Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel valminud film „Valik“ esilinastus pidulikult 12. novembril toimuval PÖFFi erifestivali KinoFF avatseremoonial Kohtla-Järvel. 

Film on Narva eesti keele maja filmiakadeemia keeleõppe- ja lõimumisprojekti tulemuseks ning on esimene Narvas ja narvakate poolt loodud professionaalne täispikk mängufilm. Esilinastuse järel jõuab film linale Apollo kinodes erinevates Eesti linnades. 

2022. aasta kevadel käivitas Narva eesti keele maja filmiakadeemia projekti, milles said 38 eesti keele õppijat oma keeleoskust uudsel moel lihvida, saades uusi teadmisi filmikunsti alalt ja õppides näitlemist. Õppejõududeks olid Eesti teatri- ja filmimaailmas end tõestanud professionaalid. Pärast filmiakadeemia lõpueksamit selgusid 10 parimat, kes said rolli mängufilmis „Valik“. 

„Eesti keele majade eesmärk on pakkuda keeleõppijatele eestikeelset keskkonda, kus saab õppida ja harjutada suhtluskeelt mitte ainult traditsioonilistel kursustel, vaid ka mitteformaalse õppe kaudu – õppides keelt ja tutvudes eesti kultuuriga läbi erinevate ühiste tegevuste,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova. Filmi loomingulises meeskonnas lõid kaasa nii professionaalid kui ka eesti keele õpetajad ja keeleõppijad. Filmi loomist toetas Viru Filmifond.

Idee autorid ja stsenaristid on Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ja Kultuuriministeeriumi nõunik Krismar Rosin. Filmi aitasid üles võtta kohalikud filmitegijad: režissöör Jelena Pazilina, helilooja ja helirežissöör Dmitri Piibe, operaator ja montaažirežissöör Sofja Kostenkova, kunstnik Tatjana Sonina, valgusmeister Aleksei Zemskov, grimmikunstnik Signe Viilop, produtsent Julia Viirsalu ja administratiivdirektorina Narva eesti keele maja juht Anna Farafonova. Peategelase rollis astub üles Anastasiia Pylaeva, lisaks temale mängivad filmis Tanel Saar, Aleksandr Zhilenko, Gerhard Saks, Marina Malova ning Narva eesti keele maja filmiakadeemia lõpetanud inimesed. 

Mängufilmi „Valik“ süžee põhineb 90ndate lõpu reaalsetel sündmustel ning räägib noorest piirivalvurist, kes peab valima armastuse ja seaduse vahel. 

Film linastub suurtel ekraanidel alates 27. novembrist. Seansid toimuvad Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas. Lisainfot, treilerit ja muud visuaalselt materjali filmi kohta saab lehelt integratsioon.ee/valik.

Integratsiooni Sihtasutus korraldas 10.-11. novembril Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Kokku või lahku: kesktee otsingul“. Konverents tõi kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Iirimaalt ja Eestist. 

Päeva alustas meie Narva eesti keele maja tandemkoor, konverentsi avas OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik suursaadik Kairat Abdrakhmanov ning juhatasid sisse kultuuriminister Piret Hartman ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Konverentsi kavas olid ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsisid segregatsiooni protsesse ning segregatsiooni võimalikke ohtusid ja tagajärgi. 

Ene Hioni Fond kuulutas laval välja oma aastastipendiumi laureaadi, kelleks on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu Ukraina kooli rajaja Natalja Mjalitsina, üks meie konverentsi esinejatest. Üllatus oli suur ja siiras. Palju-palju õnne ja aitäh mitmekultuurilisust arvestava kodanikuühiskonna järjekindla kujundamise eest!

Konverents lõppes väitlusega Eesti poliitikute vahel, kus Jürgen Ligi, Maria Jufereva-Skuratovski, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Aleksei Jašin ja Jaak Valge arutlesid segregatsiooni üle Eesti hariduses ja pakkusid välja võimalikke lahendusi koolisüsteemi ühtsemaks muutmiseks. Hoogsat väitlust juhtis ERR ajakirjanik Jüri Nikolajev.
Ettekandeid saab järelvaadata siin, fotojäädvustusi näeb siit.
 

Lõppeval aastal on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad teinud jõupingutusi oma tegevuse viimiseks sihtrühmale lähemale. Nii pakuvadki Narva eesti keele maja Lüganuse vallas ning Tallinna eesti keele maja Lääne-Harju vallas eesti keele ja kultuuri õpet kohapeal. Suhtluskeele õpe viiakse läbi eesti keeles ja aktiivõppemeetodeid kasutades.

Lääne-Harju vallas pakutakse oktoobrist detsembrini A2-C1 taseme eesti keele kursusi kokku 160-le inimesele ning lisaks kultuuriõpet veel 90-le eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanule. Õpe viiakse läbi kas Paldiskis või veebis. Kursuse kestvus on 120 akadeemilist tundi, mis sisaldab keeleõpet ja lisaks mitteformaalset õpet kultuuriasutuste külastuste või muude vabaaja ürituste näol. Kursuste grupid komplekteeriti meie piirkondliku koordinaatori ja koolitaja ImmiSchool koostöös. 

Kultuuriõppe tegevused toetavad keeleõpet ja võimaldavad keele praktiseerimist keelekeskkonnas ja tutvumist Eesti kultuuriruumiga. Lääne-Harju valla elanikele pakutav kultuuriõpe koosneb kolmest õppekäigust, kus tutvutakse Forseliuse sünnikodu ja eestikeelse kooli ajalooga, Padise kloostri ja Eesti vanema ajalooga ning Arvo Pärdi keskuse ning loominguga. Kultuuriõppe grupid komplekteeriti koolitaja ja eesti keele maja piirkondliku koordinaatori koostöös eeskätt Lääne-Harjumaa keelekursustel õppijaist ning teises järjekorras Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses registreerunuist. 

