Kell on kolm öösel. Ateenas ei ole veel lõppenud uusaasta pidustused, kui Türgis sündinud Umut Can Ağar jõuab pärast sõpradega veedetud aastavahetust 2020. aasta esimestel tundidel koju. Ta avab ukse, haarab kohvri ja suundub lennujaama. Tema ees on täiesti tühi lehekülg uuest, veel kirjutamata peatükist: kolimine Eestisse. Umut teab vaid seda, kus ta Tallinnas paari päeva pärast tööle asub. Kõik muu ootab veel avastamist.
Nüüdseks on uue lehekülje pööramisest möödunud kuus aastat. Enne Tallinnasse kolimist elas ja töötas Umut Kreekas. „Töö ja tegemised muutusid üksluiseks,“ meenutab ta kolimisotsuse tagamaid. „Tundsin, et tahaksin end proovile panna, kasvada. Otsisin uusi väljakutseid mõnes arenevas, kiire elutempoga riigis.“
Esialgu oli tema pilk suunatud Skandinaavia poole. “Ausalt öeldes uurisin ainult Põhjamaid. Rootsi, Soome… ja siis märkasin Eestit. “Eesti – mis koht see veel on?” tabas mind mõte.”
Vastus köitis teda rohkem, kui oskas oodata. Eesti kohta rohkem uurides sai Umut teada väikesest Balti riigist, mis on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu start-up-maailmas. Wise’i, Bolti ja teiste kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete edulood viitasid sellele, et Eesti – hoolimata oma väiksusest – pakub ruumi kasvuks nii professionaalses kui isiklikus plaanis.
Tagantjärele naerab Umut, et Eestisse kolides tegi ta justkui teadliku eksperimendi kontrastidega. „Kreekas oli mul väga sotsiaalne elu. Ilm oli suurepärane. Toit maitses imeliselt. Ja järgmise sihtkoha valisin selle järgi, kus kõike seda ei ole.“
Hüpe tundmatusse
Umut on magistrikraadiga keemiainsener, kuid olles loomult rändur ja avastaja, on tal suur kogemus vabatahtlikus töös. Ta on olnud seotud Erasmus+ projektidega ning panustanud erinevatesse vabaühendustesse nii Türgis kui Kreekas. Uued keskkonnad ja kultuurid ei tekita temas hirmu, vaid elevust.
Ateenas elades kandideeris ta Eestisse tööle ja sai ka pakkumise, mis teda kõnetas. „Minu esimene töökoht siin oli klienditoe spetsialistina,“ räägib ta. Sealt algas aga kiire tõus karjääriredelil: tiimijuht, protsesside juht, osakonna juht.
Lärmakast lõunast vaiksesse põhja
Umuti esimesed muljed Eestist ei olnud aga sugugi muinasjutulised. Oli jaanuar ja ilm oli kõike muud kui külalislahke. „Mulle ei meeldi selline külm, mis pole päris külm, vaid lörtsine ja märg,” märgib ta. “Kord sajab lund, siis sulatab. Maandusin täpselt selliste tingimuste keskele.”
Kuid selle asemel, et koju varjuda ja endasse tõmbuda, tegi ta hoopis vastupidist – otsis aktiivselt võimalusi, milles kaasa lüüa ja kus inimestega kohtuda. “Osalesin kõigil üritustel, mida vähegi leidsin: pubituurid, tasuta linnaekskursioonid, ükskõik mis parajasti ette juhtus.”
Kõige rohkem üllatas teda Eestis kohatud vaikus. Türgi ja Kreekaga võrreldes tundus Tallinn lausa ebareaalne. „Mõnikord olid tänavad täiesti tühjad. Ma ei olnud sellist asja oma elus enne näinud.“
Talle meenub üks õhtu oma esimesest Eestis veedetud aastast: tasuta sissepääsuga kontsert Tallinna vanalinna hubases kohvikus, kus kohalik bänd esitles oma uut albumit. Kreekas oleks tasuta muusikaüritus tähendanud rahvamasse. „Aga kohal oli vaid kolm laudkonda, kusjuures ühes neist mina. Teises oli kolm inimest ning kolmandas lauas oli seltskond, kes silmnähtavalt tundis bändiliikmeid isiklikult. Olin jahmunud. Tasuta kontsert ja rahvast polegi? See ei olnud loogiline.“
Tagasi vaadates paneb Umutit muigama, kuidas Eesti on teda aastatega muutnud. „Nüüd olen ise nagu tüüpiline eestlane,” naerab ta. “Näen kontserti ja mõtlen: üritus algab kell üheksa õhtul, asukoht on vanalinnas, väljas on kuus kraadi külma, homme on tööpäev… Otsin justkui vabandusi, miks mitte minna.“
Võtmeoskus: tea, kust ja kuidas abi küsida
Eesti eluga kohanemise juures oli Umuti jaoks üks suurimaid pöördepunkte Settle in Estonia kohanemisprogramm. Ta lõpetas sealse eesti keele kursuse tasemel A1 ja oli lähedal ka A2-taseme keelekursuse lõpetamisele. Kuid programmis osalemise väärtus peitus hoopis milleski enamas.
„Ühel üritusel kohtusin Settle in Estonia tiimi esindajaga,“ räägib ta. “Ta juhatas mind veebileheni, kust saaksin leida endale huvipakkuvate teemade kohta rohkem infot. Sellelt veebilehelt leidsin juba järgmised lingid, kust omakorda jõudsin erinevate võimalusteni ning infoni konsultatsioonide ja muude teenuste kohta. See avas mu silmad.”
