 miljonit inimest.) Riiki, kus räägitaks veidi inglise keelt.

Üks mu sõber oli Eestisse kolimas. Mõtlesin, et lahe idee. Kogu see digitaalne värk. Ei ole ka liiga rahvarohke. Ma ei olnud kunagi Eestis käinud, ehkki olin Euroopat külastanud. Ma ei olnud Eestist isegi midagi kuulnud. Olin kuulnud Sloveeniast, Slovakkiast, Horvaatiast ... aga mitte Eestist.

Uurisin natuke selle riigi kohta ja otsustasin, et sinna ma lähen. Nõnda hakkasingi tööd otsima. Samuti tahtsin minna tagasi ülikooli ja astuda magistriõppesse. Tahtsin minna Estonian Business Schooli, kuid see plaan ei õnnestunud. Läksin hoopis Mainori ettevõtluskõrgkooli. Paljud õpetajad seal on oma ala eksperdid. Nad õpetavad praktiliste näidete alusel. Nii ma kandideerisingi, sain pakkumise ja pakkisin asjad kokku. Saabusin Eestisse 2021. aasta septembris.

Miks otsustasid eesti keelt õppida?

Tahtsin õppida eesti keelt, et saaksin kohalike inimestega rääkida ja sõpru leida. Meil olid ülikoolis kohustuslikud eesti keele tunnid. Meil oli kõige lahedam õpetaja, kes oli väga kannatlik. See tegi tunni minu jaoks huvitavaks ja mul tekkis õppimise vastu huvi.

Hakkasin eesti keelt õppima ülikoolis 2022. aastal. Siis ei olnud ma Settle in Estonia keeleprogrammiga veel tuttav.

Tegin TikToki otseülekandeid ja videoid. Avastasin, et eestlased on ekraani taga suheldes sõbralikud. Inimesed hakkasid mind poes ja tänaval tervitama.

Siis said mu A1-taseme tunnid läbi. Üritasin 2023. aasta suvel leida A2-taseme tunde. Hakkasin Settle in Estonia Facebooki lehte jälgima. Ma ei leidnud mulle sobivaid tunde. Minu õppeviisa (DRP) oli aegunud. Hakkasin tööd otsima. Samuti võtsin ühendust Settle in Estonia programmiga ja nad ütlesid, et ma neile A1-taseme keeleõppetõendi saadaksin. Nad ütlesid, et ma ei saa õppida, kui mul õppeviisat ei ole. Seega pidin maksma eratundide eest, mis olid üsna kallid. 2023. aasta novembris leidsin töö. Veebruaris sain vajaliku tõendi ja läksin tagasi Settle in Estonia jutule.

Oleksin eelistanud tunde klassis, kuid nüüd võtan A2-taseme keeletunde internetis. Esimene õpetaja seadis lati väga kõrgele.

Mis sulle Eesti juures meeldib?

Avalikud teenused on väga lihtsasti kättesaadavad ja kiired.

Meil oli ülikoolis õppejõud, kes küsis: „Mida te siin teete? Siin on külm ja pime.“ Vastasin, et jah, kuid elus on ka teisi asju peale ilma. Meiesugused inimesed on nautinud päikesepaistet rohkem kui 30 aastat, iga aasta jaanuarist detsembrini. See muutub igavaks.

Mõnikord on Eestis aga väga vihmane ilm ja päike ei näita end kuude kaupa. Sellisel juhul tuleb kaasa võtta omaenda päikesepaiste või mida iganes, mis sind aitab ja motiveerib!

Mäletan, kuidas õppejõud ütles meile, et eestlased ei suhtle võõrastega. Asi pole isiklik või selles, et me oleme välismaalased. Eestlastele lihtsalt meeldib distantsi hoida ja nad ei soojene suheldes üles enne, kui tunnevad lähedust. Tajun, et see muudab suhtluse autentsemaks, sest kui eestlased peavad sind sõbraks, tähendab see, et oled tõeline sõber.

Kuidas oled Eestis kohanenud? Kas kohalikud on sind hästi vastu võtnud?

Mulle on tehtud mõnikord rassistlikke märkusi Eestis, kuid ma ei lase end sellistest asjadest liigselt mõjutada. Arvan, et esimene ja ainus kord, kui keegi on mind N-sõnaga kutsunud, oli siin ... Appi, ja need olid kõigest lapsed! See tegi mind väga kurvaks, sest nad ei mõistnud oma sõnade mõju või tagajärgi.

TikTokis öeldi mulle, et peaksin 12-aastaste poistega ettevaatlik olema. Kõndisin parajasti ühes kaubanduskeskuses siseparkla poole ja poisid seisid seal üpris vaikselt. Siis läksid nad minust mööda ja üks neist ütles tere, millele järgnes rassistlik solvang. Seda sõna kuuleb muusikas ja televisioonis, inimesed on mind TikTokis nii kutsunud, aga kõik see toimub internetis, nii et see pole oluline. See on teistmoodi, justkui anonüümne. Aga nüüd ütlesid lapsed seda mulle näkku ... Ma pöörasin ümber ja küsisin: „Mida te ütlesite?“. Üks neist ütles: „Mina ei öelnud seda, see oli tema!“ Siis poisid taganesid ja ma ei tundnud end ohustatuna. Need lapsed vajavad kedagi, kes ütleks neile, et nii ei ole ilus.

Igatahes, mõned inimesed ütlevad, et aafriklased tulevad ja võtavad nende töökohad ära. Nad tulevad toetustest elama. See on huvitav, sest ma ei tea ühtegi tumedanahalist inimest, isegi kedagi Indiast või Pakistanist, kes toetustest elaks. Kui olin töötu, ei taotlenud ma toetust. Meid on kasvatatud töötama ja me ei taha kellestki sõltuda. Samuti kardavad paljud välismaalased, et kui nad saavad riigilt toetust, mõjutab see nende võimalust siia elama jääda. See ei pruugi nii olla, kuid see paneb meid uskuma, et kui me hiljem alalist elamisluba taotleme, kontrollitakse toetuste küsimust. Ma arvan, et kui inimene ei ole siin pikka aega elanud, on Eestis üsna raske toetusi saada, sest kui näiteks töötuskindlustushüvitist küsida, peab suutma näidata, et oled vähemalt viimase 12 kuu jooksul kogu aeg töötanud. See ei ole üldse nii, et täna tulen siia ja homme hakkan toetusi saama. Ma arvan, et ka mõned poliitikud kasutavad seda ära odava populaarsuse kogumiseks nende inimeste hulgas, kes ei ole asjaga väga kursis.

Kas sul on soovitusi uutele tulijatele?

Mul on üks eestlasest sõber ja ta ütles, et lapsed on parimad kaaslased uue keele õppimiseks. Sõber soovitas mul tema lastega aega veeta. Lapsed ei räägi inglise keelt ja nii meil olidki mängupäevad nelja- ja kuueaastasega, mis olid väga lõbusad. Mudilased õpetasid mulle eesti keelt. See on väga tark soovitus, sest lapsed ei väljenda end keeruliste sõnade abil. Arvan, et nad räägivad eesti keelt umbes A1-tasemel. Nad on ka väga kannatlikud ja seletavad midagi kakskümmend korda, kui vaja.

Soovitan kõigile välismaalastele, et tulge Eestisse eelarvamusteta. Otsustage, et saate hakkama! Keskenduge positiivsele. Levitage positiivsust.

Uwanma Odefa

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.