Kujutlege stseeni: rong logiseb läbi Põhja-Itaalia päikesest kullatud künkapealsete. Viis minutit pärast maha istumist olete võõrale rääkinud ära oma eluloo, vaielnud kirglikult selle üle, kuidas valmistada parimat pastat, ja saanud kolmelt võõralt telefoninumbri. Samal ajal Tallinnas keset halli novembrit: bussis valitseb vaikus. Iga reisija istub üksi, naabertoolil kott, mis hoiab kaitsekilbina eemal igaühe, kes tahaks end sinna toetada.
Paljude jaoks mõjuks selline elumuutus külma dušina. Mattia Dossetto – Itaaliast pärit endise koka ja sotsiaaltöötaja – jaoks olid need kultuurilised kontrastid aga väärtuslik osa mõttemaailma muutusest, mida ta Eestisse elama asudes otsima tuli. Nüüd, pärast peaaegu kolme aastat Tallinnas, on Mattia liikunud profiköögist edasi, tegeledes sotsiaalprojektidega, mis aitavad teistel uussisserändajatel kohaneda ning leida üles oma juured ja tiivad.
Armastus, mis viis hüppeni tundmatusse
Mattia teekond Eestisse sai alguse hoopis Tšehhist, kui ta töötas Erasmus+ programmis. Just seal kohtas ta eestlannat. „Nagu paljude teiste itaallaste puhul, keda olen kohanud, oli ka minu Eestisse kolimise põhjus see, et armusin eesti naisesse,“ muigab ta.
Koos kaaluti erinevaid elukohavalikuid, kuid peale jäi Eesti. „Peamine põhjus siia tulekuks oli loomulikult armastus, kuid teiseks argumendiks olid karjäärivõimalused. Itaalias on lihtsam asjadega alustada, kuid keeruline saavutada stabiilsust. Otsisin teistsugust mõttelaadi ja mulle väga meeldis see, mida Eestit esimest korda külastades nägin.“
E-Eesti: 15 minutit uue elu alustamiseks
Mattia kolis Tallinnasse pimedas ja hallis novembris. Halvale suusailmale pakkus aga vastukaalu Eesti digitaalne efektiivsus, mis teda koheselt võlus. „Olin kuulnud Eestist kui IT-riigist ja sellest, et Tallinn on väga digitaalne, aga mul ei olnud õrna aimugi, mida see tegelikult tähendab,“ tunnistab ta. Peagi koges ta omal nahal teravat kontrasti oma bürokraatliku kodumaaga: „Avasin siin oma ettevõtte umbes 15 minutiga.“
Eestisse kolimine tähendas Mattia jaoks alustamist nullist. Ta töötas esialgu restoranis kokana, enne kui tüüris tagasi sotsiaaltöö valdkonda. Juba oma teisel aastal alustas ta koostööd Tallinna linna erinevate ametitega, sealhulgas tervishoiu-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas. Täna on ta täiskohaga projektijuht “Vaimse tervise sarjas”, keskendudes kahele teemale, mille vastu tunneb ta suurimat kirge: vaimne tervis ja integratsioon.
Luues inimestevahelisi sidemeid
Nüüd kasutab Mattia omaenda kogemust, et toetada saatusekaaslasi lõimumise väljakutsetega. Tema algatatud projekt “Roots and Wings” (“Juured ja tiivad”) julgustab Eestis elavaid välismaalasi väärtustama oma päritolu, samal ajal kohanedes eluga uuel kodumaal. „On lihtne kõige üle viriseda. Palju raskem, kuid kasulikum on endalt küsida: „Mida ma ise saaksin paremini teha? Milliseid samme peaksin astuma, et luua võimalus kasvamiseks?“ selgitab ta.
Teine lõimumisega seotud projekt, mida ta juhib, on üritustesari “Intercultural Dinners” (“Kultuuridevahelised õhtusöögid”), mis toob kokku eestlased ja uussisserändajad läbi toidu universaalse keele. Mattia usub, et tõeline integratsioon toimubki just „läbi ühise tegutsemise ja koostöö, mitte ainult rääkides“.