Umut tunnistab, et tema eesti keele oskus pole veel sealmaal, kus ta sooviks: kohvi saab ta edukalt tellitud, kuid sügavamate vestluste jaoks jääb keeleoskusest vajaka. Aga kokkupuude ametlike süsteemidega aitas tal leida professionaalseid kontakte ja jõuda oluliste teenusteni. Näiteks toob ta välja, et tal on olnud väga positiivne kogemus suhtluses Politsei- ja Piirivalveametiga elamisloaga seotud küsimustes ning Töötukassaga karjäärinõustamise teemadel. Ta on saanud igakülgset abi ja kasulikke juhiseid ka siis, kui otsis võimalusi asutada MTÜ.
„Kõik nad olid väga abivalmid: selgitasid, vastasid mu küsimustele ja e-kirjadele. Kui jõuad õigete inimesteni, saad täpselt seda abi, mida vajad.”
Võtmeoskus on aga teada, kuidas endale vajalikku infot küsida. „Eestis on inimesed küll abivalmid, kuid pead olema oma küsimustega konkreetne,” õpetab ta omast kogemusest. “Kui tead, mida või kellelt küsida, saad suurepärast tuge. Kui aga ütled lihtsalt, et tahaksid ühest või teisest teemast rohkem teada, antakse sulle vastuseks vaid Google’i link.“
Elu nagu tõelisel eestlasel
Mõnda aega sai Umut oma igapäevaelus kenasti hakkama vaid inglise keelega – nii nagu paljud teisedki uued eestimaalased. Eriti nooremal põlvkonnal on inglise keel hästi suus ja keelebarjäär probleemiks ei ole. Ent ühel hetkel mõistis mees, et inglise keelega saab asjad küll aetud, kuid ei teki kuuluvustunnet.
„Kui soovid uuest kodumaast tõeliselt maksimumi võtta, pead keele selgeks õppima,“ ütleb ta. „Mitte selle jaoks, et osata täita maksudeklaratsiooni – kõik see on muudetud lihtsaks ja digitaalseks –, vaid selleks, et päriselt mõista kohalikku kultuuri ja igapäevaelu. Vastasel juhul jääd pendeldama üksnes kodu ja töö vahet – saad küll hakkama, aga jääd paljust ilma.”
Mõnest asjast, mis algul tundusid võõrad ja kummalisedki, on nüüd saanud tema lemmikosa Eestis elamisest. Näiteks on seenelkäik muutunud peaaegu rituaaliks. “Armastan loodust ja metsa. Looduses viibimine on kui teraapia: unustad vaadata telefoni, unustad mured ja kõik muu. Eriti septembris ja oktoobris pärast vihma on metsas justkui oma kliima. See vaikus seal on uskumatu. Kõnnid mööda metsarada ja kuuled ainult oma sammude krudinat. See on nii ilus.”
Ja siis on veel saun.
Umuti esimene saunakogemus oli ühe jahimehe metsamajakeses, kuhu ta sattus, kui läks kaasa dokumentaalfilmi tegeva sõbraga. “Keset eimiskit oli puumaja, kus saime proovida hirve- ja metssea liha. Ja siis tegi jahimees sauna,” meenutab ta kogemust.
“Istud kümmekond minutit 80–90-kraadises saunas, siis astud välja otse lumme ja hüppad jääauku. Pea kohal on täiesti selge ja tähti täis taevas. See kogemus oli nagu stseen filmist. Täiesti eufooriline.“
Pilguga tulevikku
Täna näeb Umut oma tulevikku Eestis – vähemalt lähiaastateks. „Tööalaselt olen saanud siin väga hea kogemuse. Kui oled uudishimulik ja algatusvõimeline, avaneb siin mitmeid võimalusi. Aga kui tuled siia ja ootad, et keegi ise su juurde tuleks, siis sorry, seda ei juhtu.”
Ideaalis näeb ta end edaspidi rollis, mis võimaldaks elada püsivalt Eestis, kuid sageli ringi reisida, kombineerides sel viisil Tallinna stabiilsuse ja pidevas muutuste keerises olemise.
Umuti soovitused neile, kes alustavad Eestis uut elu
- Ole proaktiivne – võimalused ei pruugi tulla sinu juurde ise
Kirjuta, küsi, võta inimestega otse ühendust. Ka siis, kui miski on ebaselge või kobad pimeduses, võib üks lihtne kiri või sõnum avada ootamatuid uksi.
- Varu kannatust ja sea realistlikud ootused
Asjad ei liigu alati selles tempos, nagu sooviksid, puudutagu see arsti vastuvõtule pääsemist või oma pöördumisele vastuse saamist. Eestis kiputakse tegema plaane pikemalt ette ja austatakse üksteise aega. Kui üks variant sulle ei sobi, otsi järgmine ning ära lase väikesel viivitusel end heidutada.
- Ole avatud meelega ja püsi uudishimulik
Lase lahti ootustest ning luba Eestil end üllatada sellisena, nagu see on. Avasta suuremate linnade kõrval ka väiksemaid paiku, aktsepteeri siinset kliimat ja kohalikke tavasid ning anna endale aega kohaneda. See, mis tundub algul ebamugav, võib hiljem saada osaks Eesti võlust.
- Ära unusta võtta D-vitamiini
D-vitamiin (ja kuum saun) aitavad üle elada pimedad ja külmad talved.
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.