Lüganuse vallas algavad eesti keele kursused ja kultuuriõpe detsembris-jaanuaris. Kokku ootame eesti keele A2-C1 taseme kursustele 320 täiskasvanut. Koostöös koolituspartneriga Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ pakutakse kontaktõpet Lüganusel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Ahtmes, lisaks pakutakse õpet ka veebikursuse vormis. 

Lüganuse valla kultuuriõppe programm viib osalejad kolme suunda tutvustades Kohtla-Järve, Narva ja Iisaku ning Avinurme ja Tudulinna vaatamisväärusi ja kultuurilugu. Näiteks külastatakse Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi, Purtse kindluselamut, Ontika pankrannikut, Oru parki Toilas, Narva muuseumi, Sinimäe sõjaajaloo muuseumi, Avinurme koduloomuuseumi ja paljusid teisi erilise looga kohti. Registreerumine Lüganuse keeleõppe ja kultuuritegevustesse algas piirkondliku koordinaatori ja Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse kaudu 22. novembrist.

Lisaks uutele tegevustele korraldavad Narva ja Tallinna eesti keele majad erinevaid tasuta keelepraktika üritusi terves oma tegevuspiirkonnas – Narvas, Sillamäel, Kiviõlis, Tallinnas, Paldiskis, Pärnus – aga ka veebis. Suhtluskeelt saab praktiseerida näiteks lastevanemate klubis, raamatukogureedetel, filmiõhtutel, jututubades, keeleõppe trennis või mängude õhtutel veebis. Tutvu nende kõigiga meie veebikalendris ja registreeru varakult!
 

Vanarahva tarkuse järgi loetakse tibusid sügisel. Integratsiooni Sihtasutuses on sügis alati olnud teguderohke aeg, mil kulmineeruvad mitmed aasta jooksul kestnud projektid, tekib palju uusi algatusi ning alustatakse ettevalmistusi uueks aastaks. Ka sel sügisel saame uhkust tunda paljude oma „tibude“ üle.

•    Meie eesti keele majad on viinud oma tegevused keeleõppijatele lähemale. Lisaks senistele tegevuspiirkondadele pakume nüüd keeleõppe ja suhtluskeele praktika võimalusi ka Lüganuse ja Lääne-Harju valdades.
•    Kutsusime Eesti kodakondsusest huvitatud inimesi osalema kodanikulepingu programmis, kus pakume keeleõpet B1 tasemel ning lisaks põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi. Teavituskampaania tõi üle ootuste palju sooviavaldusi ning planeerime uueks aastaks vastavate kursuste läbiviimist. 
•    Tõime meie iga-aastasele konverentsile taaskord kokku rahvusvaheliselt tunnustatud lõimumisvaldkonna teadlased ja eksperdid, kellega vahetasime väärtuslikke teadmisi-kogemusi segregatsiooni uurimisel, ennetamisel ja leevendamisel.
•    Arendasime suhteid Eesti diasporaaga välismaal ning kutsusime eestlasi üle ilma avastama oma Eestit meie globalestonian.com portaali kaudu.
•    Tõime suurtele ekraanidele meie Narva eesti keele maja eestvedamisel ja keeleõppijate osalusel valminud filmi „Valik“, mis on esimene Narvas ja narvakate poolt tehtud täispikk mängufilm. 
•    Novembri lõpus pakume võimalust panna proovile oma teadmised Eesti elu kohta meie traditsioonilises kodanikupäeva e-viktoriinis. Seekord saavad sellest osa võtta ka need inimesed, kes osalevad aktiivselt meie ühiskonnaelus, kuid ei oska veel eesti keelt vabalt. Nemad saavad lahendada viktoriini inglise või vene keeles.
•    Meie tegus aasta päädib lõimumisvaldkonna väljapaistvate tegijate tunnustamisega detsembris, kui võtame aasta jooksul tehtu kokku ning jagame lõimumispreemiad.

Kokkuvõtteid tehes plaanime juba täie hooga nii järgmise kui ka ülejärgmise aasta tegevusi. Kavandame keeleõppe ning sidusust toetavate projektide ja taotlusvoorude detaile, korrastame teenuste paketti ning kindlasti oleme valmis pakkuma palju uut ja põnevat meie sihtrühmadele. 

5. detsembrini saab osaleda iga-aastases Integratsiooni Sihtasutuse e-viktoriinis, mis on pühendatud 26. novembril tähistatavale kodanikupäevale. Viktoriin toimub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel ning keskendub põnevatele faktidele, sündmustele ja elule Eestis.

Kutsume kõiki soovijaid panema proovile oma teadmisi Eesti ühiskonnaelu, riikluse ning  kodanikuõiguste ja -kohustuste teemadel. Viktoriin pakub kindlasti võimalusi ka silmaringi avardamiseks, kuna vastuseid saab otsida ka internetist. Viktoriini viime me läbi juba kahekümnendat korda. Juubeli puhul oleme valikusse lisanud ka varasemate aastate põnevamad küsimused, kus lisaks teadmistele tuleb rakendada ka leidlikkust, loogilist tuletusoskust ja huumorimeelt.
Viktoriini saab lahendada eesti, inglise ja vene keeles Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Viktoriin koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on kokku 60 minutit. Kümme parima tulemuse saanud viktoriinis osalejat saavad detsembris Integratsiooni Sihtasutuse auhinna.

Kodanikupäeva internetipõhist viktoriini korraldab Integratsiooni Sihtasutus alates 2003. aastast ehk tänavu 20. korda. Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.