Konkursi üldeesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele, soodustada eri rahvusest inimeste võrdset kohtlemist ning püsivat naturalisatsiooniprotsessi Eestis.
Konkurss on jagatud kolmeks osaks:
I Kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias (edaspidi osa I)
II Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine (edaspidi osa II)
III Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine (edaspidi osa III)
Konkursi raames toetatakse:
- tele- ja raadiosaateid ning uudisteportaalide tegevusi (osa I);
- tegevusi, millega teavitatakse kodanikuühenduste (sh nende esindusorganisatsioonide) liikmeid ja töötajaid ning ettevõtete juhte võrdse kohtlemise seadusest (osa II);
- tegevusi, millega teavitatakse alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega laste vanemaid kodakondsuse saamise võimalustest (osa III).
Konkursil saavad toetust taotleda Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (täpsemalt vt konkursi juhendist vastava osa punktist Taotleja sobivus).
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
Taotluste esitamise tähtaeg: 31. mai 2010 kell 16.00.
Taotlused tuleb esitada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed, Liimi 1, III korrus, 10621 Tallinn.
Infopäev taotlejatele toimub: 17. mail 2010 kell 14.00–16.00 Tallinnas (MISA, Liimi tn 1 III korrus)
Infopäeva esitluse leiate siit.
Lisainformatsioon:
Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, E-post: kati.tamm (at) meis.ee (Osad I ja II)
Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post: tea.tammistu (at) meis.ee (Osa III).
KONKURSI DOKUMENDID
- Konkursi juhend
- Lisa 1 Abikõlblikkuse reeglid
- Vorm 1 Projektitaotlus
- Vorm 2 Elulookirjeldus
- Vorm 3 Projekti eelarve
- Vorm 4 Sisuaruanne
- Vorm 5 Finantsaruanne
- Aruandluse juhend
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
KÜSIMUS:
Kas konkursi juhendis toodud toetussummad on koos kõikide maksudega?
VASTUS:
Toetussummad on lõplikud. See, kas toetussumma sisaldab käibemaksu või mitte, sõltub sellest, kas taotleja puhul on käibemaks abikõlblik. Kui taotleja puhul on käibemaks abikõlblik (täpsemalt vaadake palun abikõlblikkuse reeglitest), siis võivad eelarves olevad kulud sisaldada käibemaksu. Kui taotleja puhul ei ole käibemaks abikõlblik, siis peavad eelarves olevad summad olema käibemaksuta.
KÜSIMUS:
Kas riigieelarvest sihtotstarbelist eraldist saavad taotlejad (nt Eesti Rahvusringhääling) kaudseteks kuludeks raha ei saa?
VASTUS:
Jah, kui taotleja saab riigieelarvest sihtotstarbelist eraldist, siis ei ole tema puhul kaudsed kulud abikõlblikud.
KÜSIMUS:
Kas alltöövõtu puhul tuleb ka pakkumised võtta?
VASTUS:
Kui alltöövõtu summa ületab 50 000 krooni, siis tuleb kindlasti võtta pakkumised ning valida soodsaim. Soovitav on pakkumised võtta ka väiksemate summade puhul
KÜSIMUS:
Kas ostetavad teenused on alltöövõtt?
VASTUS:
See sõltub teenusest. Kui ostate sisse projekti tegevuse või olulise osa sellest, siis on tegemist alltöövõtuga. Näiteks, kui üks teie projektitegevus on seminari korraldamine ning ostate selle teenusena sisse, siis on tegemist alltöövõtuga. Kui aga tellite reklaami või kuulutuse ilmumise mõnes ajalehes, siis ei ole tegemist alltöövõtuga.
KÜSIMUS:
Kas taotluses peab nimetama alltöövõtjatena konkreetsed firmad?
VASTUS:
Kui konkreetsed alltöövõtjad pole veel teada, siis võite kirjutada üldnimetuse (näiteks tõlkebüroo, reklaamibüroo vms).
KÜSIMUS:
Kas on piiranguid ka selles osas, kelle käest võib osta teenuseid allhanke korras?
