Suurt osa avalikest teenustest osutab kohalik omavalitsus ning teenuste osutamise aluseks on isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel. Seepärast on oluline, kas rahvastikuregistri andmetel elab inimene Eestis ja selles kohalikus omavalitsuses, kus ta teenuseid soovib tarbida. Rahvastikuregistris Eesti.ee kaudu saab igaüks oma andmeid täpsustada ning vajadusel hõlpsasti uuendada. Veendu, et sinu elukoht asub selles piirkonnas, kus sa soovid tarbida näiteks perearsti teenuseid, mis on piirkonna põhine teenus.
Meelepärasema elukoha leidmise kohta loe teavet alalehelt „Ei ela Eestis“.
Ravikindlustus ja perearstiteenused
Igal Eesti elanikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab Eestis sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. Juhul, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu mitmes riigis, siis kehtib ravikindlustus selles riigi, kus on tema alaline elukoht. Ravikindlustuse olemasolu saate kontrollida riigiportaali eesti.ee teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info“, saates digiallkirjastatud päringu e-posti aadressil [email protected] või helistades haigekassa klienditelefonile 669 6630. Alla 19-aastased alalised Eesti elanikud on ravikindlustatud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte.
Igal ravikindlustatud Eesti elanikul on õigus valida endale perearst. Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde. Perearstiteenuse osas on oluline meeles pidada, et perearsti nimistusse kandmine võtab aega. Sestap tuleb sellega tegeleda kohe, mitte siis, kui tervisega hädad käes. Perearsti valimise ja perearsti juurde registreerumise kohta leiab teavet siit.
Lisaks saate kergemate probleemide korral ööpäev läbi küsida perearsti nõuandeliinilt numbritel 1220 või (+372) 634 6630 nii eesti kui ka vene keeles professionaalset meditsiinilist nõu. Täpsemat teavet arstiabi võimaluste kohta loe siit.
Haigekassa maksab kindlustatud inimestele mitmeid rahalisi hüvitisi nagu töövõimetushüvitised, täiendav ravimihüvitis ning hambaraviteenuste.
Abielu ja pere
Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Abielluda ei saa inimesed, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed.
Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abiellumiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid avalduse. Mõjuval põhjusel võidakse tähtaega lühendada. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abielu ja teiste pere teemaliste valdkondade kohta leiab rohkem infot siit.
Rahvastikutoimingud (nt sünni ja surma registreerimine; abielu sõlmimine ja lahutamine jt) teostavad maakonnakeskuse omavalitsused: Tallinna Perekonnaseisuamet, Hiiumaa Vallavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus, Narva Linnavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Valga Vallavalitsus, Viljandi Linnavalitsus, Võru Linnavalitsus. Rahvastikutoimingute ülesanded ülejäänud kohalikes omavalitsustes ei muutu, nad registreerivad endiselt surmi, sünde, elukohti ning väljastavad rahvastikuregistri väljavõtteid.
Isiku nime muutmist saab teostada vaid neljas asukohas : Tartu Linnavalitsuses, Tallinna Perekonnaseisuametis, Pärnu Linnavalitsuses ja Jõhvi Vallavalitsuses.
Eestimaa rikkuseks on lapsed. Iga laps on kingitus Eestile. Laste ja perede toetuseks maksab Eesti riik mitmeid hüvitisi.
Samuti toetab Eesti riik puudega ja töövõimetusega isikuid, mille kohta saab täpsemalt lugeda.
Juhiluba ja auto registreerimine
Juhul, kui Eestisse saabudes võetakse kaasa oma isiklik sõiduvahend, millel on teise riigi registritunnused, tuleb pöörduda Maanteeametisse sõiduvahendi Eestisse ringi registreerimiseks. Sõiduki tuleb ümber registreerida hiljemalt 12 kuu jooksul eeldusel, et sõidukil on kehtiv ülevaatus ja liikluskindlsutus. Täpsemat teavet nii nõuete kui kontaktide kohta leiab Maanteeameti kodulehelt.
Isikud, kelle juhiluba on väljastatud välisriigis, peaksid samuti tutvuma nõuetega Maanteeameti kodulehel, et säilitada juhtimisõigus ning vajadusel õigeaegselt juhiluba uuendada.
Liiklusõnnetuste korral käitumise kohta leiab teavet.
Eestis on näiteks Tallinna ja Tartu elanikele on kohalik ühistransport tasuta. Uuri kas ka sinu kodukohas!
Ostud ja teenused
Tarbija õiguste ja kaitse eest vastutab Tarbijakaitseamet. Ameti põhiülesanne on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi ja esindada nende huve. Nõuandetelefon 620 1707 on kõige kiirem ja lihtsam viis oma küsimustele vastuseid saada. Helistada saab tööpäeviti kella 10.00–15.00. Elektrooniliselt saab oma küsimuse või vihje esitada ka ameti teeninduskeskkonna kaudu.
Olenemata sellest kui hoolikalt ja korrektselt me oma asju ajame, võib meist igal ühel elus tekkida olukordi, kus vajame juristide abi. Elanike toetamiseks juriidilistes küsimustes on loodud veebileht „Jurist aitab“, kus on kajastatud enamlevinud olukorrad ja juhised nende lahendamisteks. Lisaks on kõigil Eesti elanikel võimalik pöörduda tasuta õigusnõustamisele, mille kohta leiab infot siit.
Juriidiline abi on erapooletu ning abiks ka siis, kui mõlemad osapooled pole korrektselt käitunud. Et olukord veelgi hullemaks ei kujuneks, tasub alati olla ise aktiivne ning lahendusi otsida kasutades juristide abi.
Selleks, et aidata Eestisse saabuvatel välismaalastel võimalikult kiirelt ning mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud esmased teadmised ja oskused pakub Eesti riik võimalust osaleda kohanemisprogrammis. Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda kõikidel Eestis vähem kui viis aastat elanud:
1) välismaalastel, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
2) Euroopa Liidu kodanikel, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
3) Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmetel, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
Kohanemisprogrammi materjalid ja Eestis kohanemise juhised on kättesaadavad kõigile. Tutvu kohanemisprogrammi võimalustega.