Kuid tema tegevus ulatub ka väljapoole väliskogukonda. Koos oma eestlasest kaaslasega külastab Mattia koole ja noortekeskusi, et toetada noorema põlvkonna vaimset tervist. „Meie eesmärk on luua koht, kus on turvaline ja kus inimesi julgustatakse oma emotsioonidest rääkima,“ ütleb ta. Nõustamise asemel keskenduvad nad ennetustööle, kasutades loovaid meetodeid nagu luule ja maalimine, et aidata noortel jagada oma unistusi ja tulevikuplaane. „Püüame tekitada inimlikku kontakti ja võidelda eraldatusega, mis tekib eriti noortel, kes kasvavad üles väga digitaalses maailmas.“
Keeleoskus kui võti
Mattia usub, et keel on võtmetegur lõimumiseks, isegi kui plaan Eestisse pikemaks jääda ei ole kindel. „Olen kuulnud paljusid välismaalasi ütlevat: „Ma ei tea, kui kauaks siia jään, seega ei hakka ma keelt õppima.“ Selline suhtumine ei vii kuhugi. See on nagu sõita autoga, millel on käsipidur peal.“
Ta meenutab murrangulist hetke Prisma kaupluse kassas, kui ta kogus julgust, et kasutada oma vähest eesti keele oskust. „Teenindajaks olnud vanem proua naeratas ja vastas mulle eesti keeles – ta oli nii õnnelik! Ma ei rääkinud täiuslikult, aga see kogemus julgustas mind eesti keelt rohkem kasutama.“
Sooritanud hiljuti edukalt eesti keele A2-taseme eksami, rõhutab Mattia, et keeleõpe on suur lugupidamisavaldus kohalike vastu. „Olen märganud, et eestlased avanevad palju rohkem, kui sa nende keeles räägid. Kui sa seda ei tee, siis pole see suhtlus kunagi päris sama. Tallinnas on küll võimalik ainult inglise keelega hakkama saada, aga sellisel juhul elad sa justkui mulli sees. Mina tahtsin seda vältida.“
Settle in Estonia: infost tunnetuseni
Oluline nurgakivi Mattia sisseelamisel oli kohanemisprogramm “Settle in Estonia”, millest ta võttis kõik, mis võtta andis. Ta läbis kõik pakutavad koolitusmoodulid – ettevõtlusest igapäevaeluni. „Lisaks sellele, et saad sealt kasulikku infot, toetab su kohanemist ka mõttelaad, et panustad aega teema kohta õppimiseks. See kõik mõjutab seda, kuidas Eestit ja siinset ühiskonda tajud,” märgib ta.
Ka programmi raames pakutavad tegevused väljaspool klassiruumi, näiteks kultuuriekskursioonid, andsid kohanemisse suure panuse. „See oli super – õppida ajalugu ja kultuurilisi sümboleid… See oli hetk, mil tundsin „eestlaseks olemise tunnet“, mis on hoopis midagi muud kui lihtsalt info ammutamine.“
Eesti sügavam hingus
Lisaks digitaalsetele võimalustele on Mattia armunud ka Eesti „hinge“. Maapiirkonnas asuvas suvemajas veedetud aeg – ilma elektrita ja allikast vett tuues – aitas tal mõista kohalike lähedast sidet loodusega. „Alguses, kui inimesed metsast rääkisid, ei saanud ma sellest aru. Aga nüüd, mil olen ise siinse looduse keskel viibinud, mõistan seda hästi. See looduse ja inimese vaheline kontakt on siin nii vahetu. Eestlased elavad loodusega tõelises kooskõlas.“
Kõige sügavama emotsionaalse sideme Eestiga sai ta aga laulupeol. „Olin kuulnud lugusid laulvast revolutsioonist, sest mu kaaslase pere oli iseseisvumise sündmustega seotud. Kuid olin üllatunud, kui tugevalt see mind puudutas, kui ma ise laulupeol viibisin. Nägin üht vanaisa, kellel istus väike poiss õlgadel. Nad mõlemad laulsid ja vanaisal olid pisarad silmis. Seda oli väga liigutav vaadata.“
Olenemata sellest, kas ta uisutab Haapsalu merejääl või veab sotsiaalprojekte Tallinnas, on Mattia Dossetto leidnud endale sobiva rütmi. Ta tunnistab, et siinseid veidrusi ei pruugi alati olla lihtne mõista, kuid Mattia jaoks on just need muutnud siinse kogemuse väärtuslikuks. „Eesti ei ole üldse normaalne!“ lõpetab ta naerdes. „See on väga spetsiifiline ja omamoodi koht – ning see just ongi selle juures ilus.“
Mattia soovitused sujuvaks kohanemiseks Eestis
- Vabasta käsipidur. Ära oota keeleõppega seni, kuni oled kindel, kui kauaks Eestisse jääd. Eesti keele õppimine on märk austusest ja kohalikud avavad end sulle palju rohkem, kui näevad, et püüad.
- Liigu info hankimisest tunnetuse saamiseni. Kasuta Eesti tundmaõppimiseks erinevaid võimalusi, näiteks programme nagu “Settle in Estonia”. Ära piirdu üksnes internetist lugemisega, vaid käi kultuuriekskursioonidel ja muuseumides. Ajalooline kontekst aitab sul mõista siinse elu tagamaid.
- Ära piirdu Tallinnaga. Tõelise Eesti kogemiseks pead pealinnast välja minema. Matka metsades ja avasta väikeseid külakesi maapiirkonnas.
- Leia oma kogukond läbi tegutsemise. Lõimumine toimub kõige edukamalt siis, kui inimesed teevad asju koos. Liitu Facebookis välismaalaste gruppidega, osale tasuta keeleklubides või lauamänguõhtutel.
- Külasta rahvuslikke sündmusi. Eesti hinge mõistmiseks pead kogema laulupidu või tähistama jaanipäeva. Need on hetked, mil eestlaste ajalugu ja vastupanuvõime muutuvad silmaga nähtavaks.