VASTUS:
Projekti elluviimisel tuleb maksimaalselt vältida võimalike huvide konfliktide tekkimist, sh projekti töögrupi liikmete osalusega juriidilistelt isikutelt teenuse ostmist (konkursi juhendi punkti 3.2.2 alapunkt 18, punkti 7.2.2 alapunkt 10 ja punkti 11.2.2 alapunkt 7).
KÜSIMUS:
Kas üks partner võib olla ühistaotlejana mitmes taotluses? Partnerina peame silmas siin teist organisatsiooni, kes võtab samuti osa toetuse tegevustest ja on seetõttu ka eelarves.
VASTUS:
Projektil saab olla üks taotleja ja üks toetuse saaja, kellega sõlmime lepingu. Partner võib osaleda projekti elluviimises rahaliselt ehk anda rahalise panuse projektitegevuste elluviimiseks. Kui partner viib ellu osa projektitegevustest ning taotleja tasub partnerile (st partner saab osa projektitoetusest), siis on tegemist alltöövõtuga.
KÜSIMUS:
Kas partneri panus peab alluma abikõlblikkuse reeglitele?
VASTUS:
Jah, kui tegemist on rahalise panusega, siis peab see alluma abikõlblikkuse reeglitele.
KÜSIMUS:
Kas partneriga peab sõlmima mingi lepingu?
VASTUS:
Kui tegemist on partneriga, kes osaleb projektis rahaliselt või saab osa projektitoetusest, siis tuleb kindlasti sõlmida leping. Kui tegemist on koostööpartnerlusega ning üksteisele raha ei maksta, siis võib sõlmida lepingu.
KÜSIMUS:
Kas lõppmakse antakse pärast tegevuste lõppemist ehk kas viimased tegevuskulud peab esialgu ise maksma?
VASTUS:
Jah. Reeglina on projekti lõppmakse 20% toetuse summast ning tasume selle siis, kui lõpparuanne on kinnitatud. Aruannetes saame aktsepteerida ainult neid kulusid, mis on tasutud. Seega tuleb toetuse saajal teha viimase 20% ulatuses maksed esmalt oma vahenditest.
KÜSIMUS:
Millal on vahearuande tähtaeg?
VASTUS:
Selle tähtaja lepime iga toetuse saajaga eraldi kokku. Vaatame selleks projekti kestust, projekti etappe, jälgime puhkuste perioodi ning leiame ühiselt sobiva ja mõistliku aja. Reeglina proovime tähtaja panna projekti keskpaika.
KÜSIMUS:
Kas projektijuhile ja raamatupidajale võib töötasu maksta ka näiteks korra kvartalis?
VASTUS:
Jah, kui projektijuhi või raamatupidajaga sõlmitud lepingus on nii kirjas, siis võib maksta ka korra kvartalis.
KÜSIMUS:
Mida tähendab, et KRKsid tuleb kaasata tegevuse planeerimisse ja läbiviimisesse?
VASTUS:
Kaasamine ei tähenda seda, et projekti võivad ellu viia üksnes KRKd või näiteks telesaadetes tohiksid ekraanil olla üksnes KRKd. See, kuidas kaasata, sõltub projektist. Võib-olla kaasate KRKd oma projekti sisu arutamisse, et teada saada, millised teemad sihtrühma kõige rohkem huvitavad. Kui teil on näiteks telesaade stuudiopublikuga, siis peaksite sinna kutsuma ka KRKsid. Kui korraldate seminari, siis peaksid sellel osalema ka KRKd jne.
KÜSIMUS:
Kas füüsilisest isikust ettevõtja võib taotluse esitada?
VASTUS:
Ei.
KÜSIMUS:
Kas raamatupidaja töötasu võb olla otsene kulu?
VASTUS:
Ei, raamatupidaja töötasu on kaudne kulu.
KÜSIMUS:
Kas projektimeeskonna liikmete CVd tuleb esitada etteantud vormil?
Kas projektimeeskonna liikmete CVd tuleb esitada etteantud vormil?
VASTUS:
Jah.
KÜSIMUS:
Kas tegevuste ajakava peab kindlasti täitma kuu kaupa? Meil on sama tegevus mitu kuud järjest. Kas sellisel juhul võime ajakavasse panna kirja perioodi?
