Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra on katusorganisatsiooniks 43le liikmesorganisatsioonile. Liit moodustati 1993. aastal, kuid ametlikult registreeriti 26. septembril 1996. a. Esimeseks RRÜL Lüüra presidendiks valiti Liidia Kõlvart.
Lüüraga on liitunud üle neljakümne rahvuse, et säilitada oma rahvuslik kultuuripärand, identiteet, emakeel ja aidata igati kaasa ühiskonna lõimumisprotsessile.
Ühingu peaeesmärgid on etnilise identiteedi säilitamine; rahvusvähemuste keele ja kultuuri arendamine; dialoogile, vastastikusele mõistmisele ja tolerantsusele kaasa aitamine Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste vahel; koostöö erinevate ühiskondlike ja riiklike struktuuridega õigusriigi, demokraatia ja stabiilsuse arendamisel.
Teineteist aidates ja üksteisele toetudes korraldavad katusorganisatsiooni liikmed kontserte, kultuurifestivale, regulaarseid seminare, konverentse, õppereise ning tähistavad koos nii eesti kui ka oma rahvuslikke tähtpäevi. Toimub tihe koostöö Eesti muuseumide ja regionaalsete kultuuriühingutega (Vasalemma, Tartu, Vormsi), korraldatakse üritusi, näitusi, meistriklasse ning ekskursioone. Üritused aitavad kaasata aina rohkem noori läbi kunsti, tantsu, muusika, kokanduse meistriklasside ja käsitöö, motiveerides neid õppima oma ajalugu ja juuri.
Katusorganisatsioon tegeleb heategevuse ja sotsiaaltööga, tehes pidevat koostööd õppeasutustega. Suurt tähelepanu pööratakse tööle laste, noorte ja pensionieas inimestega. Igal aastal viiakse eesti koolides ja lasteaedades läbi projekti "Rahvuskultuurid kooli", mille raames tutvuvad lapsed mõne uue rahvusvähemuste ühendusega, selleks on Lüüra poolt välja töötatud eraldi õppekava. Samuti korraldatakse üritusi erivajadustega lastele, andes neile võimalus tõestada ennast laval või käsitöö valmistamisel. Igal aastal toimuvad festivalid: „Balti noodid“, mis on suunatud vene- ja eestikeelsete haridusasutuste vahelisele koostööle, ja etnofestival „Sinilinnu lend“, milles osalevad ka väliskollektiivid, samuti festival-laat „Kuldne sügis“. Katusorganisatsiooni juhtimisel töötab vene, korea, tatari ja kasahhi pühapäevakool, noortele korraldatakse ka etnolaagreid (mis pööravad suurt tähelepanu rahvuslikule käsitööle, rahvatantsudele ja -kommetele). Toimub laialdane moslemite kevadpüha Navruzi tähistamine. Alates 2022. aastast viivad ühingud läbi võistlusi koraani lugemises. Oluliseks peetakse poeesiakogumike ja jutustuste väljaandmist, nii näiteks andis tatari ühendus 2019. aastal välja eestikeelse raamatu „Jedigei: Tatari rahva eepos”.
Alates 2020. aastast osaleb RRÜL Lüüra tuntud restoranipidaja Igor Burlakovi projektis „Eesti teeb süüa“. Samast aastast on Lüüra majas avatud näitus ja töötoad „Rohkem kui ainult pross. Eesti rahvusmotiivid 20. sajandi ehetes“.
Lüüra liikmed lähtuvad oma tegevuses sellest, et iga keel, etnos ja kultuur on Eesti väärtused ja rikkused. Riik, ühiskond ja ka rahvusvähemused ise peavad püüdma säilitada ja suurendada neid rikkusi. Kuni eksisteerib emakeel, muusika, kombed, tavad, traditsioonid ja väärtused, mida antakse edasi põlvest põlve, ning määratletud orientiirid eluks, seni jääb etnos elama.
Lüüra kollektiivid osalevad ka väga tihti linnaüritustel, nt Vanalinna Päevadel, Pärnu Hansapäevadel. Organiseerivad ise üritusi tähtsateks riiklikeks pühadeks. Ei unustata ka oma traditsioonilisi rahvuspühi.
Ühingud toetavad sidet oma etnilise kodumaaga. 21. märtsil 2022. a ilmus ajalehes Novaja Burjatija artikkel meie burjaadi ühingust Baikal. 22. detsembril 2020. a anti burjaadi kultuuriühingu esindajatele üle Burjaatia Vabariigi juhtkonna aumärgid. Samuti andis Osseedi ühingu IR esimees Ivetta Mamedova 2020. a intervjuu ühele Lõuna-Osseetia kohalikule ajalehele.
2020. a autasustati Tšuvaši kultuuriseltsi liikmeid Iraida Zahharovat ja Liidia Grigorjevat mälestusmedaliga „100 aastat Tšuvaši autonoomse oblasti haridusest“. Medal määratakse märkimisväärse panuse eest Tšuvaši Vabariigi sotsiaal-majanduslikku arengusse. ERR Raadio 4 saadet «Ӑraskal» viib juba enam kui 10 aastat läbi tšuvaši kultuuriseltsi esimees Iraida Zahharova.
Narva Tatari Kultuuriselts esitati 2022. aastal Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemia kandidaadiks ja sai tunnustuse osaliseks IV Euroopa Sabantuy korraldamise eest Tallinnas. Seltsi juhendajaid autasustati ka ordeniga Kasahstani esindajate poolt.
2022. a alustas oma tööd Lüüra noortenõukogu. Peatähelepanu on suunatud noorte kaasamisele ja ürituste uute formaatide väljatöötamisele. Juba eelmisel aastal käivitasime seeria õpetava sisuga videoklippe, mis näitavad rahvuskostüümide kogu ilu ja põlvkondade järjepidevuse momenti.
Alates 2019. a töötab Lüüras etnotuba, mille tegevus on suunatud tööle väikeste lastega (muinasjututeraapia, rahvusmängud, loomingulised töötoad).
Katusorganisatsiooni peamisteks koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei, Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosade valitsused, Tallinna Ülikool, Eesti Rahva Muuseum, Ajaloomuuseum, Vabaõhumuuseum, Eesti Folkloorinõukogu, saatkonnad, Nähtamatu teater, Teater 316 jt.
