Vaid mõned kuud pärast Venemaa täiemahulise vallutussõja algust Ukrainas, saabus Eestisse sõjapõgenikuna Inna, kes täna räägib soravalt eesti keelt ja töötab arstina.
Kuidas jõudsid Eestisse ja miks otsustasid just siia uue kodu rajada?
Olen Ukraina kodanik, ukrainlane. Töötasin arstina 20 aastat Ukrainas. Lõpetasin anestesioloogia praktika Ukrainas 2004. aastal, esimesed 3 aastat töötasin multidistsiplinaarses haiglas anestesioloogi ja intensiivraviarstina ning aastatel 2007-2022 intensiivraviarstina kardioloogiale ja intensiivravile spetsialiseerunud keskuses Kiievi Südameinstituut. Tulin Eestisse aprillis 2022, sõjapõgenikuna. Elan ja töötan praegu Kohtla-Järvel, töötan koos endiste kolleegidega Ukrainast. Tulin siia koos kolmeaastase tütrega ja emaga. Tulime alguses Kohtla-Järvele kolleegidele külla, aga praegu üürime korterit. Eestisse saabudes tulin kohe Kohtla-Järvele. Põhitöökoht on mul Kohtla-Järve haiglas, aga paar kuud tagasi alustasin lisaks tööd ka Tallinnas.
Kohanemine Eestis raske ei olnud, sest siin elavad mu sõbrad. Haiglas töötavad minuga koos mitmed inimesed, kes on samuti teistest riikidest pärit - Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Nad aitavad mind palju. Siin Ida-Virumaal ei ole kahjuks palju võimalusi eestlastega kohtumiseks. Siin elades ei koge ma täiesti eestikeelset maailma.
Kuidas läks sul Eestis kohanemine?
Ma ei saa öelda, et mul sisseelamiseks palju aega läks. Eestis arstina tööle asumiseks pidin läbima praktika ja seejärel tegema eksami. Kokku kestis praktika kuus kuud, sellest neli kuud elasin Tartus ja kaks kuud Rakveres. Nendes linnades sain eestikeelses maailmas elada ja eesti keelt harjutada. Töötan Eestis üldarstina, nagu Eesti meditsiinitudeng, kes on sooritanud ülikooli lõpueksami, aga pole teinud residentuuri. Soovin kindlasti teha ka Eestis anestesioloogia residentuuri läbi.
Esimesena aitas mind Eestis inglise keel, see oli nagu sild. Pärast alustasin juba eesti keeles suhtlemist.
Kuidas eesti keele õppimine läks?
Kui Eestisse saabusin, siis üks sõber ütles, et tead juba kahte sõna – sidrun ja sibul, mis on sarnased ukraina keeles. Alustasin kohe eesti keele õppimist. Proovisin Tallinnasse sõita, et A1-taseme kursusi läbi teha. See oli raske sõitmine. Siis veebi teel tunde veel ei olnud. Õppisin A1-tasemel eesti keele selgeks iseseisvalt Tere raamatute ja programmi Keeleklikk abil ning alustasin kursuseid A2-tasemel. Siis pakuti kursusi juba veebis. Sooritasin eelmisel aastal A2-taseme eksami. Tänaseks olen teinud ka B2-taseme eksami. Kasutan palju Sõnaveebi, see aitab eesti keelt paremini omandada. Olen väga tänulik kõigile oma eesti keele õpetajatele - Inna Nurk, Ene Peterson, Erika Lindsalu.
Kas eesti keel on ukraina keelega võrreldes väga keeruline?
Eesti keel on erinev keelerühm võrreldes ukraina keelega ja kõik sõnad on uued, vähesed sõnad on ukraina keelele sarnased nagu inglise ja vene keeles. Eesti keele ülesehitus on mulle arusaadav. Vene keel on kohati keerulisem kui eesti keel. Saksa keel ka.
Mul ei ole mitte kunagi tekkinud soovi eesti keele õpinguid katki jätta. Mu suur soov oli arstina töötada ja siis on keeleoskus absoluutselt vajalik. See motiveeris mind.
Kas kasutad iga päev eesti keelt?
Ida-Virumaal räägitakse palju vene keelt. Tööprotsess on eestikeelne, suhtlen tütre lasteaias teiste lastevanematega eesti keeles. Tallinnas räägin samuti eesti keelt.
Ida-Virumaal peame otsima, kus eesti keelt rääkida ja kuulda. Minu sõber, kes tuli Ukrainast seitse aastat tagasi, laulab näiteks eesti kooris.
Kas su ema ja tütar on ka eesti keelt õppinud?
Ema õppis ainult A1-tasemel eesti keelt. Mu ema on 73 ja kuigi tal on kõrgem inseneriharidus, siis sunnitud põhjustel ei töötanud ta pikka aega ja hakkas kõike uut kartma. A1-tasemel kursused on Eesti riigis viibimiseks kohustuslikud ja see on suurepärane. Ema õppis veebis Settle in Estonia kohanemisprogrammi erinevas vanuses ja erineva haridustasemega inimeste grupis. Täiesti imeline oli vaadata, kuidas ta usinalt ja entusiastlikult õppis. Õpetaja oli väga heal tasemel - julgustas õpilast pingututama ja rääkima, olen õpetaja Svetlana Sergejevale väga tänulik ema toetamise eest. Ema keeldub praegu edasi õppimast, põhjendades seda sellega, et ta on juba vana. Kuid samas märgib ta, et Eestis elab palju vanemaid inimesi, kes füüsilistest piirangutest hoolimata säilitavad aktiivsuse ja enda eest hoolitsevad. Ma arvan, et see mõjutab ema maailmapilti positiivselt ja soovi ajaga kaasas käia.
Tütar saab harjutada eesti keelt lasteaias, nüüd läheb teise lasteaeda ja seal saab rohkem rääkida. Praegu on tütar juba 5aastane.
Kõige rohkem olen sõpru leidnud töölt, siin ei ole kahjuks palju eestlasi. Mul ei ole eriti sõpru väljaspoolt tööd. Soovin eesti keeles rohkem suhelda. Kuulan raadiot, taskuhäälinguid ja otsin infot eesti keeles. Proovin võtta maksimumi.
Sooviksin leida eestlastest sõpru. Näiteks tütre lasteaias teised lapsevanemad on väga toredad.
Mida soovitaksid teistele sisserändajatele?
Keel ei tule pähe ise. Seda on vaja õppida, on vaja aega ja tööd. Kui soovite õppida, siis ärge kartke, siis samm-sammult see keel tuleb. Kui keeletase on juba B1, siis rohkem naerame kui räägime. Ei saa suhelda, kui keeletase on madal. On vaja proovida ja õppida. Kursused, tele, raadio, inimestega suhtlemine – kõik see on oluline. Kursused on head – organiseeriv, motiveeriv faktor, lisaks õpikud. Ärge kartke!
Mulle meeldib Eestis väga. Siin on väga hea elektrooniline riik, see täiesti töötab. Väga rahulikud inimesed, see meeldib mulle väga. Väga hea asi on, et inimesed kasvatavad mitut last. See on Eestis normaalne, kui peres on kolm või rohkem last. Kõik lapsed on väga rahulikud ja head. Minu laps saab eesti lastega hästi läbi.
Fotodel: kolleegide ja juhendajatega Ida-Viru Keskhaiglas ning armsaima eesti keele õpetaja Erika Lindsaluga Kersti Võlu Keeltekoolist
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: www.settleinestonia.ee. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.