VASTUS:
Kui teil on mitu kuud järjest sama projektitegevus, siis võite ajakavasse märkida perioodi, mil seda tegevust ellu viite.
KÜSIMUS:
Taotluse esitamisel tuleb ümbrikule kirjutada osa number. Mis on osa number?
VASTUS:
See on konkursi osa number. Taotluse pakendile tuleb kirjutada selle konkursi osa number, millele taotluse esitate.
KÜSIMUS:
Kas ainult projektijuht ei tohi olla FIE? Kui mõni teine meeskonnaliige on FIE, kas võime temalt saada töö eest arve või peame ta töölepinguga tööle võtma?
VASTUS:
VASTUS:
Projektijuht ei tohi olla FIE, teised töötajad võivad olla FIEd. FIE-lt teenuse ostmine on alltöövõtt. Seega, kui tasute töötajale arve alusel, peate märkima selle kulu alltöövõtuks. Kui võtate töötaja tööle töö- või töövõtulepinguga, siis on tema töötasu tööjõukulu.
OSA I
KÜSIMUS:
Kas juhendis olev telesaate eetriaeg ning saadete arv on kohustuslikud?
VASTUS:
Ei ole. Tegemist on soovitustega. Kui teie projektis on vähem või rohkem saateid või näitate neid soovitatust teisel ajal, siis ei tähenda see seda, et oleksite nõuetega vastuolus. Kindlasti peaksite nii saadete eetriaega kui arvu taotluses põhjendama (taotluse osa B punktis 1.10). Seda, kas eetriaeg on sihtrühmale sobiv ning saadete arv põhjendatud, otsustavad hindajad.
KÜSIMUS:
Kui telesaate tootja on väikefirma, kas ka nemad peavad raamatupidamisprogrammi kasutama või võib seda teha ka arveldusarve baasil?
VASTUS:
Kõik projekti kulud ja tulud peavad olema kantud taotleja raamatupidamisprogrammi, need peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad. Projekti võidakse kontrollima tulla 7 aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist. Kontrollidele tuleb ette näidata kõik projektiga seotud dokumendid. Kõik kulud peavad olema kantud ka taotleja pearaamatusse, mille väljavõte tuleb esitada koos aruandega.
KÜSIMUS:
Kas projekti partnerilt võib teenust osta? Näiteks väikefirmast taotleja ostab teenust suuremalt (nt ERR-ilt)? Või siis ERR annab osa teenust omaltpoolt tasuta ja mingi osa müüb väikefirmale.
VASTUS:
Jah, see on lubatud, kui tegemist on koostööpartneriga. Kui aga partner osaleb projektis rahaliselt, siis ei tohi partnerilt teenust osta.
KÜSIMUS:
Kui saate tootja on väikefirma ja sisseostetav eetriaja maksumus moodustab väga suure osa kuludest, kas see on siis põhjendatav?
VASTUS:
Jah, kui tõesti ei ole teisiti võimalik, siis peate seda põhjendama taotluses. Selleks on taotlusvormis punkt 1.12.
KÜSIMUS:
Kas eelnev meediaprojekti kogemus peab olema juriidilisel isikul või projektijuhil?
VASTUS:
Taotlejal (juriidilisel isikul) peab olema vähemalt ühe meediavaldkonna projekti läbiviimise kogemus. Nõuded projektijuhile on osa I puhul kirjas juhendi punktis 3.4.2.
Taotlejal (juriidilisel isikul) peab olema vähemalt ühe meediavaldkonna projekti läbiviimise kogemus. Nõuded projektijuhile on osa I puhul kirjas juhendi punktis 3.4.2.
OSA III
KÜSIMUS:
Kui palju on alla 15-aastaseid määratlemata kodakondsusega lapsi?
VASTUS:
31.03.2010 seisuga on neid 2065.
KÜSIMUS:
Kas on võimalik teha konkursi osa III sihtgruppidele otsepostitust läbi MISA, st info oleks kokku pandud konkursi taotleja poolt, mis oleks kooskõlastatud konkursi pakkujaga (MISA-ga) ning saadetakse läbi MISA konkursi osa III sihtgruppidele?
VASTUS:
Kahjuks ei ole MISA-l sihtgrupi kontaktandmeid ning seetõttu ei ole meil võimalik teha neile otsepostitust.
