Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja hanke, et leida partnerit Ida-Virumaa ja Harjumaa täiskasvanud eesti keele õppijatele ja nende pereliikmetele eesti keele laagrite korraldamiseks hilissuvest sügiseni. Laagrid viiakse läbi pärast kehtestatud liikumis- ja kogunemispiirangute lõppemist.
„Eesti keele ja meele laagrites soovime pakkuda täiskasvanud õppijatele ja nende pereliikmetele keelepraktikat keelekeskkonnas ja julgustada neid suhtlema eesti keeles. Laagrid võimaldavad organiseeritud keeleõpet, tutvuda Eestimaa ja selle kultuuriga väljaspool igapäevast elu- ja tööpiirkonda ning osaleda erinevates ühistegevustes. Kuna laagrid toimuvad kohtades, kus peamiseks suhtluskeeleks elanike enamuse jaoks on eesti keel, aitab see tekitada erinevate Eestis elavate kogukondade vahelist suhtlust ja üksteise tundma õppimist,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova.
Keelekümbluslaagrid on mõeldud täiskasvanud eesti keele õppijatele ja nende pereliikmetele, kes igapäevaselt elavad või töötavad eesti keelest erinevas keeleruumis ning seetõttu ei saa piisavalt eesti keelt harjutada eestikeelses keskkonnas, ning uussisserändajatele või tagasipöördujatele, kes lisaks kursustele vajavad juhendatud keelepraktikat eestikeelsesse kultuuriruumi sulandumiseks. Kokku on plaanis korraldada kolm laagrivahetust. Kaks nendest on mõeldud 50 täiskasvanule, igas vahetuses osaleb kuni 25 inimest. Kolmas vahetus on mõeldud peredele ning selles osaleb kokku 46 inimest.
„Eelmisel aastal korraldasime kaks keelelaagrit pilootprojektina ja viisime 50 narvakat nädalaks Saaremaale eesti keelt harjutama. Laagrites osalejad pidid iga päev hakkama saama kohalike elanikega suhtlemisega poodides, kohvikutes ja muuseumides. Lisaks võtsid keeleõppijad osa kultuuriprogrammist ning töötubadest, kus sai proovida kätt saarlaste traditsioonilistes tegevustes. Igal õhtul arutati keelekohvikus päeva jooksul toimunut ja kirjutati saadud muljed päevikusse. Kuna laager andis osalejatele rohkem julgust keelebarjäärist üle saamisel ja eestlastega suhtlemisel, otsustasime selle projektiga jätkata ka sellel aastal,“ lisas Anna Farafonova.
Keelekümbluslaagrite korraldaja peab viima tegevused läbi soovitavalt kuni 50km raadiuses laagri asukohast Eesti maapiirkonnas ja väikelinnades väljaspool suurlinnu, Ida-Virumaad ning Harjumaad ning kasutama võimalusi laagri lähipiirkonnas, näiteks turismitalud, külastuskeskused, turismiobjektid, muuseumid, looduskeskused ja matkarajad.
Keelelaagrite korraldajal peab olema eelnev kogemus laagrite korraldamisel viimase viie aasta jooksul ning vähemalt ühe kalendriaasta jooksul täiskasvanutele eesti keele õpetamise korraldamisel. Perelaagri korraldamise puhul on nõutav ka noortele ja lastele vabaaja korraldamise kogemus. Keelelaagrite korraldaja meeskonda peavad kuuluma projektijuht, õpetajad ja õpetajaabid.
Pakkumusi keelelaagrite korraldamiseks saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada hiljemalt 18. mail 2020 kella 12ks.
Hanke tingimustega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1837974/general-info.
Laagrite läbiviimist rahastab Kultuuriministeerium.