Projektikonkursi KH10KLT001 „Ühine meediaväli“ hindamiskomisjonide liikmed
Osa I „Kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias“
Esimees:
Rain Sannik, kodanikuhariduse ja rände üksuse juht
Sekretär:
Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Hindajad:
Hille Hinsberg, valitsuse infonõunik
Ksenia Repson, AS Postimees reporter
Ragne Kõuts-Klemm, Tartu Ülikooli meediauuringute lektor
Finantsspetsialist Iris Järv (osales vormilisel hindamisel)
Osa II „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine“
Esimees:
Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Sekretär:
Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Hindajad: Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Marianne Meiorg, Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liige
Sergei Ivanov, Tallinna Ülikooli projektijuht
Finantsspetsialist Iris Järv (osales vormilisel hindamisel)
Osa III „Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine“
Esimees:
Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Sekretär:
Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Hindajad:
Ene Vahtre, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsuse osakonna juhtivspetsialist
Aleksander Ljudvig, Narva abilinnapea
Eva-Maria Asari, Eesti Koostöö Kogu rahvastiku ja rahvussuhete programmijuht
Finantsspetsialist Iris Järv (osales vormilisel hindamisel)
| Organisatsioon/nimi | Toetatud ettevõtmine | Summa |
|---|---|---|
| MTÜ Filmiklubi MP DOC | I osa “Köök – rahvaste paabel” (telesari) | 921 435.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling ETV 2 | I osa „Kolmnurk” (telesari) | 1 270 000.00 EEK |
| Osakond OÜ | I osa “Tralli-Valli” (telesari) | 1 249 020.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling Raadio 4 | I osa „Ühiskondlik leping (Общественный договор)“ (raadiosari) | 144 346.00 EEK |
| MTÜ PX Band | I osa „PLUG in KesKus“ (uudisteportaal) | 105 432.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling | I osa „Portaali kodanik.err.ee käivitamine“ (uudisteportaal) | 105 000.00 EEK |
| OÜ Alfa-Omega Communications | II osa “Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine” | 399 580.00 EEK |
| OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus | III osa “Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine” | 243 840.00 EEK |
| BDA Consulting OÜ | III osa “Meie kodu – Eesti” | 249 568.00 EEK |
| MTÜ Filmiklubi MP DOC | I osa “Köök – rahvaste paabel” (telesari) | 921 435.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling ETV 2 | I osa „Kolmnurk” (telesari) | 1 270 000.00 EEK |
| Osakond OÜ | I osa “Tralli-Valli” (telesari) | 1 249 020.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling Raadio 4 | I osa „Ühiskondlik leping (Общественный договор)“ (raadiosari) | 144 346.00 EEK |
| MTÜ PX Band | I osa „PLUG in KesKus“ (uudisteportaal) | 105 432.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling | I osa „Portaali kodanik.err.ee käivitamine“ (uudisteportaal) | 105 000.00 EEK |
| OÜ Alfa-Omega Communications | II osa “Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine” | 399 580.00 EEK |
| OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus | III osa “Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine” | 243 840.00 EEK |
| BDA Consulting OÜ | III osa “Meie kodu – Eesti” | 249 568.00 EEK |
| MTÜ Filmiklubi MP DOC | I osa “Köök – rahvaste paabel” (telesari) | 921 435.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling ETV 2 | I osa „Kolmnurk” (telesari) | 1 270 000.00 EEK |
| Osakond OÜ | I osa “Tralli-Valli” (telesari) | 1 249 020.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling Raadio 4 | I osa „Ühiskondlik leping (Общественный договор)“ (raadiosari) | 144 346.00 EEK |
| MTÜ PX Band | I osa „PLUG in KesKus“ (uudisteportaal) | 105 432.00 EEK |
| Eesti Rahvusringhääling | I osa „Portaali kodanik.err.ee käivitamine“ (uudisteportaal) | 105 000.00 EEK |
| OÜ Alfa-Omega Communications | II osa “Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine” | 399 580.00 EEK |
| OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus | III osa “Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine” | 243 840.00 EEK |
| BDA Consulting OÜ | III osa “Meie kodu – Eesti” | 249 568.00 EEK |